2-19-17572/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17572

Tsiviilasi

Tõnu Jõgi hagi Kalmar Vahtra vastu võlgnevuse,

kahjuhüvitise ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

23 218,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. juuni 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tõnu Jõgi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Tõnu

Jõgi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja

(kostja):

Kalmar

Vahtra

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Raul Talts

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. juuni 2021 otsus muutmata, täiendades maakohtu

otsuse põhjendusi.

2. Tõnu Jõgi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Tõnu Jõgi kanda.

4. Välja mõista Tõnu Jõgilt menetluskuluna ringkonnakohtus Kalmar Vahtra

kasuks 1367,33 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tõnu Jõgi (hageja) esitas 11. novembril 2019 Kalmar Vahtra (kostja) vastu hagi, milles

palus välja mõista kostjalt täitmata kohustuse katteks 19 500 eurot, kahjuhüvitis 1152 eurot,

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 914,63 eurot ja seadusjärgne viivis

põhinõudelt 20 652 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt avaldas Alter Baltics OÜ (edaspidi AB) portaalis www.veetehnika.ee

mootorpaadi Bella 530 Excel XXXX (edaspidi Bella) müügikuulutuse. Kuulutuses oli

märgitud, et mootorpaadi esmase registreerimise aeg oli XX ja hind 24 500 eurot. Mootori

töötundide arvuks oli märgitud 50. Mootorpaat asus AB müügiplatsil Tallinnas.

20. septembril 2018 sõlmisid hageja ja kostja mootorpaadi Bella suulise müügilepingu hinnaga

19 500 eurot. Hageja andis kostjale üle müügihinna katteks mootorpaadi Kiili 510 väärtusega

11 000 eurot ja tasus 8500 eurot sularahas. Kostja andis 20. septembril 2018 hagejale üle Bella

dokumendid, sh väikelaeva registreerimistunnistuse koopia. 20. septembril 2018 hageja

mootorpaati Bella proovida ei saanud, sest kostja sõnul ei olnud paat sellel hetkel korras ja ootas

garantiikorras varuosa vahetust, millise töö pidi teostama AB.

Nii mootorpaat Bella kui ka mootorpaat Kiili jäid 20. septembril 2018 AB territooriumile.

Hageja sai Bella valduse 25. septembril 2018. 29. septembril 2018 tegi hageja Peipsi järvel

Bellaga proovisõidu ja avastas, et paat ei olnud tehniliselt korras (mootor ei töötanud korralikult

ja seiskus korduvalt). Hageja tuvastas, et paadi mootor on väljalaskeaastaga 2014

(väljalaskeaasta oli kirjas mootoril).

Hageja pöördus paadi andmete täpsustamiseks Maanteeameti poole, kust sai teada, et talle

väljastatud Bella registreerimistunnistus ei ole mitte dokumendi originaal vaid värvikoopia.

4. oktoobril 2018 tegi hageja päringu Bell Marine OÜ-le Bella ajaloo kohta. 4. oktoobril 2018

teavitas hageja Roland Sillutat (AB juhatuse liige), et paadi andmed ja tehniline seisukord ei

vasta müügikuulutuse andmetele ning tegi ettepaneku mootorpaadid tagasi vahetada.

5. oktoobri 2018 e-kirjas ei nõustunud kostja hageja ettepanekuga ning teavitas hagejat, et

mootorpaat Kiili on leidnud uue omaniku.

8. oktoobril 2018 tõi hageja Bella tagasi AB territooriumile. 10. oktoobril 2018 taganes hageja

R. Sillutale saadetud e-kirjaga müügilepingust kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu,

paludes talle tagastada lepingu alusel tasutud 19 500 eurot sh. mootorpaat Kiili eest 11 000

eurot. Hageja kahjunõudeks on kohtueelsed õigusabikulud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Mootorpaadi müüjaks oli kostja isa Paul Vahtra, keda esindas kostja. Seega ei ole kostja

müügilepingu pooleks ega lepingut rikkunud.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga mootorpaadi Kiili väärtuse osas 11 000 eurot. Pooled

leppisid kokku mootorpaat Bella müügihinnas 17 000 eurot, millest hageja tasus 8500 eurot

sularahas ning ülejäänud 8500 euro katteks andis üle mootorpaadi Kiili.

Hageja vaatas lepingu sõlmimisel mootorpaadi Bella üle ning ei esitanud mootorpaadi osas

pretensioone. Kostja andis hagejale üle mootorpaadi Bella registreerimistunnistuse

originaaleksemplari ja ülejäänud dokumendid.

Pärast 29. septembri 2018 proovisõitu viis hageja mootorpaadi 8. oktoobril 2018 AB-sse, et

tuvastada viga. AB-s selgus, et hageja oli mootorpaadi kütusepaagi tühjaks sõitnud, mille tõttu

hakkas mootor tõrkuma ning seejärel seiskus. Mistahes vigu paadi mootoris ei tuvastatud ning

paagi tühjaks sõitmise tõttu vajas vahetamist vee-eralduse filter. Seega on hageja väide mootori

mittekorrasoleku osas ebaõige. AB esindaja R. Silluta teavitas hagejat 9. oktoobril 2018, et

filter on vahetatud, kõik on korras ning hageja võib paadile järgi tulla. Hageja vastas

lakooniliselt, et ei soovi seda paati.

