3-21-757/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-757

Otsuse kuupäev

28. oktoober 2021

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

Teet Raatsini kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. jaanuari 2021. a

korralduse nr 12.2-3/052343-27 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Teet Raatsin

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Teet Raatsini kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. novembril 2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-757

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26. jaanuaril 2021 Teet Raatsinile (kaebaja) kui

kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/052343-27 teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks (dtl 39-41, lisa kolmanda isiku õiguste ja kohustuste infoleht dtl 42-43). MTA

selgitas, et kontrollib 14. aprilli 2020. a korralduse nr 12.2-3/052343-1 alusel Kasperwiki

Laevaomanikud OÜ tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes Logos RN

OY-ga sõlmitud lepingus alates esmastest tehingutest 2018 kuni tehinguteni 2020 märts (ka).

Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada kaebajalt

teavet.

2. Kaebaja esitas 18. veebruaril 2021 MTA 26. jaanuari 2021. a korralduse peale vaide, mille

MTA jättis 1. märtsi 2021. a vaideotsusega nr 6-1/4844-2 rahuldamata (dtl 45-59, 61-66).

3. Kaebaja esitas 8. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kehtetuks

tunnistada MTA 26. jaanuari 2021. a korraldus nr 12.2-3/052343-27 (dtl 3-28). Seejuures

esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2021. a määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse

käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 70-71).

5. Kaebaja esitas 26. aprillil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas

märkis, et esitab kohtule tõendi riigilõivu tasumise kohta (dtl 87).

6. Tartu Halduskohus võttis 27. aprilli 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 90-91).

7. MTA esitas 26. mail 2021 vastuse kaebusele, milles palus piirata kaebaja õigust tutvuda

lisadega 2.1-2.8, 8.1 ja 9.1.

8. Vastusena kohtunõudele selgitas MTA 3. juunil 2021, et MTA ei oma vastuväiteid ja on

nõus vastuse lisast 8.1 kolme manuses oleva lisadokumendi avaldamisega kaebajale, mis on

kaebajale juba teada. Ülejäänud dokumentide osas jäi vastustaja oma taotluse juurde.

9. Tartu Halduskohus kuulutas 4. juuni 2021. a määrusega menetluse haldusasjas MTA 26.

mai 2021. a vastuse lisade 2.1-2.8, 8.1 ja 9.1 osas osaliseks kinniseks ja piiras kaebaja õigust

tutvuda MTA 26. mai 2021. a vastuse lisaga 8.1 osas, mis ei ole kaebajale juba teada, ja

lisadega 2.1-2.8 ja 9.1 ning saada neist ärakirju (dtl 235-236).

10. Tartu Halduskohus otsustas 17. augusti 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus

menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja

vastuväidete esitamiseks (dtl 239-240). Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ja

vastuväiteid ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja taotleb MTA 26. jaanuari 2021. a korralduse nr 12.2-3/052343-27 tühistamist,

põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

3-21-757

11.1.

MTA ei saa väljuda oma kontrollmenetluse raamidest korraldustega, mida esitatakse

mh kolmandatele isikutele. See tähendab, et kolmandatelt isikutelt ei saa nõuda teavet ega

dokumente, mis ilmselgelt väljuvad esimesele isikule tehtud korralduse piiridest. MTA ei

ole oma korralduses selgitanud, mismoodi on Logos RN OY poolt sooritatud tehingud

seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetlusega? Millistele dokumentaalsetele

tõenditele tuginedes on MTA teinud järelduse, et kohtutäiturile kantud raha pärineb

Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt? Millise menetluse käigus on MTA saanud

juurdepääsu Logos RN OY pangaandmetele? Millisel õiguslikul alusel, millise menetluse

käigus ning millistele faktidele tuginedes väidab MTA, et Logos RN OY on kaebaja

vahendusel saanud X-lt kullakange ja millest tulenevalt saab MTA väita, et need on

kuidagi seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ ja Logos RN OY vaheliste tehingutega?

Kaebajale jääb arusaamatuks kuidas puutub Kasperwiki Laevaomanikud OÜ

kontrollmenetlusse ka see asjaolu, kuidas kasutab Logos RN OY oma rahalisi vahendeid,

sh sularaha?

11.2.

Samuti ei ole MTA-l õigust nõuda kaebajalt kui kolmandalt isikult dokumente Logos

RN OY majandustegevuse kohta, mis jäävad väljapoole konkreetseid tehinguid Logos RN

OY ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ vahel.

11.3.

Oma haldusakti andmise aluseks oleva teabe tõendamiseks palus kaebaja MTA-l

võimaldada tutvuda Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksutoimiku selle osaga, mis

puudutab Logos RN OY väidetavaid tehinguid. Maksuhaldur jättis selle taotluse oma

vaideotsuses täiesti tähelepanuta.

11.4.

Ilma vastusteta ülaltoodud küsimustele ja taotlusele on kaebuse esitajal põhjendatud

kahtlus eeldada, et tegemist ei ole enam maksumenetlusega, vaid süüteomenetlusega

maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p-i 3 tähenduses. Maksumenetlus on

kriminaalse ning karistava iseloomuga ja MTA ülesandeks pole ainult õige maksusumma

määramine ning maksude sissenõudmine, vaid ka süüteomenetluse kohtueelse uurimise

läbiviimine ja selleks läbi haldussunni tõendite kogumine.

11.5.

MTA ei saa samaaegselt olla maksude haldamise asutus ning uurimisasutus MTA

peadirektori ja seeläbi rahandusministri alluvuses. Uurimisasutused saavad olla vaid

siseministeeriumi haldusalas, kellele kuulub pädevus teostada nende üle kontrolli.

11.6.

MTA peab iga menetluse alguses (kui ei ole välistatud menetluse kriminaalne

iseloom) isikule võimaldama kaitsjat, sh riiklikku kaitsjat, sest maksumenetlus on

kriminaalse iseloomuga.

11.7.

Nõudes karistuste ähvardusel selliste dokumentide esitamist, mis kajastavad

majandustehinguid, oleks maksukohustuslane kohustatud iseennast süüstama. Läbi

haldussunni tõendite kogumine on hirmu ja ärevuse tekitamine ehk tänapäevase

õigusteooria ja -praktika kohaselt piinamine.

11.8.

Kriminaalse iseloomuga maksumenetluste tulemusena on sündinud kohtuotsused

kriminaalasjades nr 1-07-2186 ja nr 1-13-6111, kus rikuti süstemaatiliselt ja massiliselt

menetlusaluste isikute põhiõigusi eesmärgiga sundida neid võtma omaks süü tegude eest,

mida nad ei sooritanud või süüstama kolmandaid, sh surnud isikuid. Ka käimasolev

kriminaalasi nr 1-19-3488 liigub samal trajektooril, st maakohus võtab toimikusse

maksukohustuslaste poolt kaasaaitamiskohustust sanktsioonide ähvardusel täites saadud

tõendeid. Riiklik süüdistaja ei esita neid tõendeid kui kuritegu välistavaid asjaolusid, vaid

kui süüd kinnitavaid tõendeid.

11.9.

Eesti Vabariigi kohtupraktikas on tavapärane, et kaasaaitamiskohustuse raames ja

sunni all esitatud tõendid jõuavad läbi MTA ja prokuratuuri kohtusse, need lisatakse

toimikusse ning isikud mõistetakse selliselt kogutud tõendite alusel süüdi.

3-21-757

12. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited

on kokkuvõtvalt järgmised.

12.1.

Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnangutega, et vaidlustatud korraldus ei ole

õiguspärane seni, kuni pole tagatud tema kaitseõigus, õigus mitte anda ütlusi iseenda või

oma lähedaste vastu ja selgitatud korralduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Korralduse andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on vaidlustatud korralduse

esimesel kahel leheküljel piisavalt, ja kaebajalt küsitava teabega seostatavalt, selgitatud.

Seetõttu on kaebuse tingimuslik nõue otsitud iseloomuga. Küsitava teabe seos on

äratuntav läbiviidava menetlusega.

12.2.

Kaebajal on võimalus kaasata menetlusse esindaja ning seda õigust ei ole MTA

piiranud. Seega ei sõltu kaebaja teinegi tingimuslik nõue vaidlustatud korralduse

õiguspärasusest. Korralduses on ilmse üksikasjalikkusega (arvestades MKS § 26

piiranguid) selgitatud selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Samuti on

kaebajal õigus mitte anda ütlusi iseenda või oma lähedaste vastu. Seda õigust ei ole MTA

kaebaja puhul piiranud, olenemata kaebuses esitatud vastupidisest retoorikast.

Korraldusele on lisatud kaebaja õiguste ja kohustuste tutvustamiseks tema õigused ja

kohustused. Kaebuses sisalduvad etteheited kaebaja õiguste mittejärgimise ajendist on

alusetud.

