2-16-17852/151 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Iris Kangur-Gontšarov ja Gea

Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-17852

Kohtuasi

OÜ Nelgeron hagi X vastu 91 524 euro 66 sendi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Nelgeron apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

91 524 eurot 66 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OÜ Nelgeron (registrikood 10671698),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Dragan Perovic

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 7. septembri ja 5. oktoobri 2021. a

kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Nelgeron apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Nelgeron kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-16-17852

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Nelgeron (hageja) esitas 25. novembril 2016 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 91 524 eurot 66 senti.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asus kostja 25. märtsil 2008 hageja juures tööle

logistika mänedžeri ametikohale. 30. juulil 2008 sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, mille alusel

asus kostja tegevdirektori ametikohale ja töötas sellel kuni 6. märtsini 2015. Tegevdirektori

ametijuhendi p 5 järgi oli tema ülesandeks allkirjastada ja kinnitada juhatuse liikme äraolekul

dokumentatsiooni, p 6 järgi klientide ja partneritega lepingute sõlmimise ettevalmistamine ja

allkirjastamine, samuti sõlmitud lepingute täitmise tagamine, p 12 järgi pidi ta osalema ettevõtte

tegevuse planeerimisel ja töötama välja pikaajalisi tegevusplaane ning p 16 järgi pidi ta juhatuse

liikme äraolekul juhtima ettevõtet. Ajavahemikul 2008–2010 oli ta ka hageja tütarettevõtte

NELGERON GRUPP OSAÜHINGU (hageja tütarettevõte) juhatuse liige. Kostjal olid laiad

volitused ning juhatuse täielik usaldus.

Kostja ülesandeks oli osta odavalt metalli ja müüa see kallimalt edasi. Kostja sõlmis 2. augustil

2012 hageja nimel Osaühinguga Drayton Trade (metalli müüja) lepingu, mille alusel ostis

hageja viimaselt metalli.

17. märtsil 2014 sõlmis kostja hageja nimel Soome äriühinguga Finetti OY (ostja) kirjaliku

lepingu, mille alusel kohustus hageja müüma Finetti OY-le kaupa (metalli) ja Soome äriühing

kohustus selle eest maksma. Hageja väljastas Finetti OÜ-le tsingi müügi eest kokku 24 arvet,

sh 31. märtsil 2014 arve nr 01765 summaga 45 891 eurot 16 senti (kaubaarve I), 6. mail 2014

arve nr 02396 summaga 46 188 eurot 17 senti (kaubaarve II), 2. juunil 2014 arve nr 03337

summaga 46 367 eurot 50 senti (kaubaarve III), 18. juunil 2014 arve nr 03758 summaga

46 677 eurot 58 senti (kaubaarve IV), 15. juulil 2014 arve nr 04369 summaga 46 671 eurot

98 senti (kaubaarve V), 30. juulil 2014 arve nr 045610 summaga 46 926 eurot 3 senti

(kaubaarve VI), 19. augustil 2014 arve nr 051811 summaga 49 246 eurot 27 senti (kaubaarve

VII) ja 19. augustil 2014 arve nr 052012 summaga 49 673 eurot 51 senti (kaubaarve VIII).

Finetti OY on arved tasunud.

Kuna müügilepingus oli kokkulepitud tarnetingimus CFR, korraldas kostja hageja nimel

müüdud kauba transpordi Soome Vabariiki. Transpordi korraldamiseks oli kostja sõlminud

hageja nimel 2. jaanuaril 2012 hageja tütarettevõttega raamlepingu kaubavedude tellimiseks.

Kostja tellis hageja nimel kaubaveo hageja tütarettevõttelt ja andis viimase logistikutele selleks

juhiseid. Kostja väljastas hageja nimel Finetti OY-le ülalnimetatud arvetel märgitud kauba

transporditeenuse eest kokku seitse arvet – 31. märtsil 2014 arve nr 017713 summaga 740 eurot

(veoarve I), 2. juunil 2014 arve nr 033414 summaga 740 eurot (veoarve II), 18. juunil 2014

arve nr 037615 summaga 820 eurot (veoarve III), 15. juulil 2014 arve nr 043716 summaga

820 eurot (veoarve IV), 30. juulil 2014 arve nr 045717 summaga 820 eurot (veoarve V),

2-16-17852

19. augustil 2014 arve nr 051918 summaga 820 eurot (veoarve VI) ja 5. augustil 2014 arve

nr 052119 summaga 820 eurot (veoarve VII).

Kuna kaup tuli eksportida Soome Vabariiki, oli kauba ja transpordi eest esitatud arvetele

märgitud käibemaksumäär 0%. Sellise maksumäära rakendamiseks pidi kostja hageja nimel

veenduma, et kaup viiakse Eestist välja. Kostja on hageja nimel allkirjastanud Finetti OY-le

müüdud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille kohaselt on hageja metalli müüjalt kauba

vastu võtnud, kuid tegelikult ei viibinud kostja kauba üleandmise juures, ei võtnud kaupa müüja

laost vastu ega andnud seda vedajale üle. Samuti viis kostja raamatupidajale muudetud

rahvusvahelise kaubaveo saatelehti (CMR) ning palus raamatupidajal neid asendada.

3. detsembril 2015 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollakti, mille kohaselt oli hageja

rakendanud Finetti OY-le müüdud kauba ja transporditeenuse puhul alusetult käibemaksumäära

0%, sest kaupa tegelikult ei eksporditud. Kaup ei jõudnud Soome, sest auto sõitis Soome tühjalt.

Seetõttu muutis MTA hageja maksuarvestust selliselt, et hageja pidi tasuma kauba müügilt ja

transpordiarvetelt käibemaksu 20% ning hageja maksukoormus suurenes 91 524 euro 66 sendi

võrra (sh intress 25 523 eurot 93 senti). Hageja parandas maksudeklaratsioonid ning tasus MTA

ettemaksukontole nõutud summa.

1.2. Kostja rikkus tahtlikult või hooletusest oma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid

kohustusi ning vastutab töölepinguseaduse (TLS) § 72 ja 74 järgi rikkumisega hagejale

põhjustatud kahju eest.

Kostja rikkus ametjuhendi p-s 6 sätestatud kohustust võtta tarvitusele meetmed sõlmitud

lepingute tingimuste täitmiseks, üldist käibekohustust ja lojaalsuskohustust, sh:

-

kostja jättis Finetti OY-ga lepingut sõlmides tuvastamata tehingupartneri esindaja.

Lepingust nähtub, et Finetti OY nimel on lepingu sõlminud Y, kes on aga MTA-le

kinnitanud, et ta ei tea midagi Finetti OY-st ega ole kunagi kostjaga suhelnud.

Lepingupartneri esindaja identifitseerimata jätmine on viinud selleni, et hagejal on

sõlmitud leping variisikuga, kelle vastu ta ei saa nõudeid esitada;

-

kostja tellis kauba transpordi hageja tütarettevõttelt, kuid sekkus transpordi

korraldamisse. Kostja andis hageja tütarettevõtte töötajatele juhiseid veo korraldamiseks,

sh vedaja valiku kohta, ning kostja juhiste tõttu ei kontrollinud tütarettevõtte logistik

kauba vastavust saatedokumentidele. Juhise vedaja kohta sai kostja metalli müüja

Osaühingu Drayton Trade juhatuse liikmelt;

-

kostja pidi 0%-lise käibemaksumäära rakendamiseks veenduma, et kaup eksporditakse.

