2-16-317/88 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-317

Tsiviilasi

A. I. hagi OÜ Ökopesa vastu saamata jäänud töötasu ja

viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: A. I, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: M. P, e-post XXX

Kostja: OÜ Ökopesa, registrikood 11375499

Kostja lepinguline esindaja: R. M, e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.05.2020, 29.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus 15,06 euro nõudes

märtsi 2013 töötasu osas.

2. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata kostja menetluskulude suuruseks 12 731,30 eurot (sh käibemaks 2121,88

eurot) ja mõista see summa hagejalt kostja kasuks välja.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja A. I. asus OÜ-s Ökopesa tööle XX.XX.XXXX metsatöölisena. Pooled sõlmisid

töölepingu nr XXX, mille kohaselt oli tööülesannete täitmise kohaks Eesti Vabariik

(lepingu punkt 2.7), tööaja kestvus 40 tundi nädalas (lepingu punkt 3.1.) ning töötasu

arvestati nii ajatöö kui ka tükitöö alusel (punkt 4.1.).

Tegelikult töötas hageja XXX, v.a alates XX.XX.XXXX kuni töölepingu lõppemiseni

07.09.2015. a. Hageja oli ajutiselt XXX lähetatud töötaja vastavalt Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiivile 96/71/EÜ, sest kostja lähetas hageja XXX oma nimel ja

juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud kostja ja XXX tegutseva lepinguosalise vahel,

kellele teenused olid mõeldud. Ka see, et kostja maksis hagejale päevarahasid, viitab

töölähetusele.

2. Kostja ei ole hagejale tasunud töötasu nõuetekohaselt. Hagejal on osaliselt saamata

töötasu 2012. aasta detsembrist kuni 2015. aasta septembrini. Et hageja töötas XXX,

tuleb talle tagada XXX kohalik töötasu alammäär, s.o konkreetse sektori

kollektiivlepingus sätestatu. Vaidlust selles, et hageja töötas valdavalt XXX, olla ei saa.

Ka töövaidluskomisjonis on kostja ise avaldanud, et töötaja töötas põhiliselt

XXXtööobjektidel. Samuti on Tartu Ringkonnakohus antud asjas 18.10.2017. a tehtud

lahendis rahuldanud hageja nõude hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses

väljamõistmiseks ning lähtunud XXX töötasust. Riigikohus on sellise arvestusega

nõustunud.

Hageja nõude arvestus on lähtuvalt kostja täpsustusest 2013. aasta märtsikuu

tööpäevade kohta järgmine:

Kuu

Töötundide

arv

Tunnitasu

määr

eurodes

Ettenähtud

töötasu

eurodes

Saadud

töötasu

eurodes

Saadaolev

töötasu

eurodes

Detsember 2012

7,98

702,24

277,99

424,25

Jaanuar 2013

7,98

1340,64

319,99

1020,65

Veebruar 2013

7,98

1276,80

860,80

Märts 2013

7,98

1388,52

169,90

1218,62

Aprill 2013

8,11

1427,36

1427,36

Mai 2013

8,11

1427,36

1106,36

Juuni 2013

8,11

1232,72

998,72

Juuli 2013

8,11

1492,24

1144,24

August 2013

8,11

1362,48

1010,48

September 2013

8,11

1362,48

1017,48

Oktoober 2013

8,11

1492,24

357,99

1134,25

November 2013

8,11

1362,48

113,64

1248,84

Detsember 2013

8,11

1184,06

407,94

776,12

Jaanuar 2014

8,11

1427,36

428,49

998,87

Veebruar 2014

8,11

1232,72

1124,34

108,38

Märts 2014

8,11

1362,48

672,94

689,54

Aprill 2014

8,11

1362,48

521,71

840,77

Mai 2014

8,11

1362,48

548,70

813,78

Juuni 2014

8,23

1250,96

1250,96

Juuli 2014

8,23

1514,32

1114,32

August 2014

8,23

1316,80

916,80

September 2014

8,23

1448,48

399,74

1048,74

Oktoober 2014

8,23

1514,32

1119,32

November 2014

8,23

1316,80

911,80

Detsember 2014

8,23

1053,44

674,44

Jaanuar 2015

8,23

1316,80

898,80

Veebruar 2015

8,23

1226,27

416,99

809,28

Märts 2015

8,23

1448,48

1024,48

Aprill 2015

8,23

912,76

476,76

Mai 2015

8,23

1250,96

425,99

824,97

Juuni 2015

8,23

131,68

4,68

Juuli 2015

8,26

1519,84

1092,84

August 2015

8,26

1321,60

97,32

1224,28

Kokku: 30 231,98

Päevarahasid on hagejale makstud kokku 10 132 eurot. XXX lähetatud töötajate

seaduse § 3 kohaselt loetakse töölähetuses olemisega seotud hüvitised, mis ei puuduta

töölähetuse tegelikke kulutusi, töötajale makstava töötasu osaks. Selle all saab mõista

ka lähetustasusid ja päevarahasid. Hagejal ei ole kahjuks võimalik tõendada töölähetuse

tegelikke kulusid ning seetõttu arvestab hageja enda saadud töötasu hulka kogu

lähetuskulude summa. Seega on hageja põhinõude suuruseks 20 099,98 eurot

(30 231,98 – 10 132).

Hageja on arvutused teinud lähtuvalt tööpäevade arvust. Kostja tasutud päevarahade

suurusest nähtub üheselt, et hageja on olnud tööl kogu arvestuse aluseks oleva kuu.

Hageja viited palgata puhkusele on tõendamata. Kui kostjal on vastuväiteid tööpäevade

arvestusele, tuleb tal konkreetselt välja tuua, millised päevad peaks olema arvestatud

teistmoodi ja millised päevad ei ole tööpäevad XXX. Ringkonnakohus on selgitanud,

et lähetatud töötaja puhul ei ole võimalik arvestada erinevaid tunnitasusid ja ka Eestis

töötatud aja eest tuleb asuda XXX metsatöötajate kollektiivlepingu järgi. Viited

maksupettusele on asjakohatud, maksude kinnipidamise ja tasumise kohustus on kostjal.

3. Hageja on arvestanud ka viivist alates töölepingu lõppemisest XX.XX.XXXX, mil

kostja kohustuseks oli hagejale välja maksta lõpparve, s.t. kõik saadaolevad summad.

Viivise arvestus on järgmine: nõudesumma 20 099,98 eurot, viivis aastas 8%. Viivis

päevas on 4,41 eurot.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 20 099,98 eurot ja viivis

seaduses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 07.09.2015. a kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 20 099,98 eurot. Sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 29.09.2021. a seisuga on 9745,02 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Ka pärast hagi tervikteksti esitamist ei ole hagi

üheselt arusaadav, puuduvad nõuet tõendavad dokumendid.

6. Hageja on esitanud valeväiteid enda töötatud päevade ja töötamise koha kohta. Nt 2013.

aastal töötas hageja Eestis, mistõttu pole põhjendatud nõuda tasu XXX keskmise töötasu

arvestuse alusel. Hageja esitatud tabelid on kontrollimatud ja põhinevad vaid hageja

enda arvamusel. Töötasu väljamaksmine on olnud just selline, nagu oli seetõttu, et

töötasust on kokkuleppel hagejaga maha arvestatud ka tööandja poolt töötajale antud

laen. Kostja ei pea põhjendatuks asuda esitama täiendavaid tõendeid olukorras, kus

hageja tegeleb teadlikult kohtu eksitamise ja maksupettusega.

7. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, mis põhjusel on hageja XXX käinud, samuti

ei saa teha järeldust, et hageja oleks olnud XXX öötav lähetatud töötaja. Hageja ei ole

välja toonud, millal ta konkreetselt XXX töötas ja millal Eestis. Nt nõuab hageja töötasu

ka päevade eest, mil tema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta ostude eest tasunud

XXX. Hageja ei ole esile toonud, milliseid tööülesandeid ta täitis, millised olid

töövahendid, kus töid teostas. Hageja käis XXX küll, aga oli töölähetuses, mitte ei olnud

lähetatud töötaja. Ta käis XXX vaid aegajalt abis. Töölepingus oli kokku lepitud, et töö

asukoht on Eesti ja kohalduv õigus oli Eesti õigus. Muud ei ole hageja tõendanud. Kui

hageja ei ole esitanud enda XXX isikukoodi, tulumaksukaarti ja elamisõiguse luba, kuid

väidab, et töötas pidevalt XXX, siis on ta rikkunud XXX seadusi ja viibis riigis

ebaseaduslikult. Seega poleks tal ka õigust nõuda tasu. Kui kohus jaatab hagejale

töötasu maksmist, jaatab kohus ka hageja ebaseaduslikku töötamist XXX.

8. Hageja on kinnitanud, et on kostjalt saanud päevarahasid ja arvestanud selle enda

saamata jäänud töötasu hulka. Selline käsitlus ei ole õige. Päevaraha maksmise osas on

seadusandja näinud ette osalise maksuvabastuse ja maksuvaba piirmäära. Kui hageja

arvestab päevarahad enda töötasuks, ei ole ta töötasult tasunud ettenähtud makse ja

tegemist on maksupettusega. Samuti viitab eeltoodu sellele, et pooltevahelisele

töösuhtele kohaldub Eesti õigus ja hagejat on XXX saadetud üksnes lühiajalisse

töölähetusse. Hageja põhitöökoht on olnud Eestis.

9. Hageja viivisenõue on põhjendamatu, sest hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Ka ei ole

hageja välja toonud viivisearvestust. Kui kohus peaks jaatama hageja viivisenõuet,

palub kostja vähendada viivist nulli euroni, kuna viiviste väljamõistmine oleks

menetluse kulgu arvestades (menetluse venimine, nõuete konkretiseerimatus) kostja

suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

I

Läbivaadatava nõude ulatus

12. Arvestades asjaoluga, et Tartu Maakohtu 05.02.2016 määrusega võeti menetlusse

üksnes hageja poolt töövaidluskomisjonis esitatud nõuded, samas on hageja esitanud

menetluse vältel uusi nõudeid, andis kohus 26.04.2021 määrusega hagejale tähtaja

esitada kohtule hagiavalduse terviktekst. Hageja esitas tervikteksti 10.05.2021.

Kohus võttis 20.05.2021 määrusega hageja poolt pärast 05.02.2016 esitatud uued

haginõuded menetlusse ning vaatab kõik esitatud nõuded läbi käesolevas tsiviilasjas.

13. Kohus tugineb uute nõuete läbivaatamisel Riigikohtu praktikale. Riigikohus on

selgitanud, et kohtus töövaidluskomisjonis arutusel olnud vaidluse läbivaatamisel võib

hagi muuta mitteolulises osa viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg

1 mõttes. Ka on Riigikohus leidnud, et kohus saab lahendada ka selliseid hageja

nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud, sh selliseid nõudeid, mis on

käsitatavad hagi aluse ja eseme muutmisena TsMS § 376 lg 1 mõttes ning uusi nõudeid.

Kõik hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena.

Juhul kui uued nõuded tulenevad töösuhtest, ei saa maakohus keelduda TsMS § 371 lg

1 p 1 alusel nende menetlusse võtmisest (3-2-1-48-08, p 13-15).

Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sellest tõlgendusest tuleb juhinduda ka TvLS §

58 lg 3 kohaldamisel (19.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8896, p 9).

14. Arvestades eelnevaga leidis kohus, et A. I. nõuded, mida ta ei olnud esitanud

töövaidluskomisjonis, tuleb võtta iseseisva hagiavaldusena menetlusse. Kohus leidis,

et TsMS § 371 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Tartu

Ringkonnakohus on 18.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-317 selgitanud, et asjaolu,

et töötaja loobus töövaidluskomisjonis osaliselt nõudest tulenevalt ITVS § 4 lg 11

sätestatust (01.12.2015 TVK-le esitatud avaldus), ei võta töötajalt õigust ega võimalust

esitada 10 000 eurot ületavas ulatuses nõudeid saamata jäänud töötasu osas

hagimenetluses maakohtule. Samuti ei too viidatud avaldus kaasa TsMS § 432

sätestatud tagajärgi (ringkonnakohtu otsuse p 27).

15. Arvestades Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2017 otsusega samas tsiviilasjas ning

20.05.2021 hagi menetlusse võtmise määrusega vaatab kohus hageja nõuded läbi

saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks vastavalt 10.05.2021 hagi terviktekstis

esitatud nõuetele, arvestades hagist osalist loobumist. Läbi vaadatakse hageja nõue

detsember 2012-august 2015 osas.