Kostja ostis paadi 2015. aastal Bell Marine OÜ-st uuena ja mootori hiljem AB-st. Kõik

müügikuulutuses avaldatud ja registreerimistunnistusest nähtuvad andmed Bella kohta on

õiged. Hageja ei ole lepingu sõlmimisel avaldanud, et ta soovib osta paati, mis ei ole olnud

kasutuses üle ühe aasta.

Kostja ei nõustu, et hagejal oli õigus taganeda 10. oktoobril 2018 müügilepingust kostjapoolse

olulise lepingurikkumise tõttu. Hoolimata sellest, et AB esindaja R. Silluta palus 9. oktoobril

2018 hagejal mootorpaadile järgi tulla, hageja seda ei teinud. Selle asemel teatas hageja

R. Sillutale telefoni teel, et ta on leidnud endale uue mootorpaadi, mis talle rohkem meeldib ja

ta ei soovi enam mootorpaati Bella. Kostjale hageja taganemisavaldust ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskuluna 4007,56 eurot ja viivise menetluskuludelt.

Hageja nõue kostja vastu tugineb suulise müügilepingu olulisele rikkumisele.

Esmalt analüüsis maakohus kostja vastuväidet, et tema ei ole lepingu pooleks, st müüjaks.

Maakohus nõustus, et (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt ei pea müüdav asi olema müüja omandis ning

kostja ise on lepingulise esindaja vahendusel kohtueelselt hagejale saadetud dokumendis end

müüjaks nimetanud (tl 60). Maakohus luges esitatud asjaolude alusel tuvastatuks, et

TsÜS § 118 lg 2 ja TsÜS § 120 lg 2 kohaselt oli R. Silluta Alter Baltics OÜ kaudu müüja

esindajaks ja 20. septembril 2018 sõlmisid pooled kolmandale isikule Paul Vahtrale kuulnud

mootorpaat Bella suulise müügilepingu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et nimetatud

päeval kohtuti ning sõlmiti omavaheline müügileping. P. Vahtra ei ole müügilepingu

sõlmimisel osalenud. Kostja väited P. Vahtra kui müügilepingu poole osas on kohtule esitatud

avaldustes selgelt vastuolulised.

Kohus leidis, et tõendina esitatud kirjalik mootorpaadi Kiili müügileping (tl 52) ning selles

sisalduv info (sh hind) ei ole usaldusväärne. Asja materjalide kohaselt pidi leping olema

sõlmitud mitte varem kui samal päeval kui toimus mootorpaat Bella müük (20. septembril

2018), kuid lepingus on selle sõlmimise kuupäevana märgitud 19. september 2018, millest saab

järeldada, et tegemist ei ole samal päeval koostatud dokumendiga. See toetab hageja

argumentatsiooni, et tegemist on tagantjärgi koostatud dokumendiga, mis ei saa sisaldada

poolte vastastikuseid siduvaid tahteavaldusi. Ei ole loogiline, et päev varem oli teada järgmisel

päeval suulises lepingus kokkulepitud vahetuseseme väärtus.

Eelnevast tulenevalt sedastas kohus, et mootorpaat Bella müügileping sõlmiti hageja ning

kostja vahel.

Asja materjalide kohaselt olid hagejal kostjale mootorpaat Bellaga seonduvalt järgmised

etteheited:

- üle anti mootorpaat Bella registreerimistunnistuse koopia, mitte originaal;

- andmed mootorpaadi vanuse ning kasutusele võtmise aja osas osutusid ebaõigeks.

Müügikuulutuses esitati teadlikult valeandmeid; kuivõrd hagejal oli huvi osta mootorpaat,

mis ei oleks olnud kasutuses rohkem kui üks aasta, ei vastanud müügilepingu ese hageja

nõudmistele;

- täiendavalt ilmnes mootorpaadi testimisel, et mootor ei olnud töökorras.

Hageja väitis, et kostja andis talle üle lepingule mittevastava paadi. Et otsustada selle üle, kas

kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi

mootorpaat Bella lepingujärgselt üldse vastama (vt RKTK0 22.11.2017 nr 2-15-18582/47,

p 12). Maakohtus lähtus asja lahendamisel VÕS §-des 217 lg-s 1, lg 2 p-des 1 ja 2, 218 lg-tes

1 ja 4, § 101 lg 1 p-s 4, § 116 lg-s 2, §-s 118 ja 188 lg -s 1 sätestatust.