12.3.

Kuna kaebaja on oma õigustest ilmselgelt teadlik, ei oma kaebuse lk-l 2 esitatud

tingimuslik nõue puutumust korralduse väidetava õigusvastasusega. See on hüpoteetiline

seni, kuni kaebaja ei esita selget tahteavaldust korraldust MKS § 64 lg 1 p-i 4 alusel mitte

täita. Tegu on seega kaebaja enda otsustuspädevusse kuuluva avaldusega, kas ta keeldub

või ei keeldu MKS § 64 lg 1 p 6 alusel korraldusega küsitud teabe andmisest MTA-le.

Väited MTA poolt sunni rakendamisest on ennatlikud.

12.4.

Viidatud õiguse realiseerimiseks peab kaebaja esitama MTA-le tahteavalduse, mille

pinnalt ta siis kas keeldub või ei keeldu teabed andmisest. On ilmne, et kui kaebaja

tugineb MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe mitte andmise alusele, ei rakenda MTA kaebaja

suhtes sunnimeetmeid, kui kaebaja keeldumisel on veenev ja äratuntav alus ja esineb

objektiivselt reaalne oht kaebuses tõstatatud õigusdogmaatilise (kriminaalmenetluses

tõusetuv süüküsimus) probleemi realiseerumisele. Siiani on aga kaebaja avaldused

ebaselged ja ei ole üheselt võetavad, kas kaebaja keeldub MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe

andmisest või mitte. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja hüpoteetilised väited ja tingimuslikud

nõuded korralduse väidetavast õigusvastasusest, selle mittetäitmise eesmärgil,

põhjendatud. Sellised avaldused on otsitud ja orienteeritud võimalikult õige

maksukohustuse varjamise eesmärgile.

12.5.

Vaidlustatud korralduse lk-del 1-2 on selgitatud, kuidas on Logos RN OY sooritatud

tehingud seotud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetlusega. Tehingu aluseks

oleva lepingu on allkirjastanud kaebaja. MTA on eelnevalt teavet küsinud Kasperwiki

Laevaomanikud OÜ-lt. Kasperwiki Laevaomanikud OÜ positsioon sellest tehingust on

MTA-le teada, kuid vaja on ka kaebajapoolseid selgitusi. Kaebuses esitatud kriitika ei ole

siinkohal asjakohane, kuna küsitavad tegevused on toimunud kaebaja vahendusel või

osalusel.

12.6.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus, nii

asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või

asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi

(kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või

kohapeal) otsustamisel. MKS ei võimalda kaebajal (lk 3) korralduse täitmiseks seada

eeltingimusi (garantii nõue või toimikuga tutvumise võimaldamise nõue) või nõudeid.

Seetõttu ei ole kaebaja avaldused (lk 4) selles osas puutumuses korralduse väidetava

õigusvastasusega. Kaebaja väide korralduse mittetäitmiseks, et tal on põhjendatud alus

3-21-757

eeldada, et tegemist ei ole enam maksumenetlusega, on otsitud ja alusetu. Läbiviidav

maksumenetlus ei ole samastatav süüteomenetlusega. Kaebaja vastupidine hinnang ja

arutlus õigusdogmaatilistest küsimustest lähtub ekslikult vastupidisest eeldusest, mis on

väär. Kaebajalt küsitav teave omab tähendust puhtalt Kasperwiki Laevaomanikud OÜ

maksustamise küsimuses ning kaebaja vastupidised eeldused (väidatavalt varjatult toimuv

kriminaalmenetlus) on otsitud.

12.7.

Kaebajale on avaldatud korralduses kolmanda isiku poole pöördumise põhjus –

Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemine. Seetõttu puudub kaebajal alus väiteks, et küsitav teave väljub

õigusraamistikust, mille eesmärgiks on läbiviidav maksumenetlus. Vastustaja on

veendunud, et kaebuse lk-del 4-25 tehtud etteheited süütuse presumptsiooni

mittejärgimisest (lk 6), kriminaalse iseloomuga süüteomenetlusest (lk 7), MKS-i sätete

mittejärgimisest (lk 8-9), EIK-i ja Riigikohtu praktika ning Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) mitte järgimisest (lk 10-25) on alusetud ja otsitud väited, korralduses nõutud teabe

mitte esitamiseks. MTA-l ei saanud olla vajalik ja sama informatsioon olemas, mida küsiti

vaidlustatud korralduses. Samuti omab kaebajalt küsitud teave ka maksukohustuslaselt

saadud teabe usaldusvääruse kontrollifunktsiooni. Tulenevalt maksusalduse hoidmise

kohustusest ei saa kõigi kaebuse lk-del 2-3 viidatud põhjustele viitamine toimuda

detailideni. Kaebajale piisab vaid teadmisest, et küsitava teabe seos kontrollitava

maksukohustuslase ja tema võimaliku maksukohustusega on olemas. Maksuhalduri

küsitud teave ei ole meelevaldne. Antud juhul on küsitud teabe seos võimaliku

maksukohustusega ilmne. Kaebaja võrdleb põhjendamatult (kaebuse lk 24-25)

vaidlustatud korralduse alusel küsitud teabe andmist muude kriminaalmenetlustega, mis ei

ole asjakohane.

12.8.

Teabe nn neljandatelt isikutelt küsimise õiguse olemasolu on jaatatud ka

kohtupraktikas. Tallinna Ringkonnakohus on 26. septembri 2016. a otsuses asjas nr 3-15-

1916 ja 2. novembri 2015 otsuses asjas nr 3-14-52509 seda probleemi käsitlenud. Viimati

nimetatud otsuses pidas kohus sõnaselgelt õigustatuks nii kogu tehinguahela, kui ka

varasemate (otseselt maksukohustuslase osaluseta) tehingute finantseerimisega

seonduvate asjaolude väljaselgitamist (sh vastavate pangakontode väljavõtete esitamist)

nn neljanda isiku kaasabil.

12.9.

Kaebajalt nõutud teabe maht ei ole ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne.

Nõutud teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht

ajaliselt ning esemeliselt piisavalt konkreetselt piiritletud. MTA on vaidemenetluse käigus

kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud ning vastustaja tugineb

neile.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 26. jaanuari 2021. a korralduse nr 12.2-3/052343-27

tühistamiseks. Kaebaja leiab, et MTA korraldus ei ole õiguspärane s.t kaebaja ei esita

dokumente ja teavet seni, kuni pole tagatud tema kaitseõigus ning õigus mitte anda ütlusi

iseenda või oma lähedaste vastu ja on selgitatud korralduse aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid. Kaebaja hinnangul väljub korralduses küsitud teave esimesele isikule tehtud

korralduse piiridest. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas Kasperwiki Laevaomanikud OÜ

kontrollimenetlusse puutub asjaolu, kuidas Logos RN OY oma rahalisi vahendeid kasutab.

Kaebaja arvates ei ole MTA-l õigus nõuda dokumente Logos RN OY tegevuse kohta, mis

jäävad väljapoole konkreetseid tehinguid Logos RN OY ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ

vahel. Kaebaja eeldab, et tegemist ei ole enam maksumenetlusega vaid süüteomenetlusega,

arutledes valdavas osas kaebuses õigusdogmaatilisel küsimusel, kas haldusmenetluse

3-21-757

olemuslik eesmärk on karistuslik. Kaebaja järelduse kohaselt on maksumenetlus kriminaalse

iseloomuga menetlus, sest kaasaaitamiskohustuse raames ja sunni all esitatud tõendid jõuavad

läbi MTA ja prokuratuuri kohtusse.

14. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus,

et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on

tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka

materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab

haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki

maksuhalduri põhjendusi üle korrata.

15. Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel.

MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on

kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja

andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama

seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle

maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga

seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut

kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka

ilmumise aeg ja koht. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või

kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning

dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib

sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.

16. Riigikohus selgitas 26. septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61

kohaldamisega seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s

9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos

läbiviidava maksumenetlusega (24. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13).

Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib

kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud

maksukohustuslase kontrollimisega (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole)

ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida

kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13,

p 11).

17. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muu hulgas MKS

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise

õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas

tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid

asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud

toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid

võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).

3-21-757

18. MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis

omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt

isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega (3-3-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61 lg 2

ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata

kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2015. a otsus asjas

nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav

teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute

kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole

pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab

ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele

esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-11-

1341).