16. 19.08.2021 menetlusdokumendis vähendas hageja märtsi 2013 töötasu nõuet 15,96

eurot võrra. 29.09.2021 kohtuistungil avaldas hageja, et loobub nõudest 15,06 euro

ulatuses. Kostja vaidles nõudest osalisele loobumisele vastu.

17. Riigikohus on selgitanud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi

küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS §

376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja

või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või

hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta

hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada.

18. Kuivõrd hageja on nõudest 15,06 euro ulatuses loobunud, võtab kohus loobumise vastu

ning lõpetab selle summa ulatuses TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

II

Hagi lahendamine

19. Asjas ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli XX.XX.XXXX sõlmitud tööleping nr

XXX (I kd, tl 107-108), mille kohaselt töötaja asus tööle XX.X.XXXX metsatöölise

ametikohale. Tulenevalt töölepingu p 2.7 on tööülesannete täitmise asukohaks OÜ

Ökopesa objektid Eesti Vabariigi piires. P 3.1 kohaselt asub töötaja tööle täisajaga,

tööaja kestusega 40 tundi nädalas. P 3.3 kohaselt on töö seotud lähetuste, väljasõitude

ja komandeeringutega. Töö objektid asuvad Eesti Vabariigis. Tulenevalt p 4.1 maksab

tööandja töötajale töötasu tükitöö alusel, mille aluseks on ühikhinnad, mis on vastavuses

käskudega. P. 4.2 kohaselt kohustub tööandja maksma töötajale palka üks kord kuus,

hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks töötaja pangaarvele. Pooled leppisid ka kokku,

et nii töölepingust tulenevad kui lepinguga reguleerimata küsimused lahendatakse Eesti

õiguse järgi (p 9.1 ja 9.3).

Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust ka selles, et tööleping on lõppenud 07.09.2015.

20. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on saamata jäänud töötasu nõue kostja vastu, sh

asjaolus, kas hageja töötas peamiselt XXX või Eestis, samuti kas XXX töötatud aja

puhul on tegemist töölähetusega või tuleks hageja suhtes kohaldada lähetatud töötaja

regulatsiooni.

21. Tartu Ringkonnakohus selgitas 18.10.2017 otsuses, et asjas on piisavalt põhistatud, et

vähemalt osaliselt töötas hageja kostja ülesandel XXX. Maakohtul tuleb välja selgitada,

kas hageja oli XXX töötamise perioodil töölähetustes TLS § 21 tähenduses, või oli

tegemist ajutiselt XXX lähetatud töötaja staatusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivile 96/71 töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega. Ka

tuleb kohtul välja selgitada, millises riigis, s.o kas Eestis või XXX tegi hageja harilikult

oma lepingujärgset tööd, sh kindlaks teha, millises riigis asub koht, kus töötaja täitis

tööülesandeid, sai juhiseid ja korraldas oma tööd, samuti, kus asusid töövahendid.

22. Kohus on pooltele korduvalt selgitanud tõendamiskoormist, sh on kohus selgitanud

hagejale XXX töötamise kohta täiendavate tõendite esitamise vajadust 20.02.2019

kohtu kirjas, samuti 19.05.2020 eelistungil.

23. Kohus märgib, et 26.04.2021 määruses kohustas ta hagejat esitama hagiavalduse tekst

ja nõue tervikuna, et nii kohtul kui kostjal oleks võimalik aru saada, mida ja millisel

alusel konkreetselt nõutakse. Kohus selgitas määruses ka, et terviktekstis tuleb ära

näidata nõudesumma iga kuu kohta eraldi koos arvestuskäiguga ning viidetega

tõenditele.

Kohus lähtub töötaja nõude ja tõendite osas 10.05.2021 hagi terviktekstis avaldatust.

24. Töötaja väitel töötas ta kogu aja XXX, välja arvatud töö Eestis alates 01.07.2015 kuni

töölepingu lõppemiseni 07.09.2015. Hageja oli valdavas enamuses kostja juures

töötatud ajast ajutiselt XXX lähetatud töötaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivile 96/71EÜ. Hageja väidab ka, et kostja lähetas hageja XXX oma nimel ja

juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud kostja ja XXX tegutseva lepinguosalise vahel,

kellele teenused on mõeldud. Kostja on maksnud hagejale päevarahasid, mis viitab

sellele, et töötaja viibis töölähetustes. Tõendina viitab hageja oma pangakonto

väljavõttele (TVK toimik tl 141-164).

