2-21-4586/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-4586

Tsiviilasi

Themis

Õigusbüroo

OÜ

avaldus

A. J.i

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlausaldaja:

Themis

Õigusbüroo

OÜ

(registrikood 12803543, asukoht Narva mnt 5 10117

Tallinn) lepinguline esindaja T. R.

Võlgnik: A. J. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Martin

Traat

(osaühing

Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID, aadress Juhkentali

tn 8, 10132 Tallinn; e-post: info@eipre.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A. J.i pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja

vabastada Martin Traat pankrotihalduri kohustustest.

2. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Traadi tasuks 1541,80 eurot koos käibemaksuga.

Maksta ajutise halduri tasu välja kohtu deposiiti tasutud summa arvelt ja kanda 1500 eurot

OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arvelduskontole nr EExxx AS-is SEB Pank.

3. Jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus hüvitada halduri tasu 41,80 eurot riigi vahenditest.

4. Jätta riigilõiv, võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasutud

summa ning osaliselt menetlusega seotud õigusabikulud A. J.i kanda. Kõik ülejäänud

avaldaja poolt kantud menetluskulud jätta Themis Õigusbüroo OÜ enda kanda.

5. Mõista A. J.ilt välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot,

deposiiti tasutud summa 1500 eurot ja õigusabikulud 115 eurot, kokku 1915 eurot.

6. Jätta rahuldamata Themis Õigusbüroo OÜ deposiidi tagastamise taotlus.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

võlgnikule

ja

ajutisele

pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Harju Maakohus võttis 08.04.2021 avalduse menetlusse ja määras 30.04.2021 ajutiseks

pankrotihalduriks

vandeadvokaat

Martin

Traadi.

Võlgniku

majandusliku

seisundi

kindlakstegemiseks esitas ajutine pankrotihaldur 04.05.2021 küsimustiku vara ja võlgade kohta

võlgniku e-postidele xxx ja xxx, kuid mõlemalt aadressilt tulid kirjad tagasi. Ajutine haldur

saatis tähitud postiga ka järelpärimise võlgniku rahvastikuregistri järgsesse elukohta, kus võttis

kirja vastu võlgniku isa. Võlgniku ema sõnade kohaselt ei tea ta, kus võlgnik asub. Seega ei ole

ajutine haldur saanud võlgnikult järelepärimisele vastuseid. Ajutine haldur saatis

järelepärimised

ka

krediidiasutustele,

riiklikele

registritele,

Maksu-ja

Tolliametile,

kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli ametiasutustelt vastused saabunud.

Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni.

Laekunud andmete kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 0 eurot, seega võlgnikul vara puudub.

Võlgniku kohustused on hetkel olemasoleva info kohaselt kokku vähemalt 16 473,23 eurot.

Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et

võlgniku maksejõuetus ei ole hetkel olemasolevale infole tuginedes põhjustatud kuriteoga.

Arvestades

võlgniku

teadaolevaid

kohustusi

ja vara ning lähtudes olemasolevast

informatsioonist ja ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, jõudis ajutine

haldur järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri käsutuses oleva info

põhjal puuduvad kindlalt teada olevad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused.

Täpsem info selgub pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik elab ja

töötab Soomes, mistõttu on tema huvide kese Soome Vabariigis. Eestis pankroti

väljakuulutamine ei ole perspektiivikas, sest halduril puudub võimalus arestida Soomes olevaid

pangakontosid ning registervara. Kuigi võlgniku sissekirjutus on xxx, elavad seal tema

vanemad, kes ei oska või ei soovi öelda, kus võlgnik tegelikult elab. Võlgnikul ei ole Eestis

aktiivseid pangakontosid ega töökohta.

Kohus püüdis erinevatel kontaktidel võlgnikule kätte toimetada menetlusdokumente, sh

rahvastikuregistrisse märgitud Soome aadressile, kust see tagastati. Menetlusdokumendid, sh

pankrotiavaldus, ajutise halduri määramise määrus ja ajutise halduri aruanne, on saadetud

tähitult aadressile xxx ja võlgnikule kätte toimetatud 07.09.2021 isiklikult Jüri Postkontoris.

Võlgnik ei ole kohtule oma seisukohta esitanud ei pankrotiavalduse menetlusse võtmise, ajutise

halduri aruande ega ka tasu osas.

01.10.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks

deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 08.10.2021.

Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitas 08.10.2021 vastuväite ja taotlused. Võlausaldaja

leiab, et halduri ajakulu 11 tunni ulatuses on ülepaisutatud ja on seisukohal, et põhjendatud

ajakulu on 6 tundi. Avaldaja esitas ka taotluse tasutud deposiidi või selle osa tagastamiseks.

Kohus andis ajutisele haldurile tähtaja seisukoha esitamiseks võlausaldaja vastuväidete osas.

Ajutise halduri hinnangul ei ole võlausaldaja vastuväide ajutise halduri tasule põhjendatud ja

palub jätta vastuväide rahuldamata. Võlausaldaja vastuväited ajutise halduri poolt kulutatud

tööajale on hinnangulised, mitte põhjendatud. Vastuväite sisuline eesmärk on saada tagasi

võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud raha, mitte tõsiselt mõeldud vastuväide ajutise

halduri tegeliku tööaja osas. Sellisele veendumusele võib jõuda, nähes vastuväite p-des 3.8., 6

ja 7 esitatud argumente. Nimelt on võlausaldaja oma vastuväite p-s 3.8. kalkuleerinud välja

täpselt selle summa, mis on võimalik vastavalt pankrotiseadusele välja maksta riigi vahenditest

(kokku 700,80 eurot). Selle nõude on võlausaldaja ka esitanud oma vastuväidete p-s 6, milles

soovib ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahendite arvelt. P-s 7 esitab

võlausaldaja taotluse deposiiti makstud 1500 eurot võlausaldajale tagastada. Ajutine haldur

leiab, et vastuväide ei ole esitatud mitte sisuliste põhjendustega, vaid eesmärgil saada tagasi

deposiiti tasutud raha. Ajutise halduri kinnitab, et tasu arvestus on õige ja tugineb reaalselt

kulunud ajale.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus

võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei

lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub ning kohustusi vähemalt 16 473,23

euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu

ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud

kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul

on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg

6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub 11 töötunni eest tasuks määrata 1284,80 eurot, millele lisandub käibemaks

256,96 eurot, kokku 1541,76 eurot. Kohus tutvunud ajutise halduri koostatud aruande,

tasutaotluse, avaldaja vastuväidete ja ajutise halduri seisukohaga leiab, et avaldaja alahindab

halduri tööle kulunud aega ja vähendab põhjendamatult töömahtu. Dokumentide koostamiseks

ja muudele toimingutele kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes võlausaldaja

arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Aruandes on selgelt kajastatud, millisele

informatsioonile tuginedes on aruanne koostatud, milliseid päringuid on ajutine haldur teinud ja

millised olid päringu tulemused. Ajutisel halduril ei ole kohustust lisada aruandele kõikide

päringute vastuseid, mis aga ei tähenda, et ajutine haldur poleks nendega tutvunud või neid

aruandes kajastanud. Kohus hinnates ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri

kutseoskusi, leiab, et halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot ei ületa kehtestatud piirmäära. Vastavalt PankrS § 23

lõikele 5 ei saa kohus määrata ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, kuna kohus

määras deposiidi suuruseks 1500 eurot, mis on avaldaja poolt ka makstud. Seega saab kohus

määrata ajutisele haldurile deposiiti tasutud summa arvelt 1500 eurot väljamaksmise, kuid seda

ületava summa osas jääb tasu taotlus rahuldamata. Ajutise halduri tasu väljamaksmist nii

deposiiti tasutud summast kui ka riigi vahenditest ei näe pankrotiseadus ette. Seega jääb 41,80

eurot ajutisele haldurile välja maksmata. Kohus jätab vastavalt PankrS § 23 lg-le 5 rahuldamata

avaldaja nõude deposiidi tagastamiseks, kuivõrd sellest tasutakse ajutise halduri tasu.

Tulenevalt PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita

menetluses. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS §

172 lg 1, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Hagita asjas kannab üldreeglina menetluskulud avaldaja. Kuna ajutine haldur on jõudnud

aruandes järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis asub kohus seisukohale, et

pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud, mistõttu kõikide menetluskulude võlausaldaja

kanda jätmine oleks ebaõiglane. Seega jätab kohus osa menetluskuludest s.o riigilõivu,

võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasutud summa ning

osaliselt menetlusega seotud õigusabikulud, võlgniku kanda. Kõik ülejäänud avaldaja poolt

kantud menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Kohus mõistab võlgnikult välja avaldaja

kasuks pankrotiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, ajutise halduri tasu ja kulutuste

katteks deposiiti tasutud summa 1500 eurot õigusabikulud, mis on seotud avalduse esitamisega

1 tunni ulatuses tunnitasuga 115 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik