2-20-6992/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6992

Kohtuasi

Baltic Defence & Technology OÜ hagi Lehola Works

OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Baltic Defence & Technology OÜ apellatsioonkaebus,

kaebuse hind 164 214 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Baltic Defence & Technology OÜ (registrikood

12321258), seaduslik esindaja MG ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Alice Salumets

Kostja Lehola Works OÜ (registrikood 11706988),

esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Kadi

Saluste

Kohtuistungi toimumise aeg

30.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.02.2021 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Välja mõista Lehola Works OÜ-lt Baltic Defence & Technology OÜ kasuks

153 229 eurot 29 senti (sh 152 000 eurot põhivõlg ja 1 229 eurot 29 senti viivis) ning

alates 30.10.2021 viivis põhivõla summalt 152 000 eurot kuni selle tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hageja apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Baltic Defence & Technology OÜ (hageja/tellija) esitas 13.05.2021 hagi Lehola Works OÜ

(kostja/töövõtja) vastu võlgnevuse 152 000 euro, viivise 1 229,29 euro ja seadusjärgses määras

edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni.

2. Pooled sõlmisid 14.10.2019 töövõtulepingu, millega kostja kohustus hageja tellimusel

ehitama värvi ja liivapritsi kambri Maardus Vana-Narva mnt 30/1 asuvas tööstushoones. Töö

pidi valmima ja kostja pidi töö hagejale üle andma 31.01.2020.

Kostja küsis 21.12.2019 hagejalt kinnitust Sandwich paneelidele. Kostja selgitas, et

kooskõlastuse mitteandmine lükkab edasi töö valmimise tähtaja. Hageja vastas kostjale, et

töövõtulepingus ja selle hinnapakkumises nr 190901 olid pooled juba kokku leppinud

paneelides koos vajalike tehniliste spetsifikatsioonidega. Tellija teavitas töövõtjat 16.01.2020,

et tellijale on väga oluline töö tähtaegne valmimine, kuna tellija peab võtma värvi ja liivapritsi

kambri kasutusse 01.02.2020. Kuna kostja polnud töid alustanud 31.01.2020, siis andis hageja

samal päeval kostjale pikendust kuni 17.02.2020. Ka selleks ajaks ei teinud kostja töid valmis.

Kostja teavitas hagejat suuliselt, et töö valmib 23.03.2020, kuid ka selleks ajaks tööd ei

valminud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 02.04.2020.

Töö eest kuulus tasumisele 138 241,20 eurot, millest hageja kohustus maksma ettemaksu

summas, mis sisaldanuks tasu projekti koostamise, materjalide, transpordi ja töö eest. Kostja

esitas ettemaksu kohta hagejale tasumiseks arve nr 19118 summas 54 000 eurot ja arve nr 19123

summas 48 000 eurot. Hageja tasus arved. Lisaks tegi hageja 30.11.2019 kostjale ülekande

50 000 eurot ilma õigusliku aluseta. Hageja soovis eelnimetatud summade tagastamist. Kostjal

oli kohustus tasuda viivist. Hageja nõudis kostjalt viivist 1 229,29 eurot põhinõudelt

152 000 eurot perioodi 07.04.2020-13.05.2020 eest (kokku 37 päeva) seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, sest tal ei olnud võimalik töid tähtaegselt teostada tellija

ebaselgete juhiste tõttu. Lepingu p 4.2 kohaselt kohustus kostja enne töö tegemise alustamist

piisavalt ja hoolikalt kontrollima töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tellija antud

juhendeid, samuti teostama vajalikud kontrollmõõtmised.

Hageja ei kinnitanud 21.12.2019 seisuga paneelide sobivust. Pärast lepingu allkirjastamist

helistas hageja endine juhatuse liige C kostjale ja palus paneele kohe mitte tellida. Hageja

esindaja pidi täpsustama, kas lepingus kokkulepitud paneelide profiil sobib ja kas paneelide

vahele on vaja tihendit või mitte. Töövõtja selgitas tellijale, et paneelide tarneaeg on ligikaudu

kaheksa nädalat ning hageja segaste juhiste tõttu on tõenäoliselt töid võimalik alustada märtsi

keskel. Tellija nõudis 31.01.2020 tööde lõpetamist hiljemalt 17.02.2020. Tellija teadis, et

nimetatud tähtpäevaks ei ole võimalik töid lõpetada, kuna hageja kinnitas paneelide sobivuse

alles 16.01.2020. Lepingu järgi oli kostjal aega töid teostada 2,5 kuud. Töid oli võimalik

lõpetada paneelide saabumisest arvates kolme nädala jooksul. Töövõtja teavitas 23.03.2020

tellijat, et kostja juhatuse liige on haige ning töövõimetuslehel ning töömehed on karantiinis.

Seetõttu oli kostja sunnitud tööde teostamise alguse edasi lükkama. Tellijal puudus alus lepingu

lõpetamiseks.

Lepingu p 3.3 kohaselt sisaldab kokkulepitud tasu projekti koostamise, materjalide, transpordi

ja töö eest tasu. Kostja kandis märkimisväärseid kulusid töö teostamiseks vajalike jooniste

koostamiseks, materjalide ostmiseks ja transportimiseks. Tegemist oli kuludega, mida hageja

oli kohustatud kostjale hüvitama. Selles ulatuses polnud hagejal õigust ettemaksu tagasi nõuda

(lepingu p 9.2 ja p 9.4).

Töövõtja selgitas 21.12.2019, et töö teostamiseks vajalikud sise- ja tõstuksed olid valmis,

ventilatsiooniseadmed olemas ning valgustid tellitud ning palus hagejal kinnitada paneelide

sobivust. Samuti kinnitas kostja 28.01.2020, et tööde teostamiseks on materjal tellitud. Kostjal

oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja tasaarvestas enda kahju hüvitamise nõude hageja

väidetava nõudega ulatuses, milles kohus peab hageja nõuet põhjendatuks.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitise 3 114,78 eurot ning kohustas hagejat tasuma

menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 14.10.2019 ehituse töövõtulepingu vastavalt

hinnapakkumisele nr 190901 (tl 9-10), mille objektiks oli värvi ja liivapritsi kambri ehitamine

Maardus Vana-Narva mnt 30/1 tööstushoones. Lepingu p 2.2. kohaselt pidid kõik

lepingujärgsed tööd olema üle antud 31.01.2020. Lepingu p 3.2. järgi tööde kohase teostamise

eest tasub tellija töövõtjale ettemaksu (tl 7). Tööd ei olnud valmis 31.01.2020. Hageja esitas

15.01.2020 kostjale enamtasutud 50 000 euro tagastamise nõude (tl 13). 02.04.2020 esitas

hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tl 14) ning nõudis töövõtulepingu

järgselt tasutud 102 000 eurot tagastamist, enamtasutud 50 000 eurot tagastamist ning kahju

hüvitamist 24 170,09 eurot (tl 14). Pooled vaidlesid, kas hagejal oli kohustus anda kostjale

kinnitus paneelide sobivuse kohta ning, kas kostja oleks pidanud lepingus kokkulepitud tähtaja

järgimise eesmärgil jätkama lepingu täitmist ilma hagejalt kinnitust saamata.

Töövõtulepingu p 4.2. kohaselt enne töö tegemise alustamist kohustub töövõtja piisavalt ja

hoolikalt kontrollima töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tellija antud juhendeid, samuti

teostama vajalikud kontrollmõõtmised (tl 7). Kostja palus 21.12.2019 hagejal kinnitada

Sandwich paneel SP2B100E-PIR POL RAL9010/POL RAL9010 sobivust (tl 11 pöördel).

Hageja sobivust ei kinnitanud, leides 16.01.2020 e-kirjas, et kooskõlastus polnud vajalik (tl 11).

Kohus sellise käsitlusega ei nõustunud. Töövõtulepingu p 4.6. kohaselt töövõtjal ei ole õigust

muuta töö tegemise aluseks olevaid dokumente ega lähtematerjale ega neist kõrvale kalduda (tl

7 p). Kostja saatis 21.12.2019 e-kirjas hagejale nõutud joonised ja dokumendid, samuti loetles

juba tehtud tööd. Tellija poolt oleks olnud heauskne töövõtja konkreetsele küsimusele paneelide

sobivuse kohta vastata. Hageja ei andnud kostjale ligemale kuu aja jooksul vastust.

Eeltoodu põhjal ei saanud hageja väita, et lepingu täitmise tähtaeg jäi järgimata kostja tegevuse

tõttu. Lepingu täitmine viibis hageja tegevusetuse tõttu ning sellega seotud riisikot kandis

hageja. Eesti Vabariigis kuulutati 13.03.2020 välja eriolukord. Juhul kui hageja oleks kostja

21.12.2019 kirjale andnud koheselt vastuse paneelide sobivuse kohta, ei oleks suure

tõenäosusega eriolukord lepingu täitmist sel määral mõjutanud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud

hagejal õiguslikku alust töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda. Alused lepingust

taganemiseks polnud täidetud, kuna kostja lepingut oluliselt ei rikkunud.

VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

Kostja ei hoidnud midagi kokku, samuti polnud võimalik juba tellitud materjale nende eripära

tõttu muudel objektidel kasutada (tl 82 p). Hageja tasus kostjale ettemaksuna 50 000 eurot

selgitusega 19130, 54 000 eurot selgitusega arve nr 19118 ja 48 000 eurot selgitusega nr 19123.

Hageja väitel oli 102 000 eurot makstud lepingu täitmisena, 50 000 eurot aga õigusliku aluseta.

Kohtu hinnangul ei olnud 50 000 eurot tasutud kostjale õigusliku aluseta, kuivõrd 30.11.2019

makse tehti selgituse kohaselt arve tasumiseks, seega õigusliku alusega. Lepingu p 3.3. makstav

ettemaksu tasu sisaldab tasu projekti koostamise, materjalide, transpordi ja töö eest (tl 7).

Seisuga 21.12.2019 oli kostja koostanud tööjoonised ja projekti, valmistanud siseuksed ja

tõstuksed, tellinud valgustid, valmistanud ventilatsiooniseadmed, ostnud materjalid (tl 11

pöördel, 42 pöördel, 44 pöördel). Seisuga 02.04.2020 olid materjalid objektile tarnitud (tl 81).

Hagejal ei olnud lepingu p-de 9.2. ja 9.4. sätestatust tulenevalt õigust ettemaksu tagastamist

nõuda. Töövõtja oli oma lepingulised kohustused ettemaksu ulatuses täitnud, mistõttu polnud

tellijal õiguslikku alust raha tagasisaamiseks.

Kostja esitas alternatiivselt tasaarvestuse avalduse juhuks kui kohus peaks hageja nõude

rahuldama. Kostjal tekkis hageja tegevuse tõttu kahju, mis tuli VÕS §§ 652 lg 1 ja 127 lg 2 ja

3 alusel hagejal kostjale hüvitada (tl 42 p). Kahju hüvitamise eeldused olid täidetud, kuid

tasaarvestuse teostamise materiaalsed eeldused polnud - hagejal puudus nõue kostja vastu.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kohus leidis, et kostja saatis 21.12.2019 e-kirjas hageja nõutud joonised ja dokumendid, samuti

loetles töövõtja juba tehtud tööd. Sellist faktilist asjaolu polnud menetluses esitatud ja selle

asjaolu kohta puudusid tõendid. Kohus leidis, et hageja ei andnud kostjale vastust tema

21.12.2019 e-kirjale ligi kuu jooksul. Kui hageja oleks kohe vastanud, siis poleks pandeemia

tõttu väljakuulutatud eriolukord mõjutanud lepingu täitmist. Kohtu sellised järeldused ei

põhinenud tõenditel. Samuti jättis kohus arvestamata hageja vastuväidetega selles osas. Kohus

oleks pidanud arvestama, et ajavahemik 16.01.2020-02.04.2020 moodustas 11 nädalat ja kostja

polnud selle aja jooksul isegi töödega alustanud. Pandeemia ei mõjutanud kostja tööd ega olnud

aluseks lepingu täitmata jätmiseks.

Kohus luges tõendatuks kostja ütlused ja väited, mille tõendamiseks kostja ei esitanud ühtegi

tõendit. Kostja väitis istungil, et ta ei hoidnud midagi kokku ja tellitud materjale ei olnud nende

eripärade tõttu võimalik muudel objektidel kasutada. Kohus oleks pidanud selle väite jätma

tähelepanuta, kuna see oli esitatud hilinenult. Seda asjaolu pidi kostja ka tõendama. Kohus leidis

ebaõigesti, et hageja poolt 30.11.2019 kostja arvelduskontole üle kantud 50 000 eurot oli

tasutud arve 19130 alusel. Kohus ei hinnanud hageja väidet, et seda arvet ei olnud ta kunagi

kostjalt saanud. Seega pidi kostja tõendama arve olemasolu, mida ta ei teinud. Kohus leidis

tõenditeta, et esines maksmise õiguslik alus. Kohus viitas otsuses tõenditena toimiku

lehekülgedele, millistel ei olnud tõendid, vaid tegemist oli menetlusdokumentides toodud

asjaoludega ja istungi protokolliga.

Samuti polnud kostja esitanud nõuetekohast tasaarvestuse avaldust. Kostja 11.02.2021

menetlusdokument jäeti asja materjalide juurde võtmata. Kostja polnud esitanud kahju nõuet,

selle aluseks olevaid asjaolusid ega asjakohaseid tõendeid.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel täielikult tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi ja muudab ühtlasi

menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Maakohus rikkus hagi rahuldamata jätmisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning

vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme, jättes hageja

esitatud seisukohad arvestamata ja asjas tähtsust omavad tõendid hindamata (TsMS § 232 lg 1,

§ 442 lg 8). See tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Ringkonnakohus saab eelpool viidatud

menetlusõiguse normi rikkumised kõrvaldada. Arvestades asjaolusid ja tõendeid, tuleb teha

apellatsioonimenetluses maakohtu otsusest erinev lahend.

10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

järgmised faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Vaidlus puudus selles, et pooled olid

sõlminud 14.10.2019 töövõtulepingu vastavalt hinnapakkumisele nr 190901 värvi ja liivapritsi

kambri ehitamiseks Maardus, Vana-Narva mnt 30/1 asuvas tööstushoones. Ei vaielda, et töö

valmimise tähtaeg oli lepingu alusel 31.01.2020, kuid ka hiljemalt 02.04.2020 töid valmis ei

olnud tehtud, misjärel ütles hageja lepingu erakorraliselt üle. Kostja väitel ei olnud tal võimalik

töid tähtaegselt teha hageja ebaselgete juhiste tõttu. Maakohus leidis, et lepingu täitmine viibis

hageja tegevusetuse tõttu.

11. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hagejal oli kohustus anda kostjale enne tööde

alustamist kinnitus paneelide sobivuse kohta või kas kostja oleks pidanud lepingus

kokkulepitud tähtaja järgimise eesmärgil jätkama lepingu täitmist hagejalt kinnitust saamata.

Järgnevalt on vaidluse all, kas hagejal oli alus öelda töövõtuleping erakorraliselt üles.

Pooled leppisid töövõtulepingus, mille osaks oli kostja koostatud hinnapakkumine, kokku

SW-paneelide SP2B E-PIR 100 mm RAL 7035, SW-paneel SP2B E-PIR 80 mm RAL 7035 ja

RUUKKI SW SP2B E-PIR 100 mm kasutamises objektil. Seega olid juhised kasutatava

materjali kohta ringkonnakohtu arvates 14.10.2019 lepingus antud. Pooled ei olnud lepingut

muutnud.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu täitmine viibis hageja

tegevusetuse tõttu ja et tööde alustamiseks oli vaja saada hagejalt kinnitus paneelide sobivuse

kohta ning et töid ei olnud võimalik alustada hagejalt seda kinnitust saamata. Kostja väide, et

hagejalt kinnituse saamine paneelide sobivuse kohta oli oluline, oleks ringkonnakohtu arvates

kohane juhul, kui lepingus või selle lisas ei oleks töövõtulepingu täitmisel kasutatav materjal

olnud detailselt kirjas või hiljem oleks lepingut muudetud. Seega ei olnud selline nn nõusoleku

küsimine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul puudus vajadus kinnituse küsimiseks,

kuivõrd lepingu osaks olevas hinnapakkumises oli paneelide andmed täpselt loeteletud.

