2-21-14487/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14487

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7557,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806;

asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post xxx)

Kostja: V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx

xxxxx xxx; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. T.`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 20.12.2019.a.

sõlmitud kompromisslepingust nr xxxxxx tulenev võlgnevus põhinõue 3963,29

eurot, enne 20.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1761,12 eurot, viivised

põhinõudelt 3963,29 eurot alates 21.08.2020 kuni 15.09.2021 summas 929,79 eurot

ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt V. T.`ilt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise

ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (3963,29 eurot) alates

16.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuni põhinõude täitmiseni kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja V. T.`i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt V.

T.`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 475 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja hageja sõlmisid 20.12.2019.a kompromissileping / võlatunnistus nr xxxxxx. Hageja

omas võlgniku vastu nõuet väikelaen nr. xxxxxxxxx, 01.06.2017, mille alusel kostja võlgnes

hagejale 5215,90 € ja viivised summas 1762,12 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses

tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja

loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1 € ning võimaldas kostjal tasuda kohustust

osamaksetega ja kompromissisummas 6977,02 € (5215,90 € + 1761,12 €). Antud summale

lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 €. Kostja tasus nõuet summas

1262,61 €, millest 10,00 € on arvestatud Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu

10 € katteks ning 1252,61 € kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal

tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 3963,29 € ja viivised 1761,12 €. Pooled on

lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja

nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja

rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja

kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe

graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 20.08.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud tähtsaadetisena

aadressil xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, xxxxx, Harju maakond, Eesti isiklikult allkirja vastu ning

kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt 28.10.2021.a.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 475

eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 475 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik