Legislator Case Law & Legislation
2-20-10516/30 AI generated

2-20-10516/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-10516/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

puudutatud isikute Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A kanda. Puudutatud määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

Legislator headnote

AI generated

2-20-10516/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Puudutatud määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

Keywords

AI generated
breach of cooperation duty consumer cooperative coordination of insurance benefits risk of collusion agreements, decisions and concerted practices action for exclusion from co-ownership
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10516

Tsiviilasi

C, W ja Q avaldus Tallinn, Erika tn 6 korteriomanike

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 31. mai 2021 määrus

Kaebuse esitajad ja liik

Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): C, W ja

Q, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): Tallinn, Erika

tn 6 korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige N

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): Y

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja III): A

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31. mai 2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega

seonduvad

avaldajate

menetluskulud

jätta

solidaarselt

puudutatud isikute Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A kanda. Puudutatud

isikute määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. C (avaldaja I), W (avaldaja II) ja Q (avaldaja III, edaspidi koos: avaldajad) esitasid

21. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu (puudutatud isik I,

edaspidi: korteriühistu) vastu korteriomanike 21. juuni 2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamise nõudes.

1.1. Avaldajad on korteriühistu juhatuse liikmed, avaldaja I on ka korteriühistu liige ja Erika 6

asuva korterelamu korteriomanik. Korteriühistusse kuulub 80 korteriomanikku.

1.2. Korteriomanik H edastas 16. mail 2020 korteriühistu juhatusele skaneerituna koopia

venekeelsest avaldusest, mille olid väidetavalt allkirjastanud kaheksa korteriomanikku.

Avalduses sisaldus nn initsiatiivgrupi soov lisada järgmise üldkoosoleku päevakorda avalduses

loetletud punktid. Initsiatiivgrupp avaldas 2. juunil 2020 korterelamu trepikodades teate

10. juuni 2020 erakorralise, initsiatiivgrupi kokku kutsutud üldkoosoleku kohta. Juhatus

edastas 3. juunil 2020 liikmetele samuti teate tema kokku kutsutava 10. juuni 2020

üldkoosoleku kohta.

1.3. Mõlema teate alusel toimusid 10. juunil 2020 koosolekud. Initsiatiivgrupi koosolekust

võttis osa 26 korteriomanikku, mistõttu jäi koosolek ära ja kutsuti sama päevakorraga kokku

uus koosolek 21. juuniks 2020. Juhatuse korraldatud 10. juuni 2020 üldkoosolekul osales

42 korteriomanikku, mis oli otsuste vastuvõtmiseks piisav kvoorum.

1.4. Initsiatiivgrupp korraldas 21. juunil 2020 uue koosoleku, kus osales 21 korteriomanikku.

1.5. Initsiatiivgrupil ei olnud alust ise üldkoosolekut kokku kutsuda, sest eelnevalt ei olnud

juhatuselt nõutud üldkoosoleku kokkukutsumist. Juhatusele 16. mail 2020 esitatud avalduses

paluti üksnes, et juhatus lisaks järgmise üldkoosoleku päevakorda initsiatiivgrupi soovitud

punktid. Lisaks oli avaldus venekeelne, kuigi korteriühistu dokumendid ja ametlik suhtluskeel

on eesti keel. Avaldust ei esitatud kirjalikult. Seetõttu ei olnud 21. juuni 2020 koosolek kohane

korduskoosolek, sest juba 10. juunil 2020 initsiatiivgrupi algatusel toimunud koosolekut ei

kutsunud kokku juhatus. Korteriühistu juhatuse poole ei ole üldkoosoleku kokkukutsumiseks

pöördutud.

2. Korteriühistu nimel esitas juhatuse liige N avaldusele vastuse, milles vaidles avaldusele

vastu. Kõik initsiatiivgrupis osalejad kirjutasid alla 16. mai 2020 avaldusele ja lisaks avaldasid

avaldajale II suuliselt, et soovivad üldkoosoleku kokkukutsumist. Avaldaja II võttis avalduse

vastu, aga keeldus initsiatiivgrupis osalejatega suhtlemast ja 15 minuti pärast tagastas avalduse

põhjendusega, et korteriühistu liikmel B-l ei olnud õigust initsiatiivgrupis osaleda ega

avaldusele alla kirjutada. Initsiatiivgrupis osalejad andsid avaldajatele avalduse üle

16. mai 2020. Järelikult pidi juhatus kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku hiljemalt

1. juunil 2020. Kuivõrd juhatus seda ei teinud, siis kasutasid initsiatiivgrupis osalejad oma

õigusi ja panid 2. juunil 2020 välja erakorralise üldkoosoleku teate. Nii oli algne, 10. juuni 2020

koosolek kui ka 21. juuni 2020 uus koosolek korrakohaselt kokku kutsutud ja selle otsused

kehtivad.

3. Maakohus kaasas 1. veebruari 2021 määrusega menetlusse puudutatud isikutena

21. juuni 2020 otsustega juhatuse liikmeteks valitud Y (puudutatud isik II) ja A (puudutatud

isik III), kes samuti vaidlesid avaldusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas avalduse 31. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus). Avaldajate

menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

korteriühistu kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Puudutatud isikute

kulud jäid neist igaühe enda kanda.

3 (4)

4.1. Maakohus tuvastas korteriühistu moodustamise korterelamu majandamiseks ja

21. juuni 2020 koosoleku toimumise. Selle koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et

koosolekut ei kutsunud kokku juhatus, vaid teate alla on märgitud „1/10 mittetulundusühingu

liikmed (KÜ Erika 6 korteriomanikud)“, kusjuures eestikeelsel teatel on kaks allkirja.

4.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduv

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 sätestab, et juhatus peab üldkoosoleku kokku

kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhi-

kirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut neil

asjaoludel kokku, siis võivad taotlejad MTÜS § 20 lg 4 alusel üldkoosoleku ise kokku kutsuda

samas korras juhatusega. Maakohus ei tuvastanud, et juhatuselt oleks nõutud 21. juuni 2020

koosoleku kokkukutsumist.

4.3. Lisaks tuvastas maakohus, et 10. juunil 2020 toimusid kaks koosolekut, sh üks neist nn

initsiatiivgrupi algatusel. Sellega seoses kontrollis kohus, kas 16. mai 2020 avaldus juhatusele

sisaldab koosoleku kokkukutsumise taotlust eelmises p-s 4.2 kirjeldatud tähenduses. Maakohus

tuvastas, et 16. mai 2020 avaldusest puudus selge nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks koos

vastava vajaduse põhjendusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt

tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija

tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja

tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Lähtudes avalduse sõnastusest on 16. mai 2020 avaldus mõistlikule isikule

arusaadav selliselt, et nõutakse avalduses märgitud punktide päevakorda võtmist järgmisel

korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu vastas avaldusele 18. mai 2020 e-kirjaga ja

hiljemalt sellest pidi ka initsiatiivgrupi liikmetele olema arusaadav, et nende avaldust ei

käsitleta koosoleku kokkukutsumise taotlusena. Initsiatiivgrupi liige on juhatusele üld-

koosoleku kokku kutsumata jätmist ette heitnud alles 6. juuni 2020 kirjas.

4.4. Juhatuse korraldatud 10. juuni 2020 koosolek kutsuti kokku korrakohaselt ja selle

päevakorras märgiti ka 16. mai 2020 avalduse teemade arutelu. Koosolekul osales piisav arv

korteriomanikke: osalejaid oli 42 ja korteriomandeid kokku 80.

4.5. Neil kaalutlustel polnud initsiatiivgrupil õigust kokku kutsuda 21. juuni 2020 uut

koosolekut ja sellel vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel kõik tühised.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Puudutatud isikud esitasid 15. juunil 2021 ühise määruskaebuse, milles paluvad

vaidlustatud määruse tühistada. Sisuliselt taotlevad nad avalduse rahuldamata jätmist või teise

võimalusena asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud paluvad

puudutatud isikud panna avaldajate kanda. Kaebuses heidetakse maakohtule ette TsMS § 436,

§ 392, § 5 ja § 442 lg 8 rikkumist. Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu hinnanguga

asjaoludele ja puudutatud isikute vastuväidetele.

6. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657

lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isikud kannavad sellega seonduvad

menetluskulud.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt.

4 (4)

8.1. Kaebuse menetluslikud etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt

menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt. Puudutatud isikute mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused poleks piisavad. Seega ei rikkunud

maakohus TsMS § 436 ega § 442 lg 8.

8.2. Maakohus viis läbi piisava ja kohase eelmenetluse. Kaebusest ei nähtu, millised asjaolud

oleks puudutatud isikud veel soovinud esile tuua või milliseid tõendeid esitada, kui eelmenetlus

oleks olnud pikem või avaram. Nii ei rikkunud maakohus ka TsMS § 392.

8.3. Põhjendatud ei ole etteheiteid TsMS § 5 üldpõhimõtete rikkumise kohta. Maakohus järgis

hagita menetluse eripära ja kontrollis avalduse põhjendatust sisuliselt. Asja sisulise

lahendamise ega menetluskulude jaotamise aspektist pole oluline, kes tasus avaldajate

menetluskulu. Piisavalt erandlikest asjaoludest tingitud vajaduse korral saab seda arvesse võtta

kulude rahaliselt kindlaksmääramisel.

8.4. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu. Puudutatud

isikud ei ole kaebuses selgitanud, kuidas saaks TsÜS § 75 lg 1 reegleid järgides mõista

16. mai 2020 avaldust nii, et selles sisaldub üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus. Õige on

maakohtu arusaam, et alles 6. juuni 2020 kiri ei andnud initsiatiivgrupile kokku kutsuda

koosolekut juba 10. juunil 2020. Kui aga 10. juunil 2020 initsiatiivgrupi korraldatud koos-

olekul puudus õiguslik alus, siis on 21. juuni 2020 uus koosolek (KrtS § 23) kokku kutsutud

selleks ette nähtud korda rikkudes. Järelikult rahuldas maakohus avalduse õigesti ja

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendit muuta.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isikute kanda.

TsMS § 165 lg 3 mõtte kohaselt vastutavad puudutatud isikud kaebemenetluse kulude

hüvitamise eest solidaarselt, kuid sama paragrahvi teise lõike järgi kannavad igaüks ise oma

kulud. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab need vajalikus ulatuses rahaliselt kindlaks maakohus.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)