2-20-8858/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8858

Kohtuasi

Liikumise

Energia

OÜ

hagi

X

vastu

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Liikumise Energia OÜ apellatsioonkaebus

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Liikumise Energia OÜ apellatsioonkaebus, 6790,66 eurot

X apellatsioonkaebus, 1683,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant/vastustaja): Liikumise Energia OÜ

(registrikood

11587818),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kostja

(apellant/vastustaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Tatjana

Dobolina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis 4791,65

euro ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks hagi rahuldamata ning

menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

selles osas hagi.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1 Rahuldada hagi osaliselt.

2.2 Mõista X-lt Liikumise Energia OÜ kasuks välja 6350,40 eurot põhivõlga ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt

6350,40 eurot alates 11.01.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni.

2.3 Jätta hagi rahuldamata põhivõla 1496 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes.

2-20-8858

3. Liikumise Energia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 19 % ulatuses Liikumise

Energia OÜ ja 81% ulatuses X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Liikumise Energia OÜ (hageja) esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X

(kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Hageja täpsustas oma nõuet 18.01.2021.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige perioodil 24.11.2014 -

20.11.2017. Kostja takistas 2016. a majandusaasta aruande koostamist. Kostja ei andnud

hagejale üle raamatupidamise algdokumente ja hageja pidi koguma tarnijatelt

kuludokumente. Kuna hagejal puudusid raamatupidamisdokumendid 2016. aasta osas

ja 2017. aasta augusti lõpuni, siis tellis hageja dokumentatsiooni taastamise ja selle

alusel 2016. aasta aruande koostamise uuelt raamatupidamisfirmalt (Accounting Direct

OÜ) tasudes antud teenuse eest 1000 eurot. Kui kostja oleks täitnud oma kohustusi ja

koostanud õigeaegselt 2016. a majandusaasta aruande või esitanud kogu

raamatupidamisdokumentatsiooni, siis ei oleks hageja antud täiendavat kulu kandnud

või kandnud väiksemas ulatuses ja vaid aastaaruande koostamise eest. Hageja nõuab

kostjalt raamatupidamise kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 1000 eurot.

3. Hageja nõuab kostjalt ka õigusliku aluseta hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekannete

osas kahju hüvitamist summas 5637,40 eurot (dtl 372). Nimelt on kostja teinud hageja

arvelt endale erinevaid ülekandeid, kuid ei ole kasutanud rahalisi vahendeid hageja

huvides. Kostja poolt on esitamata kulu tõendavad dokumendid ning teadmata on, mille

eest on kulu kantud ning kas see on seotud hageja majandustegevusega.

4. Oma nõuete maksmapanekuks kulutas hageja kohtusse pöördumise eelselt õigusabile

1209 eurot, mille hüvitamist hageja samuti nõuab.

5. Kokku palub hageja mõista kostjalt välja 7846,40 eurot ja sellelt summalt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude

täitmiseks hageja poolt määratud tähtpäevast kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastuväited

2-20-8858

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja korraldas 2016. a majandusaasta aruande ettevalmistamise. See jäi lõpuni

vormistamata teise juhatuse liikme Y tõttu, kelle kaudu liikus üle 95% raamatupidamise

algdokumentidest. Hageja põhitegevus toimus Venemaal teise juhatuse liikme

korraldamisel.

Eestis

toimus

majandustegevus

ebaolulises

osas.

Kostja

raamatupidamisdokumente kinni ei hoidnud. Raamatupidamisteenust osutanud N&V

Accounting OÜ valmistas 2016. a majandusaasta aruande koostöös audiitor W-ga ette.

Venemaal toimunud majandustegevuse andmeid oli puudu.

8. Kostja ei ole omastanud hageja kontolt raha. Kostja on andnud hagejale laenu ning on

selle tagasi maksnud. Samuti on kostja kasutanud hageja kontolt võetud raha selleks, et

tasuda N&V Accounting OÜ-le arveid, mida nimetatud isik hageja soovil esitas

kolmandatele isikutele osutatud raamatupidamisteenuste eest tasumiseks hageja

vahendusel. Lisaks on hagejal kostja ees töölepingust tulenev võlgnevus 2017. aasta

septembri-novembri palga ning kasutamata puhkuse hüvitise eest. Hageja tegi

protsessuaalse tasaarvestuse, millega tasaarvestas töölepingust tulenevad nõuded.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 10.03.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja 1558,75 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

arvestatuna põhivõlalt 1558,75 eurot alates 11.01.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 6287,65 euro ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kostja äriregistri kohaselt hageja juhatuse

liige 24.11.2014 kuni 20.11.2017 (dtl 16). Hageja väitel on kostja rikkunud oma

hoolsuskohustust ning on sellega põhjustanud hagejale kahju, mille hüvitamist hageja

käesolevas menetluses nõuab (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-d 1 ja 2).

11. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale põhjustanud kahju seoses 2016. a

majandusaasta aruande koostamisega. Hageja on käsitlenud kahjuna teenustasu 1000

eurot, mille ta maksis raamatupidamisbüroole aruande koostamise eest (dtl 3). Kuna

hageja ostis raamatupidamise teenusena sisse, pidigi ta selle eest maksma. Kostja väitel

oli 2016. a aruanne tema korraldamisel 2017. a suvel peaaegu valmis ja esitatud

audiitorile kontrollimiseks, täpsustamist vajasid veel andmed, mis puudutasid teise

juhatuse liikme juhtimisel toiminud majandustegevust Venemaal (dtl 218, 363). Seda

kinnitavad tunnistaja Q ütlused (dtl 427) ja endise vandeaudiitori W 29.09.2020 e-kiri

(dtl 220). Auditeerimise ettevalmistamine nähtub ka Q 24.05.2017 e-kirjast audiitorile

(dtl 142) ja sellest suhtlusest oli teadlik ka hageja teine juhatuse liige. Aruande

koostamise küsimustes suhtlesid ka juhatuse liikmed omavahel (dtl 17-20). Tunnistaja

Q kinnitas, et raamatupidamisdokumendid olid hageja asukohas ja jäid sinna ka pärast

kostja tagasikutsumist hageja juhatusest (dtl 428). Sõltumata aruande koostamise

lõpetamisel tekkinud takistuste täpsematest asjaoludest on seega tõendatud, et hageja

korraldas aruande koostamise ja täitis sellega oma hoolsuskohustust. Hagejal oli

samaaegselt kaks juhatuse liiget, kellel mõlemal lasus seaduse järgi kohustus

raamatupidamise korraldamiseks, sealhulgas majandusaasta aruande koostamiseks (ÄS

§ 179 lg 1). Arvestades eespool toodut, ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et

majandusaasta aruande koostamisel tekkinud takistused põhjustas just kostja.

12. Hageja arvestuste kohaselt on kostja võtnud tema kontolt raha 5637,40 eurot rohkem

kui on hageja kontole maksnud (dtl 372). Kostja kinnitas kohtule selle arvestuse õigsust

(dtl 425). Kostja väitel on selle summa arvel muuhulgas tasutud N&V Accounting OÜ

poolt raamatupidamisteenuste eest esitatud arved summas 4260 eurot (dtl 435, 122,

123). Tunnistaja Q kinnitas nende arvete sularahas tasumist kostja poolt (dtl 428).

2-20-8858

Tunnistaja väitel esitati need arved N&V Accounting OÜ poolt kolmandatele isikutele

osutatud raamatupidamisteenuste eest. Hageja esitas samas summas arved tegelikele

teenusesaajatele, kes need arved hagejale ka tasusid. Tunnistaja väitel oli arveldamine

korraldatud selliselt hageja teise juhatuse liikme teadmisel. Hageja ei ole tõendanud, et

eelnimetatud arved oleksid olnud tasutud muul viisil või et kolmandad isikud temale

vastavat kulu ei hüvitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et 4260 euro ulatuses on kostja

kasutanud hageja kontolt võetud raha hageja huvides. 1377,40 euro (5637,4-4260) osas

ei ole kostja tõendanud, et on kasutanud raha hageja huvides. Tulenevalt ÄS § 187 lg-

st 2 lasub tõendamiskoormis kostjal.

13. Kohus ei nõustu hageja hinnanguga, et Q ütlusi ei saa tõendina lugeda usaldusväärseks

(dtl 446jj). Hageja 2016. a majandusaasta aruannet puudutavate ja käesoleva vaidluse

seisukohalt oluliste asjaolude osas on tunnistaja ütlused kooskõlas teiste tõenditega.

Aruande projekti valmimise täpne kuupäev ning raamatupidamisdokumentide

üleandmise vormistamise asjaolud seda ei mõjuta. Kolmandatele isikutele osutatud

raamatupidamisteenuste eest tasumise asjaolusid oleks hageja saanud lükata ümber

põhjendusega, et kolmandad isikud temale seda summat ei hüvitanud. Hageja viidatud

vastuolud tunnistaja ütluste ja raamatupidamisdokumentide vahel ei ole selleks

piisavad.

14. Protsessuaalse tasaarvestusena kostja poolt esitatud vastuväide tugineb töölepingu

alusel tekkinud palga- ja puhkusekompensatsiooni nõuetel (dtl 107). Töölepingu

olemasolu on tõendamata. Hageja eitab lepingu sõlmimist (dtl 233). Kohtule esitatud

lepingudokumendil on ainult hageja allkiri (dtl 214). Väidetav tööleping on sõlmitud

juhtimisülesannete täitmiseks (p 2.1), mistõttu tegemist ei saa olla töölepinguga

(töölepingu seadus § 1 lg 5). Juhatuse liikme tasu ja muud rahalised hüved oleksid

õiguslikult saanud olla kehtivad ainult osanike poolt otsustatuna (ÄS § 1801 lg 1). Seega

on kostja tasaarvestuslik vastuväide alusetu.

15. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu nõue summas 1377,40 eurot. Kohtuväliselt

nõudis hageja kostjalt 9526,66 euro tasumist (dtl 64). Põhjendatuks osutus sellest

nõudest umbes 15%. Põhjendatud nõude maksmapanekuks tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist on võimalik nõuda kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 115 lg 1 ja § 128

lg 3). Hageja on kulutanud vastavalt õigusabile 1209 eurot (käibemaksuta summa, dtl 6

ja 58jj). Kohus loeb selle kulu põhjendatuks nõude põhjendatuse ulatuses ehk summas

181,35 eurot (1209x15%).

16. Kohus rahuldab hageja nõuded summas 1558,75 eurot (1377,4+181,35). Vastavalt

summalt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras kuni

põhivõla tasumiseni (TsMS § 367). Hageja on põhjendatult arvestanud viivist alates

10.01.2020 järgnenud päevast ehk 31.12.2019 kostjale esitatud nõudekirjas teatatud

võla tasumise tähtpäevast (dtl 64). Kostja on kinnitanud nõudekirja kättesaamist (dtl

67). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

17. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagi rahuldatud

osa on rahuldamata jäänud osas küll oluliselt väiksem, kuid sõiduautot puudutavas osas

loobusid pooled menetluse kestel vastastikustest nõuetest (dtl 429), sõlmides sisuliselt

kompromissi. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi korral oma

menetluskulud ise, kui pole lepitud kokku teisti. Kohus arvestab menetluskulude

jaotamisel ka seda, et töölepingu alusel kostja poolt esitatud tasaarvestuslikud

vastuväited osutusid alusetuiks.

Hageja apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas 09.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

2-20-8858

19. Hageja ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi majandusaasta aruande koostamisel.

Aruannet ei esitatud äriregistrile ega osanikele kinnitamiseks. Arusaamatuks jääb,

millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et aruande koostamise ja esitamise kohustus

oli kostja poolt täidetud. Toimikus sellised tõendid puuduvad. Lisaks jääb

arusaamatuks, millal see täpselt täideti.

20. Kostja ei ole edastanud hagejale raamatupidamisdokumentatsiooni. 02.12.2017 seisuga

olid raamatupidamisdokumendid kostja käes (kostja 02.12.2017 e-kiri, dtl 111, 119).

Kohus ei ole kostja 02.12.2017 e-kirja asja lahendamisel arvestanud. Tunnistaja Q

ütlused, mille kohaselt olid raamatupidamisdokumendid hageja asukohas ja jäid sinna

ka pärast kostja tagasikutsumist juhatusest, on ebausaldusväärsed. Lisaks on tunnistaja

ütlused vastuolus kostja ütlustega ja esitatud tõenditega (apellatsioonkaebuse p 4.1).

Seega tuleb lugeda, et raamatupidamisdokumendid olid kostja käes siis, kui kostja ei

olnud enam juhatuse liige. Hageja nõue dokumentatsiooni taastamiseks tehtud kulude

hüvitamiseks on õigustatud ja tõendatud.

21. Kohus luges ebaõigesti tõendatuks, et kostja poolt sularaha arvelt on tasutud 4260 eurot

N&V Accounting OÜ-le. Kostja väited ei ole tõendiks ning tunnistaja ütlused on selles

osas ebausaldusväärsed ja vastuolulised (vt apellatsioonkaebuse p 4.2). Eeltoodu kohta

puuduvad kulu alusdokumendid ning kostja väited sularaha kasutamise osas on

vastuolus muude tõenditega. Esitatud tõendid ja asjaolud kinnitavad, et vahendusteenust

toimunud ei ole (vt apellatsioonkaebuse p 3.2). Kohus hageja sellistele tõenditele

hinnangut andnud ei ole.

22. Tunnistaja on kostja abikaasa. Seega peab kohus jätma tunnistaja ütlused tähelepanuta

või hindama neid koos teiste tõenditega. Kohus seda teinud ei ole.

23. Kohus jättis ebaõigesti täies ulatuses rahuldamata kahju hüvitamise nõude seoses

kohtueelsete õigusabikulude kandmisega.

24. Hageja on teinud kostjale mitmeid kompromissettepanekuid. Seega ei ole õiglane jätta

hageja menetluskulusid täies ulatuses hageja enda kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

25. Kostja palub 09.04.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1558,75 eurot ja viivise ning teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud (sh

tunnistajatasu) hageja kanda.

26. 2600 euro näol on tegemist hagejale antud laenu tagastamisega. Nimelt oli hagejal vaja

27.11.2015 tasuda GRANDMET OÜ arve summas 2580 eurot ning Tallinna

Linnakantselei arve summas 40 eurot, kuid hageja kontojääk oli vaid 38,05 eurot. Antud

summa tagastamine toimus kuu aega hiljem pärast seda, kui hageja kontole laekusid

tarnijate maksed, s.o 04.01.2016. Kohus ei ole arvestanud esitatud tõendeid laenu

päritolu ning tagastamise kohta.

27. Kohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut. Kohus jättis

põhjendamatult arvestamata, et kostja on alates lepingu sõlmimisest saanud töölepingu

alusel töötasu ning vastavalt deklareerinud ning maksnud ka tööjõumakse. Hageja

majandusaasta aruannetest ei tulene, et juhatuse liikmetele oleks tasutud

juhtimistasusid. Samas tuleneb, et on tasutud töötasu. Töötasu (mitte juhatuse liikme

tasu) tasumine on kinnitatud ka hageja konto väljavõtetega.

28. Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldati ca 15% ulatuses, siis on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja enda

kanda.

2-20-8858

Vastustajate seisukohad

29. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

30. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Tsiviilkolleegium tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles

maakohus jättis 4791,65 euro ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks hagi

rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele.

32. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks

puudub alus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kostja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab

ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

33. Hageja kahju hüvitamise nõue koosneb kolmest osast:

-

kahju seoses 2016.a majandusaasta aruande koostamisega 1000 eurot;

-

hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekanded summas 5637,40 eurot, mida kostja

pole tagasi maksnud ega kuludokumente esitanud;

-

kohtueelne õigusabikulu 1209 eurot.

34. Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekandeid.

35. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kogu juhatuse liikmeks oleku ajal alates

2015 kuni 2017 teinud ülekandeid hageja arvelt enda arvele ja ka vastupidi, see on

maksnud osa raha tagasi. Hageja arvestuste kohaselt on kostja võtnud tema kontolt raha

5637,40 eurot rohkem, kui on hageja kontole maksnud. Kostja kinnitas maakohtus selle

arvestuse õigsust. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, muuhulgas seda, et

kostjal lasub kohustus tõendada endale ülekantud raha kasutamist hageja huvides.

Maakohus leidis, et 1377,40 euro osas ei ole kostja seda tõendanud. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu järeldusega. Kostja ei ole tõendanud selle raha kasutamist

hageja huvides.

36. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et ülejäänud summa osas, see on

4260 euro kulutamine hageja huvides, on tõendamist leidnud. Kostja väitel on selle

summa arvel sularahas tasutud N&V Accounting OÜ poolt raamatupidamisteenuste eest

esitatud arved. Tunnistaja Q kinnitas nende arvete sularahas tasumist kostja poolt.

Tunnistaja väitel esitati need arved N&V Accounting OÜ poolt kolmandatele isikutele

osutatud raamatupidamisteenuste eest. Hageja esitas väidetavalt samas summas arved

tegelikele teenusesaajatele, kes need arved hagejale ka tasusid. Ringkonnakohus

nõustub hageja seisukohaga, et Q ütlusi ei saa tõendina lugeda usaldusväärseks, kuna

need ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Samuti on Q näol tegemist kostja abikaasaga,

kes on ilmselgelt huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks. N&V Accounting OÜ

poolt arvete esitamise aeg ja arvete summad ei ole vastavuses kostja poolt tehtud

ülekannetega. Peale Q ütluste puuduvad asjas igasugused tõendid N&V Accounting

OÜ-le sularaha üleandmise kohta. Tunnistaja väitis, et saadud sularaha oli kajastatud

N&V Accounting OÜ raamatupidamises, kuid aastaaruannetest see ei nähtu.

Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütluste ja

raamatupidamisdokumentide vahel.

2-20-8858

37. Maakohus tugines sellele, et hageja ei ole tõendanud, et N&V Accounting OÜ arved

oleksid olnud hageja poolt tasutud muul viisil või et kolmandad isikud hagejale vastavat

kulu ei hüvitanud. Sellega luges kohus tõendatuks, et 4260 euro ulatuses on kostja

kasutanud hageja kontolt võetud raha hageja huvides. Ringkonnakohus sellise

järeldusega ei nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et tegemist oli

fiktiivsete arvetega, mis koostati üksnes kohtumenetluse jaoks, kuna tegelikkuses

hageja kellelegi raamatupidamise vahendusteenust ei osutanud. Hageja ostis ise

raamatupidamisteenust ja tasus selle eest ülekandega. Usaldusväärseid tõendeid selle

kohta, et hageja oleks vahendanud raamatupidamisteenust kolmandatele isikutele, asjas

esitatud ei ole. See, et kolmandad isikud ei ole tasunud hagejale vahendusteenuse eest,

on negatiivne asjaolu, mida hageja ei saa tõendada. Küll aga oleks kostja saanud esitada

tõendeid kolmandate isikute poolt raamatupidamisteenuse eest tasumise kohta, mida

kostja ei teinud.

38. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka arusaadav ega eluliselt usutav, miks kostja

kõigepealt kandis enda isiklikule kontole raha, seejärel võttis selle sularahas välja ja

andis N&V Accounting OÜ-le. Kostja oleks saanud ülekande teha otse N&V

Accounting OÜ arvele. Sellise tegevuse põhjuseid ei ole kostja selgitanud.

39. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas oma

arvele kantud 4260 eurot hageja huvides ning ta peab selle summa ÄS § 187 lg 2 alusel

hagejale hüvitama.

40. Kahju osas seoses majandusaasta aruande koostamisega nõustub kolleegium maakohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Hageja on käsitlenud kahjuna

teenustasu 1000 eurot, mida ta maksis raamatupidamisbüroole aruande koostamise eest.

Maakohus leidis põhjendatult, et kuna hageja ostis raamatupidamise teenusena sisse,

pidigi ta selle eest maksma. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja süüline

käitumise põhjustas vajaduse tellida ja maksta sama majandusaasta aruande koostamise

eest kahele erinevale raamatupidamisfirmale.

41. Kohtueelse õigusabikulu osas rahuldas maakohus hageja nõude ulatuses, mis vastab

nõude rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus nõustub selle põhimõttega, kuid kuna

ringkonnakohus rahuldab hageja nõude suuremas ulatuses, kui tegi seda maakohus, siis

suurendab ringkonnakohus ka vastavalt kohtueelse õigusabikuluna väljamõistetavat

summat. Kohtuväliselt nõudis hageja kostjalt 9526,66 euro tasumist, millest kuulub

rahuldamisele 5637,40 eurot, see tähendab, et hageja nõue osutus põhjendatuks 59 %

ulatuses. Hageja on kulutanud kohtueelsele õigusabile 1209 eurot. Seega loeb

ringkonnakohus sellest põhjendatud kuluks 713 (0,59x1209) eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

42. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja tasaarvestuslik vastuväide on alusetu.

Protsessuaalse tasaarvestusena kostja poolt esitatud vastuväide tugines kostja

väidetavatel vastunõuetel, mis tulenesid sõiduauto Subaruga seoses hagejale antud

laenu ning töölepingu alusel tekkinud palga- ja puhkusekompensatsiooni nõuetest.

Sõiduautoga seotud nõuetest pooled loobusid vastastikku. Vaatamata maakohtu

selgitamistele ei esitanud kostja töölepingu osas mingeid tõendeid tõendamaks, et ta

täitis juhtimisest väljaspoole jäävaid kohustusi. Kostja ei ole ka selgitanud, milliseid

kohustusi ta täitis. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja välja toonud, milliseid

kohustusi ta väidetava töölepingu raames täitis. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg

4 alusel tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, et 2600 euro näol

on tegemist hagejale antud laenu tagastamisega seoses GRANDMET OÜ arve

tasumisega.

2-20-8858

43. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus hageja nõude täiendavalt 4791,65 euro

saamiseks. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhisummalt 6350,40 eurot viivis alates 11.01.2020 VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni.

44. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

46. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

47. Kuivõrd hagi rahuldatud osa on oluliselt suurem, kui rahuldamata osa, jaotab

ringkonnakohus kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

48. Eeltoodust tulenevalt kannab hageja 19 % ja kostja 81% maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluskuludest.

49. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1

p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)