2-21-7081/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7081

Kohtuasi

OÜ H.S Investeeringute Grupp hagi Osaühingu MTT

Baltic vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu MTT Baltic 19.10.2021 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) OÜ H.S Investeeringute Grupp

(registrikood 10817794), lepinguline esindaja advokaat

Siiri Pajupuu

Kostja (apellant) Osaühing MTT Baltic (registrikood

10682130), lepinguline esindaja Jaanus Silm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Osaühingu MTT Baltic apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 20.09.2021 otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu MTT Baltic kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-7081

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 05.05.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja

mõista võla 1209.58 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 359.85 eurot

ja lisanduva viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 849.73 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2019. a suvel müügilepingu, milles leppisid kokku,

et hageja müüb kostjale looduslikku kruusa Saaremaal Kugalepa külas Laratsi maaüksusel

(71401:001:1061) asuvale objektile. Kostjat esindas tehingu tegemisel notariaalse volikirja

alusel X. Hageja andis kostjale tellitud kauba üle ning väljastas ostuhinna 1209.58 eurot

tasumiseks kostjale 10.09.2019 arve nr 1100919 tasumise tähtajaga kuni 17.09.2019. Arve

edastati ostjale 10.09.2019 e-kirjaga. Arve tasumise meeldetuletused saadeti 25.09.2019,

23.10.2019 ja 09.12.2019 kirjadega. Kostja ei ole ostuhinda tasunud. Hageja nõuab kostjalt

ostuhinna 1209.58 eurot tasumist ning sellelt viivise määraga 0,05% päevas tasumist.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Kostja väljastas X-le volikirja selleks, et X saaks organiseerida Laratsi kinnistule ehitamise

eelduseks oleva detailplaneeringu, ja sellele järgnevas ehituslubade menetluses. Kostja ei ole

volitanud X sõlmima enda nimel müügilepinguid ja võtma vastu kaupa. X-le oli volikiri antud

asjaajamiseks ning kostja määratud volitus ei hõlmanud müügilepingute sõlmimist kostja

nimel. Müügileping on sõlmitud esindusõigust ületades. Kostja ei kiida tehingut

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lõike 4 mõistes heaks. X soovis omandada

kostjalt Laratsi kinnistu ja rajada sinna enda tarbeks elumaja. Hageja on ise käitunud hooletult,

kui luges suuliselt esitatud tellimuse põhjal ostjaks kostjat. Hageja edastas arve esmalt X

meiliaadressile, mitte kostja meiliaadressile. See näitab, et lepingu pooleks peeti algselt X.

Tõendamata on kokkulepe väidetavalt müüdud kruusa hinnas ja kauba üleandmine ostjale.

Ainuüksi arve väljastamine ei tõenda kauba müüki ega müügilepingu tingimusi. Pooltel puudub

ka kokkulepe hageja nõutava viivise suuruses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 20.09.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja

1389.59 eurot (s.o põhivõlg 1209.58 eurot ja viivis otsuse tegemise seisuga 180.01 eurot) ja

viivise põhinõude 1209.58 eurot tasumata osalt seadusjärgses määras alates 21.09.2021 kuni

nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 849.73 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise

263.91 euro väljamõistmise osas. Menetluskulud jättis kohus 16% ulatuses hageja kanda ja 84%

ulatuses kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 688.80 eurot ja kostja

menetluskulude suuruseks 52 eurot ning tasaarvestas vastastikused nõuded, mille tulemusena

mõistis kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja 636.80 eurot koos viivisega.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt põhjendab hageja nõuet sellega, et poolte vahel on sõlmitud

müügileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lõige 1) ning kostja on ostjana jätnud täitmata

ostuhinna tasumise kohustuse. Kostja on vastu vaielnud sellele, et müügileping on sõlmitud

hageja ja kostja vahel, sest ostjana lepingu sõlminud X-l puudus volitus müügilepingu

sõlmimiseks kostja nimel.

2-21-7081

Tallinna notari Maarika Pihlaku 20.02.2019 tõestatud notariaalne volikiri sisaldab järgmises

sõnastuses tahteavaldust: „Osaühing MTT Baltic volitab käesolevaga X'i, isikukood

XXXXXXXXXX, aadress XXX esindama volitajat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides

tehingutes ja toimingutes seoses Laratsi, Kugalepa küla, Saaremaa vald, Saare maakond asuva

kinnistu (registriosa nr 13961150) suhtes detailplaneeringu algatamisega, kinnistule hoonete

püstitamisega ja puurkaevu rajamisega. Selleks volitatakse esindajat volitaja nimel nõudma,

saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente,

õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi ja taotlusi, sõlmima volitaja nimel ja alla

kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud kokkuleppeid ja avaldusi

ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga“ (dtl 5).

Kohus leidis, et volikirja teksti kohaselt on X-l õigus teha tehinguid seoses Laratsi kinnistule

hoonete püstitamisega ja puurkaevu rajamisega. Volikirjast ei nähtu, millist liiki lepingute

sõlmimisele seoses Laratsi kinnistule hoonete püstitamisega ja puurkaevu rajamisega volitus ei

ulatu. Volituse sõnastus ei välista müügilepingu sõlmimist asjade ostmiseks, kui see on vajalik

Laratsi kinnistule hoonete püstitamiseks või puurkaevu rajamiseks. Eeltoodut arvestades on

vajalik volituse tõlgendamine. Kohus tugines TsÜS § 120 lõike 2 teisele lausele. Volikiri anti

X-le, mistõttu tuleb tõlgendada volitust selliselt, nagu X sellest aru sai. X on 25.03.2021

seletuskirjas avaldanud, et esindas kostjat volikirja alusel (notariaalne) (dtl 10). X avaldas, et

palus arve saata oma isiklikule e-mailile ning saatis selle edasi kostja esindajale (dtl 10). Kohtu

hinnangul nähtub dokumentaalsest tõendist, et X on pidanud ennast kostja esindajaks. Samuti

on X käitunud kostja esindajana, paludes arve saata enda e-postiaadressile ning edastades selle

kostja seaduslikule esindajale Y-le. Kui X ei oleks ennast pidanud kostja esindajaks, ei oleks ta

edastanud temale saadetud arvet kostja seaduslikule esindajale. Pooled ei ole esitanud kohtule

muid tõendeid, millest nähtuvalt sai X aru, et temale antud volitus ei hõlmanud müügilepingu

sõlmimist.

Eeltoodut arvestades tuleb volikirja tõlgendada selliselt, et volitus ulatus ka müügilepingu

sõlmimisele asjade ostmiseks, kui see on vajalik Laratsi kinnistule hoonete püstitamiseks või

puurkaevu rajamiseks. Seetõttu oli X-l olemas volitusega antud esindusõigus kostja

esindamiseks hagejaga müügilepingu sõlmimisel. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid

2019. a suvel müügilepingu, millega hageja kohustus kostjale müüma looduslikku kruusa

Saaremaal Kugalepa külas Laratsi maaüksusel (71401:001:1061) asuvale objektile.

7. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole lepingutingimusi ja kauba üleandmist

tõendatud. X on 25.03.2021 seletuskirjas avaldanud, et hinnad lepiti telefoni teel kokku ning

palus saata arve oma e-postiaadressile (dtl 10). Hageja on saatnud arve X e-postiaadressile

10.09.2019 ja 25.09.2019 (dtl 8). Veoteenuse osutajana on X nimetanud OÜ-d Raitra (dtl 10).

OÜ Raitra esindaja on 02.08.2021 e-kirjas avaldanud, et materjal veeti Kugalepa külasse Laratsi

maaüksusele (71401:001:1061) (dtl 50). Kohtu hinnangul nähtub X 25.03.2021 seletuskirjast,

mis on koostatud pärast telefoni teel kokkuleppe sõlmimist, kruusa üleandmist ja X-le arvete

saatmist, et X kinnitab hinnakokkuleppe sõlmimist ning kauba kättesaamist. X seletuskirjast ei

nähtu temale saadetud arves märgitud ostuhinna või üleantud kauba koguse mittevastavus

suuliselt sõlmitud kokkuleppele. Eeltoodu põhjal tuvastas kohus, et pooled sõlmisid

kokkuleppe, mille kohaselt tuli üleantud kruusa eest tasuda kokku 1209.58 eurot. Kruusa

üleandmine on tõendatud X seletuse (dtl 10) ja OÜ Raitra 02.08.2021 e-kirjaga (dtl 50).

8. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet tasumise tähtaja kohta. Seetõttu kohaldub VÕS § 821

lõike 1 punkt 1. Hageja saatis ostuhinna tasumiseks arve X-le kui kostja esindajale 10.09.2019

(dtl 8). Eeltoodust tulenevalt muutus ostuhinna 1209.58 eurot tasumise nõue sissenõutavaks

10.10.2019. Kuivõrd ostuhinna tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus

2-21-7081

nõuda kostjalt selle tasumist (VÕS § 108 lõige 1). Kohus rahuldas hagi ostuhinna tasumise

nõudes ning mõistis kostjalt hagejale välja 1209.58 eurot.

9. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209.58 eurot viivise määraga 0,05% päevas tasumist (dtl

9-10). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt puudub poolte kokkulepe hageja nõutavas

viivise suuruses. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätetatud määrast

suuremas määras viivist. Sellise viivisenõude aluseks saab olla pooltevaheline leping. Hageja

ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub kokkulepe viivisemäära kohta. Arvel viivisemäära

märkimine ei tõenda poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Seetõttu kohaldas kohus hageja

viivisenõudele seadusjärgset viivisemäära.

Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209.58 eurot ajavahemikus 18.09.2019–04.05.2021

arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,05% päevas tasumist, kokku 359.85

eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et ostuhinna tasumise nõue muutus sissenõutavaks 10.10.2019.

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses nimetatud määras arvestatud viivise summa ajavahemiku

11.10.2019–04.05.2021 eest on 143.16 eurot, millises summas kohus vastava nõude rahuldas.

Kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude 216.69 euro ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209.58 eurot ajavahemikus 05.05.2021–20.09.2021 (otsuse

tegemiseni) sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,05% päevas tasumist, kokku 84.07

eurot. VÕS § 113 lõike 1 teises lauses nimetatud määras arvestatud viivise summa selle

ajavahemiku eest on 36.85 eurot, millises summas kohus vastava nõude rahuldas. Kohus jättis

rahuldamata hageja viivisenõude 47.22 euro ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209.58 eurot arvestatud viivise 0,05% päevas tasumist alates

otsuse tegemisest kuni nõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 849.73 eurot. Kohus rahuldas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel nõude osaliselt ja mõistis kostjalt

hagejale välja viivise põhinõude 1209.58 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 21.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses

kui 849.73 eurot.

10. Tõendid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jättis kohus juhindudes TsMS

§ 238 lõigetest 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

11. Kohus tugines menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lõikele 1, leides, et hagi rahuldamise

ulatus on 84% (1389.59 1653.50-st on ≈ 84%). Kohus jättis seetõttu menetluskulud 16%

ulatuses hageja ja 84% ulatuses kostja kanda.

12. Kohus määras menetluskulude jaotust arvestades hageja kohtukulu (riigilõiv) suuruseks

189 eurot (84% 225-st on 189) ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu suuruseks 499.80 eurot

(84% 595-st on 499.80) ning kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulu suuruseks 52 eurot

(16% 325-st on 52). TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel tasaarvestas kohus poolte

vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena mõistis kostjalt hagejale välja

menetluskulude katteks 636.80 eurot. Hageja esitas ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse,

mille kohus rahuldas.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kostja

2-21-7081

kindlaksmääratud menetluskulude suurust, kuid leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega

tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda.

14. Maakohus kohaldas valesti TsÜS § 120 lõiget 2, leides, et volituse ulatust tuleb tõlgendada

üksnes selliselt nagu volituse saaja sellest aru sai. Volituse saaja tahte väljaselgitamiseks tuleb

tuvastada ka see, kuidas ta oleks pidanud volitust mõistma. Seda ei ole kohus tuvastanud.

15. Otsus on rajatud asjaolule, mida ei ole tõendatud. Kohus leidis, et volituse sõnastus ei välista

müügilepingu sõlmimist asjade ostmiseks, kui see on vajalik Laratsi kinnistule hoonete

püstitamiseks või puurkaevu rajamiseks. Otsusest ei selgu, kas leping sõlmiti kohtu arvates

hoonete püstitamiseks või puurkaevu rajamiseks. Kohus leidis hoopis, et lepinguga kohustus

hageja kostjale müüma kruusa Laratsi maaüksusel asuvale objektile, kuid otsusest ei nähtu, mis

objekti kohus silmas peab. Hageja väide, et kruus osteti seoses hoone püstitamisega Laratsi

kinnistule, on tõendamata. Kohus jättis hindamata ka hagi lisaks 5 oleva X seletuse, milles on

avaldatud, et kruus osteti Laratsi kinnitusele tee ehituseks. Kostja ei ole andnud volitust tee

ehitamiseks kruusa ostmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lõike 21 järgi

menetlusse võtmata.

17. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles

nõudis kostjalt 1209.58 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 359.85 euro

ja lisanduva viivise 0,05% päevas väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise

nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000

eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).

18. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle

tagastada. TsMS § 638 lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

2-21-7081

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/