13. Töövõtulepingu p-s 5.1. olid pooled kokku leppinud, et töövõtja teatab tellijale lepingulise

kohustuse kohast täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust 3 tööpäeva jooksul pärast seda,

kui ta sai takistavast asjaolust teada. Lepingu p 5.2. kohaselt kohustus töövõtja esitama teated,

pretensioonid, järelepärimised kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega pidanuks

kostja hagejat kirjalikult teavitama juba oktoobris 2019 väidetavast takistusest lepingu

täitmisel, isegi kui see oleks tulenenud hageja enda tegevusest. Kostja ei ole väitnud ega ka

tõendanud, et ta oleks lepingu p 5 kohast teadet, pretensiooni või järelepärimist lepingu p-s 5

ettenähtud alustel oktoobris või novembris 2019 hagejale esitanud. Hageja esitatud

kirjavahetusest nähtuvalt küsis ta kostjalt 10.12.2019, so üle 2 kuu peale lepingu sõlmimist,

tööjooniseid, projekte ja materjalide CF sertifikaatide koopiaid (tl 11p). Alles seejärel esitas

kostja väite, et seisuga 21.12.2019 ei olevat hageja kinnitanud paneelide sobivust.

Kostja 21.12.2019 kirjale vastas hageja 16.01.2020, et talle on arusaamatu kostja palve

paneelide kooskõlastuse andmiseks, kuivõrd lepingus oli kirjas, et lepingu täitmisel kasutatakse

Sandwich paneele. Seega juhul, kui kostjal olekski olnud õigus kinnitust küsida, sai ta hiljemalt

16.01.2020 teada, et tuleb kasutada lepingus kokkulepitud paneele. Asjas kogutud tõenditest

nähtuvalt ei tellinud kostja ka siis paneele ega alustanud töödega. Nõustuda tuleb hageja

arutluskäiguga, et kui arvestada kostja poolt avaldatut, oleks olnud võimalik töid alustada

hiljemalt 23.03.2020 ja leping täita.

Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et pärast lepingu allkirjastamist helistas hageja

endine juhatuse liige C ja palus kostjal paneele kohe mitte tellida. Kostja hagivastuses toodud

väitel pidi hageja esindaja täpsustama, kas lepingus kokkulepitud Sandwich paneelide profiil

sobib ja kas paneelide vahele on vaja tihendit või mitte. Lisaks väitis kostja, et eelnimetatud

paneelide tarneaeg on ca kaheksa nädalat ning väidetavate hageja segaste juhiste tõttu on

tõenäoliselt võimalik töid alustada märtsi keskel.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja väited telefonikõne toimumisest hageja endise

juhatuse liikmega on tõendamata ning kostja väite tõendamiseks esitatud kostja enda koostatud

28.01.2020 e-kiri ei ole piisav tõendamaks telefonikõne toimumist (tl 44p). Isegi telefonikõne

toimumisel ei muutnud see lepingus kokkulepitut, et paigaldada tuli lepingus kirjeldatud

paneelid ja et töö tuli lõpetada 31.01.2020. Vaidlust ei olnud, et 31.01.2020 ei olnud kostja

töödega alustanud. Tulenevalt sellest andis hageja kostjale täiendava tähtaja 17.02.2020 töö

valmimiseks. Ka selleks ajaks ei olnud kostja töödega alustanud, samuti mitte kostja enda poolt

hagejale suuliselt antud lubadusest töö valmis teha 23.03.2020.

Asjaolu, et kostja teavitas 23.03.2020 hagejat, et kostja juhatuse liige on haige ning

töövõimetuslehel ning töömehed on karantiinis, ei ole samuti tõendatud. Isegi väite tõendatuse

korral ei vabastanuks see kostjast äriühingut oma kohustusi täitmast. Äriühingule ei ole

lepingulise kohustuste rikkumine vabandatav töötjate ja/või juhatuse liikmete haigestumise

tõttu. Kostja väited selle kohta, et ta ei saanud enda poolt määratud tähtajaks 23.03.2020

lepingut täita eriolukorra tõttu, on alusetud. Eriolukorraga ei keelatud ettevõtetel ehitustööde

tegemine ja lepingute täitmine. Kuivõrd kostja ei alustanud töödega alates lepingu sõlmimisest

oktoobris 2019 kuni 23.03.2020, oli hageja õigustatud 02.04.2020 lepingut üles ütlema, kuivõrd

kostja oli oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Maakohtu otsuses tuvastatu, et

lepingu täitmine viibis hageja tegevusetuse tõttu, ei ole põhjendatud. Nõustuda ei saa kostja

vastuväidetega hagile, et hageja oli vastuvõtuviivituses ja kohaldub VÕS § 119 lg 1 ja 101 lg 3.

Hageja ei ole sattunud vastuvõtuviivitusse, kuivõrd hageja ei ole põhjustanud kostjale takistusi

lepingu täitmisel. Samuti ei kohaldu käesolevas asjas VÕS § 101 lg 3, kuivõrd kostja poolne

kohustuste rikkumine käesoleva lepingu täitmisel ei olnud põhjustatud hageja teost või hagejast

tulenevast.

14. Leping sõlmiti 14.10.2019 ja kostja pidi lepingu täitma hiljemalt 31.01.2020, kuid kostja

seda ei teinud. Samuti ei alustanud kostja töid talle hageja antud kohustuse rikkumise

lõpetamiseks täiendava tähtaja 17.02.2020 jooksul ja ka kostja enda poolt lubatud tähtajaks

23.03.2020 ei olnud töid alustatud ega lepingut täidetud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on

02.04.2020 lepingu kehtivalt üles öelnud, kuivõrd kostja ei alustanud töödega 14.10.2019 –

02.04.2020 seega 5,5 kuu jooksul peale lepingu sõlmimist. Lepingu ülesütlemise materiaalsed

ja formaalsed eeldused olid täidetud.

15. Hageja esitas töövõtulepingu erakorralise ülesütlemisega seoses kostjale tasutud ettemaksu

ja enamtasutud summa tagastamise nõude. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuses

tuvastatuga, mille kohaselt ei ole hagejal alust ettemaksu summat tagasi nõuda. Ettemaksu tasu

sisaldas lepingu p 3.3. kohaselt tasu projekti koostamise, materjalide, transpordi ja töö eest.

Maakohus leidis, et kostja oli oma lepingulised kohustused ettemaksu ulatuses täitnud, mistõttu

ei ole hagejal õiguslikku alust raha tagasisaamiseks - seisuga 21.12.2019 oli koostatud

tööjoonised ja projekti, valmistatud siseuksed ja tõstuksed, tellitud valgustid, valmistatud

ventilatsiooniseadmed, ostetud materjalid.

16. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse väidetega, mille kohaselt kohtuotsuses tehtud

viited tõenditele ei ole õiged, st loetletud lk-del ei asu tõendid- viidatud on hagiavaldusele,

kostja vastusele, kus sisalduvad faktilised asjaolud ja seisukohad, mitte neid kinnitavad tõendid

(nt tl 11,41-44 jne). Kuna kostja oma tõendamiskoormist ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud,

on maakohus asunud ilma tõenditeta seisukohale, et kostja on oma lepingulised kohustused

täitnud. Sellega rikkus kohus oluliselt menetlusnorme väidete ja tõendite eristamisel ning nende

hindamisel. Kostja väitel oli ta teinud kulutusi vajalike jooniste koostamiseks, materjalide

ostmiseks ja transportimiseks ja ta ei pea saadut tagastama. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki

pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamist ei leidnud, et kostjal oleks alust jätta

saadud summad tagastamata. Kostja väitel koostas ta ja saatis hagejale 21.12.2019 e-kirjaga

hageja poolt nõutud joonised ja dokumendid, samuti loetlenud juba tehtud tööd (tl 11p).

Kuivõrd hageja väitel ta kostjalt joonised ei ole saanud, pidi kostja oma väiteid tõendama, mida

ta menetluses ei teinud. Vastavalt töövõtulepingu p-le 3.1. kuulus töö eest tasumisele kokku

138 241 eurot 20 senti, millest hageja kohustus maksma ettemaksu. Kostja esitas p 1.6.1

nimetatud ettemaksu kohta hagejale tasumiseks arve nr 19118 summas 54 000 eurot ja arve nr

19123 summas 48 000 eurot. Hageja tasus eeltoodud arved. Ringkonnakohus leiab, et hageja

nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas VÕS § 1028 lg-ga 1.

