2-21-8011/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8011

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 017/2008/3377 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Puudutatud isik kohtutäitur Priit Petter, lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 7. juuni 2021 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks

Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 8. aprillil 2021 avalduse täiteasjas nr 017/2008/3377 täitemenetluse

lõpetamiseks aegumise tõttu.

Täiteasja nr 017/2008/3377 täitedokumendiks on Harju Maakohtu 3. aprilli 2008 kohtulahend

tsiviilasjas nr 2-06-34790, mis esitati esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 29. aprillil 2008.

Sissenõudja C nõude täitmine on aegunud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

157 lg-st 1. Kohtutäitur Priit Petteri (puudutatud isik) kohtutäituri tasu otsus on aegunud TsÜS

§ 157 lg 1 alusel, kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohaselt on

kohtutäituri tasu otsus täitedokumendiks. Alternatiivselt palus avaldaja kohtutäituri tasu suurust

vähendada, kuna põhinõue on aegunud ning põhinõude täitmist ei ole täies ulatuses toimunud.

Avaldaja ei ole enne hagiavalduse esitamist kohtutäituri poole nõude aegumise kohaldamiseks

pöördunud. Aegumise avalduse esitamisel ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust. Avaldaja ei vaidlusta kohtutäituri otsust, vaid on esitanud avalduse kohtutäituri tasu

täitmise aegunuks tunnistamiseks. Avaldaja ei vaidle vastu, et avalduse rahuldamine ei vabasta

teda täitekulude kandmisest. Avaldaja soovib, et kohus tunnistaks puudutatud isiku nõude

täitmise aegunuks.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldus on alusetu, kuivõrd avaldaja on jätnud läbimata kohtueelse menetluse

kohtutäituri juures (TMS § 218) ning avalduselt on tasumata riigilõiv. Võlgniku avaldus

täitmisele antud nõude täitmise aegunuks tunnistamiseks ei vabasta võlgnikku täitekulude

tasumisest.

3. Harju Maakohus eraldas 17. mai 2021 määrusega iseseisvasse menetlusse avaldaja avalduse

kohtutäituri tasuotsustele aegumise kohaldamiseks ning andis tsiviilasjale uueks numbriks

2-21-8011.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 7. juuni 2021 määrusega avalduse läbi vaatamata, menetluskulud

avaldaja kanda ning määras kindlaks ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulud 240 eurot ja viivise.

Maakohus leidis, et kuna avaldaja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu

kohtutäituri tasu otsusest tuleneva nõude puhul, mille kohta ei ole avaldaja esitanud

kohtutäiturile avaldust, tuleb avaldaja avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et mõistlikuks tasumääraks on 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning

puudutatud isiku esindaja ajakulu on arvestades tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust

põhjendatud 2 tunni ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas 21. juunil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega saata asi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus asja maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks

ei saada, palub avaldaja jätta menetluskulud poolte endi kanda või vähendada puudutatud isiku

menetluskulusid mõistliku ulatuseni.

Seadus ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Avaldaja taotles kohtult kohtutäituri

nõude aegunuks tunnistamist, mitte ei esitanud kaebust kohtutäituri otsusele või kohtutäituri

tegevusele/tegevusetusele. Avaldaja ei saaks esitada kaebust kohtutäituri otsusele või

tegevusele, sest tasu otsus koostati 29. aprillil 2008. Seega on tasu otsuse koostamisest möödas

rohkem kui 10 päeva ning TMS § 217 lg 1 ei tule kõne alla. Avalduse aluseks on TMS § 2231

lg 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

Puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi tema enda kanda,

kui kohus leiab, et avaldust ei saa menetlusse võtta. Puudutatud isiku õigusabile kantud kulud

ei ole põhjendatud ega mõistliku suurusega, mistõttu tuleb need jätta puudutatud isiku enda

kanda.

6. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei saa saata asja

maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks, kuivõrd maakohus on avalduse 16. aprilli

2021 määrusega menetlusse võtnud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Kolleegium leiab, et maakohus jättis avalduse ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.

9.1. Maakohtu põhjenduse kohaselt ei ole avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki

saavutada, kuna avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust kohtutäituri tasu otsusest

tuleneva nõude osas täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Sealjuures ei ole maakohus

selgitanud, millisest õigusnormist tulenevalt on avaldajal kohustus täituri tasu otsuse

aegumisele tuginemise puhul esitada esmalt vastavasisuline avaldus kohtutäiturile. Maakohus

viitas põhjendustes TMS § 2231 lg 1 esimesele lausele, mis sätestab, et võlgnik võib esitada

kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud

kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest

on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on

täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise

kohta.

9.2. Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 481 võimaldab võlgnikul

esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning

TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine

kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk võimaldada

võlgnikul valida kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel nähtub nii viidatud sätete

sõnastusest kui ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (315 SE seletuskiri, lk 7). Samuti ei ole nõude täitmise

aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras

(315 SE seletuskiri, lk 7).

9.3. Eeltoodut arvestades ei olnud avaldajal kohustust pöörduda kohtutäituri tasu otsusest

tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri poole, mistõttu tuleb

maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)