19. Maksuhaldur on kaebajale selgitanud, et kontrollib Kasperwiki Laevaomanikud OÜ

tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes Logos RN OY-ga sõlmitud

lepingus alates esmastest tehingutest 2018 kuni tehinguteni 2020 märts (k.a). Maksuhaldur on

saanud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt teavet ja dokumente, mille kohaselt on viimane

sõlminud Oliver Vainoga 3. juunil 2018 laenulepingu lisa 2, mille kohaselt andis laenuandja

O. Vainolale laenu 245 000 eurot ning Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kui laenuandja, tegi

O. Vainola kontole väljamakseid kokku 245 000 eurot. Samuti on MTA kaebajale selgitanud,

et 1. juulil 2019 Logos RN OY, keda esindas kaebaja, ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ

vahel sõlmitud müügilepinguga loovutas Kasperwiki Laevaomanikud OÜ Logos RN OY-le

O. Vainolaga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tuleneva nõude 245 000 eurot ning

lepingu kohaselt loeti Kasperwiki Laevaomanikud OÜ poolt O. Vainolale antud laen 245 000

eurot tasaarveldatuks tööstusseadmete eest Logos RN OY-le tehtud ettemaksuga. Sama

lepingu kohaselt kinnitas Logos RN OY, et on kätte saanud 150 000 eurot lepingu

allkirjastamise ajaks ning kinnitas, et on kätte saanud ka 245 000 eurot ettemaksu. Lisaks on

Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kandnud 1. juuli 2019. a ostu-müügilepingu katteks 16.

septembril 2019 Logos RN OY kontole Soome Danske Bankas 350 000 eurot, millest 3.

oktoobril 2019 kanti X-le üle 200 000 eurot, võeti 31. oktoobril 2019 sularahas pangast välja

110 178,58 eurot ja tehti 3. ja 31. oktoobril 2019 ülekanded summades 11 600 eurot ja 23 200

eurot Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kontole Ahto Kiili kohustuste katteks. Maksuhaldur

selgitas kaebajale ka seda, et X-lt saadud teabe kohaselt on kaebaja kui Logos RN OY

seaduslik esindaja 22. juulil 2019 sõlminud X-ga kliendilepingu teenuste osutamiseks ning

nimetatud lepingu raames kohustus X võtma vastu raha Logos RN OY-lt ning ostis kaebaja

poolt antud korralduse alusel 198 500 euro eest AS-st Tavid kulda, mis on kaebajale isiklikult

7. oktoobril 2019 üle antud. Samuti on MTA viidanud Soome maksuhaldurilt saadud teabele,

mille kohaselt on kaebaja võtnud Logos RN OY kontolt 31. oktoobril 2019 välja sularaha 110

178,58 eurot. Soome maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt on kaebaja Logos RN OY

pangakonto kasutajaks ning allkirjaõiguslikuks isikuks. Soome äriregistri andmetel sai

kaebaja Logos RN OY juhatuse liikmeks 4. mail 2020.

20. Seega on MTA vaidlusaluses korralduses kaebajale piisavalt selgitanud kaebajalt nõutava

teabe seost läbiviidava maksumenetlusega. Kohtu hinnangul on küsitava teabe seos äratuntav

läbiviidava menetlusega. MTA on eelnevalt teavet küsinud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt

ning Kasperwiki Laevaomanikud OÜ positsioon sellest tehingust on MTA-le teada, kuid vaja

on ka kaebaja poolseid selgitusi. Seejuures on küsitavad tegevused toimunud kaebaja

vahendusel või osalusel.

3-21-757

21. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimis-

kohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise

kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe

andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks

ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea

põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase

kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis

annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud

korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu

soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning

nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses

kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt

isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei

ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.

22. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maksuhaldur korralduses eraldi välja tooma ja

põhjalikumalt selgitama, mismoodi on Logos RN OY poolt sooritatud tehingud seotud

Kasperwiki Laevaomanikud OÜ maksumenetlusega või millistele dokumentaalsetele

tõenditele tuginedes on MTA teinud järelduse, et kohtutäiturile kantud raha pärineb

Kasperwiki Laevaomanikud OÜ-lt või et millise menetluse käigus on MTA saanud

juurdepääsu Logos RN OY pangaandmetele. Ka ei võimalda MKS kaebajal korralduse

täitmiseks seada eeltingimusi (garantii nõue või toimikuga tutvumise võimaldamise nõue) või

nõudeid. Seetõttu ei ole kaebaja avaldused selles osas puutumuses korralduse väidetava

õigusvastasusega.

23. Kaebaja on selgitanud, et kriminaalse iseloomuga maksumenetluste tulemusena on

sündinud kohtuotsused kriminaalasjades nr 1-07-2186 ja nr 1-13-6111, kus rikuti

süstemaatiliselt ja massiliselt menetlusaluste isikute põhiõigusi eesmärgiga sundida neid

võtma omaks süü tegude eest, mida nad ei sooritanud või süüstama kolmandaid, sh surnud

isikuid. Ka käimasolev kriminaalasi nr 1-19-3488 liigub samal trajektooril, st maakohus võtab

toimikusse maksukohustuslaste poolt kaasaaitamiskohustust sanktsioonide ähvardusel täites

saadud tõendeid. Riiklik süüdistaja ei esita neid tõendeid kui kuritegu välistavaid asjaolusid,

vaid kui süüd kinnitavaid tõendeid.

24. Kohus selgitab, et MKS § 64 lg 1 p 6 sätestab, et MKS §-de 60–63 alusel teabe andmisest

ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda

või sama lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Maksuhaldur on

vaidlusaluses korralduses selgitanud, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on

kaebajal õigus keelduda MKS §-s 64 toodud alustel. Kaebajal paluti eelnimetatud õiguse

kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest teavitada korralduse koostajat enne kohustuste

täitmise tähtpäeva, s.o 9. veebruari 2021. Maksuhaldur on vastuses kaebusele selgitanud, et on

ilmne, et kui kaebaja tugineb MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe mitte andmise alusele, ei rakenda

MTA kaebaja suhtes sunnimeetmeid, kui kaebaja keeldumisel on veenev ja äratuntav alus ja

esineb objektiivselt reaalne oht kaebuses tõstatatud õigusdogmaatilise (kriminaalmenetluses

tõusetuv süüküsimus) probleemi realiseerumisele. Siiani on aga kaebaja avaldused ebaselged

ja ei ole üheselt võetavad, kas kaebaja keeldub MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest või

mitte. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja hüpoteetilised väited ja tingimuslikud nõuded

korralduse väidetavast õigusvastasusest, selle mittetäitmise eesmärgil, põhjendatud. Kohus

nõustub vastustajaga.

3-21-757

25. Teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus ei ole piiramatu, vastandudes isiku

kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada

maksudeklaratsioone (MKS § 56). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud,

et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid

andmeid. Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse

efektiivseks toimimiseks. Maksukohustuslane saab enese mittesüüstamise õigusele tugineda

eelkõige olukorras, kus juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel

süüteomenetlust või on sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust

tulenevalt äratuntav. Teabe andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete

asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Maksukohustuslane

peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada (vt nt

ringkonnakohtu 6. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-10-33, 9. septembri 2011. a otsus asjas

nr 3-10-3398, 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-11-495). Enese mittesüüstamise privileegi

kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele

(ringkonnakohtu 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-11-495, p 19).

26. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et isegi juhul, kui isikul on MKS §-st 64 tulenev

õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, ei muuda

see teabe andmise korraldust õigusvastaseks. Õigusvastane oleks üksnes sunniraha

rakendamine korralduse täitmata jätmise eest juhul, kui isik, kellelt teavet nõuti, on teabe

andmisest keeldunud õigustatult ning ta on sellest maksuhaldurit õigeaegselt teavitanud.

Enese mittesüüstamise privileegile tuginemiseks ei pea korraldusele esitama vaiet, vaid

vastava aluse olemasolust tuleb maksuhaldurit üksnes teavitada, nagu korralduses on

märgitud.

27. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et dokumendid tuleb esitada kas e-posti teel

digitaalselt allkirjastatuna või posti teel tähitud saadetisena hiljemalt 9. veebruaril 2020.

Andmete saatmisel e-postiga tuleb arvestada, et andmemaht ei ületaks 20 MB ühe e-kirja

kohta. Samuti selgitas MTA, et juhul, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei

sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Seega on vastustaja üles näidanud

paindlikkust dokumentide edastamise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul

kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama

tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima

vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur

valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule

meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10

lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab

maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt

poolt puudutatud isikute huve.

28. Eeltoodust tulenevalt on MTA 26. jaanuari 2021. a korraldus nr 12.2-3/052343-27

õiguspärane, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude korralduse tühistamiseks.

Vaidlustatud korraldus on asjakohase kohtupraktikaga kooskõlas. Nõutud teabe seos

läbiviidava maksumenetlusega on äratuntav. Samuti on teabe maht ajaliselt ning esemeliselt

piisavalt konkreetselt piiritletud ning korraldus on proportsionaalne. MTA on vaidemenetluse

käigus kaebajale korralduse andmise asjaolusid täiendavalt selgitanud.

3-21-757

29. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud

kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik