3-21-1678/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1678

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 01.03.2021 otsuse nr

TVH/21/010977 ja 22.06.2021 vaideotsuse nr 1859

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks tema

töövõime küsimus uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Maarika

Nüganen, Helle Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.11.2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi kaebaja) esitas 25.01.2021 Töötukassale töövõime hindamise taotluse. Kaebaja

märkis taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkonnas. Kaebaja märkis piirangud ka ravimite kõrvaltoimete osas.

2. Töötukassa tuvastas 01.03.2021 otsusega nr TVH/21/010977, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Otsuse põhjendused olid järgnevad:

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal esineb kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud südame isheemiatõvest. Taotleja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise

ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise

2(11)

infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Taotlejal on koormustaluvuse

alanemise tõttu raskendatud käimine ja liikumine. Kuigi taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks

töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

3. Kaebaja esitas 17.05.2021 Töötukassale vaide töövõime hindamise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks, milles kirjeldas infarkti järgset seisundit ja sellest

tingitud piiranguid (pidevad valud rinnus, öised ärkamised õhupuudustundega ja südame

kloppimisega).

4. Töötukassa tegi 22.06.2021 vaideotsuse nr 1859, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad:

AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst analüüsis veel kord vaide raames vaide esitaja

terviseandmeid ning vaides kirjeldatud asjaolusid ja sellele lisatud andmeid ning jääb oma esialgse

eksperdiarvamuse juurde. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti

vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja enne otsuse tegemist koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad nõuetele.

TIS-s kajastuvate andmete alusel on vaide esitajal olnud infarkt, selle järgselt on jäänud

südamelihase ja veresoonte kahjustused - infarktijärgsed südamelihase ja veresoonte kahjustused ei

ole

meditsiiniinfo

andmetel

üldist

töövõimet

raskelt

langetavad,

puuduvad

olulised

töövõimepiirangud. Koormustaluvus on müokardiinfarkti järgselt võrreldes tavainimesega veidi

madalam, kuid olulist koormustaluvuse piirangut siiski ei esine. Ka terviseandmete põhjal ei ole

kahtlust arvata, et vaide esitajal esineks oluline või väljendunud tegutsemispiirang seoses

südamehaigusega. Vaides viidatud valusid rinnus, öiseid ärkamisi õhupuuduse tunde ja

südamekloppimisega ei ole terviseandmetes ega ka lisatud dokumentides kirjeldatud. Ei ole

kirjeldatud, et vaide esitaja ei suudaks korraga läbida üle 200 meetri, et oleks oluliselt raskendatud

treppidest liikumine või pikemaajalisem seismine. Piiranguid on kirjeldatud juba ka 2019. aasta

sissekannetes mittepüsiva iseloomuga, ei ole kordagi viidatud raskele tegutsemispiirangule

väljaspool kardiaalsest akuutsest seisundist taastumist.

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa

üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist

kinnitavaid andmeid ei ole TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust ümber

hinnata ja muuta.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.07.2021 kaebaja kaebus Töötukassa 01.03.2021 otsuse nr

TVH/21/010977 ja 22.06.2021 vaideotsuse nr 1859 tühistamiseks ning Töötukassa kohustamiseks

kaebaja töövõime küsimus uuesti läbi vaatama.

6. Kohus võttis kaebuse 13.08.2021 määrusega menetlusse.

7. Kohus määras 15.09.2021 määrusega kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja palub tühistada Töötukassa 01.03.2021 otsuse nr TVH/21/010977 ja 22.06.2021

vaideotsuse nr 1859 ning kohustada Töötukassat kaebaja töövõime küsimus uuesti läbi vaatama.

9. Kaebajal oli 05.08.2019 infarkt ja teda raviti Läti Vabariigis. Eeltoodud haigusega seoses kaotas

kaebaja osaliselt töövõime ja talle määrati Töötukassa 07.10.2019 otsusega osaline töövõime. Kuni

käesoleva ajani ei ole kaebaja tervislik seisukord paranenud.