17. Ringkonnakohus leiab, erinevalt maakohtust, et hageja nõue alusetult kostjale 30.11.2019

üle kantud 50 000 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 alusel. Kuivõrd hageja

väitel oli makse tehtud õigusliku aluseta ja kostja ei olnud talle esitanud arvet 19130 ja selgitus

maksel „19130“ oli märgitud ekslikult, tuli kostjal tõendada, et oli esitanud hagejale arve 19130

ja et arvel oli alus (vt Riigikohtu 10.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-16-10632, p 11.4.). Hageja

esitas 15.01.2020 kostjale nõude summa tagastamiseks (tl 13), kuid raha tagasi ei saanud.

Täiendavalt esitas hageja 50 000 euro tagastamise nõude ühes lepingu ülesütlemise ja

lepingutasu tagastamise nõudega 02.04.2020 (tl 13 p-14). Paljasõnaline oli kostja väide, et see

summa tasuti ettemaksuna, kuna arvet kostja oma väite kinnitamiseks ei esitanud.

18. Järgnevalt leidis kostja, et tal on hageja vastu VÕS § 652 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue,

mille ta tasaarvestab hageja väidetava nõudega ulatuses, milles kohus peab hageja nõuet

põhjendatuks. Maakohus on kohtuotsuses käsitlenud kostja poolt 11.01.2021 esitatud

tasaarvestamise avaldust, kusjuures 12.02.2021 kohtuistungit jättis kohus kostja 11.01.2021

menetlusdokumendid asja materjalide juurde võtmata, kuna need esitati kohtule TsMS § 329,

§ 330 ja § 331 tähtaegu rikkudes (tl 80p). Samas on kohus otsuses käsitlenud alternatiivset

tasaarvestuse avaldust ja tuvastanud, et kostjal on tekkinud hageja tegevuse tõttu

märkimisväärne kahju, mis tuleb VÕS § 652 lg 1 ja 127 lg 2 ja 3 alusel hagejal kostjale hüvitada

ning et kohtu hinnangul olid kahju hüvitamise eeldused täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul

rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, kuivõrd kostja tasaarvestuse avaldust menetluses ei

olnud esitatud.

19. Maakohus luges ekslikult tõendatuks, et kostjale on hageja tegevuse tõttu tekkinud

märkimisväärne kahju, mille hageja peab kostjale hüvitama VÕS § 652 lg 1 ning § 127 lg 2 ja

3 alusel. Otsuses viidatud tl 42 p on kostja vastus, mille p-s 33 kostja märgib, et tal on kahju

hüvitamise nõue, kuid selle suurus pole veel teada. Seega rahuldas maakohus nõude, mida

kostja ei ole esitanud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud,

et kostjale oleks hageja tegevuse tõttu tekkinud kahju. Maakohtu istungil kinnitas kostja, et

tõendeid tehtud tööde kohta ei ole ja materjali objektilt viis kostja ära.

20. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagejal on kostja vastu nõue lepingulisel

alusel 102 000 eurot koos viivisega ja samuti lepinguväline nõue 50 000 eurot koos viivisega.

Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, teeb ta asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi.

Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus 152 000 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 229,29 eurot.

21. Hageja edasiulatuva viivisenõude aluseks on TsMS § 367. Selle kohaselt võis hageja

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagi esitamise järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemiseni (periood 14.05.2020-29.10.2021, st 534 päeva) VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras (viidatud perioodil seadusjärgne määr 8% aastas), mis teeb kokku

17 769,13 eurot. Lisaks kohustab kohus kostjat tasuma hagejale viivist põhinõudelt (152 000

eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse tegemise järgmisest päevast (30.10.2021)

kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

22. Kuna ringkonnakohus hagi rahuldab, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust

(TsMS § 173 lg 3). Hagi rahuldamise jätmise tõttu tuleb menetluskulud kõikides kohtuastmetes

jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib

ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse kindlaks

maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)