2-16-14/146 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Iris Kangur-

Gontšarov ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-14

Kohtuasi

Wesico Project OÜ hagi AS-i Paide Vesi vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Wesico Project OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

67 843.03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Wesico Project OÜ (registrikood 10882277),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja AS Paide Vesi (registrikood 10464290), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katri Tomson

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 06.10.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 03.02.2021 otsus jätta muutmata.

2. Wesico Project OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Wesico Project OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-16-14

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 04.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole

õigust pöörata täitmisele Swedbank AS-i 28.10.2015 garantiikirja nr 13-080195-GF.

21.06.2016 esitas hageja, tulenevalt asjaolust, et 30.05.2016 debiteeris garant hageja kontot

summas 63 588.55 eurot, lisaks 150 eurot menetluskulu, muudetud nõude ja palus kostjalt välja

mõista töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju 63 738.55 eurot, lisaks viivise 14.06 eurot

päevas alates kahjunõude esitamisest 21.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte

suuremas summas kui põhinõude summa. 09.02.2018 teatas hageja, et seoses OÜ Callefiks

pakkumisega nr 170089 vähendab ta nõuet 800 euro võrra, mistõttu tema lõplikuks nõudeks

kostja vastu jäi 62 788.55 eurot.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis hageja töövõtjana 09.05.2012

riigihankemenetluse tulemusena kostjaga kui tellijaga ehitustöövõtulepingu nr ÜF 129538-2

(edaspidi leping), mille esemeks oli rekonstrueerida ja ehitada välja ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemi mh Paide vallas Anna külas, kus töövõtja kohustuseks oli muude tööde

hulgas rekonstrueerida puurkaev. Hageja pidi tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja

olemasoleva olukorra (tellija tingimuste punkt 3.4.1.3.2). Rekonstrueeritavale puurkaevule tuli

projekteerida veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet pidi olema

puhastatud tasemeni, et kõigile tarbijatele oleks liitumispunktides tagatud vesi, mis vastab

sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi SM 02.01.2003 määrus

nr 1) nõuetele. Juhul kui puurkaevust varem tehtud ja/või tehtavad veeanalüüsid ei vasta

määrusele nr 1 ning veetöötlust ei ole tellija tingimustes ette nähtud, tuli projekteerimisel ja

ehitamisel arvestada vastavate veepuhastusseadmete ja kõige sinna juurde kuuluva tulevikus

lisamise võimalusega (näha ette vajalik ruum, elektrivõimsus, ehitada välja hoone põranda alla

jäävad jääk- ja pesuvee torustikud jms). Tingimustele oli lisatud Anna puurkaevust 06.10.2009

võetud Tervisekaitseinspektsiooni joogivee keemiline analüüs (protokoll nr KL2009/V5470K),

mis näitas raua sisaldust üle normi. Hageja tegi lepingujärgsed tööd, sh viis 24.09.2012 läbi

Anna puurkaevu videouuringud ja tegi 25.09.2012 veeanalüüsid. Videouuringud otseseid ega

kaudseid märke leketest ei tuvastanud ja uuringu läbiviija andis soovituse puurkaevu

ekspluateerimiseks. Analüüsid näitasid, et vees esines üleliigset rauda. Muude näitajate osas

vastas Anna puurkaevu vesi nõuetele. Nendele andmetele tuginedes teostas hageja Anna asula

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh valis ja paigaldas

veetöötlusjaama veetöötlustehnoloogia. Tööd võttis tellija vastu 28.10.2013 ja AS TELORA-E

väljastas vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP. Aktis kinnitati mh, et Anna asula ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd on lõpule viidud 30.09.2013 ning

sellest kuupäevast algab töö puudustest teatamise ajavahemik lepingutingimuste mõistes ning

garantiiaeg ehitusseaduse mõistes. Lepingu eritingimuste punkti 10.2 kohaselt oli akti

väljastamise eelduseks veetöötlusseadmete puhul mh seadmest väljuva joogivee vastavus

seadusandluses ja tellija tingimustes sätestatud parameetritele, mida töövõtja pidi tõendama

katsetulemustega. Hageja hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt olla vaidlust, et tehtud tööd, sh

2-16-14

Anna puurkaevpumpla rekonstrueerimistööd, vastasid lepingus kokkulepitule ning seaduses

sätestatud nõuetele.

3. 26.11.2013 väljastas Swedbank AS garantiikirja, mille kohaselt garanteeris tellijale esimesel

nõudmisel kuni 63 588.55 euro suuruse summa tasumise juhul, kui töövõtja rikub lepingust

tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 09.12.2015.

4. Perioodil 16.05.2014–18.08.2015 teavitasid insener ja kostja hagejat korduvalt (16.05.2014,

19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015), et Anna asula veetöötlusjaama väljuvas vees sisalduv

raua kogus ei vasta kvaliteedinõuetele. Hageja tegi puuduste kõrvaldamiseks filtrite täiendava

läbipesu, muutis aeratsioonitsükli sõltuvaks puurkaevupumba tööst ja kontrollis läbipesu

automaatika tööd, muutis puhastusprotsessi jne. Hageja teatas, et on nõus proovima viimasena

paigaldatud filtersüsteemi (2015. a suvel asendati seni kasutusel olnud filtersüsteem ARS 410

Triplex filtersüsteemi ARS 500 Duplex vastu) häälestada selliselt, et tarbijale mineva vee

näidud vastaksid nõuetele. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et tarbijale mineva vee kvaliteedi

kõikumine võib olla seotud ka toorvee näitajate muutumisega puurkaevus, samuti selgitas, et

seoses võimaliku toorvee näitajate muutumisega sai ekspluatatsiooni käigus muudetud

puhastusprotsessi ning et selle lõplik ümberhäälestamine on osutunud eeldatust keerulisemaks.

5. 30.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr PAI-47, millega pikendati lepingu

puudustest teatamise ajavahemikku (garantiiaega) kolme kuu võrra kuni 31.12.2015. Hageja

kohustus pikendama pangagarantiid. 28.10.2015 väljastas Swedbank AS garantiikirja, millega

garanteeris kostjale esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro tasumise juhul, kui töövõtja rikub

lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12.03.2016.

Garantiikirja lisa nr 1 punkti 11 kohaselt asendab ja jätkab lisa 26.11.2013 väljastatud

garantiikirja.

6. 01.12.2015 teatas hageja, et 2015. a sügisel võeti lisaks rauale ja mangaanile ka teiste oluliste

näitajate proovid ning selgus, et põhjavee oksüdeeritavus on tõusnud lubatud piirväärtuseni. Ka

hilisematest proovidest selgus, et põhjavee oksüdeeritavus ületas kuni kahekordselt norme ja

kolmekordselt esialgsetes andmetes olevat. Viimastes proovides oli ülenormatiivne ka nitritite

sisaldus. Hageja märkis, et veetöötluse käiku andmisest kuni teatamise ajani on Anna

puurkaevu toorvees toimunud olulised muudatused, mis ei võimalda projekteerimisaegsete

uuringute põhjal valitud veetöötlustehnoloogiaga tagada raua, oksüdeeritavuse ja nitritite

sisalduse osas nõuetele vastavat tulemust.

7. 22.12.2015 esitas kostja Swedbank AS-ile taotluse maksta välja garanteeritud summa.

Sellele vastuseks teatas hageja 28.12.2015, et Terviseamet on analüüsinud veeproove pärast

veepuhastussüsteemi läbimist ja sellele näitajale tuginemine ei ole asjakohane, kuna probleem

on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei saa

käsitleda hageja tegemata tööna. Tegemist on vääramatu jõuga. 30.12.2015 teatas Swedbank

AS hagejale, et maksab garantiisumma välja.

8. Hageja on seisukohal, et tema täitis lepingust tulenevad kohustused. Töö üleandmise hetkel

vastas Anna küla veevõrku antav vesi joogiveele kehtestatud nõuetele. Praeguseks hetkeks on

puurkaevust väljuva toorvee (põhjavee) kvaliteet oluliselt muutunud võrreldes töövõtjale

aluseks olnud lähteandmetega. Veeanalüüsid näitavad orgaanilist päritolu komponentide

ülenormatiivseid või muutlikke sisaldusi, mida looduslikus põhjavees kas ei esine või esineb

väga väikestes kogustes (ammoonium, oksüdeeritavus, nitrit). Nitrite liigkõrge sisaldus

põhjavees annab tunnistust väliste mõjutuste olemasolust (põhjavee saaste, veekihtide

omavaheline segamine, omavolilised või ebaõnnestunud puurimistööd lähikonnas) ning see

2-16-14

raskendab tavapärase veetöötlustehnoloogia kasutamist. Sellist probleemi ei olnud hagejal

võimalik ette näha, sest probleemi tuvastamine oli võimalik üksnes veetöötluse pikaajalise

ekspluateerimise käigus (üle aasta möödumisel jaama üleandmisest). Selline uuringuaeg

lepingu täitmisaja mõistes oli ajaliselt võimatu ning sellest tulenevaid riske ei saa kanda

töövõtja. Töövõtja ei saa vastutada selle eest, kui kolmas isik on põhjustanud põhjavee reostuse.

Hageja on lepingu täitnud nõuetekohaselt ega ole rikkunud garantiiaja kohustusi. Seetõttu leidis

hageja, et tellijal puudub õigus nõuda garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud summa

väljamaksmist.

9. 21.06.2016 hagiavalduses teatas hageja, et jääb 04.01.2016 hagis ning sellele järgnenud

seisukohtades esitatud asjaolude ja tõendite juurde, st et hageja töövõtjana ei ole rikkunud

lepingut ega sellest tulenevaid garantiiaja kohustusi; toorvee kvaliteedi oluline halvenemine on

töövõtja kontrollile mittealluv sündmus; garantii täitmisele pööramisega rikkus kostja lepingust

tulenevat kohustust kasutada garantiid vaid juhul, kui hageja rikub garantiiaja kohustusi;

garandi regressnõude rahuldanud hagejal on vastavas ulatuses tekkinud kahju hüvitamise nõue

kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 63 588.55 eurot, lisaks viivis

seadusjärgses määras alates 21.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

10. 12.01.2018 tegi hageja kostjale ettepaneku, et hageja alltöövõtja OÜ Callefix paigaldab

veetöötlusjaama 14.09.2017 pakkumise nr 170089 kohase lahenduse ning töö eest tasub hageja.

Samas märkis hageja, et kui kostja ettepanekuga nõus ei ole ja soovib tööd ise teha, loobub

hageja nõudest 800 euro ulatuses ning hageja nõudeks jääb 62 788.55 eurot.

Kostja vastuväited

11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Garantiisumma väljamaksmise tingimused olid täidetud ning pangagarantii maksmapanek

õigustatud. Töövõtulepingu eesmärgiks oli mh rekonstrueerida Anna puurkaev ja saavutada

küla joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele. Isegi kui toorvee kvaliteedis esinenuks muutusi, oli

seesuguste muutuste ettenägemine ja töö teostamisel nendega arvestamine hageja risk.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 155 ja arvestades Riigikohtu seisukohti ei ole hageja

toonud hagis esile ühtegi asjaolu, mis oleks käsitletav garantiilepingust tuleneva vastuväitena

ning võiks välistada garandi poolt garantiisumma väljamaksmise. Kuna lepingu alusel teostatud

töös ilmnesid puudused garantiiaja jooksul ning töövõtjal ei õnnestunud neid puudusi tellija

korduvatele nõudmistele ja täiendavalt antud tähtaegadele vaatamata kõrvaldada, oli

pangagarantii maksmapanek tellija poolt lubatav.

13. Anna puurkaevu toorvee kvaliteedis märkimisväärseid muutusi tegelikult toimunud ei ole

ning seda kinnitavad kõik asjas kogutud tõendid, sh asjatundjate ja riiklikult tunnustatud

eksperdi arvamused. Vääramatu jõu esinemine on otsitud põhjus rikkumise vabandamiseks.

14. Isegi, kui hageja vastutus töös ilmnenud puuduste eest oleks rikkumise vabandatavuse tõttu

välistatud, ei välista see tellija võimalust esitada töövõtjale täitmisnõue garantiikohustuse alusel

ja rikkumisel pöörata töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks väljastatud pangagarantii

täitmisele. Garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, st garantii puhul

on tegemist vabandatavusest sõltumatu töövõtja vastutusega. Hageja seisukohad toorvee

kvaliteedi olulise muutumise kohta, sh inimtekkelisel põhjusel, samuti mikrobioloogilisest

olukorrast tingituna, on paljasõnalised ja oletuslikud. Samas ei oma ka hageja väited vääramatu

jõu esinemise kohta garantii maksmapaneku seisukohalt tähtsust. Küll omab tähtsust asjaolu, et

hageja on valinud ja paigaldanud vale/puuduliku filtersüsteemi. Põhjavee kvaliteedi muutumise

2-16-14

kohta on ekspert märkinud, et veeproovide analüüsi tulemustest nähtuvalt on Anna küla

puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas kõikuv, kuid mingeid drastilisi muutusi või trendi

ei ole võimalik välja tuua.

Menetluse käik

15. Pärnu Maakohus jättis 21.09.2018 otsusega hagi rahuldamata.

16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.04.2019 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis 05.06.2019 määrusega hageja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Pärnu Maakohus jättis 03.02.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

18. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• 09.05.2012 sõlmisid pooled riigihankemenetluse nr 129538 tulemusena ehitus-

töövõtulepingu nr ÜF 129538-2 (leping) Koigi vallas Koigi ja Päinurme külas ning Paide

vallas Anna, Sargvere ja Tarbja külas ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks (töö);

• töö hõlmas mh hageja kohustust rekonstrueerida Anna puurkaev. Selleks pidi hageja

tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra. Enne

veetöötluse projekteerimist tuli teostada uued uuringud. Kõikidele rajatavatele ja

rekonstrueeritavatele

puurkaevudele

tuli

projekteerida

veetöötlusseadmed.

Puhastusseadmest väljuv vesi pidi olema puhastatud tasemeni, mis vastab sotsiaalministri

02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava

pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (SM 02.01.2003 määrus nr 1) nõuetele.

Tellija

tingimustele

lisatud

Anna

küla

puurkaevust

06.10.2009

võetud

Tervisekaitseinspektsiooni joogivee keemiline analüüs näitas raua sisaldust üle normi;

• hageja viis 24.09.2012 läbi puurkaevu videouuringud ja teostas 25.09.2012 veeanalüüsid.

Video-uuringud teostanud OÜ BalRock andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks.

Analüüsid näitasid vee üldraua sisalduseks 0,325mg/l;

• hageja tegi Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja

ehitustööd, sh valis ja paigaldas veetöötlusjaama veetöötlustehnoloogia;

• 28.10.2013 väljastas AS TELORA-E vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP töödele, sh Anna

asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustöödele. Aktis

kinnitati, et töö osad on lõpule viidud 30.09.2013 ning et sellest kuupäevast algab

puudustest teatamise ajavahemik lepingutingimuste mõistes ning garantiiaeg

ehitusseaduse mõistes;

• 26.11.2013 väljastas Swedbank AS garantiikirja nr 13-080195-GF (garantiikiri), millega

garant garanteeris garantii saajale viimase esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro

suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel

väljamakse tegemiseks pidi garantii saaja esitama garandile kirjaliku või digitaalselt

allkirjastatud nõude, mis sisaldab saaja kinnitust garantii tellija poolt lepingust tuleneva

garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. Garantiikiri anti

tähtajaga kuni 09.12.2015;

• 30.09.2015 sõlmisid pooled kokkuleppe nr PAI-47, millega pikendati puudustest

teatamise ajavahemikku kuni 31.12.2015;

2-16-14

• 28.10.2015 väljastas Swedbank AS garantiikirja nr 13-080195-GF lisa nr 1 (garantiikirja

lisa 1), millega garanteeris kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro

tasumise juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri

anti tähtajaga kuni 12.03.2016. Vastavalt garantiikirja lisa nr 1 punktile 11 asendab ja

jätkab see garandi 26.11.2013 väljastatud garantiikirja nr 13-080195-GF;

• pärast töö vastuvõtmist ilmnesid puudused hageja teostatud töös, mh ei vastanud Anna

asula veetöötlusjaamast väljuv vesi SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele. Kostja ja

insener teavitasid hagejat korduvalt töös esinevatest puudustest (16.05.2014, 10.11.2014,

19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015), hagejale anti korduvalt täiendavaid tähtaegu

puuduste kõrvaldamiseks ning teavitati, et puuduste tähtajaks mittekõrvaldamise korral

on kostja sunnitud ja tal on õigus kasutada puuduste kõrvaldamiseks kehtivat garantiid;

• hageja teostas korduvalt erinevaid toiminguid puurkaevu vee kvaliteedi mittevastavuse

kõrvaldamiseks, kuid tulemusteta – puurkaevust väljuva vee kvaliteet ei vastanud

jätkuvalt SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele;

• 22.12.2015

esitas

kostja

Swedbank

AS-ile

avalduse

garanteeritud

summa

väljamaksmiseks, kuna garantii tellija ei ole suutnud lepingu garantiikohustusi täita;

• 30.12.2015 teatas Swedbank AS hagejale, et kostja esitatud maksenõue 63 588.55 eurot

on korrektne ning pank maksab garantiisumma garantii saajale 05.01.2016 välja;

• 30.05.2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontolt 63 588.55 eurot selgitusega

„Swedbank AS nõude väljamaks 13-080195-GF“ ja 150 eurot selgitusega “Tasutud 13-

080195-GF Menetlustasu”.

Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud ning kohus luges need tuvastatuks.

19. Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjusel töövõtja lepingu eesmärki ei saavutanud ja kas

töövõtja rikkumine on (ja üldse saab olla) vabandatav.

20. Kuna kostja poolt garantii realiseerimise õigus tuleneb töövõtulepingu rikkumisest, tuleb

vaidluse lahendamisel juhinduda VÕS § 635 lõikest 1 ning § 76 lõigetest 1 ja 3. Tulenevalt

VÕS § 641 lõikest 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi.

21. Hagi asjaolude kohaselt, milles ei ole vaidlust ja mida kinnitavad uuritud tõendid, oli hageja

kui töövõtja lepingujärgseks kohustuseks mh rekonstrueerida ja ehitada välja lepingus

nimetatud ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemid, sh Anna puurkaev. Töö nõuetekohaseks

täitmiseks pidi hageja mh projekteerima ja ehitama veetöötlusseadmed, mis tagavad, et

puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet on puhastatud tasemeni, mis vastab sotsiaalministri

02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja

põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ toodud nõuetele.

22. Riiklikult tunnustatud ekspert MP on vastuses kohtu esitatud täiendavatele küsimustele

vastanud, et töövõtja on küll jälginud tellija tingimuste punkti 5 (teostanud puurkaevu

videouuringu ja pesu), kuid puurkaevu veekvaliteedi uuringud on jätnud piisavas mahus

teostamata (t V kd lk 173-174). Täiendavates vastustes viidatud tellija tingimustest (t IV kd lk

179-236) tuleneb, et töövõtja kohustuseks oli teha kõik vajalikud uuringud ja selgitada olukord

(punkt 3.4.1). Samuti kohustus töövõtja enne ehitatavate või rekonstrueeritavate süsteemide ja

seadmete hankimist kontrollima nende kavandatavat jõudlust ja muid tehnilisi näitajaid. Selleks

pidi ta tegema täiendavaid vooluhulgamõõtmisi ja veekvaliteedi uuringuid (punkt 6.1). Lisaks

on ekspert leidnud, et veetöötluse ehitamisel ei ole järgitud tellijale esitatud tööprojekti,

paigutatud on mitteprojektne filtrisüsteem, puudub kirjalik taotlus ja tellija/inseneri heakskiit

2-16-14

filtrisüsteemi korduvaks asendamiseks. Saavutamata on tellija seatud eesmärk: tagada

nõuetekohane joogivee kvaliteet. Esitatud ei ole tegelikult ehitatud filtrisüsteemi, puurkaevu

pumba tehnilist dokumentatsiooni ja süsteemi teostusjooniseid või projekti muutmise jooniseid.

Ekspert ei kinnita hageja seisukohta, et Anna puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele

nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistest

põhjustest (t III kd lk 107-127).

23. Hageja on leidnud, et tema valitud veepuhastustehnoloogia oli õige ning tehtud töö vastab

lepingutingimustele. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mis seab kahtluse alla HT

lühihinnangu (t V kd lk 23-25) objektiivsuse. HT on hinnanud bakterioloogia analüüsi igas

mõttes n-ö puhtana, samas on hageja väljendanud korduvalt seisukohta, et see nii ei ole. HT on

lühihinnangu punktis 1 leidnud, et puurkaevu uuringud olid konkreetsel juhul piisavad

projekteerimistööde läbiviimiseks, kuid samas punktis 2 on märkinud, et tegelike vooluhulkade

ja nende ebaühtluse uuringuid projektis kajastatud ei ole. Lühihinnangus (punkt 2) ei ole HT

teinud järeldust tehnoloogia pädevuse kohta ning sisuliselt jääb selgusetuks, millel põhineb

hinnangu järeldus. Lühihinnangu punktis 3 on HT jätnud käsitlemata, millise rauasisalduse

jaoks töövõtja filtri projekteeris, kas hankedokumentides näidatud väärtusele või

uuringujärgsele väärtusele. Hinnangust ei tulene, mille põhjal on HT jõudnud järelduseni, et

seadmete töö on tagatud toorvees 20% rauasisalduse kõikumiste korral. Kuigi HT ei ole pidanud

mangaaniprobleemi analüüside põhjal aktuaalseks, näitab probleemi olemasolu Terviseameti

kontrollproov ning vastava probleemi olemasolu on kostja märkinud oma varasemates

menetlusdokumentides (nt 12.09.2016). Lühihinnangu punktis 4 on HT tegelikult tuvastanud

(nii nagu ka riiklik ekspert MP), et paigaldatud süsteem ei vastanud täies ulatuses projekteeritud

süsteemile. HT on esitanud hüpoteesi põhjavee bakterioloogia kohta, kuid puuduvad andmed,

et ta oleks seda kontrollinud, analüüsinud ja tuvastanud.

24. Tõendatud on ja selles ei ole ka vaidlust, et juba mõni aeg pärast töö lõpetamist ja

vastuvõtmist, st garantiiajal, seisnesid Anna puurkaevu osas puudused sealt väljuva vee

kvaliteedi mittevastavuses SM 02.01.2003 määrusele nr 1. Tõendatud on, et kostja esitas

korduvalt hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks ja andis selleks täiendavaid tähtaegu, kuid

hagejal ei õnnestunud töös ilmnenud puudusi garantiiajal kõrvaldada, st tagada, et tema

projekteeritud ja ehitatud Anna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest

väljuv vesi vastaks SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele (t I kd lk 86-87, 88, 89-90, 91, 94-

106, 107-108, 109, 114-117, 118-119, 123-124, 138-140, 144-145; II kd lk 67-73, 74-75, 101-

103, 104-106).

25. Hageja on menetluse kestel toonud esile erinevaid põhjuseid, mis väidetavalt tingisid, et

vaatamata püüdlustele ei õnnestunud tal garantiiajal viia puurkaevu puhastusseadmest väljuvat

vett vastavusse SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetega. Algselt on hageja väitnud, et puurkaevu

toorvee kvaliteedi mittevastavus on põhjustatud põhjavee olulisest muutumisest ajas (võimalik,

et inimtekkelisel põhjusel) ning seda asjaolu ei olnud hagejal võimalik ette näha. 05.07.2018

avaldas hageja, et „Käesolevaks ajaks on selge, et veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline

probleem“. Seejuures tugines hageja KK koostatud asjatundja arvamuses (t II kd lk 156-162)

väljendatud seisukohale, et põhjavees looduslikult elavad veebakterid leiavad endale filtri

täidises soodsa kasvukeskkonna ning seeläbi väheneb filtrite puhastuse efektiivsus. Hageja on

seisukoha,

et

selliste

bakterite

olemasolu

ei

kajastunud

Terviseameti

teostatud

mikrobioloogilistes analüüsides, mistõttu ei saanud töövõtja sellist probleemi ette näha ning

seetõttu ei kanna hageja ka riisikot, mis tuleneb toorvees elutsevatest bakteritest, mida ei olnud

võimalik tuvastada. 26.08.2020 on hageja tuginenud täiendavalt HT lühihinnangule, mille

kohaselt olid puurkaevu uuringud antud juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks ning

ka hilisemad veeanalüüsid ei ole välja toonud teavet, et lähteandmed olid ebaõiged ja oleks

2-16-14

tulnud lähtuda teistest andmetest. Projekteerija on projekteerinud kõik rauaeralduseks vajalikud

tööetapid ning seadmed on õigesti dimensioneeritud. Töövõtja on täitnud kõik nõuded, v.a kahe

ehitusjärgse

väljundanalüüsi

tellimine.

HT

arvates

võib

olla

põhjuseks,

miks

veevarustussüsteem ei toimi, n-ö bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil (t V kd

lk 23-25). Sisuliselt leiab hageja, et tema vastutus garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamata

jätmise eest on rikkumise vabandatavuse (vääramatu jõud) tõttu välistatud.

26. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Anna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi

puhastusseadmest väljuva vee kvaliteedi mittevastavus SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele

on tingitud põhjavees looduslikult elavatest veebakteritest, kes väidetavalt on leidnud

puurkaevu filtris endale soodsa kasvukeskkonna ning sellest tulenevalt on vähenenud hageja

projekteeritud ja paigaldatud filtrite puhastuse efektiivsus. KK on arvamuse punktis 3.6

märkinud, et kuna ta on teistes veetöötlusjaamades kokku puutunud sarnaste probleemidega,

kus kasutatakse jooniste järgi sarnaseid rauaärastusfiltreid, võib öelda, et filtrite probleemil

võivad olla ka mikrobioloogilised põhjused … võib juhtuda, et kasutusele võetud filtri täidises

leiavad põhjavees looduslikult vähesel arvul elavad veebakterid endale arenguks soodsa

kasvukeskkonna, mille tulemusena moodustub filtri biomass; sellise biokile teke filtrimaatriksis

ummistab filtri ja kui see irdub, kandub rauda ja orgaanilist massi ka veevõrku; selliste bakterite

olemasolu ei kajastu Terviseameti teostatavates mikrobioloogilistes analüüsides (t II kd lk 156-

163). Kohtu hinnangul ei ole arvamuse punktis 3.6 esitatu käsitatav asjatundja arvamusena

Anna puurkaevu veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuse kohta, vaid arvamuse andja on

esitanud ühe võimaliku oletuse vaidlusaluse probleemi tekkepõhjuse kohta. Arvamusest

nähtuvalt ei ole KK punktis 3.6 esitatud oletuse (järelduse) vastavust vaidlusaluse puurkaevu

asjaoludele isiklikult kontrollinud ega seal ka tema kirjeldatud olukorra esinemist tuvastanud.

Seetõttu leidis kohus, et arvamuse punktis 3.6 avaldatud oletus (järeldus) ei tõenda hageja

väidet, et konkreetse puurkaevu veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem, st

põhjavees looduslikult elavad veebakterid.

27. HT on teinud küll oma lühihinnangus (punktis 5) järelduse, et suurima tõenäosusega võib

põhjuseks olla n-ö bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil, samas on hinnangus

(punktides 3 ja 5) korduvalt esile toonud, et mikrobioloogia analüüse ei ole piisavalt tehtud.

Tähelepanuta ei saa jätta kostja märkust, et kogu garantiiperioodi jooksul olid hagejal kõikide

mikrobioloogia analüüside tegemiseks võimalused olemas, kuid hageja võimalusi ei kasutanud.

28. Seega ei ole tõendatud, et Anna puurkaevu puhastusseadmest väljuva vee mittevastavus

kehtestatud nõuetele on tingitud mikrobioloogilisest põhjusest, mida hagejal ei olnud võimalik

ette näha.

29. Ka ei kinnita asjas esitatud ja uuritud tõendid hageja väidet, et puurkaevu toorvesi

(põhjavesi) on ajas oluliselt muutunud (võimalik, et inimtekkelisel põhjusel). Seda, et toorvee

kvaliteet ei ole ajas muutunud, kinnitavad nii puurkaevust erinevatel ajamomentidel võetud

veeproovid (t I kd lk 199-202), KK arvamus (t II kd lk 156-162), EJ arvamus (t III kd lk 44-55)

kui riiklikult tunnustatud eksperdi MP eksperthinnang (t III kd lk 107-127). MP on 23.08.2017

arvamuses märkinud põhjavee kvaliteedi kohta mh järgmist: „Vaadeldes […] veeproovide

analüüsi tulemusi saab öelda, et Anna küla puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas on

kõikuv, kuid mingeid drastilisi muutusi või trendi ei ole võimalik välja tuua. Puurkaevu vee

oksüdeeritavus on läbivalt üsna ühtlane, väikeste kõikumistega. Muud parameetrid on normi

piirides.“ Samale järeldusele on tulnud ka hageja tellitud arvamuse esitaja KK ja kostja tellitud

arvamuse esitaja EJ.

2-16-14

30. Peale garantiiperioodi lõppu näitab puurkaevu vees kolooniate arvu mittemuutumist ka

31.05.2018 tehtud puurkaevuvee analüüs, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad:

http://www.paidevesi.ee/publik/files/PUURKAEVUD%202018.pdf.

31. 25.05.2020 menetlusdokumendi lisana on hageja esitanud 28.09.2012 protokolli nr

ML2012/V20974M Anna joogivee mikrobioloogilise analüüsi kohta (t V kd lk 185) ja

kõrvutanud

seda

kostja

esitatud

28.05.2019

protokolliga

nr

ML2019/V81510M

joogiveeallikana kasutatava põhjavee mikrobioloogilise analüüsi kohta (t V kd lk 151). Hageja

on võrrelnud 22ºC kolooniate arvu näitajat (0) 28.05.2019 protokollist nähtuva 22ºC kolooniate

arvu näitajaga (218) ning teinud järelduse, et põhjavee kvaliteet ajas on muutunud. 28.09.2012

protokollist nähtuvalt on veeproovi võtmise aluseks sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“, kostja 25.02.2020 esitatud

28.05.2019 protokolli nr ML2019/V81510M joogiveeallikana kasutatava põhjavee

mikrobioloogilise analüüsi kohta proovi võtmise aluseks oli SM 02.01.2003 määrus nr 1. Kohus

nõustus kostjaga, et nimetatud mikrobioloogilised analüüsid ei ole võrreldavad, kuna üks on

tehtud põhjaveest enne töötlust ja teine töödeldud joogiveest. Kohus nõustus kostjaga ka selles,

et 10.09.2020 menetlusdokumendis (punktis 2.1.3) viitamine sotsiaalministri 24.09.2019

määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ ei ole

asjakohane, kuna nimetatud määrus võeti vastu pärast 28.05.2019 veeproovi ning selle järgi

kontrollitakse vee kvaliteeti tarbija juures, kuid käsitletav veeproov on võetud puurkaevust enne

veetöötlust. Nimetatu suurendab kohtu veendumust, et töövõtja ei ole lepingu täitmise ajal

hinnanud nõuetekohaselt põhjavee kvaliteeti, määranud selle kvaliteediklassi ega

projekteerinud puhastusprotsessi sel ajal kehtinud sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1

põhjavee kvaliteediklassidele määratud nõuetest lähtuvalt. Ka riiklikult tunnustatud ekspert MP

on pidanud Anna küla joogivee kvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuseks mh ebapiisavaid

uuringuid lepingu täitmisel ning isegi kui garantiijärgsel perioodil oleks toimunud põhjavees

olulisi muutusi, ei omaks need asja lahendamise seisukohalt tähendust põhjusel, et töövõtja

rikkumist ei saa hinnata garantiiperioodi järgselt esinevate asjaolude põhjal. Hageja on

osundanud sellele, et sama hankemenetluse raames sama töövõtja rajatud veetöötlusjaamaga

analoogne jaam töötab Koigis probleemideta, kuid selgusetuks jääb selle tähendus käesoleva

vaidluse seisukohalt, kuna puuduvad andmed Koigi veetöötlusjaama rekonstrueerimise nõuete

ja seal teostatud tööde kohta. Isegi kui Koigi jaamas teostatud tööd on nõuetekohased, ei kinnita

see Anna veetöötlusjaama töö nõuetekohasust.

32. 14.12.2020 menetlusdokumendi kohaselt on hagejale teatavaks saanud, et OÜ BalRock on

teostanud ajavahemikus 29.12.2015 kuni praeguseni Anna puurkaevu osas vähemalt ühe uue

videouuringu, milles tuvastas, et puurkaevu konstruktsiooni on tekkinud parandamatu puudus,

mis ajendas kostjat rajama uue puurkaevu. Hageja asus tuginema kohtu arvates uuele hagi

aluseks olevale asjaolule – Anna puurkaevu manteltoru väidetav purunemine, 2020. a

korraldatud hanke ning sõlmitud töövõtulepingu alusel uue puurkaevu rajamine, kostjale muude

puurkaevude kuulumine. Eelneva kinnituseks on hageja taotlenud vastava videouuringu

väljanõudmist OÜ-lt Balrock põhjendusega, et videouuringuga saab ilmselt tõendada

puurkaevu purunemise seotust sellega, miks hagejal ei õnnestunud lepingu eesmärki saavutada.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kohtueelselt või kohtumenetluses tuginenud

asjaolule, et kostjapoolne rikkumine on olnud tingitud Anna puurkaevu manteltoru

purunemisest, liiatigi veel ajal, mil oli möödunud lepingu täitmise periood ja garantiiperiood.