Hageja ja tema tütarettevõtte vahel sõlmitud transpordi raamlepingu p 2.1.3 järgi pidi

hageja kindlustama kauba peale- ja mahalaadimise. Kostja allkirjastas metalli müüjalt

kauba vastuvõtmise-üleandmise aktid, kuid jättis veendumata kauba tegelikus

üleandmises vedajale. Kostja tegevusetuse tõttu ei ole kauba vedajale üleandmine

kontrollitav;

-

kostja pidi tagama korrektsed dokumendid kõigi tehingute kohta, kuid kostja asendas

mitmel korral kahtlustäratavate tehingute puhul vedaja esitatud tundmatu saatja ja saajaga

CMR-id uute CMR-idega, millel oli saatjaks märgitud hageja ja saajaks Finetti OY.

Kostja korraldas ise või aitas kaasa sellele, et metalli müüja Osaühing Drayton Trade saaks

korraldada maksupettust. Kostjal olid tihedad isiklikud sidemed metalli müüja ja ostja kaudu

2-16-17852

maksupettuse toime pannud isikutega (maksupettuse toime pannud grupeeringus osales kostja

elukaaslane, kellega tal on ühised lapsed). Seega saab eeldada, et kostja oli maksupettusest

teadlik ja andis selleks oma panuse.

Kostja tegevuse/tegevusetuse tulemusena tekkis hagejal täiendav maksukohustus, mida saab

pidada hageja kahjuks. Kui kostja oleks veendunud, et kaup eksporditi, ei oleks hagejal

täiendavat maksukohustust tekkinud. Kui kaupa ei eksporditud, oleks kostja pidanud sellele

tähelepanu juhtima ning hageja oleks Eesti sisese müügi puhul lisanud ostja arvetele

käibemaksu. Praegusel juhul arvestas MTA käibemaksu Finetti OY-le esitatud arvetel märgitud

tasu sisse ning hageja ei saa nõuda Finetti OY-lt täiendavat tasu. Samuti on Finetti OY variisik.

1.3. Hageja nõue kostja vastu ei ole TLS § 74 lg 4 järgi aegunud. Hageja sai kahjust teada MTA

3. detsembri 2015. a kontrollaktist ning pärast töötajate antud selgitusi 2016. aasta alguses.

MTA 25. novembri 2015. a visiidi käigus ei selgunud veel, et kaupa ei viidud tegelikult Soome

ega see, kelle tegevuse tõttu see juhtus, samuti ei olnud veel teada, et hagejal tekib täiendav

maksukohustus. Hageja ei pidanud tehingute tegemise ajal kostja rikkumisest teadma, sest

kostja eksitas hagejat tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega.

1.4. Juhul, kui kostja ei vastuta töölepingu rikkumisest tulenevalt, vastutab kostja hagejale

tekitatud kahju eest deliktilisel alusel. Kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid,

mis annaksid alust tuvastada, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi, ega seda, et

selliste rikkumiste tagajärjel tekkis hagejale kahju ning tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel

oli põhjuslik seos.

Kostjale etteheidetavad rikkumised saavad olla hageja juhatuse liikmete, mitte kostja

rikkumised. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja juhatus ei saanud delegeerida

kostjale juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja juhatuse liikmed soovivad enda vastustust

kostja peale lükata. Äriühingu raamatupidamist korraldab äriühingu juhatus ning kostja ei saa

äriühingu töötajana vastutada maksuarvestuse õigsuse eest. Kui kaup ei jõudnud Soome ja läks

kaduma, siis pidanuks hageja nõudma aru oma tütarettevõttelt ja vedajalt ning esitama nende

vastu kahjunõuded. Kui metalli müüja ei andnud kaupa üle, siis võivad hagejal olla tema vastu

nõuded.

Kostja ei kohtunud Finetti OY-ga lepingut sõlmides Yuga ning suhtles e-kirja teel. Finetti OY

oli Soomes käibemaksukohustuslane, tasus kõik ettemaksuarved ega esitanud lepingu täitmisel

ühtki pretensiooni. Kokku esitas hageja Finetti OY-le 24 arvet kogusummaga 1 099 337 eurot.

Kostja ülesanded müügilepingu täitmisel seisnesid selles, et kostja tellis kauba metalli müüja

laost ostja lattu, edastas kauba eest ostjale ettemaksu tasumiseks müügiarve ning tellis pärast

arve tasumist hageja tütarettevõttelt kauba kohaletoimetamise ostja teatatud sihtkohta. Seega

pidi kostja andma hageja nimel hageja tütarettevõttele juhiseid selle kohta, milline kaup, kellelt

ja kuhu tuli toimetada, kuid veotellimust täitis hageja tütarettevõte. Veod tellisid hageja

tütarettevõtte logistikud oma tavapärastelt vedajatelt. Kostja ei ole kunagi pidanud viibima

kauba peale- või mahalaadimise juures, sest hageja ei ole talle sellist korraldust andnud.

2-16-17852

Hageja väited CMR-ide asendamise ja konkreetsete vedajate tellimise kohta on pahatahtlikud

ega ole tõendatud. Kostja esitatud e-kirjavahetus kinnitab, et kostja andis hageja tütarettevõtte

töötajatele üksnes asjakohaseid korraldusi. Kostja ei ole andnud korraldust kasutada kindlat

vedajat ning kui ta ka oleks seda teinud, siis ei oleks sellel õiguslikku tähendust. Kostja

tööülesandeks ei olnud CMR-ide koostamine ning tal ei olnud võimalik anda hageja

tütarettevõtte töötajatele korraldusi CMR-ide asendamiseks.

Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja oleks saanud lisada Finetti OY arvetele käibemaksu 20%,

kuid hageja ei ole käibemaksu tasumist nõudnud. Kostja ei vastuta hageja väära maksuarvestuse

ega käibemaksunõude esitamata jätmise eest.

2.2. Kuna poolte vahel oli sõlmitud tööleping, ei saa kostja vastutada deliktiõiguse alusel.

Hageja seostab kostjat pahatahtlikult pettuses kahtlustatava grupeeringuga. Kuigi sellega

seotud Q on kostja endine elukaaslane ja laste isa, oli tal selleks ajaks juba uus perekond. Samas

tutvus kostja Q-ga hageja juhatuse liikme W vahendusel, kes oli Q hea tuttav ja äripartner.