25. Kostja avaldas TVK menetluses, et töötaja töötas põhiliselt XXX tööobjektidel

töölähetuses. Hilisemas menetluses asus kostja seisukohale, et töö tegemise kohaks oli

põhiliselt Eesti.

26. Olukorras, kus on vaidlus peamise töötamise koha üle, tuleb kohtul võtta seisukoht

tõendamiskoormise osas. Kohus ongi seda teinud ja kohustanud hagejat esitama

vastavaid tõendeid.

Nähtuvalt hagi terviktekstist (vt II kd, tl 106 pöördel), on põhiliseks tõendiks, millele

hageja tugineb, koos hagiga 13.02.2016 kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõte.

Samuti tugineb hageja pangakonto väljavõtte alusel koostatud koonditele kirjaliku

seletusena.

Hageja on taotlenud hagi terviktekstis enda vande all ülekuulamist kohtu algatusel, kuid

sellest taotlusest 19.08.2021 menetlusdokumendis loobunud. Hageja on märkinud, et ei

ole usutav, et hageja (ja ka kostja esindaja) mäletaksid täpselt, mis päevadel hageja

millises riigis töötas. Hageja on ka leidnud, et kohus saab asja lahendada ainult kirjalike

dokumentide, eelkõige hageja pangakonto väljavõtte alusel ning mh märkinud, et muid

tõendeid polegi vaja. Kohus nõustub, et on vähetõenäoline, et hageja mäletaks

igapäevast töötamist, sh töötamise kohta aastatel 2013-2015, s.o 6-8 aastat tagasi. Kohus

leidis, et eelnevat arvestades ei ole asjas otstarbekas asuda hagejat TsMS § 2681 alusel

üle kuulama.

27. Analüüsides hageja esitatut, leiab kohus, et hageja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist

ning ei ole esitanud piisavaid ning veenvaid tõendeid selle kohta, et tema peamiseks

tööülesannete täitmise kohaks oli ajavahemikul detsembrist 2012 kuni juulini 2015

XXX. 28. Asjakohaseks tõendiks XXX töötamise kohta ei ole kostja ütlused TVK istungil

01.12.2015, millele hageja hagi terviktekstis viitab. Need ütlused ei tõenda aega, kohta

ega tööd, mida hageja XXX tegi. Samuti ei tõenda neid asjaolusid hageja pangakonto

väljavõte, millest nähtub üksnes asjaolu, et kostja on tasunud hagejale teatud kuude eest

päevaraha, samuti asjaolu, et hageja pangaarvelt on tehtud mõnel kuul XXX makseid.

29. Arvestades hageja pangakonto väljavõttest nähtuvat päevarahade tasumist, on hageja

tõenäoliselt vähemalt mingil ajaperioodil XXX kostja ülesandel töötanud. Küll aga tuli

hagejal tõendada konkreetselt millal, millises asukohas XXX, mis tööd ja kelle

juhendamisel ta tegi. Kõik need olulised asjaolud on hageja jätnud täielikult tõendamata.

Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt tõendanud, et ta oleks hagis esitatud

vaidlusalustel kuudel XXX töötanud, sh kus, millistel päevadel konkreetselt ja milliseid

tööülesandeid täites, samuti kelle juhendamisel töötati.

30. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks teinud XXX tööd lähetatud töötajana Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71 mõttes.

Nimetatud direktiivi artikli 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi liikmesriigis asuvate

ettevõtjate suhtes, kes seoses riikidevahelise teenuste osutamisega lähetavad töötajaid

lõike 3 kohaselt liikmesriigi territooriumile.

Artikli 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse direktiivi niivõrd, kuivõrd lõikes 1 nimetatud

ettevõtjad võtavad ühe järgmistest riikidevahelistest meetmetest:

a) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel

lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis

tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja

ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töösuhte;

b) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse

asutusse või ettevõttesse, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks

sõlminud töösuhte;

c) ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja

vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, kui

ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on

töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte.

Artikli 2 lg 1 kohaselt on lähetatud töötaja direktiivi tähenduses töötaja, kes piiratud aja

jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab.

31. Hageja pole muuhulgas tõendanud oma väidet, et kostja lähetas hageja XXX oma nimel

ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud kostja ja XXX tegutseva lepinguosalise

vahel, kellele teenused on mõeldud. Sealhulgas pole tõendatud, kas ja millise

ettevõttega oli kostja väidetavalt sõlminud lepingu XXX ning milline ettevõte korraldas

hageja töötamist XXX.

32. Kohus märgib, et rahuldas 03.01.2020 määrusega hageja taotluse tõendi kogumiseks

ning edastas Maksu- ja Tolliametile päringu andmete saamiseks perioodil 01.01.2013

kuni 30.06.2015 hageja sõitude kohta laevadega Tallinnast XXX ja tagasi. MTA vastas

09.01.2020, et andmekogu andmeid säilitatakse 3 aastat. Küsitud periood on varasem ja

neid andmeid MTA-l enam ei ole.

Kohus leiab, et isegi juhul, kui küsitud tõendid oleks kogutud, kinnitaks see üksnes

asjaolu, et hageja on mingitel aegadel reisinud Eestist XXX ja tagasi. Need andmed

siiski ei saaks hagi rahuldamiseks piisavalt tõendada hageja töötamist XXX, sh

töötamise aega ja kohta, samuti väidet, et hageja oli lähetatud töötaja direktiivi mõttes.

33. Esitatud tõendite alusel pole kohtul alust tuvastada, et kostja oleks lähetanud või

vahendanud hagejat XXX territooriumil tööle direktiivis artikli 1 lg 3 mõttes. Seega

pole alust ka tuvastada, et hageja puhul oli tegemist lähetatud töötajaga direktiivi mõttes.

34. Kohus leiab, et kuivõrd lähetatud töötaja staatus pole hageja puhul tõendatud, oli XXX

täidetud tööülesannete puhul tegemist töölepingu seaduse (TLS) § 21 lg 1 mõttes töötaja

töölähetusega. Kuid ka sellisel juhul ei ole täidetud hageja tõendamiskohustust ning

kohtule pole esitatud asjakohaseid tõendeid selle kohta, millal, kus ja milliseid

tööülesandeid töötaja täitis.

35. Teistsuguste andmete puudumisel lähtub kohus poolte töölepingust ning leiab, et töötaja

täitis oma kohustusi peamiselt Eestis ning asjas tuleb kohaldada Eesti õigust.

36. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta oli lähetatud töötaja, puudub kostjal kohustus

tagada kostjale XXX kohaliku töötasu alammäära tasumine. Seega ei arvesta kohus

asjas XXX metsatöötajate kollektiivlepingus sätestatud miinimumtunnitasu määra.

37. Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on 18.10.2017 otsusega mõistnud kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja

eest, ei tähenda maakohtu arvates, et sellega oleks tõendatud asjaolu, et hagejale tuleks

maksta XXX töötasu või et oleks tõendatud töötamine XXX lähetatud töötajana

direktiivi mõttes.

38. Hageja on oma nõudes lähtunud enda koostatud tööaja arvestusest, mida siiski ei kinnita

ükski muu hageja esitatud tõend. Kui selline tõend on menetluses esitatud, pole hageja

sellele viidanud. Hagis esitatud töötasu arvestuse osas märgib kohus, et ka nende

arvestuste osas pole hageja viidanud ühelegi asjakohasele tõendile. Hageja pangakonto

väljavõte ei ole piisavaks tõendiks tõendamaks konkreetsete kuud osas töötatud

tööpäevi ega saadaolevat töötasu.

Seega pole hageja tõendanud ka oma väidetavalt töötatud tööaega, sh normtunde nii

Eestis kui XXX.

39. Hageja on hagi terviktekstis viidanud ka TLS § 28 lg 2 p 1 ning TLS § 35. Samas

puuduvad hagis igasugused asjaolud, selgitused ja tõendid, kas ning konkreetselt millal

pole kostja kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga.