Maakohus leidis, et müügikuulutus on saanud lepingu osaks, st kuulutus sisaldab müüja

lepingueelse esindaja AB avaldusi mootorpaat Bella omaduste kohta, millega hageja on ostjana

müügikuulutusega tutvudes nõustunud (VÕS § 217 lg 2 p 1). Mootorpaat Bella müügikuulutuse

alusel on mh tuvastatav, et pakutud mootorpaat pidi olema 2011.a. mudel, mille esmane

registreerimine toimus juunis 2017 ja mootori töötundide arv oli 50. Muud lepingueset

puudutavad kokkulepped olid kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamata. Hageja on kohtule

vande all seletusi andes avaldanud (tl 189), et kokku lepiti üksnes müügihinnas, samuti oli

hageja teadlik, et talle anti müügilepingu sõlmimisel üle registreerimistunnistuse koopia, mille

puhul ta vaatas üksnes registreerimisaastat 2017 ja see vastas tema arvates tõele. Kohtu

hinnangul on tõendamata, et mootorpaadi mootori töötunde oli rohkem kui 50. Kohtule on küll

esitatud tõenditena K. Paakspuu 4. oktoobri 2018 kinnitused hagejale selles, et K. Paakspuu on

näinud mootorpaat Bellat Emajõel paar aastat tagasi 90hj Evinrude 2-takti mootoriga, kuid

sellest ei selgu, kas tegemist oli sama mootoriga, mis müügikuulutuses märgitud. Samuti on

K. Paakspuu 18. oktoobril 2018 andnud hagejale mootorpaat Bella kohta hoopis teistsugust

informatsiooni (tl 56-59). Seega ei ole K. Paakspuu poolt mootorpaat Bella kohta avaldatu

kohtu hinnangul usaldusväärne. Usutav ja loogiline on kostja selgitus, et mootori ja paadi võib

osta ja paigaldada eraldiseisvalt. Seega oli mootori töötunde ning registreerimisaastat puudutav

müügikuulutuses tõene. Mootorpaadi mudeli aasta osas kohtul tõendid puuduvad, mistõttu ei

saanud maakohus selles osas kuulutuses väärandmete esitamist tuvastada. Müügikuulutuses ei

ole avaldatud, et mootorpaat Bella oleks uus ja kasutamata; samuti pole selles märgitud, mitu

aastat on paat olnud reaalses kasutuses. Eluliselt on usutav, et esmane registreerimisaasta (Eesti

Vabariigis) ei saa veesõiduki puhul tähendada automaatselt selle kasutuselevõtu aastat. Asjaolu,

et mootorpaat Bella oli varem kasutuses ning hageja seda teadis, nähtub nii tunnistaja T.P. kui

hageja enda vande all antud seletustest, milles mõlemad kinnitasid, et kokkusaamisel lepingu

sõlmimise päeval oli näha, et paadil olid värvikahjustused. Suulise lepingu sõlmimisele

järgnenud pooltevahelise e-kirjavahetuse alusel pole samuti võimalik usaldusväärselt tuvastada,

millistes paadi omadustes on pooled varasemalt kokku leppinud.

Kuigi hageja on kostjale ette heitnud, et talle anti üle registreerimistunnistuse koopia, ei ole

hageja vaidlustanud selles sisalduvaid andmeid. Hageja on märkinud, et vaatas

registreerimisaastat 2017 ning veendus selle tõepärasuses ning muudesse andmetesse ei

süvenenud. Samast dokumendist nähtub ka mootorpaadi ehitusaasta 2008. Kohus on

seisukohal, et kui ostja juba tutvub lepingut sõlmides lepingu eset puudutava olulise

dokumentatsiooniga, registreerimistunnistuse koopiaga, mis sisaldab originaaliga samu

andmeid, ei saa ta hilisemalt müüjale ette heita selles sisalduva informatsiooni suulist

mitteavaldamist.

Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et müügilepingut sõlmides ei ole kostja

valeandmeid esitanud. Pole tõendatud, et müügikuulutuses avaldatu olnuks väär. Tõendamata

on muud paadi omadusi puudutavad kokkulepped, mis oleks suulise müügilepingu sõlmides

olnud poolte vastastikuseks tahteks.

Pooled vaidlevad, kas kostja andis hagejale üle registreerimistunnistuse koopia või originaali.

Kostja väidab, et originaal on hagejale üle antud. Kohtu hinnangul on see tõendamata.

Tunnistaja T.P. avaldused selle dokumendi üleandmise osas olid pelgalt oletuslikud. Kohtu

hinnangul oli registreerimistunnistuse originaali üleandmise fakt kostja tõendamiskoormiseks.

Poolte avaldused originaaldokumentide üleandmise osas on vastuolulised. Maakohus leidis

VÕS § 217 lg 1 viimase lause ja § 211 lg-te 1 ja 3 alusel, et vaatamata asjaolule, et puudub

selgus lepingu sõlmimise ajal üleantava registreerimistunnistuse originaali asukoha osas, on

registreerimistunnistuse originaali üleandmata jätmine küll lepingurikkumiseks, kuid mitte

oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Sellise rikkumise puhul saaks hageja

esitada kõigepealt täitmisnõude (VÕS § 108 lg 2). Bella omanikule P. Vahtrale väljastati

15. oktoobril 2018 uus registreerimistunnistus nr XXXXXXXX, millise üleandmist on hagejal

õigus kostjalt nõuda.

