2-20-17674/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohtu menetluses on A. B. (hageja) hagi UÜ WagdlandPro (kostja) müügigarantii täitmise Kostja on usaldusühing, mille täisosanikuks on MTÜ X. Mittetulundusühing X likvideeriti
Legislator headnote
AI generated2-20-17674/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohtu menetluses on A. B. (hageja) hagi UÜ WagdlandPro (kostja) müügigarantii täitmise Kostja on usaldusühing, mille täisosanikuks on MTÜ X. Mittetulundusühing X likvideeriti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Anni Haas
Määruse tegemise aeg ja koht
27.10.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-17674
Tsiviilasi
A. B. hagi UÜ WagdlandPro vastu müügigarantii
täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja nõuded kostja 1 vastu 3500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja A. B. (xxx)
Kostja 1 UÜ WagdlandPro (14935266)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta A. B. hagi UÜ WagdlandPro müügigarantii täitmise nõudes läbi
vaatamata.
2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
Kohtu menetluses on A. B. (hageja) hagi UÜ WagdlandPro (kostja) müügigarantii täitmise
nõudes.
Kostja on usaldusühing, mille täisosanikuks on MTÜ X. Mittetulundusühing X likvideeriti
ja kustutati registrist 17.02.2021.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma
2(2)
sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida
(ÄS § 128 lg 1). Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada (ÄS § 131 lg 1).
Seega on usaldusühing teovõimeline juhul, kui usaldusühingul on olemas teovõimeline
täisosanik. Kostja on usaldusühing, mille täisosanikuks on MTÜ X.
Mittetulundusühingu
õigusvõime
tekib
mittetulundusühingu
kandmisega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega
registrist (MTÜS § 2 lg 1 ls 2). MTÜ X kustutati registrist 17.02.2021. Seetõttu on MTÜ X
õigusvõimetu ja vastavalt ka teovõimetu.
Kuna kostjal puudub teovõimeline esindaja, on kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu.
Seetõttu ei ole kohtul võimalik kehtivalt toimetada kostjale kätte menetlusdokumente ega
teha tagaseljaotsust, sest tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on hagi ja menetlusse võtmise
määruse nõuetekohane kättetoimetamine kostjale.
Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb
vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks
täisühinguks (ÄS § 134 lg 1 ls 2). Usaldusühingu ümberkujundamine juhul, kui ühingusse
jääb ainult usaldusühing, ei ole seaduse kohaselt võimalik. Seetõttu ei ole kostja tegevuse
jätkamine tekkinud olukorras võimalik. Usaldusühingul puuduvad juhtorganid. Seetõttu ei
ole kohtul võimalik määrata kostjale juhatuse asendusliiget. Kohus ei saa määrata ühtegi
isikut sundkorras täisosanikuks, kes kohustub vastutama kostja eest kogu oma varaga.
Seetõttu ei ole võimalik kostja teovõimelisuse taastamine kohtu poolt ja hagejal ei ole
võimalik käesoleva menetluse kaudu oma nõudeid sisse nõuda. Kohus jätab hagi TsMS § 423
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
Hagejal saab oma nõude rahuldamiseks algatada kostja suhtes sundlõpetamise menetluse,
mille käigus läbiviidavas likvideerimismenetluses saab hageja esitada oma nõuded kostja
vastu.
Asja menetlenud kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised
menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse
(TsMS § 173 lg 4). Kohus võib jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või
ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast. Seetõttu leiab
kohus, et oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda ja kohus jätab menetluskulud
TsMS § 162 lg 4 alusel poolt endi kanda.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik