2-19-15309/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15309

Kohtuasi

AS-i Morrison Invest hagi COCO Art Club OÜ ja X

vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

COCO Art Club OÜ ja X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065),

esindaja Raivo Salumäe

Kostjad

COCO Art Club OÜ (registrikood 14583011), seaduslik

esindaja juhatuse liige X

X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda COCO Art Club OÜ ja X Harju Maakohtu 20.05.2021 otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja hageja nõue

1. AS Morrison Invest (hageja/üürileandja) esitas 02.10.2019 Harju Maakohtule hagi COCO

Art Club OÜ (kostja I/üürnik) ja X (kostja II/käendaja) vastu. Hageja palus kostjatelt välja

mõista 17 080,41 eurot, millest 6 420 eurot kostjalt II kui käendajalt. Kostja II käendas üürniku

lepingulisi kohustusi summas 6 420 eurot (lepingu p 5.18.).

2. Asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjaga I 13.11.2018 üürilepingu Tallinnas, Narva mnt 50

hoones nr 1 esimesel korrusel asuvate äriruumide kasutamiseks perioodil 01.12.2018-

30.11.2019. Üürileping lõppes üürniku 09.07.2019 avalduse alusel 09.11.2019 vastavalt

lepingu p-le 7.6.2. nelja kuu möödumisel hageja teavitamisega lepingu lõpetamise soovist.

Puudus muu alus lepingu varasemaks lõpetamiseks.

Kostjal I jäi tasumata perioodi märts – september 2019 üüri- ja kommunaalteenuste arved

(lepingu p-d 3.3. ja 3.4.). Põhivõlg moodustas 8 759,48 eurot. Hagejal oli õigus nõuda viivist

0,5% päevas (lepingu p 5.2.). Kostja viivisevõlg oli 3 436,12 eurot. Kostja I tasus tagatisraha

2 140 eurot (lepingu p 3.1). Hageja arvestas sellest summast tasutuks viivised (lepingu p-d 3.2

ja 5.13). Viivisenõue moodustas seega 1 296,12 eurot.

Kostja I värvis hagejaga kooskõlastamata ruumid üle (lepingu p-de 4.2.8. ja 4.2.9 rikkumine).

Hagejal oli õigus nõuda selle eest leppetrahvi 900 eurot (lepingu p 5.5.). Kostja I pidi hüvitama

mh kahju, mis tekkis omavoliliste ehitustöödega seoses. Kahju suurus käibemaksuga oli 6 124,8

eurot. Lisaks pidi kostja I hüvitama valehäire ja turvafirma väljasõidu kulud 78 eurot (lepingu

lisa nr 2). Lepingu lõppemisel jättis kostja I hagejale tagastamata külmiku ja seinapildid. Üürnik

pidi hüvitama piltide ja külmiku maksumuse kokku 900 eurot käibemaksuga.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Seinte värvkatte uuendamine

oli dekoreerimine, mitte ehitus ega remont. See ei vajanud hageja kirjalikku kooskõlastamist ja

leppetrahvi ei saanud nõuda. Kostjad seinte värvimisega kahju ei tekitanud ja kahju suurus oli

tõendamata. Kostjad ei võtnud kadunud pilte ega külmikut. Kahju suurus oli ka tõendamata.

Kostjad valehäiret ega turvafirma väljasõitu ei põhjustanud. Hageja ei osutanud

kommunaalteenuseid lepinguga ettenähtud korras ja mahus.

Kostja I ütles lepingu 01.07.2020 üles ja vabastas ruumid 09.07.2019. Alates nimetatud

kuupäevast kostja I ruume ega hageja teenuseid ei kasutanud. Kostja I ei pidanud sellest ajast

tasuma üüri ega kommunaalteenuste eest. Alternatiivselt esines üürnikul üürihinna alandamise

nõue 50% võrra.

Lepingus ettenähtud viivisemäär oli ebamõistlikult suur ja käendaja suhtes tühine. Lepingu

p 5.2. kohaselt oli viivisenõude esitamise eelduseks vaja tuvastada kostja I süü. Seda pole aga

põhjendatud ega tõendatud. Tagatisega olid kaetud kõik seaduslikud ja esimestena

sissenõutavaks muutunud nõuded.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt

16 680,40 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 6 420 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt

kostjate kanda. Kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 2 625 eurot.

Kohus leidis, et üürilepingu pooled leppisid kokku lepingu p-s 7.6.2, et leping loetakse

lõppenuks kui üks pool teatab teisele ette neli kuud lepingu lõpetamise soovist. Äriruumide

üürileping lõppes üürniku 09.07.2019 avalduse alusel 09.11.2019. Puudus õigus lepingu

lõpetamiseks muul alusel.

Kostjatelt tuli välja mõista üüri ja kommunaalteenuste võlg 7 781,48 eurot. Puudusid asjaolusid

võla välja mõistmata jätmiseks ja üürihinna alandamiseks 50% võrra. Hageja nõue kahju

hüvitamiseks seinapiltide osas oli tõendamata. Nõue seoses külmiku tagastamata jätmisega oli

tõendatud ja põhjendatud v.a. külmiku maksumus käibemaksu osas. Selles osas oli hageja nõue

põhjendatud 500 eurot, st külmiku maksumus käibemaksuta. Lepingu p 4.2.14. järgi ja lisa nr 2

kohaselt pidi üürnik hüvitab turvafirma valehäirete ja väljasõitude eest. Hageja tõendas kahju

olemasolu ja selle suurust. Ruumide värvimine kuulus parendustööde alla ja vajas lepingu järgi

hagejaga kooskõlastust, mille kirjalikku olemasolu kohus ei tuvastanud (lepingu p 4.2.8.).

Ruumide dekoreerimine tähendas kaunistamist. Hagejale tekitati omavolilise üle värvimisega

kahju, sest üüritud ruumi puhul oli tegemist muinsuskaitselise objektiga, mille lisaväärtuseks

oli koos ehitisega muinsuskaitse alla kuuluv seinadekoor. Hageja põhjendas ja tõendas kahju

tekkimist. Kostjad kahju hüvitamise välistavaid asjaolusid ei tõendanud. Hageja viivisenõue oli

terves ulatuses põhjendatud. Lepingu p 5.18. järgi oli kostja II vastutuse piirmäär 6 420 eurot.

Seega tuli kostjalt I välja mõista 16 680,40 eurot, millest kostja II vastutas piirmäära ulatuses.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja II esitas 21.06.2021 apellatsioonkaebuse. Kostja II selgitas, et ta ei mõista

õigusstruktuure ja kohtu tööd ning ei valda eesti keelt. Seoses leviva COVID-19 pandeemiaga

oli kaebaja olukord finantsilise kui psühholoogilise kohapealt keeruline. Maakohtus olnud

esindajaga esindusõigus lõppes. Kostja II taotles kohtult täiendavat tähtaega uue esindaja

leidmiseks ja raha kogumiseks riigilõivu tasumiseks. Lisaks soovis kostja II võimalust uute

tõendite esitamiseks. Kostja esitas sama apellatsiooni uuesti 02.07.2021.

6. Ringkonnakohus jättis 05.07.2021 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja tasumata

oli riigilõiv. Kaebusest ei nähtunud, kas mõlemad kostjad vaidlustasid maakohtu otsust.

7. Kostjaid maakohtus esindanud esindaja teatas 08.07.2021, et kliendileping kostjatega lõppes

ja apellatsiooniastmes esindamiseks puudus esindajal esindusõigus.

8. Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ja puudusi ei kõrvaldanud. Ringkonnakohus

pikendas 06.09.2021 puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei

vastanud ja puudusi ei kõrvaldanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 3 ja lg 2 alusel keelduda.

Kostja II esitas apellatsioonkaebuse kaebuse esitamise viimasel päeval (21.06.2021) ja palus

kohtult tähtaja pikendamist esindaja leidmiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kuivõrd hageja nõue

oli esitatud mõlema kostja vastu (osaliselt solidaarne nõue) ja kostja II oli kostja I seaduslik

esindaja (juhatuse liige), siis eeldab ringkonnakohus, et kaebus oli esitatud mõlema kostja poolt.

10. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab

apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine (TsMS § 637 lg 2).

Apellatsioonkaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-te 2-3 nõuetele.

Apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas: 1) kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse

kuupäev ja tsiviilasja number; 2) apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises

ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu

lahendit apellant taotleb; 3) apellatsioonkaebuse põhjendus; 4) kaevatava otsuse

kättetoimetamise aeg.

Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus

oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus

ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu

ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet

tõendada.

Ringkonnakohus selgitas kostjatele eeltoodut, mh selgitas kohus taotluste esitamise õigust

apellatsiooniastmes. Kostjad kohtu määratud tähtajaks eelviidatud puudusi ei kõrvaldanud.

Arvestades kaebuse sisu, pole see menetluskõlbulik ja selle menetlemine pole esinevate

puuduste tõttu võimalik. Kohus ei saa apellandi asemel ise asuda sisustama apellatsioonkaebust.

11. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud

riigilõivu (TsMS § 637 lg 1 p 3).

Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu vastavalt

kaebuse ulatusele. Kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette

nähtud riigilõiv, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad

andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks

riigilõivu või kautsjoni tasumisel (TsMS § 339 lg 3).

Kostjad kohtu määratud tähtajaks riigilõivu (vastavalt kaebuse ulatusele) ei tasunud. Seega on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine takistatud riigilõivu puudumise tõttu.

12. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb poolte apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kuna

hagejal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule

kostjatel hüvitada hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

13. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte kostjatele ja edastab teadmiseks hagejale (TsMS

§ 638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjatele

füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)