Kohtu hinnangul puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, milline oli mootori seisukord

mootorpaadi üleandmise hetkel ning kas mootoril ilmnenud puudus võis olla tingitud

hagejapoolsest lepingu sõlmimisele järgnevast käitamisest. Asjaolu, et mootoriga seonduv viga

tuvastati AB juures, kes oli ühtlasi müüja esindajaks, seab kohtu arvates mõnevõrra kahtluse

alla tekkinud puuduse kindlakstegemise objektiivsuse. Puudustega mootoriga paat ei vasta

kohtu hinnangul lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Samas ei ole hageja vastu

vaielnud kostja avaldustele, et ta on mootori vea parandanud. VÕS § 222 lg 1 ja § 223 lg 1

kohaselt asja lepingutingimustele mittevastavuse korral peaks ostja esmane nõue rikkuja vastu

olema täitmisnõue. Hageja ei ole asjaoludest nähtuvalt seda nõuet esitanud, kuid müüja on

parandanud mootori enda initsiatiivil, mistõttu ei saa ka nimetatud asjaolu pidada oluliseks

lepingurikkumiseks. Seega ei saa ka mootoril ilmnenud probleemid, olukorras, kus puudused

on kõrvaldatud, olla müügilepingu oluliseks rikkumiseks.

Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostjapoolset müügilepingu olulist rikkumist, puuduvad

materiaalsed eeldused müügilepingust taganemiseks ja hagejapoolne müügilepingust

taganemine ei olnud õiguspärane. VÕS §-dele 188-189 tuginevat nõuet kostja vastu ei saa

rahuldada. Seetõttu ei hinnanud kohus taganemise formaalsete eelduste täidetust. Kostja on ka

nentinud, et taganemisavaldus on talle kätte toimetatud.

Kuivõrd kahju hüvitamise ja viivise nõuded on otseselt seotud lepingust õiguspäratu

taganemisega, ei kuulu rahuldamisele ka need nõuded.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevus 19500 eurot, kahjuhüvitis 1152 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 841,97 eurot

ja viivis põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti

materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hindas ebaõigesti asjas kogutud tõendeid.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et müügikuulutuses ei esitatud mootorpaat Bella kohta

valeandmeid, mille tulemusel jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et kostja lepingut ei

rikkunud. Müügikuulutuses märgiti, et mootorpaadi Bella esmane registreerimisaeg oli

06/2017. Kostja esindaja AB kinnitas veel 2. oktoobri 2018 e-kirjas hagejale, et mootorpaat

Bella osteti Eestist uuena, mis tähendab, et ostu aeg on ka esmaregistreerimise aeg

registreerimisdokumendil. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et tegelikult ostis kostja

mootorpaat Bella 2015. aastal. Hagejale kostja seda infot enne lepingu sõlmimist ei avaldanud.

Registreerimistunnistuse koopiast, mille kostja hagejale andis, nähtub esmaregistreerimise aeg

07/2017, mida hageja on käsitlenud mootorpaadi kasutusele võtmise ajana. Lisaks kostja

esindajale on ka K. Paakspuu kinnitanud, et registreerimistunnistuse andmete järgi on

mootorpaadi kasutusele võtmise aeg esmase registreerimise aeg.

Maakohus ei ole oma seisukohta otsuse p-s 75, et K. Paakspuu poolt mootorpaat Bella kohta

avaldatu ei ole ühemõtteliselt usaldusväärne, sisuliselt põhjendanud, vaid on märkinud üksnes

seda, et 18. oktoobri 2018 e-kirjas on K. Paakspuu andnud hagejale võrreldes 4. oktoobri 2018

e-kirjaga teistsugust informatsiooni. Maakohus ei ole põhjendanud, millise teistsuguse

informatsiooni alusel tegi kohus järelduse, et K. Paakspuu avaldatud teave ei ole usaldusväärne.

Hagejal oli äratuntav oluline huvi mootorpaat Bella õige kasutuselevõtmise aja andmete vastu,

sest hageja huvi oli soetada mootorpaat, mis ei oleks olnud kasutuses rohkem kui üks aasta.

Vastasel korral ei oleks hageja selle tehingu vastu üldse huvi tundnud, kuna talle endale

kuulunud mootorpaadi Kiili võttis hageja kasutusele 2015. aastal. Hageja on kirjeldanud ka

seda, mille tõttu ta üldse tehingu tegi, kohtuistungil vande all antud ütlustes.

Kuna kohus asus seisukohale, et kostja ei avaldanud ebaõigeid andmeid, ei ole kohus otsuses

analüüsinud, kas õigete andmete (mootorpaadi kasutusele võtmise aeg) avaldamata jätmine oli

käsitletav müügiesemeks oleva mootorpaat Bella puudusena või mitte. Arvestades kuulutuses

toodut ja ka lepingu sõlmimisele eelnenud protsessis kostja või tema esindaja poolt avaldatut,

oli müügilepingu eseme omaduseks selle kasutusele võtmise aeg. Hageja hinnangul pidanuks

maakohus seda analüüsima ja hindama, et õigesti tuvastada müügilepingust taganemise

kehtivust. Jättes selle tegemata, kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 217 lg 2 p-i 1.