3(11)

10. Kaebaja jaoks on arusaamatu Töötukassa seisukoht, et temal esineb küll südame isheemiatõvest

tingituna kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kuid muud piirangud ei olevat leidnud

TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja leiab, et Töötukassa on rajanud oma otsused puudulikele

tõenditele. Töötukassa 01.03.2021 otsus ja 22.06.2021 vaideotsus lähtuvad TIS-i andmetest, mis

paraku ei kajasta kõiki kaebaja tervislikku olukorda iseloomustavaid andmeid. Kaebaja perearst

tegutseb Lätis. Samas riigis viibis kaebaja ravil ka 2019. aastal pärast infarkti ning käesoleval ajal

on ta teinud Lätis kõik talle määratud uuringud. Kuna kaebaja on kogu elu töötanud Eestis, siis ei

ole tal Lätis õigust saada töövõimetustoetust. Eeltoodule vaatamata on Töötukassa tuginenud ainult

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangule, mis omakorda rajaneb TIS-i kannetele.

Vaideotsusest nähtuvalt on ekspertarst lähtunud 2019. aasta andmetest. Kuigi samadest

terviseandmetest lähtudes tuvastati kaebajal 2019. aastal osaline töövõime, on ekspertarst jõudnud

2021. aastal vastupidisele tulemusele, lähtudes ilmselt eeldusest, et kaebaja on vahepealsel ajal

täielikult või peaaegu täielikult tervenenud. Paraku ei ole selge, millistel andmetel taoline eeldus

põhineb. Arusaamatu on ka tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti soovitus teatud töötamise

valdkondi ja töövõtteid vältida. Sellest võib järeldada, et kaebaja töövõime ei ole täielikult

taastunud. Kaebajal pole ka oma vanust arvestades enam reaalne leida senisest erinev tegevusala,

kus tal oleks võimalik täiskoormusega töötada.

11. Kaebaja viibis 19.07.2021 järjekordsel eriarsti vastuvõtul, kes tuvastas, et tema tervislik olukord

ei ole võrreldes 2019. aasta sügisega paranenud ning on ilmnenud uued kaebused, mis vajavad ravi.

Kaebaja koormustaluvus ei ole märgatavalt paranenud ning kuna on ilmnenud südame rütmihäired,

vajab kaebaja jätkuvalt regulaarset ravi ning arstlikku kontrolli.

12. Kaebajale on arusaamatu ekspertarsti hinnangus kasutatud määratlus, et käesoleval ajal ei ole

infarktijärgsed südamekahjustused töövõimet raskelt langetavad ning tema koormustaluvus on

võrreldes tavainimesega veidi madalam. Sellised määratlused on äärmiselt ebamäärased ning jääb

selgusetuks, milliste uuringute põhjal on ekspertarst, kes ise ei ole kaebajat vahetult üle vaadanud,

sellised järeldused teinud. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et enne vaidlustatud otsuste tegemist ei

olnud kaebaja suhtes läbi viidud koormustesti ega eriarsti poolt määratud uuringuid.

Kaebaja 04.10.2021 täiendavad seisukohad

13. Kaebaja on jätkuvalt arstide järelevalve all ja vajab ravimeid. Neid asjaolusid arvestades on

raske mõista vastustaja seisukohta, et vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli kaebaja töövõimeline,

kuid käesolevaks ajaks on olukord selline, et võib tingida vajaduse töövõime uueks hindamiseks.

Kaebaja on endiselt seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on antud ilma kõiki asjaolusid ja

tõendeid hindamata.

14. Mõistetamatu on ka vastustaja arvamus, et kaebaja peaks töövõime hindamist ja

töövõimetoetust taotlema hoopis Läti Vabariigist, kus selle saamine ei olevat välistatud. Isiku

tervislik olukord ei sõltu sellest, millises riigis ta viibib. Töötukassa leidis 05.12.2019

vaideotsusega, et kaebajal puudub õigus taotleda töövõimetoetust Läti Vabariigis ning sellega

seoses muudeti ka varasemat Töötukassa otsust ja määrati kaebajale töövõimetoetus. Vaideotsuse

aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ja kaebajal puudub igasugune alus toetuse taotlemiseks

Lätis.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

16. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri

07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

4(11)

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa

isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.

17. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime

toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste

soovitustega

ja

tugineb

rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime,

vaeguste

ja

tervise

klassifikatsioonile.

18. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 25.01.2021 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud

terviseandmed, samuti kaebaja poolt 25.01.2021 ja 28.08.2019 taotlusele lisatud andmed Läti

Vabariigi raviarstidelt. Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) ekspertarst koostas 28.02.2021

eksperdiarvamuse mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

Vastustaja tuvastas oma otsusega, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esitas

Töötukassale vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning esitas täiendavad

selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta, kaebaja vaidega täiendavaid terviseandmeid

ei esitanud. TTO ekspertarst analüüsis 23.05.2021 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja

terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest

tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames

oma esialgse hinnangu juurde. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kuna kaebaja esitas Läti Vabariigi terviseandmeid, siis

on ka need üle vaadatud ja arvesse võetud.

19. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja

terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on

03.09.2021 allkirjastanud oma seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses

toodud seisukohtadega.

20. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.

Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate

töösoorituseks vajalikust funktsioonist. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi

kinnitama ka terviseandmed. Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi

võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning

arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.

21. Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. liikumine eri

tasapindadel“ – arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst on eksperthinnangu koostamisel

välja toonud dr R. Zuzāns /res S. Zondaka 05.08.2019-08.08.2019 epikriisi andmed, millele ta

otseselt on tuginenud. Kaebajal on liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang.

Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse

kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa 0. Sellisel juhul hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks.

22. Vastustaja selgitab täiendavalt, on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise

piirangud liikumise valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja

terviseandmeid. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit,

mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll

tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3

mõttes. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt

5(11)

meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete

tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga

kompenseeritud. Kaebajal esineb südamehaigus, mille tõttu on talle määrtud ravi, kuid

ekspertarstide hinnangu alusel on kaebaja ravipotentsiaal täies ulatuses kasutamata ning

tegutsemispiiranguid ei ole väljendunud enamas kui kerges ulatuses.

23. Töövõime hindamise metoodika ja sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016

määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste

määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“

§ 2 kohaselt tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: viie viimase aasta

diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja

kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid

(kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid. Vastustaja selgitab, et kui

taotleja elamise/töötamise asukoht on väljaspool Eestit ja ta on esitanud välisriigi terviseandmeid,

vaadatakse ka need alati üle ja võetakse töövõime hindamisel arvesse.

24. Kaebaja on 25.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotlusel punkis 1.3.1. märkinud oma

raviarstidena perearst Inga Tumanova-Pruus ja oftalmoloog Ülle Mägi. TIS-st nähtus, et kaebaja on

06.01.2021 käinud perearsti vastuvõtul. Kaebaja on 25.01.2021 taotlusel märkinud Läti Vabariigis

elamise/töötamise andmed ja märkinud et on seal töötanud alates 01.04.2020. Kaebaja lisas

taotlusele perearst Valdis Kiris 16.10.2020 koostatud väljavõtte. Kuna töövõime hindamisel tuleb

kasutada viie viimase aasta asjakohaseid terviseandmeid, on 25.01.2021 taotluse menetlemisel

arvestatud ka kaebaja poolt 28.08.2019 esitatud töövõime hindamise taotlusele lisatud andmetega.

Antud juhul oli vajalik terviseinfo TIS-st ja kaebaja poolt esitatuna olnud kättesaadav ja piisav.

Juhul, kui kaebaja leidis, et osad terviseandmed on puudu, oli tal ka endal võimalik täiendavaid

andmeid nii taotlusele kui vaidele lisada. Kaebaja enda kohustus on hoolitseda selle eest, et

terviseandmed tema tervise kohta oleksid ajakohased.

25. Kaebaja on kaebusele lisanud 10.06.2020 teostatud koormustesti andmed, mis ei olnud ei

25.01.2021 taotlusele ega vaidele lisatud ning ei olnud vastustajale teada. Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst on ka nimetatud andmed üle vaadanud, ning leidnud, et need hindamise

tulemust ei muuda.

26. Vastustaja rõhutab, et 2019. aasta oktoobris toimus kaebaja töövõime hindamine vahetult peale

infarkti aset leidmist, jaanuaris 2021 oli sellest möödunud ca kaks ja pool aastat. Vastustaja märgib,

et uue töövõime hindamise taotluste alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse

esitamisel ei ole isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis

varasemate taotluste alusel, isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime

ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Haigusseisunditest tingitud tegutsemispiirangud võivad

süveneda või ka ravi foonil väheneda. Ekspertarstid ja Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud

varasemate töövõime hindamise otsustega. Vaideotsuses on vastustaja selgitanud, et kui kaebaja

töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad olemasolevad või muul moel tõendatavad

terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus. Seega ei ole välistatud kaebajal

käesolevalt osalise töövõime hindamine hilisemalt teistsugusele järeldusele jõudmist.

27. Kaebaja on kaebusele lisanud perearst Valdis Kiris 07.07.2021 väljavõtte ja kardioloog Vesma

Argale 19.07.2021 hinnangu. Lisaks on kaebaja on kaebuses märkinud, et tal on ees seismas

vastuvõtt Läti Kardioloogiakeskuses. Vastustaja märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku § 158

lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Vaidlusaluse

otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda kaebaja tervislikust seisundist töövõime hindamise

otsuste seisuga. Nii 07.07.2021 terviseandmed kui ka 19.07.2021 (sh 12.07.2021 teostatud uuringu

andmed) terviseandmed on koostatud peale vaidlustatud otsuste tegemist ning tuleb seega jätta

tähelepanuta.

6(11)

28. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et Töötukassal olemasolevatel andmetel on kaebaja

töötanud Läti Vabariigis vähemalt alates 01.04.2020. Eesti töötamise registri andmetel ei ole

kaebaja Eesti Vabariigis töötanud. 2019. aastal määrati kaebajale töövõimetoetus Eesti Vabariigi

poolt, kuna tal ei olnud Läti pädeva astutuse andmetel täitunud töötamise perioode Läti Vabariigis.

Lisaks on kaebaja raviarstid Läti Vabariigis. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebajal on

võimalik käesolevaks hetkeks olemasolevatel andmetel taotleda töövõime hindamist ja

töövõimetoetust Läti Vabariigist ja ei ole välistatud selle saamine.

Vastustaja 15.10.2021 täiendavad seisukohad

29. Vastustaja vastusest ei saa kuidagi välja lugeda seda, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

perearst Valdir Kirise ja kardioloog Vesma Argale hinnangute alusel oleks võimalik automaatselt

juba ette asuda seisukohale, et juhul, kui kaebaja esitab uue töövõime hindamise taotluse, hinnatakse

tema töövõime igal juhul näiteks osaliseks. Ühegi taotluse hindamisel pole ette kindlaks määratud

tulemust.

30. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks möönnud, et vaidlustatud otsustes antud

hinnang võib olla ekslik ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et võimalus uue taotluse

esitamiseks on märgitud kõigis töövõime hindamise otsustes ja vaideotustes selleks, et tutvustada

isikule tema õigusi.

31. Vastustaja selgitab, et on hindamisel arvestanud kaebajal 2019. aastal aset leidnud infarktiga.

Pideva ravi vajadus ja arstipoolne terviseseisundi jälgimine iseenesest ei ole piirangud. Tähtis on

terviseandmetega kinnitatud tegutsemisvõime.

32. Kaebajale määrati 05.12.2019 vaideotsuses nr 1889 tuvastatu alusel töövõimetoetus lähtudes

vaid sellest asjaolust, et kaebajal ei esinenud õigust saada invaliidsushüvitist Lätist, kuna pädeva

astutuse kinnituse kohaselt ei olnud kaebajal täitunud Lätis kindlustusperioode (puudusid andmed

Läti Vabariigis töötamise kohta). Võttes arvesse, et kaebaja haigus on alguse saanud Läti Vabariigis

ning käesolevaks hetkeks on täitunud seal ka kindlustusperioode, on kaebajal võimalik taotleda

töövõime hindamist ja töövõimetoetust Läti Vabariigist ja ei ole välistatud selle saamine. See ei

tähenda kuidagi, et kaebaja selle ka igal juhul saaks. Läti Vabariigis toimub töövõime hindamine

Läti õigusaktide alusel ja vastustajal ei ole võimalik Läti töövõime hindamise tulemust ette öelda.

Vastustaja soovis vaid viidata, et kaebaja saab taotlemise õigust ka Lätis kasutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

33. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

34. Kaebaja nõuab Töötukassa 01.03.2021 otsuse nr TVH/21/010977 ja 22.06.2021 vaideotsuse nr

1859 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist tema töövõime küsimus uuesti läbi vaadata.

Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sellega ei nõustu. Seega

vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.

35. Vaidlus puudub selles, et kaebajal oli infarkt 2019. aasta augustis. Kaebaja on elanud mitmes

riigis, sealhulgas Läti Vabariigis. Kaebaja on 25.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses

märkinud elukoha aadressiks Eestis asuva aadressi, kuid välisriigis elamise ja töötamise andmete

all, et ta on alates 01.04.2020 elanud/töötanud Lätis ja on töötanud varustajana (Töötukassa

10.09.2021 vastus kaebusele, lisa 1). Vaidlus puudub ka selles, et kaebajal oli õigus taotleda

25.01.2021 taotlusega töövõime hindamist ja töövõimetoetust Eestis. Varasemalt oli kaebaja

taotlenud töövõime hindamist ja töövõimetoetust 28.08.2019. Töötukassa 07.10.2019 otsusega nr

TVH/19/047881 tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega 1 aasta, kuid töövõimetoetus jäeti

esialgu määramata, sest Töötukassa oli seisukohal, et kaebaja omab õigust hüvitisele ainult Läti

Vabariigis. Hiljem tegi Töötukassa 05.12.2019 vaideotsuse nr 1889, millega tunnistas

töövõimetoetuse maksmisest keeldumise otsuse kehtetuks (kaebaja 04.10.2021 täiendava seisukoha

7(11)

lisa). 2019. aasta vaideotsusest nähtub, et Läti Vabariigist saadud info kohaselt ei olnud kaebajal

Läti Vabariigis täitunud kindlustusperioode, et saada invaliidsushüvitist Lätist. Töötukassa tegi

13.12.2019 töövõimetoetuse määramise otsuse nr TVT/19/076228, millega määrati töövõimetoetus

perioodiks 28.08.2019-27.08.2020 (kaebaja 23.07.2021 kaebuse lisa).

36. Vastustaja on viidanud, et kaebaja on töötanud Läti Vabariigis vähemalt alates 01.04.2020 ja

käesolevaks hetkeks on täitunud seal ka kindlustusperioode, mistõttu on kaebajal võimalik taotleda

töövõime hindamist ja töövõimetoetust Läti Vabariigist. Kaebaja on seisukohal, et temal puudub

alus toetuse taotlemiseks Lätis. Õigus taotleda toetust Lätis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel

määravat tähtsust, sest kohus kontrollib praeguse vaidluse lahendamisel Eestis tehtud töövõime

hindamise otsust ja vaideotsust, mille saamiseks kaebaja oli õigustatud. Võimalik õigus taotleda

töövõime hindamist ja töövõimetoetuse määramist ka Läti Vabariigis on Töötukassa poolt esile

toodud lisavõimalus, kuivõrd Töötukassa leidis, et Eesti õiguse alusel ei ole kaebaja töövõime

vähenenud. Kaebaja on õigesti märkinud, et isiku tervislik olukord ei sõltu tema elukohariigist, kuid

töövõime hindamise põhimõtted võivad riigiti olla erinevad. Kohtul tuleb praegusel juhul

kontrollida, kas Töötukassa 01.03.2021 otsus nr TVH/21/010977 ja 22.06.2021 vaideotsus on

kooskõlas Eestis kehtivate töövõime hindamise reeglitega. Eestis on töövõime hindamisel põhirõhk

mitte inimese diagnoosil, vaid tegelikul tegutsemisvõimel, mis võib sama diagnoosiga inimestel

erineda.

37. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ema töötamine

ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud.

38. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3).

39. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt

ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

40. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse

skaalal 0-4. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja

arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab

isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem

(määrus nr 39 § 8 lg 5).

41. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasuse

seisukohalt on oluline ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teine lause, mille

kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kuna Töötukassa

8(11)

sai vaidlustatud otsuse tegemisel arvestada ainult nende asjaoludega, mis olid otsuse tegemise

seisuga teada, ei saa hiljem tekkinud asjaolud tagantjärgi mõjutada otsuse õiguspärasust.

42. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 28.02.2021 kuupäevaga dokumendipõhine

töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti

Taastusravikeskuse ekspertarst Helen Pärna (Töötukassa 10.09.2021 vastus kaebusele, lisa 6).

Eksperthinnangus on valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud

kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang koos põhjendusega.

43. Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et peamine piiranguid põhjustav diagnoos on

varasem müokardiinfarkt. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on südame isheemiatõved. Teabevahetusega (teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnaga) seotud muud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Taotleja kirjeldatud

piirangud käelise tegevuse valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

44. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline

selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Töötukassa

01.03.2021 otsuse põhjendustes on välja toodud osa ekspertarvamuse kokkuvõttest, kuid töövõime

hindamise metoodikat täpsemalt selgitatud ei ole. Samas on Töötukassa otsuses viidatud

eksperdiarvamusele, mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks ja on selgitatud, et see on

patsiendiportaalis ja e-töötukassas kättesaadav. 28.02.2021 eksperdiarvamuse põhjal saab täpsema

ülevaate sellest, milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused anti

võtmetegevuste sooritamisel esinevatele piirangutele, milliseid terviseandmeid ekspertarst hindas ja

millistele kaalutlustele ekspertarst tugines.

Ekspertarst dr Helen Pärna hindas liikumise valdkonna võtmetegevust „1.1. liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), põhjendades seda sellega, et koormustaluvuse langus

võib raskendada pikkade vahemaade läbimist ja suurt füüsilist koormust. Ekspertarst on

uuringutulemustena viidanud dr R. Zuzāns /res S. Zondaka 05.08.2019-08.08.2019 epikriisi

andmetele. Ekspertarst on märkinud, et kaebaja on piiranguga kohanenud ning TIS-i ja lisainfo

alusel aktuaalseid piiranguid ei esine.

Töövõime hindamise metoodika kohta on põhjalikumad selgitused antud Töötukassa 22.06.2021

vaideotsuses ja Töötukassa 10.09.2021 esitatud vastuses kaebusele. Seega loeb kohus Töötukassa

01.03.2021 otsuse põhjendused esitatuks ka 28.02.2021 eksperdiarvamuses, millele otsuses

viidatakse, ning täiendatuks sama arsti 23.05.2021 eksperthinnangus, Töötukassa 22.06.2021

vaideotsuses ning Töötukassa 10.09.2021 vastuses kaebusele. Kaebaja töövõimele antud hinnangut

on täiendavalt põhjendanud Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug 03.09.2021

antud kirjalikus seisukohas (Töötukassa 10.09.2021 esitatud vastus, lisa 8). Seega on töövõime

hindamise otsust piisaval määral põhjendatud, et mõista, miks Töötukassa ei pidanud kaebaja

töövõimet vähenenuks.

45. Kaebaja leiab, et vastustaja ei tuginenud otsuse tegemisel kõigile asjakohastele tõenditele.

HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kuna kaebaja on

käinud arsti vastuvõttudel ja uuringutel Lätis, on oluline, et kaebaja töövõime kohta tehtud otsus

arvestaks ka nende andmetega. Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 138 vastu võetud

tervise infosüsteemi põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt kuulub tervise infosüsteem (käesolevas otsuses

lühendiga TIS) riigi infosüsteemi ning on asutatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

9(11)

Seega ei sisalda TIS Läti Vabariigis osutatud tervishoiuteenuste käigus kogutud andmeid. Kui

vaadata vastustaja 10.09.2021 vastuse lisana 3 esitatud TIS-i andmete väljavõtet, siis sellest ei nähtu

näiteks andmeid selle kohta, et kaebajal oleks olnud infarkt. Samas on töövõime hindamise otsuses

ja sellele eelnenud eksperdiarvamuses lähtutud teadmisest, et kaebaja peamine piiranguid põhjustav

diagnoos on varasem müokardiinfarkt. Seega on ilmne, et Töötukassa oli kursis ka nende

andmetega, mis TIS-s ei sisaldu. Nagu vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, võeti töövõime

hindamisel arvesse kaebaja enda poolt 25.01.2021 ja 28.08.2019 taotlusele lisatud andmed Läti