Seega leidis kohus, et taotletud tõendi kogumine ei ole asjakohane. Kostja on teatanud, et tema

hagi muutmiseks nõusolekut ei anna ning kohus leidis, et puudub alus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 376 lõike 2 kohaldamiseks. Seetõttu jättis kohus 14.01.2021 istungil

rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks. Kuna vaidlust ei ole, et kostja on

korraldanud 2020. a uue hanke ja sõlminud töövõtulepingu uue puukaevu rajamiseks, ei ole

2-16-14

vajadust ka 14.12.2020 menetlusdokumendi lisade asja juurde võtmiseks. Nimetatud põhjustel

jättis kohus hageja vastava vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

33. Riiklikult tunnustatud ekspert MP on kohtu täiendavale küsimusele selle kohta, kas töövõtja

pakutud alternatiivne lahendus vee puhastamiseks (s.o Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumuses

toodud lahendus) vastab tellija lähteülesannetele, hanketingimustele, ehitustöövõtulepingule nr

ÜF 129537-2, tööprojektile ja Eesti Vabariigi standardile EVS 847-2:2016 „Veevärk Osa 2

Veetöötlus“) vastanud eitavalt. Ekspert põhjendab mittevastavust sellega, et tellija tahtis

keemiavaba veetöötlust. Ekspert on ka 08.12.2018 vastuses täiendavatele küsimustele (t IV kd

lk 2-12) pidanud Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumises (t IV kd lk 53-54) sisalduvat tehnilist

lahendust sobimatuks, kuna see ei saa oma kemikaalisisalduse tõttu olla puhastussüsteemi

osaks, vaid pigem avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks. Tellija tehniliste tingimuste punktis

6.7 on toodud nõue, et pumplas tuleb ette näha vajalikud ühendusotsikud naatriumhüpokloriti

doseerimissüsteemi ühendamiseks enne ja peale veetöötlussüsteemi. Doseerimine peab olema

juhitav paigaldatava impulssväljundiga veemõõtja abil. Sellise nõude eesmärgiks on avariilise

saastuse korral kasutada naatriumhüpokloritit saaste kõrvaldamiseks. Puuduvad tõendid, mis

kinnitaks raua- ja väävlibakterite vohamist puurkaevu toorvees. Eksperdi arvamuse kohaselt on

õige veepuhastusskeemi ja seadmete rakendamisel võimalik Anna külas tagada joogivee

kvaliteedi vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ esitatud nõuetele, kuid töövõtja välja pakutud meetod veetöötluse protsessi

täiendamiseks kemikaali (naatriumhüpoklorit) lisamisega ei vasta tellija hanketingimustele. Ka

töövõtja koostatud tööprojekti „Anna küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Tööprojekt.

Töö nr 060/2012. Wesico Project OÜ.212“ seletuskirja punktis 3.8 „Tehnoloogiline lahendus“

ei ole keemia kasutamist protsessis ette nähtud. Veetöötluse osas on märgitud, et

veetöötlusjaama on ette nähtud filtrisüsteem ARS 370 Duplex, mis on keemiavabade filtrite

süsteem,

kuna

raua-

ja

mangaaniühendite

oksüdeerimiseks

ning

filtrimaterjali

regenereerimiseks ei ole vajalik kemikaalide kasutamine. Nimetatu on kooskõlas ekspert MP

järeldusega. Lisaks nähtub rauaeraldusfiltri ARS 500 Duples hooldus- ja kasutusjuhendist (t III

kd lk 134-146), millele ekspert osundab ja mis on koostatud Callefex OÜ poolt ning mida

kasutati sama hanke raames nii Koigi kui Anna puurkaevpumpade puhul, keemiavaba

filtrisüsteem. Seega oli ekspert seisukohal, et kuigi tingimused otseselt ei välista

naatriumhüpokloriti doseerimist, on see mõeldud ikkagi ootamatu avariilise bakterioloogilise

saaste tõrjeks, mitte puhastusprotsessi osaks. Lisaks on ekspert rõhutanud, et antud juhul on

tegemist projekteerimis-ehitustöövõtuga, mis tähendab, et lahenduste leidmine ja töötava

süsteemi ehitamine on tellija tingimuste punktist 1 tulenevalt töövõtja ülesanne ja risk.

Projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, mis eeldab valitseva olukorra välja

selgitamiseks maksimaalselt võimalike uuringute läbiviimist ja olemasolevate uuringute

tulemuste kasutamist, kuid töövõtja alahindas uuringute teostamise tähtsust lõpptulemuse

saavutamiseks. Seega kinnitab eksperdi esiletoodu, et kloorimise lubatavuse hindamisel tuleb

arvestada nii õigusaktide nõuete täitmist, kloorimise vastavust seaduse ja standardi nõuetele,

kloorimise tehnoloogia sobivust ja ohutust, kas lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

kohapealseid

asjaolusid

ning

täidetud

projekteerimise,

uuringute

läbiviimise

ja

kooskõlastamiste nõudeid jne. Kui lubatavuse hinnang on negatiivne, ei saa Callefiks OÜ

pakkumist käsitleda alternatiivse lahendusena ega hinnata selle põhjal ka alternatiivse

lahenduse võimalikku maksumust.

34. Ka kostja esitatud ja pakkumise ajal kehtinud Eesti Standardi EVS 847-2:2016 (uus EVS; t

V kd lk 69-92) punktist 6.1.5 tuleneb kloori kasutamine üksnes desinfitseerimisprotsessis, kuid

ei ole ette nähtud klooriga toorvee oksüdeerimist enne filtreerimist. Seega nõustus kohus

kostjaga, et hageja 25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.2 esitatud väide kemikaalide

kasutamise lubatavuse kohta juhul, kui see jääb õigusnormides ettenähtud piiridesse, ja selle

2-16-14

sidumine sotsiaalministri määruses näidatud kloriidi maksimaalse sisaldusega 250 mg/l, ei ole

asjakohane. Kuna kloor on mürgine aine, nõuab see ka ohutusnõuete täitmist (Standardi punktid

6.9.1, 6.9.2). Samamoodi ei näinud lepingu täitmise ajal kehtinud EV Standard EVS 847-2:2003

„Ühisveevärk Osa 2: Veetöötlus“ (edaspidi vana EVS) ette kloori kasutamist raua

oksüdatsiooniprotsessis. Ka nimetatud standardi järgi oli lubatud kloori kasutamine

desinfitseerimise eesmärgil. Kuna desinfitseerimise vajadust antud juhul ei esine, ei näinud ka

töövõtja ise lepingu täitmise (sh projekteerimise) faasis ega garantiiperioodil ette vajadust

seesugust tehnoloogilist „alternatiivi“ rakendada. Callefiks OÜ ettepanek kloorimise

kasutamiseks esitati alles kohtuvaidluse ajal.

35. Hageja on viidanud SM 02.01.2003 määruse nr 1 §-le 6, kuid viidatud määruse § 6 lõige 2

nägi ette kloorimise pinnaveele, mitte veeallikana põhjaveele nagu on Annas. Määruse nr 1 § 6

lõige 3 sätestas vajadusel desinfitseerimise juhul, kui selle vajadus on tõendatud. Vajaduse üle

otsustamine toimub mitte puurkaevuvee, vaid veevõrgust tarbijatele antava vee

mikrobioloogilise koostise järgi. Antud juhul hageja sellist olukorda tõendanud ei ole. Seega ei

olnud ega ole vajadust desinfitseerimiseks. Kui põhjavee desinfitseerimist klooriga lubatavaks

pidada, vähendaks kostja selgituse järgi see oluliselt tarbijale vee joogiks kasutamise

vastuvõetavust kloori lõhna ja maitse tõttu. Sellist tulemust tellija töövõtjalt ei tellinud. Kostja

on veel täiendavalt osundanud, et klooriühendi lagunemisel tekib vette kloor ja selle ühendid

ning aktiivne hapnik, mis hävitab baktereid ja oksüdeerib metalle. Ohuks on seejuures asjaolu,

et lisaks sellele toimub kõrvalisi klooriühendi reaktsioone vees oleva orgaanilise ainega, mille

tulemusel tekivad vette inimese tervisele ohtlikud kloororgaanilised ühendid. Nimetatud väidet

vee kloorimise ohtlikkuse kohta kinnitab ka Eesti Vesi OÜ artikkel (t IV kd lk 60-63).

36. Eeltoodust lähtudes nõustus kohus kostjaga, et hageja alternatiivne lahendus vee

puhastamiseks tuleb jätta arvestamata, kuivõrd selles sisalduv lahendus on Anna

veepuhastussüsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sobimatu.

37. Tõendatud on, et 26.11.2013 andis Swedbank AS välja garantiikirja, milles Swedbank AS

on garant, kostja garantii saaja ja hageja garantii tellija. Garantiikirja kohaselt on garantii tellijal

vastavalt lepingule kohustus esitada garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise

maksmine juhul, kui garantii tellija rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi (punkt 1)

ning et garantiisumma (kuni 63 588.55 eurot) tasutakse garantii saajale tema esimesel

nõudmisel garantiikirjas toodud tingimustel (punkt 2). Garantiisumma saamise tingimusteks

on, et saaja esitab garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab saaja

kinnitust tellija poolt lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud

kohustuse kirjeldust (punkt 3). Garantiikiri kehtis kuni 09.12.2015 (t I kd lk 83-85). 28.10.2015

allkirjastas Swedbank AS garantiikirja lisa nr 1, mis asendab ja jätkab 26.11.2013 garantiikirja

(punkt 11). Lisa 1 punktide 1–3 tingimused on samad, mis garantiikirjas. Lisa 1 kehtis kuni

12.03.2016, hiljemalt millisel kuupäeval pidi nõue olema garandi poolt kätte saadud (punkt 6)

(II kd tl 120-122).

38. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtub, et nii garantiikiri kui selle lisa 1 olid välja antud

tagamaks kostjale rahalise hüvitise saamist juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid

garantiiaja kohustusi. Lepingu eritingimuste punkti 11 „Vastutus puuduste eest“ alapunkti 11.1

kohaselt oli hageja puudustest teatamise ajavahemiku jooksul mh kohustatud tagama, et tema

tehtud tööd vastavad lepingule. Lepingu osaks oleva pakkumuslisa kohaselt oli garantiiperiood

(puudustest teatamise ajavahemik) 730 päeva. Seega tagas garantiikirja lisa 1 mh ka kostja

õiguse hüvitisele juhul, kui hageja ei suuda tema tehtud töös garantiiajal ilmnenud puudusi

garantiiaja jooksul kõrvaldada, st viia töö vastavusse lepinguga.

2-16-14

39. Garantii maksma panemisel tuleb hinnata selle ulatust. Kostja on seoses vajadusega

rekonstrueerida Anna veetöötlusjaam saatnud välja 3 pakkumiskutset (t V kd lk 121-135, 142-

158) ning peale läbirääkimisi osutus parimaks pakkujaks Filter Solutions OÜ pakkumine

hinnaga 43 479.07 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 136-139), kellega on sõlmitud

töövõtuleping. Kostja on korraldanud Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde hankele

hanke omanikujärelevalve teenuse hankimiseks, tunnistades parimaks Vihmar OÜ pakkumise

hinnaga 5880 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 156) ning on hankimas täiendavaid töid

puuduste kõrvaldamiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustöödele järgnevaks trassipesuks. AS

Trev-2 Grupp tehtud hinnangulise maksumuse kohaselt on kulud selleks 20 680 eurot, lisaks

käibemaks (t V kd lk 158). Kokku on arvestanud kostja tööde ümbertegemise maksumuseks

vähemalt 70 039 eurot.

40. Hageja on leidnud, et Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimishange on korraldatud oluliselt

erinevatel tingimustel, kuid kostja 16.10.2019 pakkumise kutse ja selle tingimused on

võrreldavad lepingu ÜF 129538-2 tingimuste ja eesmärgiga. Kostja on kohtu arvates

põhjendatult osundanud sellele, et hageja ise valis lepingut täites kloori välistava tehnoloogia

projekteerimise ja väljaehitamise. Sama kehtib uue hanke puhul. Ka uus EVS näeb ette

rauaärastuse oksüdeerijaks õhuhapniku, kas vabaõhu või surve all, ning ka osoonimise.

Kloorimisest räägitakse desinfitseerimise punktis ning kloori kasutamist oksüdeerimise

eesmärgil ei soovitata just tervisele ohtlike orgaaniliste klooriühendite tekkimise riski tõttu.

Hageja on leidnud ka, et vajalikuks ei saa pidada kõiki tellitavaid töid Filter Solutions OÜ-lt,

kuid kostja on selgitanud, et Filter Solutions OÜ pakkumus ei ole alternatiiviks Callefiks OÜ

klooriga desinfitseerimise pakkumisele, vaid kogu hageja poolt lepingu raames ehitatud

süsteemile. Kuna ei ole leidnud kinnitust, et Callefiks OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumus

probleemi lahendaks, siis nii asjatundjate kui eksperdi MP arvamused viitavad eelkõige

paigaldatud filtersüsteemi vigadele. Töötava ja hanke eesmärki täitva filtersüsteemi

ehitamiseks tuleb seadmed välja vahetada, kuna need ei vasta projektile, valiku eelselt ei ole

tehtud piisavalt uuringuid, neid on korduvalt ümber ehitatud. Hageja on küll väitnud, et

paigaldatud seadmed töötavad, kuid garantiiperioodil oli sagedasi vee kvaliteediprobleeme

filtreeritud vee lubatud kõrgema rauasisalduse tõttu. Kostja on selgitanud, et asjaolu, et pärast

garantiiperioodi on ta saavutanud olukorra, kus vastab vesi nõuetele, kuid see ei tulene mitte

hageja tegevusest või tema paigutatud filtritest, vaid sellest, et kostja on rakendanud ajutise

käsitsi juhitava katsefiltri, mis tuleb asendada statsionaarse täisfunktsionaalse süsteemiga ning

selle tarbeks uus hange korraldatigi. Kostja on selgitanud, et Filter Solutions OÜ tehnoloogia

on hageja ehitatust erinev ja sisaldab ka vahemahutit, mis toob kaasa vajaduse paigaldada vee

kvaliteedi parandamiseks antibakteriaalne seade, milleks on valitud ultraviolettkiirguse seade

Specton. Kuna see süsteem on projekteeritud Filter Solutions OÜ poolt, ei saa kolmandad isikud

teha Filter Solutions OÜ lahendusse tehnoloogilisi muudatusi ega arvestada hageja esitatud

Hekes Vesitech OÜ hinnapakkumisega (t V kd lk 186). Lisaks sellele, et EVS ei näe klooriga

oksüdeerimise lahendust ette, ei sisalda Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumine viiteid annustus-

ja mõõteriistade olemasolule ega sellele, et nende töö oleks automatiseeritud nagu seda nõuab

EVS punkt 6.9.1. Samuti ei sisalda Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumine ohutusnõuete tagamist.

Esitatud tõenditest nähtub, et Filter Solutions OÜ pakkumus oli soodsaim ning kostja selgitusel

selgusid läbirääkimiste käigus asjaolud, mis põhjustasid pakkumise hinna suurenemise.

Selgusetuks jääb, millel põhineb hageja väide, et Callefiks OÜ pakutud hind on õige, kuna see

ei olnud suunatud filtersüsteemi kui terviku puuduste kõrvaldamisele ning vee nõutud

kvaliteedi tagamisele, olles võrreldes teiste pakkumistega (Schöttli Keskkonnatehnika AS,

Filter Solutions OÜ) sisuliselt täiesti erinev. Kui teised pakkujad leiavad, et selline klooriga

desinfitseerimine ei taga vee kvaliteedinormide täitmist, on see täiendavaks kinnituseks, et

Callefiks OÜ pakkumust ei saa pidada veetöötlusseadmete rekonstrueerimisega võrreldavaks

2-16-14

pakkumuseks. Usutavad on kostja selgitused, et nõuetele mittevastav vesi on tekitanud joogivee

võrku setteid, mis rikuvad joogivee kvaliteeti ka peale veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja

veepuhastusseadmetest kvaliteedinõuetele vastava vee võrku pumpamist. Selle mõju

vältimiseks on trasside läbipesu. Kuna see on otseselt lepingu rikkumisest tulenev täiendav

kulu, ei ole selle seostamine desinfitseerimisseadmega asjassepuutuv ning põhjendatud on selle

kulu hüvitamine tagatud garantiisumma arvelt.

41. Eeltuvastatu kogumis tähendab, et hageja on rikkunud temale lepingust tulenevat

garantiiaja kohustust ning rikkumine ei olnud vabandatav. See omakorda tähendab, et kostjal

oli õiguslik alus töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks antud garantii täitmisele pöörata.

Kuna alternatiivne vee puhastamise lahendus on lubatav ning kohtu arvates on tõendatud selle

maksumus vähemalt 70 039 eurot, oli õigustatud garantii realiseerimine täies ulatuses, s.o

63 588.55 euro ulatuses. Garantii täitmisele pööramisega ei rikkunud kostja lepingut. Samuti ei

ole kostja garantii õiguspäraselt täitmisele pööramisega hagejale kahju tekitanud.

42. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

43. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.

TsMS § 174 lõigete 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

44. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

45. Kaebuse põhjenduste kohaselt tugines hageja 04.01.2016 hagiavalduses asjaolule, et

probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei

saa käsitleda töövõtja tegemata tööna. Väär on kohtu seisukoht, et hageja on 14.12.2020

menetlusdokumendis tuginenud uuele asjaolule ning seda tuleb lugeda lubamatuks hagi

muutmiseks. Hageja esitas 14.12.2020 taotluse tõendi väljanõudmiseks, kuivõrd talle oli

teatavaks saanud, et OÜ Balrock on teostanud pärast käesoleva vaidluse tekkimist Anna

puurkaevu

osas

vähemalt

ühe

uue

videouuringu,

millega

tuvastati

puurkaevus

konstruktsiooniline ja parandamatu puudus, mis tingis kostja poolt uue puurkaevu rajamise.

Hageja taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus TsMS § 232 ja § 238. Väär on seisukoht,

et hageja soovis hinnata töövõtja võimalikku rikkumist garantiiperioodi järgselt esinevate

asjaolude põhjal. Hageja ei soovinud 14.12.2020 esitatud tõenditega tõendada mitte enda

võimalikku rikkumist, vaid hagejast sõltumatuid asjaolusid, mis tingisid vee kvaliteedi

ettenägematu muutuse.

46. Kohus leidis vääralt, et esitatud vee mikrobioloogilised analüüsid ei ole võrreldavad, kuna

üks analüüs on tehtud põhjaveest enne töötlust ja teine töödeldud joogiveest. Hageja 25.05.2021

menetlusdokumendi lisaks 1 olev analüüs on võetud puurkaevust, st tegemist on töötlemata

veega, lisaks ei olnud kõnealuse proovi võtmise ajal Anna puurkaevupumplas

veetöötlusseadmeid. Seega on esitatud analüüsid võrreldavad ning kinnitavad, et põhjavee

mikrobioloogiline koostis on oluliselt muutunud.

47. Kohus asus seisukohale, et MP eksperthinnang ei kinnita seisukohta, et puurkaevu joogivee

mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas

või inimtekkelistel põhjustel. Kohus ei hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS §-ga 232. MP

2-16-14

kinnitab hinnangus, et hageja rajatud Anna veetöötlusjaama veepuhastustehnoloogia on

vastavuses kostja hanketingimustega, lähteülesandega, hankedokumendiga. Ekspert mainis, et

seadme valiku tegi hageja alltöövõtja Callefix OÜ, kuid ekspert ei viita kordagi, et hageja või

tema alltöövõtja oleks pidanud valima teistsuguse tehnoloogia ega täpsusta, milline see

teistsugune tehnoloogia olema peaks. MP ei ole vastuses kohtu poolt esitatud täiendavatele

küsimustele vastanud, mida täpsemalt hageja valesti tegi, millist lepingulist kohustust rikkus.

48. Hinnates tõendeid valesti, asus maakohus väärale seisukohale, et tõendatud ei ole, et

puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest

muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel. Põhjavee kvaliteedi olulist muutumist (mida ei

saanud ette näha hageja ning mis ei ole hagejale ette heidetav) on kinnitanud nii teostatud

veeproovid kui OÜ Balrock videouuring. Kuivõrd eksperdid on asunud seisukohale, et nõuetele

mittevastava joogivee tootmist võib põhjustada reostus ning faktiliselt on puudus põhjavees

tuvastatud, kinnitab eeltoodu, et hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

49. Väär on seisukoht, et hageja pakutud paranduslahendus ei ole sobilik, kuivõrd kostja soovis

keemiavaba veetöötlust. Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.04.2019 otsuses, et tõendamata on

kostja väide, et rajada tuli keemiavaba veepuhastussüsteem, hankedokumendid vee klooriga

puhastamist ei välista. Asja uuel arutamisel maakohtus ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid

selle kohta, et hankedokumendid välistaks keemilise töötluse. Tööde teostamise ajal kehtinud

EVS lubas hageja alternatiivlahenduse kasutamist ning ka uue EVS-i alusel ei saa jõuda

järeldusele, et see lahendus oleks keelatud. Väär on seisukoht, et Callefiks OÜ

paranduslahendus on mõeldud avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks. Hageja on selgitanud

10.09.2020 menetlusdokumendis, et Callefiks OÜ pakkumuses toodud lahendus töötab nii

desinfitseerija kui oksüdeerijana.

50. Praeguseks ajaks on selge, et olemasolev puurkaev on kõlbmatu veetootmiseks, kuivõrd ka

kostja ei kasuta seda veetöötlusseadmete toorveega varustamiseks ning rajas selle asemel uue

puurkaevu. See asjaolu kinnitab täiendavalt hageja väidet, et puudused veetöötlusjaamas on

tinginud halvenenud toorvee kvaliteet.

51. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kostjal oli õigus realiseerida garantii täies ulatuses.

Isegi, kui töövõtjat saaks pidada mingis osas vastutavaks veetöötlusjaamas esineva

veekvaliteedi probleemi esinemises, on hageja 15.09.2017 Callefiks OÜ pakkumisega

tõendanud, et Anna veetöötlusjaama tehnoloogia täiendamise rahaliseks kuluks oleks üksnes

800 eurot. Kostja esitas kohtule Filter Solutions OÜ pakkumise, mille osas jäi hageja

25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2.5 avaldatud seisukohtade ja vastuväidete juurde.

Seega on kostja alusetult 62 788.55 euro ulatuses tagatise täitmisele pööranud.

Vastustaja seisukoht

52. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

53. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada

2-16-14

maakohtu poolt menetlusõiguse olulist rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist.

Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.

54. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, olles seisukohal, et sellega, et

kostja tellijana nõudis garandilt garantiisumma väljamaksmist, rikkus ta pooltevahelist

töövõtulepingut. Kostja vaidleb hagile vastu, olles seisukohal, et töövõtja rikkus pooltevahelist

töövõtulepingut, kuna ei saavutanud ka garantiiajal Anna asula pumpla rekonstrueerimisel

sellist tulemust, et sealt tarbijatele väljuv vesi vastaks kokkulepitud nõuetele ja seetõttu oli

tellijal õigus garantiisummale, et lepingu eesmärk ise saavutada. Lepingu rikkumise korral võib

võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: võlgnik on

lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1), võlausaldajale on tekkinud

või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 127 lõige 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4).

Seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole ühe eelduse tõendamatuse korral menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt vajalik teisi eeldusi analüüsida. Maakohus tuvastas, et tõendamist ei

leidnud tellijale etteheidetud lepingurikkumine läbi selle, et tõendamist leidis töövõtja

rikkumine, mille eest viimane vastutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega

korda neid (TsMS § 654 lõige 6).

55. Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, mille tulemusena olevat

kohus jõudnud vaidlustatud lahendis ebaõigetele järeldustele. Ringkonnakohus on seisukohal,

et tsiviilasja materjalid ei anna alust apellandiga nõustumiseks. Maakohtu otsuse põhjendused

vastavad TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele, sh on kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu

hageja mõne väitega ja miks mõnda tõendit mõne asjaolu tuvastamisel ei arvesta. Tõendite

hindamisel on maakohus järginud TsMS § 232 lõiget 1 ning hinnanud tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 653 kohaselt tuleb ringkonnakohtul, kui ta muudab

maakohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, märkida põhjus, miks tuleb tõendit teisiti

hinnata. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas alust tõendite ümberhindamiseks.

Apellatsioonkaebuses kordab apellant maakohtus esitatud seisukohti. Asjaolu, et pool

maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks otsuse tegemisel eksinud ega anna

alust vaidlustatud lahendi tühistamiseks/muutmiseks.

56. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Olulises osas keskendub kaebus

maakohtu seisukohale, millega kohus jättis 14.01.2021 kohtuistungil rahuldamata hageja

taotluse täiendava tõendi kogumiseks (protokoll t VI kd lk 75-84). 14.12.2020

menetlusdokumendis (samas lk 25-29) esitatud taotluses palus hageja nõuda OÜ-lt Balrock

välja Anna puurkaevus ajavahemikul 29.12.2015 kuni taotluse esitamiseni tehtud

videouuringute salvestised ja protokollid. Taotluse põhjenduste kohaselt sai hageja novembris

2020 teada, et samal aastal on rajatud Anna veetöötlusjaama juurde uus puurkaev. Hageja on

seisukohal, et uue puurkaevu rajamine tõendab, et pärast hageja poolt lepingujärgsete tööde

tegemist Anna veetöötlusjaama joogivee kvaliteedi langus oli tingitud puurkaevu seisundist

(parandamatust puudusest puurkaevu konstruktsioonis (manteltoru purunemine)), mitte hageja

tegevusest või tegevusetusest. Maakohus jättis istungil taotluse rahuldamata, nõustudes kostja

vastuväidetega. Otsuses selgitas maakohus veelkord taotluse põhjendamatust. Kostja vaidles

taotlusele vastu põhjendusega, et tegemist on hagi aluse muutmisega, millele tema nõusolekut

ei anna, sest nii kohtueelselt kui senises kohtumenetluses põhjendas töövõtja lepingu eesmärgi

mittesaavutamist toorvees toimunud oluliste muutustega, kuid tõi selle põhjustena esile esmalt

2-16-14

vee mikro-bioloogilise probleemi ja seejärel looduslikud mikroorganismid (veebakterid), kuid

ei toonud esile puurkaevu puudusi.

57. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist oli hageja katsega muuta hagi alust TsMS

§ 376 lõigete 1-3 mõttes ja et hagejal puudus lõike 2 mõttes mõjuv põhjus, miks oleks kohus

pidanud nõustuma muutmisega. Kohtuasja menetlus oli samadel põhilistel alustel toimunud

alates 04.01.2016. Nii kohtueelselt kui kohtus oli hageja toonud hagi alusena esile võimaliku

põhjavee muutumise, mis ei sõltunud tema tegevusest/tegevusetusest. Tuues majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isikuna esile põhjavee muutumise põhjused, ei tuginenud hageja

asjaolule, et põhjuseks võis olla puurkaevu manteltoru purunemine. Vastupidi – hageja oli kuni

14.12.2020 tuginenud OÜ Balrock 2012. a uuringule ja väitnud, et puurkaev oli

ekspluateerimiskõlbulik. Seega soovis hageja 14.12.2020 muuta hagi aluseks olnud ühte

põhilist asjaolu, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud vaid esitatud

faktiväidete täiendamise või parandamisega, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi

asjaolusid. Seega jättis maakohus õigesti hagi alusena käsitlemata puurkaevu manteltoru

purunemise ja sellega seonduva võimaliku tõendi kogumata. Seetõttu ei käsitle ka kolleegium

kaebuses hageja väiteid, millised seonduvad puurkaevu manteltoru purunemisega

(parandamatu veaga puurkaevu konstruktsioonis).

58. Kolleegium märgib täiendavalt, et isegi kui oleks tegemist olnud olukorraga, mida TsMS

§ 376 lõike 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks, oleks tõendi kogumise taotlus tulnud jätta

rahuldamata TsMS § 238 lõike 1 ning § 329 lõigete 1 ja 2 alusel. Hageja teostas projekteerimis-

ja ehitustöid aastatel 2012-2013 ja garantiiaeg lõppes 31.12.2015. Puudub vaidlus, et lepingu

täitmise ajal ega garantiiajal teostatud parandustöödega ei suutnud hageja lepingu eesmärki

(nõuetele vastava joogivee stabiilset väljumist veetöötlusjaamast tarbijatele) Anna asula puhul

saavutada. Hageja ei olnud toonud esile ega soovinud tõendada viga puurkaevu

konstruktsioonis. Kolleegium jätab tähelepanuta kaebuse väite, et hagejale oli takistatud

ligipääs pumplale juba garantiiajal, kuna tegemist on uue väitega TsMS § 652 mõistes, mille

esitamise lubatavust apellatsioonkaebuses ei ole hageja sama sätte lõike 4 kohaselt

põhjendanud. Nimetatud väide on vastuolus ka hageja esindaja poolt 14.01.2021 maakohtu

istungil esitatud väitega, et uuringuid ei lubatud teha 2015. a lõpus/2016. a alguses, seega ajal,

mil garantiiaeg kas oli juba sisuliselt lõppenud või oligi lõppenud. Hageja ei ole toonud esile

põhjuseid, miks ei saanud vajalikke uuringuid teha enam kui 2 aastat kestnud garantiitähtaga

jooksul ega taotlenud tõendi kogumist (uue uuringu tegemist) kohtu kaudu juba eelmenetluses,

vaid tegi seda alles päeval, mille kohta oli maakohus juba 22.10.2020 määrusega teatanud, et

sel päeval lõpeb eelmenetlus (t VI kd lk 19). Eelnevalt oli maakohus andnud pooltele korduvalt

tähtaegu tõendite/taotluste esitamiseks ja 10.09.2020 oli hageja ise taotlenud eelmenetluse

lõpetamist, olles seisukohal, et kohus on täitnud eelmenetluse ülesanded (t IV kd lk 1-5).

14.12.2020 taotluse rahuldamiseks tõendi kogumise korral oleks menetlus selgelt viibinud

(TsMS § 331 lõige 1).

59. Apellant toob kaebuses mahukatest dokumentaalsetest tõenditest esile asjaolud, millised

tema arvates tõendavad tema väiteid. Kolleegium selgitab, et vaidlustatud otsusest ei jää

kahtlust, et maakohus on hinnanud tõendeid vastavalt TsMS § 232 lõikele 1 kogumis. Asjaolu,

et tõendamist ei leidnud hageja väide põhjavee koostise olulisest muutumisest aastatel 2012-

2015, tuvastas maakohus lisaks kaebuse punktis 3.3.4 esiletoodud kahele analüüsile (aastatest

2012 ja 2019) ka asjatundjate KK ja EJ ning kohtu poolt määratud eksperthinnangu andnud MP

arvamuste, samuti aastatel 2009, 2013 ja 2015 tehtud analüüside ning aastal 2018 tehtud

avalikult kättesaadava analüüsi alusel (maakohtu põhjenduste punkt 8). Asjaolu, et tõendamist

ei leidnud ka mikrobioloogilised põhjused, tuvastas maakohus otsuse põhjenduste punktis 7,

analüüsides hageja esitatud asjatundjate KK ja HT arvamusi ning põhjendades loogiliselt ja

põhjalikult, miks hageja väide nende tõenditega tõendatud ei ole. Asjaolu, kas lepingus

2-16-14

kokkulepitud tagajärje saavutamiseks võiks olla asjakohane hageja alltöövõtja Callefix OÜ

kordades madalam pakkumine, on maakohus hinnanud MP arvamuse, töövõtulepingu

tingimuste, lepingu täitmise käigus hageja koostatud tööprojekti seletuskirja ja hageja

paigaldatud rauaeraldusfiltri hooldus- ja kasutusjuhendi ning kehtinud ja kehtiva Eesti

Standardi kogumi kaudu. Selliselt mh töövõtulepingut VÕS § 29 lõigete 1, 5 (punktid 1-4, 6)

ja 6 alusel tõlgendades jõudis maakohus veenevalt ja loogiliselt seisukohale, et kuigi

lepingutingimused sõnaselgelt ei välista kloori kasutamist Anna veevärgis, said mõlemad

pooled lepingut sõlmides ja täites aru, et eesmärgiks on keemiavaba lahendus, milles kloori

kasutataks vaid erandjuhul avarii korral. Garantiisumma suuruse põhjendatust on maakohus

analüüsinud põhjenduste punktis 10, tuvastades tellijale tekkinud kahju suuruse (Anna

veetöötlusjaama rekonstrueerimise maksumuse) kostja 3 pakkumuskutse ja uute töövõtjate

pakkumuste alusel, analüüsides seejuures ka hageja alltöövõtja pakkumust.

60. Asjakohane ei ole apellandi etteheide maakohtule selle kohta, et kohus ei jälginud

apellatsioonikohtu poolt 01.04.2019 otsuses tuvastatud asjaolusid, mh seda, et ringkonnakohus

tuvastas, et hanketingimused ei välista klooriga vee puhastamist. TsMS § 658 lõikest 2

tulenevalt on asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses,

millega tühistati maakohtu otsus, esitatud seisukohad õigusnormide tõlgendamisel ja

kohaldamisel. Sättest tulenevalt ei ole kohustuslikud ringkonnakohtu poolt teostatud tõendite

hindamine ja selle alusel tuvastatud faktilised asjaolud, mistõttu üldjuhul püüab

apellatsioonikohus hoiduda asja maakohtule tagasi saates hinnangute andmisest faktiliste

asjaolude tuvastatuse kohta. Ka on maakohus veenvalt põhjendanud, miks ta asub teistsugusele

seisukohale ning hinnanud asjakohaseid tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõigetega 1 ja 2.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)