Hageja hinnangul on mootorpaat Bella tegeliku kasutuse võtmise aja andmete teadlik

avaldamata jätmine oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 1 p-de 1-3 tähenduses ning nendele

alustele toetudes on hageja ka kehtivalt lepingust taganenud. Kohus, hinnates ebaõigesti asjas

esitatud tõendeid, on lisaks VÕS § 217 lg 2 p-le 1 ebaõigele kohaldamisele jätnud ebaõigesti

kohaldamata VÕS § 116 lg 1 p-d 1-3.

Hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust ka põhjusel, et paadimootor ei olnud

töökorras. Kohus ei ole oma seisukohta, et nimetatud puuduse olemasolu ei ole tõendatud,

sisuliselt põhjendanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta tõendina hageja vande all

antud ütlusi proovisõidul tekkinud probleemide osas. Mootori riket ei tõenda ainult hageja poolt

vande alla antud ütlused. Asjaolu, et mootoril esines rike juba mootorpaadi üleandmise hetkel,

kinnitab ka 11. oktoobri 2018 e-kiri, millises R. Silluta tunnistab, et hageja pidi paadi

garantiiremonti tooma, kuna paadis olnud 10 mic vee-eralduse filter oli jäänud vahetamata.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et paadi mootoris tuvastatud viga oli olemas juba

mootorpaadi üleandmise hetkel.

Kohus märkis, et hageja ei ole vastu vaielnud kostja avaldustele, et ta on mootori vea

parandanud. Hageja märgib, et kohus ei ole võtnud oma järeldust tehes arvesse sündmuste

kronoloogiat. Kuna hageja 4. oktoobri 2018 kirjast pidi olema R. Sillutale selge, et hageja ei

soovi seda paati, ei olnud AB-l mõistlikku vajadust asuda puuduste kõrvaldamisega tegelema.

Puuduste kõrvaldamine ei ole usaldusväärselt tõendatud.

Hageja taganes müügilepingust ka selle tõttu, et kostja ei andnud hagejale üle mootorpaat Bella

registreerimistunnistuse originaali. Hageja ei näe mõistlikku põhjust, miks oleks kostja pidanud

jätma üle andmata registreerimistunnistuse originaali, kui see oli olemas ja sellel olid kajastatud

õiged andmed mootorpaat Bella kohta. Asjaolu, et P. Vahtrale väljastati 15. oktoobril 2018 uus

registreerimistunnistus

kinnitab,

et

müügilepingu

sõlmimisel

mootorpaat

Bella

registreerimistunnistuse originaali ei olnud olemas ning selle asjaolu jättis kostja hagejale

avaldamata.

Hagi rahuldamise korral palub hageja lähtuda nõude suuruse kindlakstegemisel mootorpaat

Kiili kokkuleppelisest väärtusest 11 000 eurot.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja on tõendanud, et tegemist oli vähekasutatud mootorpaadiga. Müügikuulutusest nähtub

muuhulgas, et mootorpaadi esmane registreerimisaeg oli 06/2017, mootori töötundide arv oli

50 ning tegemist oli 2011. aasta mudeliga. Sealjuures ei ole apellant kordagi väitnud, et

mootorpaat Bella oli töötanud rohkem kui 50 tundi.

Hageja ei ole kordagi kostjale avaldanud, et hageja huvi oli soetada mootorpaat, mis ei oleks

olnud kasutuses rohkem kui üks aasta. Maakohus tuvastas kohtuotsuses õigesti, et kokku lepiti

üksnes müügihinnas. Apellandi väide, et ta soovis paati, mis ei oleks olnud kasutuses kauem

kui üks aasta ning et tegu oli müügilepingu tingimusega, jäi maakohtus tõendamata. Eeltoodust

johtuvalt on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja jättis kavatsetult või

vähemalt raskest hooletusest avaldamata asjaolu, et mootorpaati Bella hakati reaalselt kasutama

2015. aastal.

Hageja tutvus müügilepingu sõlmimisel mootorpaadi registreerimistunnistusega, millest

nähtub, et mootorpaat Bella ehitusaasta on 2008. Hageja enda esitatud Maanteeameti

15. septembri

2020

vastuskirjast

nähtuvalt

on

hagejale

antud

mootorpaadi

registreerimistunnistuses kajastatud andmed õiged. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et

kostja pidi üle kordama registreerimistunnistuselt nähtavad andmed, millega hagejal oli ise

võimalus tutvuda.

Maakohus on asunud õigele seisukohale, et müügikuulutuses ei olnud avaldatud, et mootorpaat

Bella oleks uus ja kasutamata; samuti pole selles märgitud, mitu aastat on paat olnud reaalses

kasutuses. Müügikuulutuses oli märgitud üksnes registreerimise aeg ning asjaolu, et tegemist

on kasutatud paadiga.

Ebaõige on apellandi väide, et mootorpaadi Bella tegeliku kasutusele võtmise aja andmete

teadlik avaldamata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Esiteks on kostja avaldanud, kui palju

on mootorpaati faktiliselt kasutatud (mootori töötundide arv). Teiseks ei ole ka vaidlust asjaolu

üle, et kostja müüs kasutatud mootorpaati, millel oli mh nähtavad värvikahjustused, mis olid

hagejale teada.

Mootorpaadi mootori väidetav puudus ei andnud hagejale õigust müügilepingust taganemiseks.

Hageja andis vande all ütluseid selle kohta, et ta ei sõitnud kütusepaaki täiesti tühjaks, samas

tõi kostja maakohtus esile ja tõendas, et AB-s tuvastati, et hageja on mootorpaadi kütusepaagi

tühjaks sõitnud. Kuivõrd menetlusosalise vande all antud ütlused on vaieldamatult kantud

huvist lahendada asi sama menetlusosalise kasuks, ei saa neid pidada objektiivseks ega

usaldusväärseks. Antud juhul on ütlused otseses vastuolus dokumentaalse tõendiga.

Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et kostja rikkus kohustust anda hagejale üle töökorras

mootorpaat tahtlikult. Hageja andis kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et esimesel korral,

kui hageja käis mootorpaadiga Bella tutvumas, öeldi talle, et paati hetkel proovida ei saa, kuna

üks detail vajab garantiikorras vahetust. Sellest johtuvalt on ainetud apellandi etteheited sellest,

et kostja on tahtlikult varjanud mootorpaadiga seonduvaid asjaolusid. Kõnealune detail

vahetatigi garantiikorras välja ning mootorpaat Bella on töökorras. VÕS § 116 lg 4 alusel

lepingust taganemine ei ole lubatud puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata.

Hageja on ise kinnitanud, et ta täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks kostjale ei andnud,

rikkudes nii VÕS § 116 lg-s 4 sätetatut.

Apellant väidab, et tal on õigus müügilepingust taganemiseks, kuna talle ei antud üle

registreerimistunnistuse originaaleksemplari. Vastustaja eeltooduga ei nõustu. Hageja enda

vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja sai väga hästi aru, et talle ei antud üle

registreerimistunnistuse originaaleksemplar, mistõttu ei saa müügilepingu sõlmimisel

väidetavalt originaaldokumendi üle andmata jätmist lugeda kostja rikkumiseks. Samuti on

ebaõige apellandi väide, et ta on andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o

registreerimistunnistuse originaaleksemplari üleandmiseks. Kostja oli valmis hagejaga paadi

ära viimise päeva õhtul kohtuma, kuid antud aeg ei sobinud hagejale. Vastustaja märgib, et ta

ei ole kordagi keeldunud registreerimistunnistuse üle andmisest hagejale, kuid hageja ei ole

vastavat nõuet esitanud. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et registreerimistunnistuse

originaali üleandmata jätmine ei ole oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 1 tähenduses.

Vastustaja rõhutab, et müügilepingu poolte vahel kokkulepitud hind ei pea olema eseme kohalik

keskmine müügihind ning TsÜS § 65 ei kuulu kohaldamisele kui lepinguga on eseme hind ette

nähtud. T. Alekõrsi arvamus mootorpaat Kiili hinna osas ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus

täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas, et hageja ostis kostjalt 20. septembril 2018 suulise müügilepingu alusel

mootorpaadi Bella, esmase registreerimisajaga 06/2017, mootori töötundide arvuga 50. AB

poolt avaldatud Bella müügikuulutus muutus pooltevahelise müügilepingu osaks. Maakohus

tuvastas, et kuigi Bella omanikuna oli veesõidukite registrisse kantud kostja isa P. Vahtra,

sõlmis hagejaga mootorpaadi müügilepingu kostja, keda esindas TsÜS § 118 lg 2 alusel

lepingueelsetel ja järgsetel läbirääkimistel AB (juhatuse liige R. Silluta). Hageja sai valduse

mootorpaadile 25. septembril 2018, kuid tagastas paadi 8. oktoobril 2018 AB territooriumile

ning tegi müügilepingust taganemisavalduse 10. oktoobri 2018 e-kirjaga R. Sillutale.

Nimetatud asjaolude osas pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab

need apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

8. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hagejale üle antud mootorpaat

Bella vastas suulises müügilepingus kokkulepitud tingimustele (sh müügikuulutuses esitatud

andmetele paadi kohta) ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda olulise

lepingurikkumise tõttu.

VÕS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt peavad pooled lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitama

üksteisele ainult tõeseid andmeid, samuti peab lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele

poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades

äratuntav oluline huvi. Kui lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse leping ja pärast

lepingu sõlmimist selgub lepingueelsete kaitsekohustuse ja tõekohustuse rikkumine, tuleb

pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust

tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14). Kui lepingupool tõendab, et ta ei oleks lepingut üldse

sõlminud või oleks selle sõlminud oluliselt teistsugustel tingimustel, kui teine lepingupool oleks

lepingueelsete läbirääkimiste käigus täitnud korrektselt oma tõe või teavitamiskohustust ja

avaldanud talle lepingulise suhte jaoks olulised asjaolud, võib ta VÕS § 116 kohaselt ka

lepingust taganeda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asja materjalide alusel ei ole tõendatud

kostjapoolne müügilepingu oluline rikkumine, mistõttu puuduvad materiaalsed eeldused, mis

annaksid hagejale ostjana õiguse müügilepingust taganemiseks (maakohtu otsuse p 80).

Nõustudes maakohtu otsuses esitatud hinnanguga asjas kogutud tõenditele, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks maakohtu kõiki seisukohti selles osas korrata (TsMS § 654 lg 6).

9. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi ja märgib, et maakohus jättis asja

lahendamisel arvestamata, et müügilepingu puhul kehtivad taganemisõiguse teostamise

eelduste osas VÕS §-d 116 -118 koos VÕS §-s 223 (müüjapoolne müügilepingu oluline

rikkumine) sätestatud erisustega. Müügilepingu müüjapoolse rikkumise korral tulenevad

olulise lepingurikkumise alused eelkõige viidatud sättest, mille esimese lõike kohaselt loetakse

müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või

asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja

parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

10. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et müügikuulutuses oli esitatud

mootorpaat Bella kohta valeandmeid. Müügikuulutuses oli märgitud Bella esmaregistreerimise

ajaks Eestis 06/2017, mis on kooskõlas nii mootorpaadi registreerimistunnistuse andmetega kui

ka Maanteeameti 15. septembri 2020 teatises (I kd lk 138) esitatud andmetega. Müügikuulutus

ei sisaldanud kinnitusi paadi ehitamise, soetamise või kasutusele võtmise aja osas. Lisaks

esmaregistreerimise ajale oli kuulutuses märgitud, et tegemist oli 2011. aasta mudeliga ning

mootori töötunde on 50. Nii müügikuulutusest kui ka mootorpaadi ülevaatamisel pidi hageja

aru saama, et tegemist ei ole kasutamata (uue) paadiga.

10.2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja jättis müügikuulutuses,

lepingueelsete läbirääkimiste käigus või müügilepingu sõlmimisel hagejale avaldamata

mootorpaadi tegeliku kasutuselevõtu aja kui asjaolu, mis oli hagejale ilmselt tähtis. VÕS § 14

rikkumist ei toimunud.

10.3. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja ainuke huvi oli soetada endale septembris 2018

mootorpaat, mis ei ole kasutuses olnud kauem kui üks aasta, oles ta pidanud lepingueelsete

läbirääkimiste käigus oma sellist huvi müüjale või lepingu sõlmimist ettevalmistavale isikule

R. Sillutale selgelt väljendama. Tegemist on objektiivse kriteeriumiga, st äratuntavuse

hindamisel tuleb arvesse võtta lepingu eesmärki, mitte poole subjektiivset äratundmisvõimet.

Hageja ei ole viidanud asjaoludele ega tõenditele (va etteheited müügikuulutuse andmete

tõepärasuse osas), millest müüja oleks pidanud ära tundma hageja huvi mootorpaadi kasutusele

võtmise aja osas. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks seda kostjalt või R. Sillutalt küsinud. Hageja

andis vande all ütlusi selles, et kokku lepiti üksnes mootorpaadi müügihinnas, samuti oli hageja

teadlik, et ta ei osta uut ja kasutamata mootorpaati (hageja kauples ka seetõttu hinda alla).

Hageja ei avaldanud selget soovi muuta paadi kasutuselevõtmise aeg müügieseme omaduseks

ja müügilepingu tingimuseks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja oli enne müügilepingu sõlmimist

20. septembril 2018 mootorpaadi korduvalt üle vaadanud. Kostja poolt hagejale üle antud

registreerimistunnistuse koopiast nähtus mootorpaadi ehitusaasta 2008.

10.4. Kui hageja jaoks oli Bella kasutuselevõtu aeg lepingu sõlmimisel olulise tähtsusega,

oleks hageja saanud nimetatud asjaolu lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja lepingu

sõlmimisel küsimustega täpsustada. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et tema võimalused

Bella kasutuselevõtu andmete välja selgitamiseks olid müügilepingu sõlmimise protsessis

piiratud. Pooled ei leppinud lepingutingimusena kokku mootorpaadi kasutuselevõtmise ajas.

10.5. Kostja ei ole menetluses eitanud, et vaidlusalune mootorpaat osteti 31. augustil 2015

uuena (kasutamata) Bell-Marine OÜ-st. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi

K. Paakspuu e-kirjade alusel ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida hageja väiteid

mootorpaadi kasutusele võtmise aja osas enne paadi registreerimist. Samas nähtub kostja

16. oktoobri 2018 e-kirjast (I kd lk 56), et ta on vaidlusaluse paadiga alates 2015 sügisest

sõitnud. Olukorras, kus ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, et paadi kasutuselevõtu aeg ei

muutunud poolte kokkuleppega müügieseme omaduseks, ei oma ka paadi faktilise

kasutuselevõtu aeg asja otsustamisel tähtsust. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta ostis

mootorpaadi, mis oli ligikaudu 10 aastat vana (I kd lk 193).

10.6. Hageja tugineb müügilepingu puudusena ka asjaolule, et mootorpaadi mootor ei olnud

töökorras, mille hageja tuvastas 26. septembril 2018 tehtud sõidul Peipsi järvel. Kui nõustuda

hagejaga, et talle anti 25. septembril 2018 üle mootorpaat koos mootoriga, millel oli vee-

eralduse filter vahetamata, mis põhjustas mootori seiskumise, siis on oluline, et kostja oli selle

puuduse 9. oktoobriks 2018, st enne hageja poolset lepingust taganemist 10. oktoobril 2018,

kõrvaldanud. Puuduse parandamist tõendab AB esindaja R. Silluta e-kirjad hagejale. Kuna

kostja parandas puuduse mõistliku aja jooksul, ei olnud tegemist olulise müügilepingu

rikkumisega VÕS § 223 lg 1 tähenduses. Asja materjalide kohaselt ei ole hageja parandatud

mootorit üle vaadanud, mistõttu on tema apellatsioonkaebuses avaldatud kahtlused puuduse

kõrvaldamata jätmise osas asjakohatud.

Müüjale teatavaks saanud puuduste kõrvaldamine on tema kohustus VÕS § 223 lg 1 järgi,

mistõttu on põhjendamatu hageja seisukoht, et R. Sillutal puudus mõistlik põhjus mootoririket

kõrvaldada olukorras, kus hageja oli talle eelnevalt teatanud soovist raha tagasi saada.

10.7. Hageja tugineb müügilepingu puudusena ka asjaolule, et kostja ei andnud talle üle

mootorpaadi registreerimistunnistuse originaali. Hageja on vande all andnud ütlusi, et ta

nõustus lepingu sõlmima olukorras, kus kostjal ei olnud talle registreerimistunnistuse originaali

üle anda ja see pidi toimuma järgmisel poolte kokkusaamisel. Tõendatud ei ole hageja väited,

et kostja jättis kokkulepitud ajal tulemata ja talle originaali toomata. Hageja on ise vande alla

andnud ütlusi, et nad ei suutnud kostjaga paadi valduse ülevõtmise päeval ühist kellaaega

kokkusaamiseks kokku leppida ning hageja lahkus koos paadiga, olles eelnevalt tasunud

müügihinna AB-le. Kui hageja käsitles registreerimistunnistuse originaal üleandmata jätmist

müügilepingu rikkumisena, pidi ta VÕS § 223 lg 1 järgi esitama kostjale selge nõude

dokumendi üleandmiseks. Sellist nõuet hageja enne 10. oktoobri 2018 taganemisavaldust

tegemist ei esitanud. Ostja ei ole keeldunud dokumendi originaali üle andmisest. Seega on

põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja saab kostjalt originaaldokumenti nõuda ning

tegemist ei ole olulise lepingutingimuste rikkumisega kostja poolt, mis annaks hagejale

lepingust taganemise õiguse.

11. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et lepingust taganemise materiaalsete (sisuliste)

eeldustena peab olema olemas seda õigustav mõjuv põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 223 lg 1 ja § 116 mõttes (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-57-11, p 28; nr 3-2-1-34-13, p 14). Kui hageja tugineb oma nõudes VÕS § 116 lg 2

p-le 3, tuleb lähtuda põhimõttest, et lepingu teise poole tahtlust või rasket hooletust ei eeldata

ja seda peab vaidluse korral tõendama lepingust taganenud isik. Hageja ei ole kostja tahtlust

või rasket hooletust lepingut rikkuda tõendanud. Ka muud apellatsioonkaebuse väited, sh

mootorpaat Kiili väärtuse kohta, ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

13. Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 2058 eurot, st õigusabikulud 12 h 15 min hinnaga 140 eurot/h (+ km).

Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud

ja põhjendatud. Hageja käsitleb kõiki nimekirjas toodud toimingid apellatsioonkaebusele

vastuse koostamiseks tehtud toimingutena, va menetluskulude nimekirja koostamine.

Ringkonnakohus

nõustub

hagejaga,

et

kostja

menetluskuluks

sai

olla

üksnes

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud kulu, millele lisandub kulu menetluskulude

nimekirja koostamise eest. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu TsMS §

175 lg 1 tähenduses apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest on arvestades vaidluse

keskmist keerukust ja menetlusdokumendi sisu 8h. Vastuses kordab kostja suures osas samu

väiteid, mis maakohtus. Kokku on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu

apellatsioonimenetluses 8h x 168 + 23, 33 (menetluskulude nimekirja koostamise eest) =

1367,33 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks koos viivisega välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks