2-20-13819/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13819

Kohtuasi

Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse suhtes ning ainuhooldusõiguse

andmiseks avaldajale lapse elu- ja viibimiskoha osas

ning haridust puudutavates küsimustes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(isa)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Sirle Karu

Puudutatud isik I (ema) D (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(laps)

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Marika Jaanson

Menetlusse kaasatud

kohalik omavalitsus Tallinna

Linnavalitsus (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus jätta muutmata.

2. D määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud D kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Määrata kindlaks Y-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista D-lt

Y kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses 69 eurot.

5. Kohustada D tasuma Y-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskulude hüvitise 69 eurot tasumisega viivitamise korral

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-20-13819

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 22.09.2020 Harju Maakohtule avalduse tema (lapse isa) ja puudutatud isiku

I (lapse ema) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks puudutatud isiku II (alaealise lapse)

suhtes ning ainuhooldusõiguse andmiseks isale lapse elu- ja viibimiskoha ning haridust

puudutavates küsimustes. Tsiviilasjas nr 2-16-7012 oli emale antud ainuotsustusõigus lapse elu-

ja viibimiskoha määramise osas, kuid 25.03.2020 jõustus määrus asjas nr 2-09-61283, millega

taastati vanemate täielik ühine hooldusõigus.

2. Avalduse kohaselt elab laps alates 2019. a novembrist isa juures; isa on kandnud kõiki

lapsega seonduvaid kulutusi, sh huviringidele, keeleõppele ja teraapiatele, mida laps vajas

seoses vanemate keeruliste suhete ja konfliktidega; isal on lapsega lähedased suhted, kuid ema

kuritarvitab õigust sooviga määrata lapse elu- ja viibimiskoht tema juurde; laps on isaga

Soomes palju viibinud, kus elab ka isapoolne vanaema ning kus isal on töökoht; laps ise avaldas

soovi asuda koos isaga Soome elama ja seal kooli minna; laps palus isa avalduse rahuldada, et

nad saaksid koos asuda elama Soome, kus on lapsele tagatud koht Helsingi XXX kooli 7.

klassis.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Ema vastuväidete kohaselt elab laps isa juures alates 24.11.2019, v.a periood 06.05.2020–

02.06.2020, mil ta oli ema juures. Aga isa kahjustab lapse tervist, keelates tal süüa pärast kella

18.00. Isa manipuleerib lapsega sellega, et laps saab minna Soome kooli, tegelikult laps soome

ja rootsi keelt ei oska. Sellise tegevusega tekitas isa ohu lapse heaolule, sest laps lõpetas

õppimise WWW. Alates 12.10.2020 ei ole laps käinud ema juures, laps on närviline ja stressis,

mis nähtub tema sõnumitest ja telefonikõnedest emale. Laps on täielikult isa psühholoogilise

surve all, mis kahjustab lapse psühholoogilist tervist ja heaolu.

4. Kohus kuulas 05.10.2020 ära lapse, kes selgitas, et elab alates 2019. a septembrist isa juures,

enne seda elas emaga. Emaga oli raske koos elada, sest pidevalt tekkisid tülid iga väiksemagi

asja pärast. Isa juures elada on rahulikum, koos teevad nad majapidamistöid ja kordamööda

süüa, suhted on neil head. Lapse sooviks oleks koos isaga Soome elama asuda ja sinna kooli

minna, kus tal on koht olemas. Soome kõnekeelest saab laps aru. Ka vanaema elab Soomes,

kellega on tal samuti head suhted. Lapse sõnul on ta nõus käima emaga Eestis suhtlemas, aga

elada ja koolis käia tahab Soomes.

5. Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse tahe on elada ja käia koolis Soomes. Lapse sõnul

on ta uue kooliga harjunud, õppimine raskusi ei valmista, v.a matemaatika, mis oli nii ka Eestis.

Talle meeldib uue keelena lisandunud rootsi keel. Kuna vanemad vaidlevad, kus koolis laps

käib ja kus ta elab, on põhjendatud lõpetada nende ühine hooldusõigus ja isa avaldus rahuldada.

2-20-13819

6. Eestkosteasutus leidis, et avaldus on lapse huvides ja tuleks rahuldada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 02.02.2021 määrusega avalduse ja lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt, s.o lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusega seotud

küsimustes, andes isale selles osas ainuhooldusõiguse. Kohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi

riigi kanda.

8. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus perekonnaseaduse (PKS) § 118 lõikele 1, § 145

lõikele 1, § 137 lõigetele 1 ja 3 ning lõike 2 punktile 2 ning §-le 123. Viidatud sätetest tulenevalt

peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel

hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse

võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal

ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu

korraldaksid vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega selleks, et rakendada

PKS § 137 lõikes 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes

hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd

lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatusena tuleb

mõista mh olukorda, kus vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingete

ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus PKS § 118 lõikes 1 sätestatuga.

