2-21-5736/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5736

Kohtuasi

X AS-i avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X AS-i määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X AS (registrikood XXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi

abi Kairi Kilgi

Puudutatud isik tulevane vastaspool (teadmata), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

21-5736 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta X AS-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X AS-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale saab menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X AS (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 12. aprillil 2021 taotluse eeltõendamismenetluse

algatamiseks. Avaldaja palub nõuda Telia Eesti AS-lt välja dokumentaalne tõend kliendi kohta,

kes kasutas 14. juunil 2020 IP-aadressi XXX, mis sisaldaks järgmisi andmeid: ees- ja

perekonnanimi või ärinimi, e-posti aadress ja telefoninumber.

Avalduse kohaselt avaldas anonüümne isik rahvusvahelist veebipõhist tööpakkumiste

vahendamise teenust pakkuvas portaalis Y 14. juunil 2020 arvustuse (postitus) avaldaja kohta,

mis sisaldas mh järgmisi väiteid (väited): haige juhtkond; tegevjuht – suurim valetaja ja

kontrollifriik, kes üritab alati tarkadest ja ambitsioonikatest inimestest lahti saada; alla keskmise

ettevõte alla keskmiste teenuste/toodetega; tegelik kasusaaja on intelligentne inimene, aga kelle

kinnisideeks (kõikides tähendustes ;)) on sekretärid/assistendid ja julgustab nende ülbet

intriigitsevat käitumist; ebaõiglaselt madalad palgad. Väited on ebaõiged ja avaldajale

majanduslikult kahjulikud, mistõttu on avaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist ja ebaõigete

andmete ümberlükkamist.

2 (4)

Enne nime ja kontaktandmete saamist ei tea avaldaja, kelle vastu hagi esitada. Tsiviilasjas nr 2-

20-9561 esitas Y Inc. avaldaja avalduse alusel postituse teinud isiku e-posti aadressi ja IP-

aadressi. IP-aadress kuulub Telia Eesti AS-le, kes saab välja selgitada internetiteenust

kasutanud kliendi andmed. Kuivõrd Telia Eesti AS võib kustutada IP-aadressi mistahes

ajahetkel, siis on oht, et eeltõendamismenetluse algatamata jätmisel läheb kaduma tõend, mis

võimaldab avaldajal teada saada isik, kelle vastu nõuded esitada.

2. Harju Maakohus määras 24. mai 2021. a määrusega tulevase vastaspoole kaitseks esindaja.

3. Tulevase vastaspoole kaitseks määratud esindaja arvates ei ole avalduse menetlusse

võtmiseks alust ja ta palus jätta avaldus rahuldamata.

Postituse teinud isikul oli õigus väljendada oma arvamust. Avaldaja ei ole välja toonud, milles

seisneb ning kuidas, millal ja mis ulatuses on talle tekitatud majanduslikku kahju. Avaldajal kui

juriidilisel isikul puudub ka õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti jääb

arusaamatuks, millised tõendid võivad kaduma minna. Avaldaja on ise esitanud avalduse lisana

postituse, mis ei saa enam kaduma minna. Lisaks puudus avalduse esitamiseks vajadus, sest

kõnealuses veebikeskkonnas on õigus esitada postitusele vastuväiteid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

rahuldamata ja keeldus eeltõendamismenetluse algatamisest ning jättis menetluskulud avaldaja

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg-

s 1 sätestatud eeldused täitmata, sest avaldaja on avalduse lisana esitanud postituse, mis ei saa

enam kaduma minna ning mille kasutamine ei saa olla raskendatud. Lisaks ei ole avaldaja

avalduses välja toonud, milles seisneb tema majanduslik kahju ning kuidas, millal ja millises

suuruses on talle kahju tekitatud ega ka põhjuslikku seost postituse ja kahju vahel. Üldsõnaline

väide tekkinud majanduslikust kahjust ei ole piisav. Samuti on postituse puhul tegemist

hinnanguga, mitte andmetega, mille ümberlükkamist saaks nõuda. Juriidiline isik ei saa nõuda

moraalse kahju hüvitamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus eeltõendamismenetluse

algatamiseks või saata asi tagasi maakohtule.

Määruskaebuses kordas avaldaja suures osas maakohtus väljatoodut. Avaldaja väidete kohaselt

leidis maakohus ebaõigesti, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused on täitmata. Eesti

õigusaktid ei sätesta, kui kaua peavad teenuse osutajad säilitama logifaile selle kohta, kes

klientidest oli kindlal ajahetkel konkreetse dünaamilise IP-aadressi all võrgus, mistõttu on oht,

et lähevad kaduma tõendid, mille abil saaks kindlaks teha kostja isiku tulevase menetluse jaoks.

Samuti

on

maakohus

ekslikult

viidanud

hagita

menetluse

sätetele.

Lisaks

on

eeltõendamismenetluse eesmärkidega vastuolus maakohtu põhjendus, et avaldaja väited on

tõendamata, ning asjaolude tuvastamine ja neile õiguslike hinnangute andmine, mis saab

toimuda alles põhiasja menetlemisel. Avaldaja esitatavaid nõudeid ei saa pidada ilmselgelt

perspektiivituks, seega ei esine hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Juhul, kui

maakohtu seisukoht nõuete põhistamata ja tõendamata jätmise kohta on õige, siis oleks kohus

pidanud avaldajale andma võimaluse seisukohtade täiendamiseks.

6. Tulevase vastaspoole kaitseks määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta

selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi.

Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas avaldaja saab TsMS § 244

alusel nõuda 14. juunil 2020 portaalis Y avaldaja kohta väiteid sisaldava postituse teinud isiku

tuvastamist võimaldavate andmete esitamist.

10. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul on eeldused

eeltõendamismenetluse algatamiseks täitmata.

10.1. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval

põhjusel enne menetluse algatamist korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega

nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib

raskeneda. Kohus algatab eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab,

et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või

on

olemas

nende

rikkumise

oht.

TsMS § 244

lg 2

esimese

lause

järgi

võib

eeltõendamismenetluses korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu

menetlustoimingu. Kolleegium märgib, et seega on eeltõendamismenetluse läbiviimise

eesmärk luua võimalus tõendite tagamiseks.

10.2. Avaldaja on selgitanud, et ta soovib koguda tulevase vastaspoole isiku tuvastamist

võimaldavaid tõendeid. Kolleegium sellega ei nõustu, sest avaldaja eesmärgiks ei ole paluda

kohtul tõendeid koguda või neid muul viisil tagada. Ennekõike palub avaldaja, et kohus

selgitaks välja kostja isiku tuvastamist võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku

vastu hagi. Kolleegium on seisukohal, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete

väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku väljaselgitamisele suunatud

taotlus ei ole käsitav tõendite kogumise taotlusena eeltõendamismenetluse kaudu vastavalt

TsMS 26. peatükis sätestatule. Vastupidist järeldust ei saa teha ka avaldaja kaebuses tsiteeritud

ringkonnakohtu lahendist asjas nr 2-21-9208, mille kohaselt on kommentaaride kirjutajate

tuvastamist võimaldavate andmete saamisele suunatud avalduse eesmärk mh koguda tõendeid

tulevase hagi aluseks olevate väidete tõendamiseks, sest avaldajal tuleb vaidluse korral

tõendadada, et just kostja on teatava kommentaari autor. Kolleegium märgib, et esmane

küsimus avaldaja jaoks on siiski kostja isik. Muude asjaolude tõendamiseks, kui avaldaja ei saa

tõendit ise esitada, saab ta menetluses olevas tsiviilasjas TsMS § 236 lg 2 järgi taotleda kohtult

abi tõendite kogumisel.

10.3. Avalduse kohaselt soovib avaldaja välja selgitada vaidlusaluse postituse teinud kasutaja

nime ja kontaktandmed, et selle isiku vastu hagi esitada. Kolleegium märgib, et TsMS § 338

lg 1 p 1 järgi peab hageja hagiavalduses märkima menetlusosaliste ning nende võimalike

esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 371 lg 1 p-st 11 tulenevalt

ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei

võimalda isiku tuvastamist. Eelnevat arvestades peab hageja ise hagiavalduses märkima, kelle

vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust kostja isiku

tuvastamiseks kohtu poolt või kaasabil.

10.4. Avaldaja taotleb praegusel juhul andmete välja nõudmist Telia Eesti AS-lt, kes pakub

oma klientidele võimalust kasutada internetiteenust. Kolleegium selgitab, et sideettevõtjalt

andmete nõudmist reguleerib elektroonilise side seadus (ESS). ESS § 101 lg 1 kohaselt peab

sideettevõtja tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda

ilma seadusliku aluseta ligi talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmetele

kliendi ja teiste isikute kohta. ESS § 1111 lg 11 p 5 järgi edastatakse sama paragrahvi lg-tes 2

ja 3 nimetatud andmed (nt kliendi nimi) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule.

Teabe andmise kohustust täpsustab ESS § 1141, mille järgi peab sideettevõtja esitama kohtule

4 (4)

tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus

ettenähtud alustel ja korras olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja 3.

Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud alust ja korda

andmete väljanõudmiseks kostja isiku väljaselgitamiseks. Tõe tuvastamiseks näeb

tsiviilkohtumenetluse seadustik ette juba menetluses olevas asjas tõendite kogumise

menetlusosalise esitatud väite hindamiseks (TsMS § 236 lg-d 1 ja 3, § 279), millega aga

praegusel juhul tegemist ei ole. Samuti tuleneb ESS § 1111 lg-test 3 ja 4 koosmõjus ESS § 106

lg-ga 3 sideettevõtjale kohustus säilitada internetiühendust kasutanud kliendi tuvastamist

võimaldavaid andmeid üksnes ühe aasta aja jooksul, milline tähtaeg on nüüdseks möödunud.

10.5. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlust käsitada ka

taotlusena asjaolude eelnevaks tuvastamiseks TsMS § 244 lõike 3 tähenduses. Viidatud sätte

kohaselt

võib

isik

olukorras,

kus

menetlus

ei

ole

alanud,

taotleda

kohtult

eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks

isiku seisund või eseme seisund või väärtus; kahju või eseme puuduse põhjus; kahju või eseme

puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. Praegusel juhul ei langeks tuvastatavad

asjaolud lg-s 3 esitatud loetelu alla. Samuti ei ole taotletavaks menetlustoiminguks ekspertiisi

määramine. Seega ei ole ka TsMS § 244 lg-s 3 sätestatud eeltõendamismenetluse algatamise

alus kohaldatav.

10.6. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et TsMS § 244 ei anna võimalust

algatada eeltõendamismenetlus kostja isiku kindlaks tegemiseks.

11. Kuna kolleegium leiab, et TsMS § 244 ei näe ette kostja andmete kogumise ja väljastamise

alust, siis puudub vajadus hinnata, kas avaldaja väidetavalt esitatav põhihagi on perspektiivikas

ning sellekohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Kolleegium ei pea

vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele, mis puudutavad maakohtu määrusest välja jäetud

põhjendusi.

12. Määruse peale ei saa TsMS § 247 lg 4 teise lause järgi määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna ringkonnakohus jätab

määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Vastaspoolt esindama määratud advokaadi tasu

ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks ja mõistab avaldajalt välja maakohus pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)