40. Seonduvalt hageja väitega, et ta väidetavalt pole saanud tutvuda kõikide e-toimikus

olevate materjalidega märgib kohus, et TsMS § 56 lg 1 järgi asuvad kõik menetluses

esitatud menetlusdokumendid ja muud dokumendid toimikus, millega poolel on TsMS

§ 59 lg 1 kohaselt õigus tutvuda ning saada seal olevatest menetlusdokumentidest

ärakirju. Hagejal on olnud menetluse jooksul piisavalt aega kõikide dokumentidega

toimikus tutvuda.

41. Kohus leiab, et hageja on jätnud täielikult tõendamata oma väite, et kostja oleks talle

jätnud täies mahus või osaliselt tasumata töötasu hagis väljatoodud ajavahemiku eest.

Saamata jäänud töötasu nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd kohus ei

rahulda põhinõuet, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg

4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg

1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

43. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

44. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

45. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-

161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS

§ 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks

ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

46. Kostjat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline

esindaja – R. M, menetluses Riigikohtus vandeadvokaat V. T. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 14 206,10 eurot

(sh käibemaks 2367,68 eurot). Esindaja on koostanud mitmeid menetlusdokumente,

vastuseid hagile ja seisukohti kohtule, tutvunud toimikuga ja kohtumäärustega,

suhelnud kliendiga ja teda nõustanud, osalenud istungil töövaidluskomisjonis ja kohtus.

Esindajal on selleks kokku läbi kolme kohtuastme kulunud 90 tundi ja 20 minutit. Kostja

esindaja tunnitasu määr on olnud 110 eurot ja 130 eurot (käibemaksuta).

47. Kohus ei pea kogu kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Kohtumine, suhtlemine ja

nõupidamine kliendiga on sellised toimingud, mille täpset kestust ei ole võimalik

kindlaks määrata, toimingu tegemine ei ole kontrollitav. Ka ei pea kohus põhjendatuks

tasu hagimenetluses kostja seisukoha koostamise eest 10 tunni ulatuses. Kohus nõustub

hageja

esindajaga,

et

seisukoha

on

kostja

põhjalikult

kujundanud

juba

töövaidluskomisjonis, mille ees nõutav tasu on põhjendatud. Seisukohtade kordamine

ja täiendamine kohtumenetluses on põhjendatud üksnes 6 tunni ulatuses.

Ka ei nõustu kohus kostja esindaja sõidukuludega taotluses märgitud ulatuses.

Riigikohus on 29.09.2021. a kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX selgitanud, et

menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise

väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on

ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ja muudes õigusaktides (Riigikohtu 9.11.2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et

menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu 3.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-13, p 17 ja 12.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on

kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude

hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude

hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud

Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5.02.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153,

p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia

korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete

täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise

kord (vt Riigikohtu üldkogu 26.04.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj).

Märgitud määruse § 5 kohaselt võib maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö-

või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. Seega ei ole põhjendatud

tunnitasu 50 eurot Tallinnast XXX ja tagasi kulutatud aja eest. Tallinnast XXX on ca

240 km. Seega saab tasu XXX töövaidluskomisjoni istungitele, toimikuga tutvumisele

ja kohtuistungile sõitmisele kulutatud aja eest olla 576 eurot (0,3 eurot x 240 km x 8),

mitte 1050, nagu kostja on taotlenud.

Alates 29.01.2018. a näeb justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud

riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmise korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi

osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8.12.2018. a kehtiva

redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast

kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi

jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo

kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub

advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 punktid 1-

5).

Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 5, mistõttu

ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu

suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohast

(XXX) õigusteenuse osutamise kohta (XXX) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning

õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda

arvestades enam kui 201 kilomeetri kaugusele, peab hageja hüvitama kostjale esindaja

õigusteenuse osutamise kohta sõitmise aja eest ka 35 eurot.

48. Arvestades eelnevaga, samuti asjaoluga, et tunnitasumäära 110 eurot ja 130 eurot (ilma

käibemaksuta) on kohtupraktikas mõistlikuks peetud, loeb kohus kostja menetluskulude

suuruse põhjendatuks osaliselt ja määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

12 731,30 eurot (sh käibemaks 2121,88 eurot).

Menetluskulud summas 12 731,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

49. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist

TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

teises lauses ettenähtud ulatuses.

50. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, ei käsitle kohus hageja enda

menetluskulusid.

51. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin

Lahend osaliselt lahendatud TrtRK 26.05.2023 lahendiga.