2.3. Hageja nõue on aegunud, sest hageja, kelle juhatuse liikmed kattusid tema tütarettevõtte

juhatuse liikmetega, pidi juba vedude toimumise ajal, s.o 2014. aastal teadma, et vedusid ei

toimunud. Mõlema juhatuse liikmeteks olid W (endise perekonnanimega W ja W) ja C. Lisaks

teavitati hagejat 24. novembril 2015 probleemidest Finetti OY tehingutega, kuid hageja esitas

hagi alles 25. novembril 2016, s.o pärast aegumistähtaja möödumist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 30. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning tühistas maakohtu määratud hagi tagamise abinõu. Maakohus ei määranud

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja töötas alates 25. märtsist 2008 kuni 6. märtsini 2015 hageja juures, sh alates

30. juulist 2008 tegevdirektori ametikohal;

-

MTA kontrollakti nr 12.2-3/030811-24 kohaselt kajastas hageja raamatupidamises ja

käibemaksuarvestuses kauba müüki Soome äriühingule Finetti OY kokku 24 arvel

kogusummaga 1 099 337 eurot, kuid neist kaheksal juhul rakendas hageja alusetult

0 %-list käibemaksumäära, sest arvetel nr 0176, nr 0239, nr 0333, nr 0375, nr 0436,

nr 0456, nr 0518 ja nr 0520 kajastatud tsingi jõudmine Soome äriühinguni ei ole

kinnitust leidnud (kauba ühendusesisene käive on tõendamata) ning transporditeenust

ei ole arvete nr 0177, nr 0235, nr 0334, nr 0376, nr 0437, nr 0457, nr 0519 ja nr 0521

alusel osutatud;

-

hageja ja Finetti OY ärisuhe loodi e-kirjade vahendusel, lepingu allkirjastas Finetti OY

nimel Y, Finetti OY oli registriandmete kohaselt 2014. aastal registreeritud (st õigus- ja

teovõimeline) ning ta oli käibemaksukohustuslane (registreeringu nr VAT:

FI23245369);

-

Finetti OY-le müüdud kauba tarnekohaks oli lepingu p 4.1 järgi Helsingi;

-

Finetti OY tasus kauba ja transpordi eest ettemaksuga kokku 24 korda ning kumbki pool

ei ole esitanud lepingu alusel teisele poolele nõudeid;

-

hageja tellis Finetti OY-le müüdud kauba veod 2. jaanuaril 2012 sõlmitud

ekspedeerimislepingu alusel oma tütarettevõttelt NELGERON GRUPP OSAÜHING,

tütarettevõte korraldas veod, tasus nende eest vedajatele ja esitas hagejale

2-16-17852

transporditeenuse eest arved, sh oli arve esitamise aluseks rahvusvaheline saateleht

veose saaja märkega veose saamise kohta;

-

hageja tütarettevõtte logistikutele ja deklarantidele andis suuniseid hageja ja hageja

tütarettevõtte juhatuse liige C ning logistikud valisid ise vedajaid;

-

kostja allkirjastas 2014. a sügisel Finetti OY-le müüdud kauba kohta metalli müüjaga

Osaühing Drayton Trade kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest see on

põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei ole rikkunud süüliselt oma töökohustusi, mis annaks

alust mõista temalt hageja kasuks TLS §-de 72 ja 74 ning VÕS § 127 alusel välja kahjuhüvitist.

3.2.1. Kostja ei ole rikkunud ametijuhendi p-s 6 sätestatud kohustust, seejuures on eksitav

hageja tõlgendus, et kostja tööülesandeks oli selle punkti järgi tagada hageja sõlmitud lepingute

täitmine.

Kostja töölepingu p 2.2 järgi sisaldus kostja tööülesannete kirjeldus tööjuhises (ametijuhendis),

mis oli kokkuleppe lahutamatuks osaks. Tegevdirektori ametijuhendi kohaselt oli kostja

tööülesanneteks mh ettevõtte personalitöö juhtimine ja korraldamine, juhatuse liikmete

äraolekul ettevõtte juhtimine, töölepingute sõlmimine, korralduste, juhiste ja ametijuhendite

andmine vastavalt ettevõtte põhitegevusele ning ettevõtte jaoks uute klientide otsimine,

personali koolitamine. Kostja kohustuseks oli ka varem kokkulepitud klientidega

läbirääkimisteks, lepingute sõlmimiseks ja olemasolevate lepingute täitmise kontrollimiseks

komandeeringus viibimine, osalemine ettevõtte tegevuse planeerimisel, pikaajaliste tuleviku

plaanide väljatöötamine.

Ametijuhendi p 6 kohaselt pidi kostja kui tegevdirektor tegelema klientidega (partneritega)

lepingute ettevalmistamise ja sõlmimisega ning rakendama meetmeid sõlmitud lepingute

kõikide tingimuste tagamiseks, kuid töölepingust ega ametijuhendist ei tulene, milliseid

meetmeid pidi kostja selleks tarvitusele võtma, sh ei ole ühtki viidet sellele, et kostja

tööülesandeks oli hageja müüdud kauba vedajale laost üleandmine, üleandmise juures

viibimine või üleandmise kontrollimine, vedaja poolt kauba vastuvõtmise tagamine või kauba

ostjale kättetoimetamine. Need ülesanded ei ole ka olemuslikult tegevdirektori ülesannetest

tulenevad ülesanded TLS § 15 lg 2 p 1 tähenduses. Arvestades seda, et hageja lepingupartnerid

ning kaubatarnete lähte- ja sihtkohad asusid erinevates riikides, olnuks see praktikas

teostamatu. Ci seletusest saab järeldada, et pooltel ei olnud ka sellist praktikat. Hageja väited,

et kostjale tulenes hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest hagejale töölepingus sätestamata

tööülesanne, et ta peab kohapeal veenduma kaubatarnete lähte- ja sihtkohades, et kaup on laos

olemas ja vedajate transpordivahenditele peale laaditakse ning sihtkohas maha laaditakse, on

põhjendamatu ja vastuolus TLS §-ga 2, § 5 lg 1 p-dega 3 ja 11 ja kostja töölepingu ja

ametijuhendiga.

3.2.2. Kostja võis äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 järgi Finetti OY-ga tehinguid tehes tugineda

Finetti OY kohta registrites tehtud kannetele ja pidada neid õigeks. Asjas ei ole tõendatud, et

kostja pidi 2014. a lepingut allkirjastades teadma, et Finetti OY on variisik. Kostja suhtles

Finetti OY-ga e-kirja teel ega pidanud lepingute allkirjastamiseks Yuga kohtuma või isiklikult

ja vahetult suhtlema. Hageja ei ole lepingu sõlmimise ajal seda kostjalt nõudnud. Asjaolu, et

ametijuhendi p 9 nägi ette kostja komandeeringud klientidega kohtumisteks, läbirääkimiste

pidamiseks ja lepingute täitmise kontrollimiseks, ning kostjale anti ametiauto, ei täienda kostja

töökohustuste ringi. Kuna Finetti OY tasus ettemaksu ega ole esitanud hagejale nõudeid, ei

olnud kostjal põhjust kahelda Finetti OY või tema juhatuse liikme poolt lepingu täitmises ega

rakendada täiendavaid meetmeid. Iga uue lepingu sõlmimise otsustas hageja juhatuse liige W

2-16-17852

(W) ja finantsdirektor Q andis juhised, millised dokumendid on raamatupidamise jaoks

vajalikud.

3.2.3. Kostja täitis Finetti OY-le kaupa saates vedusid tellides oma tööülesandeid

nõuetekohaselt, kooskõlas hageja ja tema tütarettevõtte vahel sõlmitud ekspedeerimislepinguga

ning hageja ja Finetti OY vahel sõlmitud müügilepinguga.

Ekspedeerimislepingu p 1.1 järgi oli hageja tütarettevõtja ekspedeerijana kohustatud teostama

kaubavedusid hageja kui tellija tellimuses märgitud marsruudil ja transpordivahendil ning

andma veose üle saajale, hageja aga kohustus maksma kaubaveo eest kindlaksmääratud tasu.

Lepingu p 3.2 järgi oli ekspedeerija arve esitamise aluseks CMR koos veose saaja märkega

veose saamise kohta.

Kostja ja hageja tütarettevõtte vaheline kirjavahetus, aga ka Q ja C ütlused kinnitavad, et hageja

tütarettevõtte logistikud valisid vedaja ja tellisid auto, st see ei olnud kostja ülesanne. C andis

hageja tütarettevõtte töötajatele transpordi korraldamiseks juhiseid. Kostja esitas hageja

tütarettevõttele, sh selle logistikutele P-le, M-le ja deklarandile C-le üksnes kirjalikud

korraldused koostada saatedokumendid ja toimetada kaup Soome, mis sisaldasid koorma kohta

kogu infot. P seletuse kohaselt oli praktika selline, et kostja saatis e-kirjaga tellimuse ning

vedajana kasutati pikaajalisi koostööpartnereid. Ka Navaka transport AS-ilt tellis veo logistik

iseseisvalt kostja tellitud sihtkohta. Baltliner OÜ (vedaja) logistiku F ütluste kohaselt pöördus

2015. aastal nende poole C, kes palus kahe veo kohta selgitusi ning palus autojuhil kirjutada

seletuskirjas, et kõik veo dokumendid ja juhised saadi kostjalt, kuid nad jätsid selle

tähelepanuta, sest see ei olnud tegelikult nii.

Eeltoodud tõenditega vastuolus olevad deklarandi C, logistik Z, pearaamatupidaja Q ja

raamatupidaja K seletused, mille kohaselt juhtis ja kontrollis kostja metalli müüja, hageja ja

Finetti OY-ga seotud tehinguid, kauba üleandmist ja veodokumente ning sekkus hageja

tütarettevõtte transpordi korraldamisse, ei ole usaldusväärsed.

Ekspedeerimislepingust tulenevalt pidi hageja tütarettevõte toimetama metalli müüja laost

kauba Finetti OY määratud sihtkohta. Kuna ekspedeerija pidi ise sõlmima veolepingu, ei olnud

kostja tööülesannete täitmise seisukohalt tähtsust sellel, millise veoettevõttega hageja

tütarettevõte veolepingu sõlmis. Seda, et vedu toimus tellija juhiste kohaselt, peab tõendama

ekspedeerija, mitte kostja. Kuna veo jättis tegemata hageja tütarettevõte ise või oma valitud

vedaja kaudu, kuid kostja ei olnud hageja tütarettevõtte töötaja, ei ole kostja rikkunud hagejaga

sõlmitud töölepingu tingimusi. Hageja saab esitada veo toimumata jäämisest tulenevalt nõudeid

oma tütarettevõtte vastu.

3.2.4. Kuigi kostja kui tegevjuhi kohustuseks oli raamatupidamise algdokumentide viseerimine

ning kostja allkirjastas metalli müüjalt kauba vastuvõtmise-üleandmise aktid alles 2014. aasta

sügisel, kui seda soovis hageja pearaamatupidaja, ei ole sel asjaolul kaubaveo teostamise

seisukohast tähtsust. MTA maksuarvestuse muutused (hageja väidetav kahju) olid tingitud

sellest, et vedu Soome ei toimunud, mitte raamatupidamise korraldamisest.

Aktide allkirjastamisest ei saa järeldada, et kostjal oli kohustus käia müüjate ladudes kauba

olemasolu ja peale laadimist kontrollimas

3.2.5. Kuigi vedudega seotud dokumente, sh CMR-e muudeti ja vormistati tagantjärgi ümber,

ei ole need usaldusväärsed tõendid, millele otsust rajada. Järelikult ei ole usaldusväärsed ka

dokumentide kohta antud tunnistajate ütlused.

2-16-17852

3.2.6. Kuigi hageja esitas kostja vastu kuriteokaebuse, ei pidanud Riigiprokuratuur

võimalikuks, et kostja on esitatud asjaoludel kelmuse toime pannud, kuid märkis, et hageja võis

osaleda käibemaksupettuse skeemis.

Hageja väited selle kohta, et isiklike sidemete tõttu tuleb eeldada kostja teadlikkust

maksupettusest, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostjale ei ole maksupettuses süüdistust

esitatud.

3.3. Kuna poolte vahel oli tööleping, ei saa hageja nõuet rahuldada alternatiivselt VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kuna töölepingu seadusest ei tulene, et töötajalt saaks nõuda kahju

hüvitamist deliktilisel alusel, ei saa VÕS § 1044 lg 2 järgi nõuda töölepingust tuleneva

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.

3.4. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest TLS § 74 lg-s 4 nimetatud 12-kuuline tähtaeg oli hagi

esitamise ajaks möödunud. Äriregistri andmete kohaselt olid hagejal ja tema tütarettevõttel

samad juhatuse liikmed, kes juhtisid ja kontrollisid mõlema äriühingu tegevust, sh

maksumuudatuse kaasa toonud kaubavedusid, mistõttu pidid nad juhatuse liikmetena

äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 1, §-s 183 ja § 187 lg-s 1 sätestatut silmas pidades saama

kontrollaktis nimetatud vedude mittetoimumisest teada hiljemalt siis, kui tütarettevõte tasus

vedajale vedude eest 2014. aastal. Lisaks tutvustas MTA 24. novembril 2015 hagejale

kontrollimise käigus selgunud asjaolusid, maksuriski suurust ning esitas tutvumiseks kõik

kontrollaktis nimetatud andmed. Seega tuli hagi esitada hiljemalt 24. novembril 2016, kuid

hageja esitas hagi 25. novembril 2016.

3.5. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4

alusel tühistada 27. jaanuari 2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3.6. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi hageja

kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurus on otstarbekas määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitis.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme.

Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei pea usaldusväärseks hageja esitatud tõendeid selle kohta,

et kostja andis veo korraldamiseks juhiseid. Hageja ja tema tütarettevõtte töötajate sisejuurdluse

käigus antud kirjalikke selgitusi saab pidada usaldusväärseks. Pigem ei saa pidada

usaldusväärseks C ütlusi, kuna ta lahkus ettevõttest keerulistel asjaoludel.

Maakohtu otsus on raskesti jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendamata.