Vabariigi raviarstidelt, mis on esitatud vastustaja 10.09.2021 vastuse lisadena 4 ja 5. Tegemist on

16.10.2020 ja 05.08.2019-08.08.2019 pärinevate lätikeelsete terviseandmetega, mis on koos

eestikeelse tõlkega. 28.08.2021 eksperdiarvamusest nähtub ka otsene viide 05.08.2019-08.08.2019

ajavahemikust pärinevatele dr R. Zuzāns/res S. Zondaka epikriisi andmetele. Kaebusele on lisatud

10.06.2020 ja 12.07.2021 teostatud koormustestide tulemused, 19.07.2021 kardioloogi koostatud

hinnang ning 07.07.2021 perearst dr Valdis Kiris koostatud väljavõte patsiendi haigusloost. Pärast

vaidemenetlust lisandunud andmeid on kommenteerinud dr Lembi Aug oma 03.09.2021 kirjalikus

seisukohas, jõudes ka neid arvesse võttes järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

46. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises

olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda

teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Praeguses

asjas hindas ekspertarst dr Helen Pärna mitme valdkonna võtmetegevustes piirangute raskusastmed

väiksemaks kui kaebaja ja kaebaja on seadnud eksperdiarvamuse andja antud hinnangud kahtluse

alla. Seega oli kahtluse kõrvaldamiseks vajalik, et teine arst kontrolliks üle kaebaja terviseandmete

vastavuse dr Helen Pärna määratud piirangute raskusastmetele.

47. Töötukassa on vaidemenetluses lasknud esmalt dr Helen Pärnal terviseandmed uuesti üle

vaadata, mille kohta on koostatud 23.05.2021 kuupäevaga eksperthinnang. Vaidemenetlusse

kaasatud Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Kaarina Ristmägi andis kaebaja vaidele

omapoolse hinnangu seisuga 09.06.2021 (Töötukassa 04.10.2021 avalduse lisad 1 ja 2). Täiendavalt

on kohtumenetluses kirjaliku seisukoha esitanud Töötukassa teine töövõime hindamise ekspertarst

dr Lembi Aug. Seega on kaebaja terviseandmed ja töövõime hindamise taotlus üle vaadatud kolme

erineva arsti poolt, mis on piisav, et kõrvaldada võimalikud kahtlused piirangu raskusastmetele

antud hinnangute kohta.

48. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

Praegusel juhul ei sisaldu kõige asjakohasemad terviseandmed TIS-s, kuid võib eeldada, et ükskõik

milliste terviseandmete puhul kehtib põhimõte, et kohus kontrollib, kas olemasolevaid

terviseandmeid on kasutatud õigesti. Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele

hinnangu andmine eeldab meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt

ümber hinnata.

49. Kohtul puudub alus arvata, et dr Helen Pärna on oma 28.02.2021 ja 23.05.2021

eksperdiarvamustes kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud. 23.05.2021 arvamuses on dr Helen

Pärna täiendavalt selgitanud, et infarkti järgselt on jäänud kaebajale südamelihase ja veresoonte

kahjustused, mis ei ole meditsiiniinfo andmetel üldist töövõimet raskelt langetavad.

50. Dr Kaarina Ristmägi on vaidemenetluses selgitanud, et ägedast müokardiinfarkist taastuvad

inimesed reeglina ligi 6 kuud. Sellele järgnevalt jääb koormustaluvus tavapopulatsioonist veidi

madalamaks, kuid olulist koormustaluvuse piirangut siiski ei esine. Ka taotleja terviseandmete

10(11)

põhjal ei ole kahtlust arvata, et taotlejal esineks oluline või väljendunud tegutsemispiirang seoses

südamehaigusega (Töötukassa 04.10.2021 avalduse lisa 2, 22.06.2021 vaideotsuse lk 3).

51. Dr Lembi Aug on 03.09.2021 kirjalikus seisukohas märkinud, et kaebusele täiendavalt lisatud

10.06.2020 teostatud koormustest esmase hindamise tulemust ei muuda. Koormustesti alusel on

koormustaluvus rahuldav ja koormuse jätkamist piiras vererõhu tõus. Rahuldava koormustaluvuse

juures valu, rütmihäireid ega isheemilisi muutusi ei teki. Vererõhk on ravimitega ohjatav (enne

koormustesti ei nähtu, et kaebaja oleks vererõhku alandavaid ravimeid tarvitanud). Kaebusele

lisatud vaideotsuse järgselt koostatud terviseandmetest, mida esmase ekspertiisi teostamisel ei olnud

võimalik arvestada, nähtub, et vererõhuravim on hilisemalt küll lisatud (perearst Valdis Kiris

07.07.2021 tervisedokumendis toodud loetelu tarvitatavatest ravimitest), kuid kardiaalse ravi

võimalused on jätkuvalt ammendamata. Asjaolu kajastub kardioloog Vesma Argale 19.07.2021

hinnangus („Patsient kasutab vaid statiine. Soovitav teraapiasse lisada beetablokaatorid, vererõhku

alandavad ravimid ja rahustid“). Vaatamata osaliselt kasutamata ravipotensiaalile on seisund

kardiaalselt kompenseeritud, koormustaluvus rahuldav, ei esine südamepuudulikkuse nähte ja

19.07.2021 kardioloogi objektiivse leiu kirjelduses on vererõhk normis, pulss on normaalne. Üldine

füüsiline võimekus on südameprobleemidest lähtuvalt ilmselt võrreldes tavainimesega madalam,

kuid mis terviseandmete alusel ei mõjuta üldist töövõimet sedavõrd, et oleks tuvastatav osaline

töövõime.

52. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebaja poolt esitatud terviseandmed ei ole tähelepanuta jäetud

ning kohtul puudub alus arvata, et töövõime hindamise taotluse uuesti lahendamine võiks viia

teistsuguse tulemuseni, arvestades kolme erineva arsti antud hinnanguid kaebaja töövõimele.

53. Kaebaja on välja toonud, et ekspertarst ei ole teda vahetult üle vaadanud ning enne vaidlustatud

otsuste tegemist ei olnud kaebaja suhtes läbi viidud koormustesti ega eriarsti poolt määratud

uuringuid. Kohus selgitab, et dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel

valdav protseduur. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik

isiku töövõimet hinnata, on Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse

saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Kuna Töötukassa pidas võimalikuks

olemasolevate andmete põhjal kaebaja töövõimet hinnata, ei olnud alust kaaluda kaebaja

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamist. Lisaks ei tähendaks vastuvõtule suunamine seda,

et kaebaja suhtes tehakse uuringuid. Vastuvõtu eesmärk oleks kõrvaldada võimalikud ebaselgused,

mis on tekkinud olemasolevate terviseandmete ja töövõime hindamise taotleja esitatud andmete

vahel. Seega peab töövõime hindamise taotleja tervise uurimine olema toimunud enne taotluse

esitamist. Sellel põhjusel kehtib nõue, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise

taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul

(TVTS § 6 lg 4).

54. Kohtu hinnangul ei ole Töötukassa möönnud, et vaidlustatud otsustes antud hinnang võib olla

ekslik. Töötukassa on üksnes selgitanud, et kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning

seda kinnitavad olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on võimalik esitada uus

töövõime hindamise taotlus. Võimalus uue taotluse esitamiseks on Töötukassa väljakujunenud

praktika järgi märgitud kõigis töövõime hindamise otsustes ja vaideotsustes selleks, et tutvustada

isikule tema õigusi.

55. Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet tööturul ja ei võeta arvesse

konkreetseid töökohti. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused taotlejale sobivate

ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Soovituste

lisamine iseenesest ei tähenda, et töövõime tuleb lugeda vähenenuks.

56. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Eesti Töötukassa 01.03.2021 otsus nr TVH/21/010977 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti Töötukassa otsus ei kuulu tühistamisele,

puudub alus ka 22.06.2021 vaideotsuse nr 1859 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks

hinnata uuesti kaebaja töövõimet.

11(11)

57. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

58. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

enda algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm