2-20-10516/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedpuudutatud isikute Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A kanda. Puudutatud määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
Legislator headnote
AI generated2-20-10516/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Puudutatud määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse kuupäev
29. oktoober 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-10516
Tsiviilasi
C, W ja Q avaldus Tallinn, Erika tn 6 korteriomanike
üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 31. mai 2021 määrus
Kaebuse esitajad ja liik
Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): C, W ja
Q, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais
Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): Tallinn, Erika
tn 6 korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige N
Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): Y
Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja III): A
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 31. mai 2021 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebusega
seonduvad
avaldajate
menetluskulud
jätta
solidaarselt
puudutatud isikute Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A kanda. Puudutatud
isikute määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-
kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
2 (4)
MENETLUSE KÄIK
1. C (avaldaja I), W (avaldaja II) ja Q (avaldaja III, edaspidi koos: avaldajad) esitasid
21. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu (puudutatud isik I,
edaspidi: korteriühistu) vastu korteriomanike 21. juuni 2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse
tuvastamise nõudes.
1.1. Avaldajad on korteriühistu juhatuse liikmed, avaldaja I on ka korteriühistu liige ja Erika 6
asuva korterelamu korteriomanik. Korteriühistusse kuulub 80 korteriomanikku.
1.2. Korteriomanik H edastas 16. mail 2020 korteriühistu juhatusele skaneerituna koopia
venekeelsest avaldusest, mille olid väidetavalt allkirjastanud kaheksa korteriomanikku.
Avalduses sisaldus nn initsiatiivgrupi soov lisada järgmise üldkoosoleku päevakorda avalduses
loetletud punktid. Initsiatiivgrupp avaldas 2. juunil 2020 korterelamu trepikodades teate
10. juuni 2020 erakorralise, initsiatiivgrupi kokku kutsutud üldkoosoleku kohta. Juhatus
edastas 3. juunil 2020 liikmetele samuti teate tema kokku kutsutava 10. juuni 2020
üldkoosoleku kohta.
1.3. Mõlema teate alusel toimusid 10. juunil 2020 koosolekud. Initsiatiivgrupi koosolekust
võttis osa 26 korteriomanikku, mistõttu jäi koosolek ära ja kutsuti sama päevakorraga kokku
uus koosolek 21. juuniks 2020. Juhatuse korraldatud 10. juuni 2020 üldkoosolekul osales
42 korteriomanikku, mis oli otsuste vastuvõtmiseks piisav kvoorum.
1.4. Initsiatiivgrupp korraldas 21. juunil 2020 uue koosoleku, kus osales 21 korteriomanikku.
1.5. Initsiatiivgrupil ei olnud alust ise üldkoosolekut kokku kutsuda, sest eelnevalt ei olnud
juhatuselt nõutud üldkoosoleku kokkukutsumist. Juhatusele 16. mail 2020 esitatud avalduses
paluti üksnes, et juhatus lisaks järgmise üldkoosoleku päevakorda initsiatiivgrupi soovitud
punktid. Lisaks oli avaldus venekeelne, kuigi korteriühistu dokumendid ja ametlik suhtluskeel
on eesti keel. Avaldust ei esitatud kirjalikult. Seetõttu ei olnud 21. juuni 2020 koosolek kohane
korduskoosolek, sest juba 10. juunil 2020 initsiatiivgrupi algatusel toimunud koosolekut ei
kutsunud kokku juhatus. Korteriühistu juhatuse poole ei ole üldkoosoleku kokkukutsumiseks
pöördutud.
2. Korteriühistu nimel esitas juhatuse liige N avaldusele vastuse, milles vaidles avaldusele
vastu. Kõik initsiatiivgrupis osalejad kirjutasid alla 16. mai 2020 avaldusele ja lisaks avaldasid
avaldajale II suuliselt, et soovivad üldkoosoleku kokkukutsumist. Avaldaja II võttis avalduse
vastu, aga keeldus initsiatiivgrupis osalejatega suhtlemast ja 15 minuti pärast tagastas avalduse
põhjendusega, et korteriühistu liikmel B-l ei olnud õigust initsiatiivgrupis osaleda ega
avaldusele alla kirjutada. Initsiatiivgrupis osalejad andsid avaldajatele avalduse üle
16. mai 2020. Järelikult pidi juhatus kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku hiljemalt
1. juunil 2020. Kuivõrd juhatus seda ei teinud, siis kasutasid initsiatiivgrupis osalejad oma
õigusi ja panid 2. juunil 2020 välja erakorralise üldkoosoleku teate. Nii oli algne, 10. juuni 2020
koosolek kui ka 21. juuni 2020 uus koosolek korrakohaselt kokku kutsutud ja selle otsused
kehtivad.
3. Maakohus kaasas 1. veebruari 2021 määrusega menetlusse puudutatud isikutena
21. juuni 2020 otsustega juhatuse liikmeteks valitud Y (puudutatud isik II) ja A (puudutatud
isik III), kes samuti vaidlesid avaldusele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus rahuldas avalduse 31. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus). Avaldajate
menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel
korteriühistu kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Puudutatud isikute
kulud jäid neist igaühe enda kanda.
3 (4)
4.1. Maakohus tuvastas korteriühistu moodustamise korterelamu majandamiseks ja
21. juuni 2020 koosoleku toimumise. Selle koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et
koosolekut ei kutsunud kokku juhatus, vaid teate alla on märgitud „1/10 mittetulundusühingu
liikmed (KÜ Erika 6 korteriomanikud)“, kusjuures eestikeelsel teatel on kaks allkirja.
4.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduv
mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 sätestab, et juhatus peab üldkoosoleku kokku
kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhi-
kirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut neil
asjaoludel kokku, siis võivad taotlejad MTÜS § 20 lg 4 alusel üldkoosoleku ise kokku kutsuda
samas korras juhatusega. Maakohus ei tuvastanud, et juhatuselt oleks nõutud 21. juuni 2020
koosoleku kokkukutsumist.
4.3. Lisaks tuvastas maakohus, et 10. juunil 2020 toimusid kaks koosolekut, sh üks neist nn
initsiatiivgrupi algatusel. Sellega seoses kontrollis kohus, kas 16. mai 2020 avaldus juhatusele
sisaldab koosoleku kokkukutsumise taotlust eelmises p-s 4.2 kirjeldatud tähenduses. Maakohus
tuvastas, et 16. mai 2020 avaldusest puudus selge nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks koos
vastava vajaduse põhjendusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt
tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija
tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja
tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust
tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel
mõistma pidi. Lähtudes avalduse sõnastusest on 16. mai 2020 avaldus mõistlikule isikule
arusaadav selliselt, et nõutakse avalduses märgitud punktide päevakorda võtmist järgmisel
korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu vastas avaldusele 18. mai 2020 e-kirjaga ja
hiljemalt sellest pidi ka initsiatiivgrupi liikmetele olema arusaadav, et nende avaldust ei
käsitleta koosoleku kokkukutsumise taotlusena. Initsiatiivgrupi liige on juhatusele üld-
koosoleku kokku kutsumata jätmist ette heitnud alles 6. juuni 2020 kirjas.
4.4. Juhatuse korraldatud 10. juuni 2020 koosolek kutsuti kokku korrakohaselt ja selle
päevakorras märgiti ka 16. mai 2020 avalduse teemade arutelu. Koosolekul osales piisav arv
korteriomanikke: osalejaid oli 42 ja korteriomandeid kokku 80.
4.5. Neil kaalutlustel polnud initsiatiivgrupil õigust kokku kutsuda 21. juuni 2020 uut
koosolekut ja sellel vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel kõik tühised.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5. Puudutatud isikud esitasid 15. juunil 2021 ühise määruskaebuse, milles paluvad
vaidlustatud määruse tühistada. Sisuliselt taotlevad nad avalduse rahuldamata jätmist või teise
võimalusena asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud paluvad
puudutatud isikud panna avaldajate kanda. Kaebuses heidetakse maakohtule ette TsMS § 436,
§ 392, § 5 ja § 442 lg 8 rikkumist. Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu hinnanguga
asjaoludele ja puudutatud isikute vastuväidetele.
6. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657
lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isikud kannavad sellega seonduvad
menetluskulud.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt.
4 (4)
8.1. Kaebuse menetluslikud etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt
menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt. Puudutatud isikute mittenõustumine
maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused poleks piisavad. Seega ei rikkunud
maakohus TsMS § 436 ega § 442 lg 8.
8.2. Maakohus viis läbi piisava ja kohase eelmenetluse. Kaebusest ei nähtu, millised asjaolud
oleks puudutatud isikud veel soovinud esile tuua või milliseid tõendeid esitada, kui eelmenetlus
oleks olnud pikem või avaram. Nii ei rikkunud maakohus ka TsMS § 392.
8.3. Põhjendatud ei ole etteheiteid TsMS § 5 üldpõhimõtete rikkumise kohta. Maakohus järgis
hagita menetluse eripära ja kontrollis avalduse põhjendatust sisuliselt. Asja sisulise
lahendamise ega menetluskulude jaotamise aspektist pole oluline, kes tasus avaldajate
menetluskulu. Piisavalt erandlikest asjaoludest tingitud vajaduse korral saab seda arvesse võtta
kulude rahaliselt kindlaksmääramisel.
8.4. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu. Puudutatud
isikud ei ole kaebuses selgitanud, kuidas saaks TsÜS § 75 lg 1 reegleid järgides mõista
16. mai 2020 avaldust nii, et selles sisaldub üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus. Õige on
maakohtu arusaam, et alles 6. juuni 2020 kiri ei andnud initsiatiivgrupile kokku kutsuda
koosolekut juba 10. juunil 2020. Kui aga 10. juunil 2020 initsiatiivgrupi korraldatud koos-
olekul puudus õiguslik alus, siis on 21. juuni 2020 uus koosolek (KrtS § 23) kokku kutsutud
selleks ette nähtud korda rikkudes. Järelikult rahuldas maakohus avalduse õigesti ja
määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendit muuta.
9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isikute kanda.
TsMS § 165 lg 3 mõtte kohaselt vastutavad puudutatud isikud kaebemenetluse kulude
hüvitamise eest solidaarselt, kuid sama paragrahvi teise lõike järgi kannavad igaüks ise oma
kulud. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab need vajalikus ulatuses rahaliselt kindlaks maakohus.
10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse
peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)