4.2. Maakohus järeldas põhjendamatult, et kostja ei ole oma töökohustusi rikkunud.

Maakohus tõlgendas vääralt ametijuhendi p 6 ja jättis arvestamata, et kostjal oli kõrgendatud

hoolsuskohustus TLS § 74 lg 2 tähenduses, kuna ta tegutses tegevjuhina. Kostja

hoolsuskohustust tuleks sisustada sarnaselt juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Kostjale

rakendub kõrgendatud hoolsusstandard.

2-16-17852

Kuigi ametijuhendist ei tulene sõnaselgelt, et kostjal oli kohustus lepinguid sõlmides

lepingupartnereid identifitseerida, on tehingupartneri tuvastamine ja tema taustakontroll

elementaarne ja tavapärane juhilt oodatav hoolsusnõuete järgmine. Seejuures asus maakohus

vääralt seisukohale, et kostja kooskõlastas Finetti OY tehtud tehingud juhatusega. Juhatuse liige

W ei teadnud lepingut kooskõlastades, et kostja jättis lepingupartneri identifitseerimata ja

tegemist oli variisikuga.

Maakohus järeldas vääralt, et vaidlusaluseid vedusid korraldasid hageja logistikud iseseisvalt.

Seda järeldades jättis maakohus arvestamata hageja esitatud vastuväited ja tõendid. Kostja

kasutas oma ametipositsiooni ja sekkus nende vedude puhul vedaja valikusse, andes juhiseid,

et vedajaks peab olema AT Grupp OÜ. Hageja ja tema tütarettevõtte tegevused olid läbi

põimunud ning nende töötajad töötasid samades ruumides. Kostja sekkus hageja tütarettevõttes

kauba veoks transpordi korraldamisse, saades selleks korraldusi J-lt, kes kuulus kuritegelikku

rühmitusse.

Maakohus asus ametijuhendi p 6 tõlgendades väärale seisukohale, et kostja ei pidanud

kontrollima isiklikult veose laadimist. Igal juhul ei ole kostja näidanud üles vajalikku hoolsust

kauba vastuvõtmise ja vedajale üleandmise tagamisel ja rikkus sellega töölepingut. Kostja

määras enda kontaktisikuks kauba vastuvõtmisel kolmanda isiku H, kuigi tal ei olnud selleks

õigust. Seejuures allkirjastas kostja üleandmise-vastuvõtmise aktid tagantjärgi. Seega käitus

kostja ükskõikselt ja lohakalt. Maakohus asus vääralt seisukohale, et aktide hilisemal

allkirjastamisel ei ole tähtsust.

Kostja pidi tagama korrektsed dokumendid kõigi tehingute kohta, kuid asendas

kahtlustäratavate tehingute puhul CMR-id uutega, millel erinesid nii saatja kui ka saaja isikud.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei olnud teadlik maksupettusest. Arvestades kostja

perekondlikke sidemeid, ei ole eluliselt usutav, et kostja ei teadnud maksupettusest või

vähemalt ei möönnud seda. Kuna kostjal on tihedad isiklikud sidemed maksupettuse toime

pannud isikutega, tuleb eeldada kostja teadmist maksupettusest.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja nõue on TLS § 74 lg 4 järgi aegunud. Hageja

sai kahjust teada 3. detsembri 2015. a kontrollaktist, kust ei selgunud aga see, kelle tegevuse

tõttu tekkis kahju. Isik selgus alles pärast töötajate hulgas asjaolude selgitamist 2016. a alguses.

4.4. Maakohus leidis vääralt, et kostja ei saa vastutada kahju õigusvastase põhjustamise eest.

Maakohus pidanuks kontrollima, kas kostja täitis faktilise ühingujuhi funktsioone. Deliktiline

vastutus on välistatud juhul, kui isik on eksinud tööülesandeid täites, kuid kuritegelikus skeemis

osalemine ei ole hõlmatud tegevjuhi ülesannetega.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde

ning leidis, et maakohus ei ole vaidlust lahendades eksinud menetlusõiguse normide vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

2-16-17852

Kolleegium nõustub apellandi etteheitega maakohtule, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436

lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise nõuetele. Ringkonnakohus

saab selle vea parandada ja põhjendab otsust alljärgnevalt.

7. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja on rikkunud oma töölepingust tulenevaid

kohustusi või käitunud hageja suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt ja põhjustanud sellega

hagejale kahju ning peab hagejale tekkinud kahju hüvitama.

8. Esmalt märgib kolleegium, et hageja töölepingust ega õigusvastasest kahju tekitamisest

tulenevad nõuded ei ole aegunud.

8.1. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja on esitanud hagi töölepingust tulenevate

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks pärast TLS § 74 lg-s 4 sätestatud

aegumistähtaja möödumist.

Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest

aegub TLS § 74 lg 4 järgi 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada

saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm

aastat pärast kahju tekkimist. Seega hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil tööandjale on

teada mõlemad – nii kahju kui selle tekitanud isik, kuid tähtsust ei ole nt kahju suurusest ja

kahju tekkimise muudest asjaoludest teadasaamisel. Lisaks on Riigikohus leidnud, et kui töötaja

põhjustab töölepingu rikkumisega tööandjale kulutusi, algab tööandja kulutuste hüvitamise

nõude aegumistähtaeg üldjuhul kulutuste kandmisest, millega saab võrdsustada nt aja, mil

jõustus kohtulahend tööandjalt kulutuste väljamõistmise kohta kolmanda isiku kasuks (kahju

kandmine on kindel) (vt Riigikohtu 7. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-08,

p‑d 18 ja 19 ja 5. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-17, p 11).

Praegusel juhul koostas MTA 3. detsembril 2015 kontrollakti (I kd, tl 55jj), milles MTA

tuvastas, et vaidlusaluseid vedusid Soome ei toimunud, ning koostas sellest tulenevalt

muudetud maksuarvestuse. Ühtlasi märkis MTA, et hagejal on õigus esitada kontrollakti kohta

vastuväiteid või parandada hiljemalt 10. detsembril 2015 maksudeklaratsioonid. Hageja on

maksudeklaratsioonid parandanud ja muudetud maksuarvestuse järgi nõutud maksud

2016. aasta jaanuaris tasunud (I kd, tl 159–161). Seega ei saanud kahju kandmine olla hageja

jaoks kindel enne MTA koostatud kontrollaktis märgitud vastuväidete esitamiseks või

deklaratsioonide parandamiseks antud tähtaja möödumist.

Samas ei nähtunud kontrollaktist seda, et hagejale on tekkinud kostja töökohustuste rikkumise

tõttu kahju. Kontrollaktist ei saa järeldada, et kaup jäi Soome vedamata kostja töökohustuste

rikkumise tõttu. Hageja tõi esile, et ta sai teada kahju tekitajast alles pärast seda, kui ta oli

palunud nii enda kui ka oma tütarettevõtte töötajatel 2016. a alguses kirjutada seletused.

Eelnevat arvestades ei saanud 25. novembril 2016 hagi esitamise ajaks olla TLS § 74 lg-s 4

sätestatud aegumistähtaeg möödunud, nagu leidis ekslikult maakohus.

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks aegunud ka kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev

hageja nõue, sest TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama.

2-16-17852

9. Maakohus asus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja töölepingu rikkumisest tulenev

kahjuhüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel.

Kolleegium saab selle vea parandada ja põhjendab otsust alljärgnevalt.

9.1. Hageja heidab kostjale kui oma töötajale ette seda, et kostja rikkus ametjuhendi p-s 6

sätestatud kohustust võtta tarvitusele meetmed sõlmitud lepingute tingimuste täitmiseks, üldist

käibekohustust ja lojaalsuskohustust, kui sõlmis hageja nimel Finetti OY-ga metalli

müügilepingu ja korraldas selle lepingu alusel müüdud metalli Soome kohale toimetamist.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja hageja nimel Finetti OY-ga lepingut sõlmides oma

töölepingust või ametijuhendist tulenevaid kohustusi rikkunud.

Ametijuhendi (tõlge I kd, tl 17) p-de 1 ja 7 järgi pidi kostja tagama juhatuse poolt ettemääratud

eesmärkide saavutamise ning täima juhatuse liikme korraldusi. Ametijuhendi p 14 järgi pidi

kostja täitma ka teisi juhatuse juhiseid, mida ei ole ametijuhendis märgitud. Juhatuse liikme

äraolekul oli kostjal ametijuhendi p 3 järgi õigus sõlmida töölepinguid ja anda korraldusi,

juhiseid ja ametijuhendeid vastavalt ettevõtte põhitegevusele ning p 5 järgi allkirjastada ja

kinnitada hageja dokumentatsiooni ning p 16 järgi juhtida ettevõtet. Seega pidi kostja tegutsema

hageja juhatuse liikmetelt saadud korralduste ja juhiste järgi, st juhatusega kooskõlastatult,

mitte iseseisvalt. Samas oli tal õigus täita juhatuse liikme äraolekul sisuliselt juhatuse liikme

ülesandeid, kuid ka seda juhatuse juhiste kohaselt.

Tegevdirektori ülesandeid täites pidi kostja ametijuhendi p 6 järgi tegelema klientidega

(partneritega) lepingute ettevalmistamisega ja sõlmimisega ning tagama sõlmitud lepingute

kõikide tingimuste täitmise. Ametijuhendi p 8 järgi oli seejuures tema ülesandeks uute klientide

otsimine ja nendega läbirääkimiste pidamine ning p 9 järgi pidi kostja varem kokkulepitud

klientidega läbirääkimisteks, lepingu sõlmimiseks ja olemasolevate lepingute täitmise

kontrollimiseks reisima komandeeringusse. Seega oli kostja ülesandeks mh uute klientide

leidmine, nendega läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine, kuid tulenevalt ülaltoodust

pidi kostja tegema seda vastavalt juhatuse juhistele. Samuti oli kostja kohustatud klientidega

suhtlemiseks reisima klientide juurde, kuid seda üksnes siis, kui see oli varem kokku lepitud.

Kolleegiumi hinnangul saab ametijuhendi p 9 mõista ülaltoodud tegevdirektori ülesandeid ja

allutatust juhatuse korraldustele arvestades selliselt, et kostjal oli kohustus reisida üksnes juhul,

kui see oli juhatusega varem kokku lepitud, st juhatuse korraldusel, mitte igal juhul.

Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja kooskõlastas Finetti OY-ga lepingu

sõlmimise ja lepingu tingimused hageja juhatuse liikmega ning juhatuse liige W nõustus

lepingu sõlmimisega. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja jättis lepingu sõlmimise eel

kontrollimata Finetti OY tausta ning tuvastamata Finetti OY nimel lepingu allkirjastanud isiku

samasuse, sh ei sõitnud enne lepingu sõlmimist Soome, et veenduda lepingupartneri nimel

lepingu allkirjastanud isiku samasuses, ega teavitanud isikusamasuse tuvastamata jätmisest

lepingut kooskõlastades juhatuse liiget. Hageja hinnangul on kostja olnud sel viisil käitudes

lohakas ja rikkunud oma hoolsuskohustust.

Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Maakohus leidis õigesti,

et äriühingu töötaja, kes sõlmib teise äriühinguga lepinguid, saab lepingupartneri nimel lepingut

sõlmiva isiku tuvastamisel tugineda registrites sisalduvatele andmetele ega pea tavapäraselt

lepingupartneri esindajaga isiklikult kohtuma ning tema isikusamasust tuvastama. Sellist

kohustust ei tulenenud kostjale ka ametijuhendist, sest kostja pidi kohtuma lepingupartneritega

üksnes siis, kui juhatus peab seda vajalikuks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et juhatus

andis juhise või korralduse kontrollida Finetti OY tausta või teda esindava isiku samasust.

2-16-17852

Samuti ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mille esinemisel oleks kostjal pidanud tekkima

enne lepingu sõlmimist kahtlused lepingupartneri või teda esindava isiku usaldusväärsuses või

isikusamasuses. Seetõttu ei ole kohtul alust järeldada, et kostja rikkus Finetti OY-ga lepingut

sõlmides hoolsuskohustust.

9.3. Kostja ei ole oma töökohustusi rikkunud ka Finetti OY-le müüdud kauba transpordi

korraldamisel ega dokumenteerimisel.

Nagu ülal märgitud, oli kostja ülesandeks ametijuhendi p 6 järgi mh tegeleda klientidega

(partneritega) lepingute ettevalmistamisega ja sõlmimisega ning tagada sõlmitud lepingute

kõikide tingimuste täitmine. Finetti OY-ga 17. märtsil 2014 sõlmitud müügilepingu (tõlge I kd,

tl 122 jj) p 4.1 järgi oli kauba tarnekohaks CFR Helsinki (muu linn), Soome. Pooled ei vaidle

selle üle, et viidatud lepingupunkti järgi kohustus hageja korraldama Finetti OY-le müüdud

kauba veo Soome. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei korraldanud vedu ise. Hageja oli

sõlminud 2. jaanuaril 2012 oma tütarettevõttega NELGERON GRUPP OSAÜHING

rahvusvahelise kaubaveo lepingu (ekspedeerimislepingu) (tõlge II kd, tl 40 jj), mille p 1.1 järgi

oli hageja tütarettevõte kohustatud teostama kaubavedusid hageja tellimuses märgitud

marsruudil ja transpordivahendil, täitma tolliformaalsusi Eesti tolliladudes ja terminaalides

ning andma veose saajale üle, hageja aga kohustus tasuma kaubaveo eest kindlaksmääratud

tasu. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja korraldas Finetti OY-ga sõlmitud müügilepingu järgi

kauba saatmise Soome selliselt, et edastas iga kaubakoguse puhul ekspedeerimislepingu alusel

veo tellimuse hageja tütarettevõttele, kes korraldas kauba transpordi, st leidis vedaja. Seega,

arvestades asjaolu, et hageja ise ei korraldanud ostjatele kauba vedu, vaid tellis kõik veod

ekspedeerijalt, piirdusid hageja töötajate, sh kostja kohustused ekspedeerijale vastavalt

müügilepingutele veotellimuste nõuetekohase edastamisega ning kaubaveo edasine

korraldamine oli ekspedeerija ülesanne. Seda arvestades ei saanud kostja rikkuda oma

töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi sellega, et sekkus veo korraldamisse, sh

andis vedaja valikuks hageja tütarettevõtte töötajatele juhiseid ja asendas hageja tütarettevõtte

töötajate kaudu saatelehti ega viibinud kauba üleandmise-vastuvõtmise juures. Kostja

töölepingust tulenevaks rikkumiseks saaks pidada seda, kui kostja oleks jätnud veod tellimata

või oleks esitanud hageja tütarettevõtte töötajatele valed või puudustega veotellimused, mille

tõttu oleks jäänud kaup vedamata, kuid selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud.

Kostja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumiseks saab iseenesest pidada seda, et kostja

allkirjastas raamatupidamisdokumente, sh kauba müüjaga Finetti OY-le müüdud kauba

üleandmise-vastuvõtmise aktid hilinenult, kuid ainuüksi selle rikkumise tõttu ei saanud hagejal

tekkida väidetud kahju. Hageja väitel tekkis tal kahju seetõttu, et Finetti OY-le müüdud kaupa

ei viidud kaheksal juhul Soome. Seega tekkis hagejal väidetav kahju kauba vedaja kohustuste

rikkumise tõttu. Ka juhul, kui kostja oleks hageja nimel allkirjastanud metalli müüjaga kauba

üleandmise-vastuvõtmise aktid õigel ajal, ei oleks see taganud kauba tegeliku viimist Soome,

kui vedaja jättis oma ülesanded täitmata. Kauba veo eest vastutas aga ülaltoodu kohaselt

ekspedeerimiselepingu järgi hageja tütarettevõte.

9.4. Ülaltoodut arvestades ei saa kolleegium kostjale hagis etteheidetud tegudest järeldada, et

kostja oleks rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ja põhjustanud oma kohustuste

rikkumisega hagejale kahju, nagu leidis kokkuvõttes õigesti ka maakohus.

10. Kolleegiumi hinnangul asus aga maakohus ekslikult seisukohale, et hageja ei saa kostjale

etteheidetud tegude puhul nõuda kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 8 alusel, kuid see ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust ja

resolutsiooni.

2-16-17852

10.1. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et olukorras, kus töötaja on rikkunud töölepingust

tulenevaid kohustusi, vastutab ta oma rikkumise eest VÕS § 1044 lg 2 järgi lepingulisel alusel.

Maakohtu viidatud lahendis asus aga Riigikohus mh seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et kahju

tekitaja on kahju kannatajaga töölepingulises suhtes, ei piira ega välista kahju tekitaja kohustust

hüvitada tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel, kui töötaja tekitas kahju mitte töölepingu

rikkumisega, vaid muul õigusvastasel alusel (vt Riigikohtu 5. detsembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-05, p 19).

Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette tegusid, mida ei saa pidada hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingust tulenevate kohustuste rikkumiseks. Hageja väitel osales kostja

kuritegelikus maksupettuse skeemis, st võimaldas maksupettust sellega, et sõlmis hageja nimel

variettevõttega Finetti OY metalli müügi lepingu ja sekkus metalli transporti korraldava hageja

tütarettevõtte töösse, andes hageja tütarettevõtte töötajatele vedaja valikuks korraldusi, saades

ise korraldusi hagejale metalli müünud Osaühingu Drayton Trade juhatuse liikmelt J-lt ning

volitades hageja nimel kaupa vastu võtma ja vedajale üle andma H, ning esitades hageja

tütarettevõttele veo toimumist kinnitavad saatelehed, kuigi kaupa tegelikult ei veetud Soome,

ning selle tagajärjel tekkis hagejal täiendav maksukohustus. Kostja seotust kuritegeliku

skeemiga ja teadmist maksupettusest põhistas hageja sellega, et kostja elukaaslane oli

maksupettusega seotud ning talle on esitatud kuriteokahtlustus. Sellistel asjaoludel võib hagejal

olla kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue sõltumata sellest, et hageja ja

kostja olid sõlminud töölepingu.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043

järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele, seejuures on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane

mh siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Tahtlus on VÕS § 104

lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine. Seega on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi kahju tekitamine

õigusvastane, kui isik pani talle etteheidetava heade kommete vastase teo toime tahtlikult ning

sai aru või vähemalt pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ning tuua kaasa

õigusvastase tagajärje.

Maksupettuse läbiviimisele tahtlikku kaasaaitamist saab ülaltoodut arvestades pidada

kolleegiumi hinnangul heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8

tähenduses, kui isik osaleb tahtlikult maksupettuse toimepanemisel ning saab aru või peab aru

saama, et tema teod võivad kahjustada kannatanut ning tuua endaga kaasa õigusvastase

tagajärje.

10.2. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust hagi rahuldada, sest hageja ei ole

suutnud tõendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, sh seda,

et kostja osales teadlikult maksupettuse toimepanemisel ning sai aru või vähemalt pidi aru

saama, et tema teod võivad kahjustada hagejat ning tuua hagejale kaasa täiendava

maksukohustuse.

10.2.1. Hageja väidab esmalt seda, et kostja jättis tuvastamata Finetti OY tausta ja tuvastamata

Finetti OY nimel lepingu allkirjastanud isiku samasuse, olles ametiülesandeid täites lohakas ja

hooletu. Hageja ei ole aga väitnud ega suutnud tõendada, et kostja teadis, et Finetti OY on

variisik, mida kasutatakse maksupettuses, ning kostja sõlmis seda teades tahtlikult hageja nimel

Finetti OY-ga metalli müügilepingu, saades aru, et see võib tuua hagejale kaasa täiendava

maksukohustuse näol kahju. Lohakas tööülesannete täitmine ei anna alust kohaldada VÕS §

1045 lg 1 p 8.

2-16-17852

10.2.2. Edasi väidab hageja seda, et kostja kontrollis Finetti OY-le müüdud kauba Soome

saatmise ja vedajale üleandmise protsessi, saades ise nähtavasti korraldusi metalli müüja

juhatuse liikmelt J-lt. Seejuures andis hageja tütarettevõtte töötajatele Finetti OY-le müüdud

kauba puhul vedaja valimiseks korraldusi ning kostja korralduste tõttu ei kontrollinud hageja

tütarettevõtte töötajad kauba vastavust saatedokumentidele. Samuti asendas kostja kahel korral

kauba saatelehed hageja tütarettevõttes. Hageja väitel olid hageja ja hageja tütarettevõte tihedalt

seotud, kostja oli varem olnud hageja tütarettevõtte juhatuse liige ning hageja tütarettevõtte

töötajad allusid kostja korraldustele.

Seda, et kostja andis hageja tütarettevõtte töötajatele korraldusi Finetti OY-le müüdud kauba

veo korraldamisel, soovis hageja tõendada hageja ja tema tütarettevõtte töötajate kirjalike

seletuste ning tunnistajana antud ütlustega, sh deklarant C ja pearaamatupidaja Qi tunnistajana

antud ütlustega (Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a kohtuistungi protokoll III kd, tl 153;

tunnistajate ütluste väljavõte taasesitamist võimaldavas vormis IV kd, tl 150) ning

raamatupidaja K kirjaliku seletusega (tõlge I kd, tl 50–51) ja logistik M kirjaliku seletusega

(tõlge I kd, tl 54).

Ringkonnakohtu hinnangul saavad vedude tellimise asjaolude kohta anda kõige

usaldusväärsemaid tunnistusi logistikud, kellele esitas kostja ekspedeerimislepingu alusel

veotellimused ja kelle ülesandeks oli vedu tellida. Praegusel juhul on hageja esitanud logistik

M kirjaliku seletuse, mille kohaselt tellis tema kaks vaidlusalust vedu, saades selleks juhiseid

kostjalt, sh teatas kostja talle vedaja nime (AT GRUPP OÜ). Ülejäänud veod tellinud P kirjaliku

seletuse (III kd, tl 92a) järgi tellis ta aga Soome suunal vedusid koostööpartneritelt vastavalt

hinnale ja võimalusele laadida konkreetsel päeval. Baltliner OÜ logistik F kirjaliku seletuse (III

kd, tl 93) järgi oli hageja tütarettevõte nende regulaarne tellija ning kogu suhtlus toimus M ja

S-ga, kes pöördusid tema poole vedude tellimiseks, sh tellis hageja tütarettevõte temalt Finetti

OY kauba vedamiseks kaks vedu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hageja nimel hageja

tütarettevõttelt vaidlusalused veod ning andis selleks vastavalt ekspedeerimislepingule

logistikutele vajalikud andmed, mida kinnitavad mh kostja ja S e-kirjad (I, kd, tl 10 pöördel–

11; III kd, tl 49–54). Seda, et kostja andis logistikutele korraldusi vedaja valikuks ja see oli

logistikutele täitmiseks kohustuslik, ei saa nimetatud tõenditest järeldada. Ka asjaolu, et metalli

müüja juhatuse liige J on saatnud kostjale 14. augustil 2014 e-kirja (tõlge II kd, tl 67, tõlkes

ekslikult saaja ja saatja valesti märgitud), milles teatas, et tsink saabub reedel minu lattu, saame

laadida, palun valmistage ette dokumendid, transpordib Alfreedia OÜ, ei saa järeldada, et kostja

andis kõigi vaidlusaluste vedude puhul J-lt saadud korraldused edasi täitmiseks logistikutele.

Isegi kui eeldada, et kostja andis M tellitud kahe vaidlusaluse veo korraldamisel logistikule

juhise tellida vedu AT GRUPP OÜ-lt, ei ole hageja tõendanud, et kostja andis logistikutele J-lt

saadud juhiste alusel teadlikult korraldusi konkreetse veo tellimiseks eesmärgiga võimaldada

maksupettuse läbiviimist. Kostja tahtlust selleks ei kinnita paraku ükski hageja esitatud tõend.

Kuigi hageja heidab kostjale ette ka ühe vaidlusaluse veo puhul, mida ei tellitud AT GRUPP

OÜ-lt, CMR-i asendamist, ei ole ka selle puhul kohtul võimalik veenduda, et kostja asendas

CMR-i teadlikult maksupettuse võimaldamiseks. Hageja on tõendanud, et ühe vaidlusaluse

tsingikoguse puhul on koostatud kaks erineva saatja ja saaja andmetega CMR-i (II kd, tl 64jj)

Raamatupidaja K kirjaliku seletuse (tõlge I kd, tl 50–51) kohaselt sattus raamatupidamisse vale

saatja, saaja ja kaubakoguse andmetega CMR ning kostja tõi raamatupidamisse muudetud

andmetega CMR-i. Pearaamatupidaja Qi ütlused kinnitavad, et ka temale on K seda rääkinud.

Deklarant C kinnitas tunnistajana, et tema pidi deklarandina üksnes printima CMR-id vastavalt

kostja antud andmetele. Seega on hageja tõendanud, et kostja andis hageja tütarettevõtte

raamatupidajale ühe vaidlusaluse veo puhul muudetud andmetega CMR-i. Sellest ei saa aga

2-16-17852

järeldada, et kostja asendas CMR-i maksupettuse võimaldamiseks. Üksi hageja esitatud tõend

seda ei kinnita.

Kostja teadlikku tegevust maksupettuse võimaldamisel ei saa järeldada ka sellest, et Finetti

OY-le müüdud kauba ühe veotellimuse puhul oli kontaktisikuks märgitud H (H) (II kd, tl 63),

ega sellest, et kostja on saatnud J-le e-kirja, milles on palunud S-le (logistik S-le) teada anda

täpselt, mis kuupäeval – „ta leiab neid, kes on vabad ja teatab edasi H-le“ (tõlge III kd, tl 94).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et kostja volitas H hageja või hageja

tütarettevõtte nimel end kauba üleandmisel-vastuvõtmisel esindama ja võimaldas selliselt H-l

CMR-e muuta. Neist tõenditest saab üksnes järeldada, et kauba laadimisel tuli võtta mh

ühendust H-ga, kuid seda, et H oleks kauba vastuvõtmisel-üleandmisel tegutsenud või olnud

volitatud tegutsema kauba saatja nimel, need tõendid ei kinnita. Pooled ei vaidle selle üle, et H

töötas metalli müünud Osaühingu Drayton Trade laos. Seega on mõistetav, et temaga tuli kauba

peale laadimise küsimustes ühendust võtta.

10.2.3. Asjaolu, et kostja endine elukaaslane ja laste isa oli maksupettuses kahtlustatav, annab

küll hagejale alust oletada, et kostja võis teada maksupettuse korraldamisest ja selles kaasa lüüa,

kuid ainuüksi sellest ei saa kolleegium järeldada, et kostja osales teadlikult maksupettuse

toimepanemisel ja sai aru või pidi aru saama, et see võib tuua hagejale kaasa täiendava

maksukohustuse. Kohus ei saa kunagise lähedase suhte alusel eeldada, et kostja teadis

maksupettuse toimepanemisest ja aitas sellele teadlikult kaasa. Selline seos on liiga kauge ning

oleks meelevaldne. Kostja seotust maksupettuse toimepanemisega ei kinnita ka maksupettuses

osalenud isikute vastu alustatud kriminaalmenetlus, sest kostja vastu ei ole kahtlustust esitatud.

10.2.4. Eeltoodut arvestades on küll hagejal alust kahelda, et kostja võis olla seotud

maksupettuse läbiviimisega, kuid hageja ei ole suutnud tõendada asjaolusid, mis annaksid alust

järeldada, et kostja ka tegelikult maksupettuses osales. Ainuüksi üksikute kahtlust tekitavate

asjaolude esiletoomine ja tõendamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav selleks, et

tuvastada kostja tahtlik heade kommete vastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Seega ei

ole alust rahuldada hageja nõuet ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.

11. Ülaltoodud põhjendustel ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

resolutsiooni tühistada ning ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata,

kuid muudab ja täiendab ülaltooduga kohtuotsuse põhjendusi.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku

aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Iris Kangur-Gontšarov, Gea Lepik