9. Kohtu hinnangul on asjas ära kuulatud menetlusosaliste seletustega ja esitatud

dokumentaalsete tõenditega tõendatud järgmine:

• puudutatud isik II on avaldaja ja puudutatud isiku I tütar;

• laps elas kuni 2019. a sügiseni koos emaga, kuid elab alates sellest ajast isaga;

• lapsel on isaga usalduslikud suhted;

• suhted emaga on lapsel keerulisemad, sest emaga koos elades olid neil sageli

erimeelsused ja tülid;

• laps elab ja õpib praegusel ajal Soomes, kuhu nad koos isaga asusid elama 2020. a

sügisel;

• ema ei nõustu tütre elamise ja õppimisega Soomes ja leiab, et isa survestab tütart

psühholoogiliselt ja lapse huvides ei ole Soomes elamine ega õppimine.

10. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd puudub vaidlus selles, et vanemad on juba aastaid

vaielnud selle üle, kes ja millisel määral lapse hooldusõigust teostama peaks ning kas ja kui

palju lahus elav vanem lapsega suhelda peaks saama, mida kinnitavad poolte suhtes tehtud

kohtulahendid suhtluskorra kindlaksmääramisest, lepitusmenetluse läbiviimisest ning

hooldusõiguse teostamisest (tsiviilasjad nr 2-09-61283, 2-16-7012, 2-16-12599). Praegu

vaidlevad vanemad selle üle, kas laps võiks elada koos isaga Soomes ja seal koolis käia või ei

oleks see lapse huvides, kas on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja

anda ainuhooldusõigus tema viibimiskoha, sh elukoha ja hariduse küsimustes, isale PKS § 137

lõike 1 alusel. Kohtu hinnangul on lapsel lähedased suhted isaga, mida ta kinnitas kohtus

ärakuulamisel. Isa on suuteline hoolitsema oma tütre eest nii majanduslikult kui ka hingeliselt,

mida tõendavad tema pangakonto väljavõtted ja tõend töökoha omamise (füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise) kohta Soome Vabariigis ning lapse seletus isaga heast läbisaamisest,

kuid ka sellest, et isa viis ta abi saama psühholoog IK juurde ning et isa on taganud lapsele

õppimise Soomes XXX algkoolis. Isa on tõendanud oma käitumisega ja eespool nimetatud

sammudega, et ta on valmis last kasvatama ja tema eest hoolitsema ning Soomes elamine ja

2-20-13819

koolis käimine sobib ka lapsele. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja avaldus rahuldamisele,

vanemate ühine hooldusõigus alaealise lapse suhtes osaliselt lõpetamisele, s.o lapse elukoha,

sh viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes, sest nimetatu on lapse huvides.

11. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lõikest 1. Kuna praeguses hagita

asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras talle riigi kulul õigusabi vastavalt

TsMS § 219 lõikele 2, tuleb lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi

kanda. Nimetatust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta ka teiste menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Seega puudub vajadus kindlaks määrata menetlusosaliste

menetluskulude rahalist suurust.

Määruskaebus

12. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega

avaldus rahuldamata.

13. Maakohus jättis kõik ema esitatud väited, tõendid ja asjaolud tähelepanuta, millega rikkus

oluliselt kohtumenetluse norme ja tegi lahendi, mis on vastuolus lapse huvide ja heaoluga. Mh

jättis kohus tähelepanuta ema väite, et isa ei tööta Soomes ega saa seal töötasu (isa pangakonto

väljavõte tõendab, et ta ei saa Soomes töötasu); ema taotluse tõendite kogumiseks isa töötamise

kohta Soomes (sh töötasu); ema väite, et laps ei oska tegelikkuses soome keelt ja sellega seoses

tõendi kogumise taotluse; ema väite 06.10.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses

kajastatud lapse psühholoogi seisukoha ebaõigsuse kohta ja seoses sellega tõendi kogumise

taotluse, samuti väite määruses märgitu, et kohus kuulas ema ära kirjalikult, ebaõigsuse kohta

ja ema vastuväite kohtu tegevusele; ema vastuväite seoses 05.10.2020 lapse ärakuulamisega;

ema 04.10.2020 taotlused; ema väite, et isa sissetulek ei ole piisav lapse heaolu tagamiseks

Soomes; ema 24.11.2020 väited isa poolt lapse psüühika ja tervise kahjustamise kohta, lapsega

manipuleerimise kohta seoses Soome minekuga, lapse koolikohustuse rikkumise kohta ning

väited, et laps vajab viivitamatult psühholoogilist abi ja et vajalik on uurida asjaolusid, mis on

seotud lapse elamisega, olukorraga, õppimisega, heaoluga ja mitte tugineda ainult sellele, et

laps tahab õppida Soomes ja elada isaga. Lisaks ei soovinud kohus ema istungil ära kuulata.

14. Isa poolt lapsele sisendamine, et kuna suhtluskorda ei ole, ei peagi laps emaga kohtuma, on

lapse huvidega vastuolus ning selle tulemusena ei ole ema peaaegu aasta sisuliselt last näinud.

15. Lapsele määratud esindaja rikkus lapse õiguste konventsiooni, nõudes, et laps tuleks üksi

Kristiine linnaosa ametiruumidesse ärakuulamisele. Samuti valetas esindaja lapsele, et ei ole

olemas kehtivat suhtluskorda.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja

palusid jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-20-13819

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud.

19. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb oma

siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huve (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsusesse

sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

praeguses asjas diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud.

Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma

seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus

väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt

perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

20. Kolleegium nõustub lapse emaga selles, et maakohus jättis määruses ema seisukohad

täielikult käsitlemata. Samas ei ole menetlusosalise seisukohtadele hagita menetluses vastamata

jätmise näol tegemist sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise.

Ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et maakohus ei ole ema seisukohtadega asja

lahendamisel arvestanud. Hagita menetluses ei ole kohus küll TsMS § 477 lõike 5 järgi reeglina

seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaolule, kuid

see ei tähenda, et kohus võiks jätta menetlusosalise vastuväited lahendis täielikult käsitlemata.

Selle rikkumise saab aga ringkonnakohus kõrvaldada, vastates ise ema kaebuses esiletoodud

väidetele.

21. Seoses ema väidetega isa Soomes töötamise ja seal töötasu saamise tõendamatuse kohta

märgib kolleegium järgmist. Isa avalduse lisast 4 (t lk 12–14) nähtuvalt on isa registreeritud

Soomes füüsilisest isikust ettevõtjana ning 05.10.2020 esitatud konto väljavõttest (t lk 27–58)

nähtub, et isal on piisavad vahendid lapse ülalpidamiseks. Seega on asjakohatud ema väited, et

tõendatud ei ole Soomes töötasu saamine. Seoses sellega ei olnud põhjendatud ka ema

05.10.2020 taotlus tõendite kogumiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus emale

29.10.2020 istungil selgitanud, et kohus kogub tõendeid, mis on asjakohased ning et hagita

asjas saab ka kohus vajadusel ise tõendeid koguda. Kuivõrd isa oli kohtule juba esitanud

eelmainitud kinnituse Soomes füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta, samuti

pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020–01.10.2020 kohta, nõustub kolleegium

maakohtuga, et täiendavate tõendite kogumiseks isa Soomes töötamise kohta puudus vajadus.

22. Ema leiab, et kohus ei arvestanud asjaoluga, et laps ei oska piisavalt soome keelt, mistõttu

on tal Soomes õppimine raskendatud. Isa 07.01.2021 seisukohast selgub, et laps õpib klassis,

kus tal on soome keele süvaõppega programm, mis tähendab, et kuni kevadeni on tal rohkem

soome keele õpet, tal on spetsiaalne n-ö tugiõpetaja, kes aitab teda mitmes õppeaines (nt

bioloogias ja ajaloos). Isa sõnul kiidavad lapse häid õpioskusi nii õpetajad kui direktor,

seisukohale on lisatud ka direktori arvamus ja väljavõte Soome e-koolist (t lk 106–107). Nii

2-20-13819

eestkosteasutuse kui lapsele määratud esindaja vastustest määruskaebusele nähtub, et lapsel

läheb koolis hästi, ta saab jätkuvalt soome keele tugiõpet, kool on paindlik ja lapsesõbralik.

Seega on alusetu ema kartus, et lapsel on Soomes õppimisega raskusi ning tema haridus

kannatab.

23. Kaebuse väited lapsega manipuleerimise ja tema tervise kahjustamise kohta on

ringkonnakohtu hinnangul tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu ning ka ükski lapsega kokku

puutunud spetsialist ei ole välja toonud isa kahjulikku mõju lapse tervisele ja / või isa poolt

lapse psühholoogilist mõjutamist. Nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja on

korduvalt menetluses esile toonud ning selles veendus ka maakohus lapse ärakuulamisel – laps

on piisavalt arukas, et arvestada PKS § 137 lõike 2 punkti 1 kohaselt tema arvamuse ja sooviga.

Lapse kindel soov on elada Soomes isaga. Kolleegium märgib, et ema 11. ja 14.01.2021

seisukohtades esile toodud asjaolud enamjaolt puudutavad vanemate varasemaid vaidlusi ja

menetlusi. Seoses väitega, et isa ei tegele Soomes lapse arendamisega märgib kolleegium, et

eestkosteasutus on vastuses kaebusele välja toonud, et 16.04.2021 telefonivestluses teatas laps,

et järgmisest nädalast plaanib ta alustada treeningutega. Ringkonnakohus märgib, et teise riiki

kolimisel oli arusaadavalt lapsel esmalt vajalik rahulikult kohaneda uue elukorralduse ja

kooliga, seega on mõistlik, et laps alustab treeningutel või huviringides käimist mõne kuu

möödudes.

24. Ema väited seoses maakohtu 06.10.2020 esialgse õiguskaitse määrusega jätab

ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd tegemist on jõustunud lahendiga ning vastuväited selle

määruse osas sai ema esitada vastavas määruskaebemenetluses.

25. Ema väidetele lapse ärakuulamise aja kohta on maakohus juba 29.10.2020 istungil

vastanud. Kohus selgitas, et last kuulataksegi kohtus ära vanemate juuresolekuta ning et lapse

ärakuulamisest ei pea kohus ema teavitama, sest sellel ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi

vanema jaoks. Kohus koostas lapse ärakuulamise kohta protokolli ning see on emale e-toimikus

nähtav. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ema viidatud maakohtu 23.09.2020 määrusest

ei saa ka järeldada, et laps kuulatakse ära 24.11.2020, vaid selles on üldiselt määratud asjas

ärakuulamise ajaks 24.11.2020. Nagu maakohus õigesti selgitas, toimub lapse ärakuulamine

eraldi vanematest. Kaebuses heidab ema kohtule ette ka tema istungil ära kuulamata jätmist.

Kolleegium märgib, et ema on asjas suuliselt ära kuulatud 29.10.2020 istungil ning täiendavad

seisukohad sai ta kohtule esitada kirjalikult. Seega on maakohus toiminud kooskõlas TsMS

§ 558 lõikes 1 sätestatuga ega ole rikkunud menetlusnorme.

26. Ema leiab, et kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tema väite lapse viivitamatu

psühholoogilise abi vajamise kohta. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei ole esitatud

avaldust lapse tervisega seotud küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale

ainuhooldusõiguse andmiseks. Seega on vanematel selles osas jätkuvalt ühine hooldusõigus

ning kui neil on lapse tervisega seotud küsimustes ületamatud erimeelsused, tuleb esitada vastav

(otsustusõigust või hooldusõigust puudutav) avaldus kohtule.

27. Seoses lapse ja ema suhtlemise asjaolude kohta kaebuses esiletooduga märgib kolleegium,

et isa 16.04.2021 vastusest määruskaebusele selgub, et laps suhtleb emaga telefoni teel ja oli

koolivaheajal 20.02.2021–27.02.2021 Tallinnas ema juures. Samuti selgitas isa, et on

15.01.2021 teinud emale kirjaliku ettepaneku uueks suhtluskorraks, mis arvestaks lapse uut

elukorraldust, kuid ema ei ole sellele vastanud. Kui vanemad ei saavuta lapse uuele

elukorraldusele vastavat suhtluskorra kokkulepet, tuleb ka see vaidlus lahendada järjekordse

kohtuasja raames.

2-20-13819

28. Seoses väitega, et lapsele määratud esindaja on rikkunud lapse õiguste konventsiooni last

üksi koos ametnikuga Kristiine linnaosa ametiruumis ära kuulates, märgib kolleegium, et asja

materjalidest ei nähtu, et kõnealune ärakuulamine kuidagi last traumeerinud või kahjustanud

oleks ning lapse vanust arvestades ei saa pidada ebamõistlikuks, et lapsel paluti tulla

ärakuulamisele Kristiine linnaosa ametiruumidesse. TsMS § 219 lõikest 2 tulenevalt määrabki

kohus perekonnaasjas esindaja alaealisele menetlusosalisele tema huvide kaitseks. Ema

esiletoodust ei ole alust teha järeldust, et määratud esindaja ei oleks praeguses asjas lapse huve

kaitsnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lõike 3 teine lause). TsMS § 174 lõike 3

alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

30. Isa menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses

lepingulise esindaja tasu 69 eurot (sh käibemaks) esindaja 30 min töö eest, mis seisnes

kaebusega tutvumises ja seisukoha koostamises, tunnitasuga 115 eurot (lisandub käibemaks).

Taotluses on esitatud TsMS § 174 lõike 10 ja § 176 lõike 5 kohased kinnitused. Ema kulude

osas vastuväidet ei esitanud. Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu,

on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1

mõistes. Ka esindaja tunnitasu 115 eurot (+ käibemaks) on mõistlik ja vastab esindaja

kvalifikatsioonile ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodule tuginedes

tuleb lapse emalt avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 69 eurot.

Avaldaja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

(allkirjastatud digitaalselt)