3-20-2080/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2080

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2020 otsuste nr P6-

2020-207580

ja

P6-2020-207587

ning

02.10.2020

vaideotsuse nr 8-3/20539-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Kolmas isik – Y

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.11.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja, kolmanda isiku ja nende laste nimed

tähemärkidega.

3-20-2080

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (kolmas isik, laste isa) esitas Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) 22.07.2020 avalduse

laste A ja B eest lapsetoetuse saaja vahetamiseks. Alates laste emast X (kaebaja) lahutuse

jõustumisest 2019. a detsembris elavad lapsed püsivalt koos isaga aadressil xxxxxxx, Tallinn.

Laste ema ajutine elukoht on hetkel xxxxxxx, Tallinn. Seejuures on xxxxxxx majaomaniku

poolt algatatud kohtumenetlus kaebaja vastu eluruumi vabastamiseks. Laste kulud on 90-95%

ulatuses olnud isa kanda. Sellises olukorras on õiglane, kui ka lapsetoetused laekuksid isale.

Laste ema keeldub toetuse saaja vahetamisest.

2. Vastustaja küsis 28.07.2020 kaebajalt arvamust peretoetuse ümbermääramise kohta.

3. Kaebaja ei nõustunud 28.07.2020 vastuses peretoetuse ümbermääramisega laste isale.

Kolmas isik kasutab kaebaja kallal emotsionaalset vägivalda ja esitab politseile põhjendamatuid

avaldusi. Elatakse jätkuvalt ühisel elamispinnal (kuigi mõnevõrra eraldatult) ja laste eest

hoolitsetakse ühiselt. Mõlemal vanemal on lastega seotud kulutusi. Seega on lapsetoetuste

ümbermääramine põhjendamatu.

4. Vastustaja esitas 28.07.2020 Pirita Linnaosa Valitsusele (LOV) abipalve A ja B tegeliku

elukoha väljaselgitamiseks. Paluti tuvastada, kellega koos lapsed elavad ja kes tegeleb

igapäevaselt laste kasvatamisega.

5. Pirita LOV vastas 04.08.2020, et tegi 04.08.2020 ette teatamata kodukülastuse aadressile

xxxxxxxx, Tallinn. Kodus oli kolmas isik ja A. Kolmanda isiku sõnul viibis B lastelaagris. A

kinnitas, et nad elavad koos õega isa juures. Igapäevaselt tegeleb laste kasvatamisega laste isa.

6. Vastustaja lõpetas kaebajale 11.08.2020 otsustega nr P6-2020-207580 ja P6-2020-

207587 tema laste A ja B kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsetoetus) maksmise alates

01.09.2020, sest Pirita LOV teavitas vastustajat, et lapsed on arvatud teise vanema pere

koosseisu.

7. Vastustaja määras kolmandale isikule 11.08.2020 otsustega nr P6-2020-207607 ja P6-

2020-207609 tema laste A ja B kasvatamiseks lapsetoetuse 60 eurot kuus alates 01.09.2020.

8. Kaebaja esitas vastustajale 17.08.2020 vaide 11.08.2020 otsuste nr P6-2020-207580 ja

P6-2020-207587 tühistamiseks ning endise olukorra taastamiseks. A ja B on ka kaebaja pere

liikmed. Otsused on tehtud laste isa poolt esitatud eksliku teabe alusel. Erinevalt laste isast,

kellel on piisavalt rahalisi vahendeid, on lapsetoetus kaebaja jaoks oluline osa laste kulude eest

tasumisel.

9. Vastustaja küsis 07.09.2020 päringus kaebaja tegelikku elukohta ja tõendeid selle kohta,

kumb vanematest laste kasvatamisega tegeleb.

10. Kaebaja selgitas vastustajale, et nad elavad kolmanda isikuga alates aastast 2004 viimase

emale kuuluvas majas aadressil xxxxxxx. Sealjuures on nad elanud aastast 2007 hoone tervel

teisel korral, kus asub kahe sissepääsuga korter nr 4. Ühe sissepääsu juures asuvat tuba on kogu

aeg kasutatud töötoana/kabinetina ja nimetatud korteriks nr 7. Reaalselt korterit nr 7 olemas ei

ole, nagu ka ehitisregistrist nähtub. Tegelikkuses ei eksisteeri ka korterit nr 4, kuigi see on

ehitisregistrisse kantud. Ka postkastil on kirjas xxxxxxxx. Üürnike postkastid asuvad xxxxx

põiktänava poolel. Kaebaja elukoht ei ole võrreldes aastatega 2008, 2011 või 2019 muutunud.

Kolmas isik piirab juba mõnda aega kaebaja igapäevast juurdepääsu laste juurde, lukustades

laste toa ja töötoa vahelise ukse ning barrikadeerides seda puuprussi ja mööbliga. Teisest uksest

keelatakse kaebajal liikuda ja ka lastel keelatakse sealt käia, kuigi vanem tütar siiski käib.

Lapsed kardavad isa keelust üle astuda. Seega ei ole kaebaja kuhugi kolinud ja ta elab jätkuvalt

3-20-2080

3(8)

samal elamispinnal. Lihtsalt kolmas isik piirab kaebaja võimalusi lastega normaalselt suhelda.

Kaebaja hoolitseb laste vajaduste eest sama palju kui kolmas isik. Laste isa ei vaja juba oma

varandusliku seisu tõttu vastustaja poolt makstavat lapsetoetust. Seda erinevalt kaebajast,

kellele on see olnud oluline osa lastega seotud igakuiste kulutuste katmisel.

11. Vastustaja jättis 02.10.2020 vaideotsusega nr 8-3/20539-4 vaide rahuldamata.

Peretoetusi on õigustatud taotlema eelkõige vanem, kes last kasvatab. Kui lapsevanemad ei jõua

kokkuleppele, saab vastustaja lähtuda asjaolust, kumb vanem tegeleb rohkem laste kasvatamise

ja nende eest hoolitsemisega. Laste isa kinnitas, et lapsed elavad püsivalt tema juures ja tema

kannab enamuse lastega seotud kulutustest. Ka Pirita LOV kinnitas, et isa tegeleb laste

igapäevase kasvatamisega, ja üks lastest kinnitas, et nad elavad õega isa juures. Ametlikult

korterit nr 7 tõepoolest ei eksisteeri. Kaebaja sõnul piirab eksabikaasa tema suhtlemist lastega

ja ligipääsu. Järelikult hoolitseb laste isa laste eest rohkem ja kasvatab neid. Sellisel juhul on

laste isal õigus taotleda ja saada lapsetoetust. Lapsetoetuse puhul on oluline, et see jõuaks

lasteni. Kaebajal ja tema eksabikaasal on ühine hooldusõigus laste suhtes ehk võrdsed õigused

ja kohustused. Kui üks vanem piirab teise vanema võimalusi lastega suhtlemiseks, on olukorra

lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. Mõlemal vanemal on kohustus lapsi ülal pidada.

Elatise suuruse määramisel võidakse arvestada peretoetuse saamist ja ka lapsevanemad saavad

sellega arvestada, kui nad määratlevad lastega seotud kulude kandmist.

12. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada

vastustaja

11.08.2020

otsused

nr

P6-2020-207580,

P6-2020-207587,

P6-2020-207607 ja P6-2020-207609 ning 02.10.2020 vaideotsus.

13. Kohus jättis 20.02.2021 määrusega ennistamata kaebuse esitamise tähtaja vastustaja

11.08.2020 otsuste nr P6-2020-207607 ja P6-2020-207609 tühistamise nõuetes ning lõpetas

selles osas haldusasja menetluse. Määrus on jõustunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

14.1. Pirita LOV esitas kodukülastusel vanemale tütrele selgelt kallutatud küsimuse ja jättis

küsimata, kas ta elab ka koos emaga. Samuti jäeti välja selgitamata ema elukoht, mis on kogu

aeg olnud muutumata. Lihtsalt ema magas toas, mis on uksega ühendatud laste toaga, ja mitte

samas ruumis, kus laste isa. Samuti ei selgitanud lastekaitseametnik välja, et laste

kasvatamisega tegelevad igapäevaselt mõlemad vanemad. Lastekaitseametnik ei võtnud

ühendust laste emaga. 12.10.2020 vestlusest Pirita LOV-i lastekaitseametnikuga selgus, et

kodukülastusel jäeti ametnikele mulje, et laste ema elab kusagil kaugel ja lastest hoopis eemal.

14.2. Kui vastustaja arvates ei ole oluline, kumb vanem saab lapsetoetusi, siis on seda

veidram, et toetus määrati laste isale. Laste ema ja isa elavad lastega ühisel elamispinnal. Seega

ei ole võimalik jätta toetust määramata laste emale, kes igapäevaselt laste eest hoolitseb. Isegi

kui vanemad elaksid lahus, on vastustaja enda veebilehel selgitanud, et perehüvitiste maksmist

jätkatakse sellele vanemale, kes seni perehüvitisi sai. Omavahelisel kokkuleppel saavad

vanemad perehüvitiste saajat vahetada. Praeguses asjas ei olnud tegemist vanemate

omavahelise kokkuleppega. Vastustaja pakkus ka võimalust määrata ühe lapse toetus isale ja

teise lapse toetus emale, millega kaebaja nõustunuks, kuid millegipärast seda ei tehtud.

14.3. Kolmas isik on kaebajat süstemaatiliselt emotsionaalselt terroriseerinud, tehes politseile

põhjendamata väljakutseid. Politsei tuvastas ühise elukoha, kus kolmanda isiku väidetav

ruumide jaotus puudub. Kaebaja elab jätkuvalt samal elamispinnal nagu viimased 16 aastat ehk

3-20-2080

4(8)

koos lastega. Laste ema ja isa kasvatavad jätkuvalt lapsi koos, panustades igapäevasesse

kasvatusse enam-vähem võrdselt. Seega ei ole põhjendatud laste määramine „teise pere

liikmeks“. Kaebaja lapsed ei ole kindlasti mõne teise pere liikmed, vaid elavad jätkuvalt koos

kaebajaga (ja ka laste isaga) ning on kaebaja pere liikmed. Juriidiliselt on laste elukoht ühine

ema elukohaga aadressil xxxxxxx, Tallinn. Laste isa juriidiline elukoht on samas linnaosas asuv

kinnistu xxxxxxxx.

14.4. Laste ema ja isa varasuhe on kogu kooselu vältel olnud lahusvara. Laste isa

varanduslikust seisust lähtuvalt ei ole temal toimetuleku parandamiseks tarvis vastustaja poolt

makstavaid toetusi, küll aga on see oluline osa lastele kuluvast summast, mida katab laste ema.

Vastustaja rikkus kaebaja õigustatud ootust lapsetoetuse saamiseks ja põhjustas finantsiliste

eelarveaukude tekkimise seoses lastele tehtud ja tehtavate kulutustega.

14.5. Laste isa asus veebruaris 2021 noorema tütrega elama teise elukohta ja meelitas sinna

ka vanema tütre. Kaebajale laste uuest elukohast ei teatatud. Seega pandi kaebaja keerukasse

olukorda, kus tal oli väga raske lastega suhelda või nende eest hoolitseda. Kaebaja on palunud

lastekaitseameniku abi. Laste isa valetab, et ei tee suhtlemiseks takistusi. Lisaks on laste isa

esitanud kaebaja vastu hagi elatise saamiseks.

14.6. Laste ema panustab samuti rahaliselt laste kasvatamisse. Väited minimaalsest

ülalpidamisest on valed. Samuti on ülepaisutatud laste isa väited 90% kulude tasumisest tema

poolt.

15. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Lapsetoetuse saamise eelduseks on lapse

kasvatamine. Lapsetoetust makstakse sõltumata vanema sissetulekust ehk tegemist on

universaalse peretoetusega. Oluline ei ole vanemate varanduslik seis ega ka see, kumb vanem

laste kasvatamisse rohkem panustab. Vanematel on võimalus ise kokku leppida, kumb

lapsetoetust taotleb, ja sellesse vastustaja ei sekku. Kui lapsetoetust sama lapsega seoses

soovivad mõlemad lapsevanemad, peab vastustaja tegema otsuse. Juhul, kui leiab tõendamist

asjaolu, et üks vanematest tegeleb laste kasvatamisega rohkem, määratakse lapsetoetus sellele

vanemale. Pirita LOV-i kirja kohaselt olid ette teatamata kodukülastuse (aadressil xxxxxx) ajal

kodus kolmas isik ja A ning viimane kinnitas, et nad elavad õega isa juures. Kiri lõppes lausega

„Igapäevaselt tegeleb laste kasvatamisega laste isa.“ Vastustajal puudus põhjus kahelda Pirita

LOV-i infos. Arvestades, et kaebaja ise kinnitas, et tema suhtlus lastega ja igapäevane pääs laste

juurde on piiratud, siis järelikult tegeleb laste isa laste igapäevase kasvatamisega. Perehüvitiste

seadus (PHS) ei võimalda määrata lapsetoetust asjaolu alusel, et üks lapsevanem piirab seni

lapsetoetust saanud vanemal lapsega suhtlemise ehk võimalust oma hooldusõigust teostada.

Samuti puudub seadusest tulenev alus, mis annaks võimaluse maksta lapsetoetust edasi senisele

saajale, kui teine vanem tema suhtes emotsionaalset vägivalda kasutab. Kui ühe vanema suurem

osakaal lapse kasvatamises on leidnud kinnitust, siis ei ole võimalik määrata lapsetoetust ühe

lapse eest ühele vanemale ja teise eest teisele vanemale.

16. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

16.1. Lapsed elavad ja on juba umbes aasta elanud koos kolmanda isikuga laste emast eraldi.

Kolmas isik elab lastega aadressil xxxxxxxx, Tallinn. Kaebaja elab samal korrusel olevas

kõrvalkorteris, mis enne renoveerimist oli korter nr 7, aga pärast renoveerimistöid on

ehitisregistris korter nr 6. Vastavalt kaebaja 09.09.2020 kinnitusele on korterite nr 4 ja nr 6

vahelised uksed lukus ja mööbliga blokeeritud, nendest ei toimu mingisugust liikumist.

Mõlemal korteril on eraldi sissepääsud hoovist ja tänasel hetkel on eraldi leibkonnad (üks

leibkond kolmas isik lastega ja teine leibkond kaebaja).

3-20-2080

5(8)

16.2. Laste ema tegeleb lastega igapäevaselt minimaalselt. Vanema tütrega ei suhtle kaebaja

vahel mitmeid nädalaid, noorema lapsega suhtlemine piirdub paar korda nädalas autoga kooli

viimise ja trennist toomisega. Kolmas isik katab ca 90-95% lastega seotud igapäevastest

kulutustest. Kolmanda isiku püsikulutused lastele kuus on ca 1221 eurot, lisaks ühekordsed

kulud. Kaebaja kulutused lastele ühes kuus on ca 100-150 eurot. Kaebaja kolmandale isikule

elatist ei maksa.

16.3. Laste emal puudub seaduslik alus kasutada eluruume, mida ta määratleb enda

elukohana, ja ta peab neist kohtuotsuse kohaselt lähitulevikus lahkuma (tsiviilasi nr 2-19-

19804). Laste ema ei saa väita, et ta elab lastega koos elukohas, kus tal endal puudub õigus

elada ja kust ta peab lähitulevikus kohtuotsuse alusel lahkuma. Samuti eirab kaebaja

täitemenetluses olevat kohtuotsust maksta majaomanikule ruumide ebaseadusliku kasutamise

eest kasutuseelise hüvitist (tsiviilasi nr 2-20-13656). Kaebaja ei maksa majaomanikule laste ega

enda eest kommunaalkulusid.

16.4. Vale on kaebaja väide, et kolmas isik kasutab tema suhtes emotsionaalset vägivalda.

Kaebaja on ise esitanud kohtule politsei tõendi, kus on kirjas, et ta on süüdistatavana üle

kuulatud kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Samuti on kaebaja süüdistatav kriminaalasjas nr

xxxxxxxxxx. Seega ei ole politsei väljakutsed põhjendamatud.

16.5. Vale on kaebaja väide, et kolmas isik takistab tal lastega suhelda. Lapsed on suured (9-

ja 15-aastased), omavad kõiki elektroonilisi sidevahendeid ja liiguvad aktiivselt väljaspool

kodu. Kolmandal isikul ei ole kuidagi võimalik takistada laste ema ja laste kohtumisi ja

suhtlemist. Kolmas isik on korduvalt pakkunud kaebajale võimalust leppida lastega kokku

suhtlemise kord mistahes talle ja lastele sobiva graafikuga. Küll ei soovi kolmas isik pingeliste

suhete tõttu laste ema viibimist tema ja laste elukohaks olevas korteris. Laste emal on vaba

võimalus suhelda lastega igal ajal väljaspool kolmanda isiku elukohta. Noorema tütrega kohtub

kaebaja ca paar tundi nädalas, vanema tütrega vahetab paar sõnumit nädalas.

16.6. Seoses xxxxxxxx korteri remondiga ja keeruliste suhetega eksabikaasaga elab kolmas

isik koos lastega alates 24.02.2021 ajutiselt aadressil xxxxxxxx, Tallinn.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kuna kohus jättis 20.02.2021 määrusega kaebetähtaja vastustaja 11.08.2020 otsuste nr P6-

2020-207607 ja P6-2020-207609 (millega määrati lapsetoetused isale) tühistamise nõudes

ennistamata ja lõpetas nende otsuste osas asja menetluse ning see määrus on jõustunud, siis on

praeguses asjas vaidluse all vaid vastustaja 11.08.2020 otsused nr P6-2020-207580 ja P6-2020-

207587, millega lõpetati lapsetoetuste maksmine emale, ning 02.10.2020 vaideotsus. Kuigi

otsused nr P6-2020-207607 ja P6-2020-207609 ei ole praeguse vaidluse esemeks, tuleb neid

otsuseid käsitleda asja raames sedavõrd, kuivõrd need on seotud otsustega nr P6-2020-207580

ja P6-2020-207587.

18. Vaidlus toimub selle üle, kummal vanemal on õigus taotleda lapsetoetuste maksmist.

Asjaoludest nähtuvalt maksti laste A ja B eest lapsetoetusi kuni 31.08.2020 laste emale ja alates

01.09.2020 laste isale.

19. Kohtu hinnangul on vastustaja otsused nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587

õigusvastased.

20. Vastustaja on viidanud otsustes mh valedele normidele. Asjaoludest ja rahvastikuregistri

andmetest nähtuvalt on A ja B kaebaja ja kolmanda isiku ühised lapsed. Seega ei ole vastustaja

3-20-2080

6(8)

otsustes nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 toodud viited PHS § 25 lg 1 p-dele 2 ja 3

praeguses asjas asjakohased.

21. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi lg 4 järgi ei

pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus

rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.

22. Lapsetoetus on PHS § 16 lg 1 p 1 järgi üks peretoetuse liike, mille saamise õigus on lapsel

(PHS § 17 lg 1). Samas on peretoetuse taotlemise õigus last kasvataval vanemal (PHS § 25

lg 1). Kuna PHS § 15 järgi on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine, siis puudutab lapsetoetuse

maksmine vaieldamatult vanema eelarvelisi vahendeid ja lapsetoetuse maksmise lõpetamine

ühele vanematest saab piirata selle vanema õigusi. Järelikult on lapsetoetuse maksmise

lõpetamise otsus selline haldusakt, mida tulnuks HMS § 56 lg 1 järgi kirjalikult põhjendada.

23. PHS § 25 lg 1 järgi on peretoetuse taotlemise õigus last kasvataval vanemal. Lapse

kasvatamine eeldab lapsega koos elamist ja tema eest igapäevast hoolitsemist. Seega on

lapsetoetuse määramisel oluline välja selgitada, kus ja kellega koos laps elab (PHS § 26 lg 2).

Oluline ei ole, kumb vanematest kannab lapsega seoses suuremaid kulusid või kumb vanematest

on majanduslikult paremini kindlustatud. Kuna lapsetoetuse saamise õigus on just lapsel, siis

peab lapsetoetuse maksmine last kasvatavale vanemale tagama selle, et toetus jõuab ka

tegelikult lapseni ja täidab toetuse maksmise eesmärki.

24. Otsuste nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 ainus põhjendus on see, et Pirita LOV

teatas vastustajale, et laps on arvatud teise vanema pere koosseisu, järelikult puudub

perehüvitise maksmiseks õiguslik alus. Kohtu hinnangul on selline põhjendus praeguse

vaidlusega seotud asjaolusid arvestades ilmselgelt liiga napp. Vastustaja on jätnud välja

uurimata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (HMS § 6) ja on teinud otsuse ebapiisava

teabe alusel. Olukorras, kus kolmas isik kinnitas, et vanemad elavad lahus ja lapsi kasvatab isa,

ning kaebaja kinnitas, et elatakse jätkuvalt ühisel elamispinnal ja kasvatatakse koos lapsi, ei

saanud vastustajal olla piisavalt teavet lapsetoetuse ümber määramiseks teisele vanemale.

Vastustaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kolmanda isiku viidatud korterit nr 7

ehitisregistri andmetel elamus aadressil xxxxxxx, Tallinn ei eksisteeri. Seega ei ole kolmanda

isiku esitatud teave kooskõlas avalikust registrist nähtuva teabega. Ka Pirita LOV-i vastuses

sisalduv teave on liiga napp. Muu hulgas ei nähtu Pirita LOV-i vastusest, kas on püütud välja

selgitada ka kaebaja elukohta ja tema seisukohta laste elukoha osas. Järelikult oli Pirita LOV-i

poolt välja selgitatud teave ühekülgne. Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline oli kaebaja ja

kolmanda isiku täpsem elukorraldus. Sellise vastuolulise ja ebapiisava teabe alusel tehtud otsus

pidanuks olema iseäranis hästi põhjendatud, samuti pidanuks sealt nähtuma, millistele

asjaoludele tuginevalt tuvastas vastustaja, et lapsed elavad tegelikult isa juures.

25. Kuigi ka vaideotsuse põhjendus võinuks olla põhjalikum ja enne vaideotsuse tegemist

võinuks asjaolusid põhjalikumalt uurida, on vaideotsuses siiski piisavalt põhjendatud, milliste

asjaolude alusel on loetud lapsed isa pere liikmeks ja otsustatud määrata lapsetoetused isale.

Kohtu hinnangul võib lugeda otsuste nr P6-2020-207580 ja P6-2020-207587 andmisel tehtud

vead vaidemenetluses kõrvaldatuks. Seega puudub alus ja põhjus neid otsuseid tühistada.

26. Kohus leiab, et vastustaja on vaideotsuses õiguspäraselt leidnud, et lapsed elavad koos

isaga. Seda kinnitavad lisaks kaebaja ja kolmanda isikuga seotud teistes kohtuasjades kohtute

poolt tuvastatud asjaolud.

3-20-2080

7(8)

27. Kaebaja ja kolmanda isiku abielu lahutati Harju Maakohtu 18.10.2019 otsusega asjas nr 2-

19-2587 kolmanda isiku hagi alusel ja maakohtu otsus jõustus 17.12.2019. Kuigi abielu on

lahutatud, on kaebaja keeldunud senisest elukohast lahkumast. Harju Maakohtu 11.12.2020

otsusest asjas nr 2-19-19804 nähtub, et elamu aadressil xxxxxxxx, Tallinn, milles nii kaebaja

kui kolmas isik vaidlusaluste otsuste tegemise ajal elasid, kuulub kolmanda isiku emale C.

Kaebajal puudus seaduslik alus selles elamus elada ja omanik esitas talle valduse vabastamise

nõude, mida kaebaja ei täitnud. Maakohus rahuldas kinnistu omaniku hagi, mõistis kinnistu

kaebaja valdusest välja ja otsustas, et kui kaebaja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, kuulub ta

kinnistult välja tõstmisele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.05.2021 otsusega kaebaja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Praeguse hetke seisuga ei ole

maakohtu otsus veel jõustunud.

28. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kohaldas Harju Maakohus 04.02.2021 määrusega asjas

nr xxxxxxxx prokuratuuri taotlusel kaebaja suhtes lähenemiskeeldu, keelates tal viibida

kolmanda isiku elukohaks olevas korteris aadressil xxxxxxxx, Tallinn ning läheneda

kolmandale isikule avalikes kohtades lähemale kui 100 m. Määrus on jõustunud.

Lähenemiskeeld tühistati Harju Maakohtu 16.06.2021 määrusega. Maakohus tuvastas, et

kaebaja ja kolmas isik elasid enne lahutust kolmanda isiku emale kuuluvas kahest korterist

kokku ehitatud suures korteris aadressil xxxxxxxx (korterid 4 ja 7). Pärast lahutust jäi kolmas

isik koos lastega elama suuremasse korterisse (korter nr 4) ja kaebaja väiksemasse (korter nr 7).

Lastega suhtlemine ei ole reguleeritud, lapsed on kolmanda isiku hoolitsuse all ja elavad koos

temaga. Kaebaja on sisenenud kolmanda isiku tahte vastaselt tema eluruumidesse, jätnud

lahkumisnõude täitmata ja lõhkunud kolmanda isiku korteri lukke.

29. Kohtu hinnangul kinnitavad viidatud kohtulahendites tuvastatud asjaolud, et kaebaja ja

kolmas isik ei ela koos ning lapsed elavad koos isaga. Arvestades kolmanda isiku soovimatust

pärast abielu lahutamist kaebajaga koos elada ja selleks tehtud jõupingutusi (varem ühendatud

korterite jagamine kaheks eraldiseisvaks korteriks, korteritevahelise ukse sulgemine, kaebaja

mittelubamine enda eluruumidesse), ei saa kohus kuidagi nõustuda kaebaja seisukohaga, et

nende elukorralduses ei ole toimunud muutusi, et elatakse jätkuvalt koos ja kasvatatakse ühiselt

lapsi. Vaidluse all ei ole asjaolu, et nii kaebaja, kolmas isik kui ka nende lapsed elasid

vaidlusaluste otsuste tegemise ajal elamus aadressil xxxxxxxx, Tallinn. Samas on maakohus

asjas nr xxxxxxx tuvastanud, et korterid nr 4 ja 7 asuvad eraldi ning neil on erinevad

sissekäigud. Vaatamata asjaolule, et ehitisregistri andmetel puudub vaidlusaluses elamus korter

nr 7, on selleks peetav eluruum (kolmanda isiku kinnitusel on hetkel tegemist korteriga nr 6)

maakohtu määrusest nähtuvalt käsitletav iseseisva ja korterist nr 4 eraldiseisva korterina, mis

on jäetud pärast abielulahutust kaebaja kasutusse. Seevastu kolmas isik elab koos lastega

korteris nr 4. Arvestades ka asjaoluga, et kolmas isik on keelanud kaebajal siseneda tema

eluruumidesse, takistanud seda ukse sulgemisega, nõudnud korduvalt kaebaja lahkumist enda

eluruumidest, palunud politsei abi kaebaja lahkuma sundimisel enda eluruumidest ja taotlenud

kohtult kaebajale lähenemiskeelu seadmist, siis saab sellest järeldada, et kaebaja ja kolmas isik

elavad eraldi ning on eraldi leibkonnad/perekonnad.

30. Kaebaja ei vaidle vastu kolmanda isiku väitele, et lapsed elavad ja elasid vaidlusaluste

otsuste tegemise ajal kolmanda isiku eluruumides/korteris. Selle asjaolu on tuvastanud ka

maakohus asjas nr xxxxxxx. Kuigi kaebaja suhtleb endiselt mõlema lapsega, sõidutab neid

kooli/trenni ja kannab osa lastega seotud kuludest, ei saa veel sellest asjaolust tuletada, et lapsed

elavad koos kaebajaga. Ainuüksi samas kortermajas elamist ei saa pidada koos elamiseks. Koos

elamise all peetakse silmas samades eluruumides elamist, kus laps on vanema järjepideva hoole

ja järelevalve all. Kuna lapsed elavad isaga samades eluruumides/korteris, siis elavad nad

järelikult koos isaga. Sellest järeldub ka, et isa kasvatab neid. Lapsed ei ela emaga samades

eluruumides/korteris, järelikult ei ole nad ema järjepideva hoole ja järelevalve all ega emaga

3-20-2080

8(8)

samas leibkonnas. Kaebajal on keelatud siseneda kolmanda isiku eluruumidesse. Kaebaja ei

väida, et lapsed veedaksid suurema osa oma vabast ajast ema eluruumides. Seega puudub

igasugune alus pidada lapsi koos emaga elavaks.

31. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või

peamiselt elab. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p 6 järgi on elukoha andmed

rahvastikuregistrisse kantavateks isikuandmeteks. RRS § 6 lg 1 järgi rahvastikuregistrisse

kantud andmete õigsust eeldatakse ja sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse avaliku ülesande

täitmisel rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest.

Rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja registreeritud elukohaks alates 06.01.2004 xxxxxxxx,

Tallinn. Sama aadress on registreeritud alates 09.12.2005 ka A elukohana ja alates 18.09.2011

B elukohana. Kolmanda isiku registreeritud elukohaks on alates 07.12.2012 xxxxxxxxx,

Tallinn.

32. PHS § 8 lg 3 järgi on Sotsiaalkindlustusametil lisaks rahvastikuregistris sätestatud

andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine,

peatamine või lõpetamine.

Seega ei ole rahvastikuregistri andmetel perehüvitiste määramisel ja maksmisel määravat

tähtsust, kui teiste tõendite alusel on tuvastatav, et rahvastikuregistri andmed ei vasta

tegelikkusele. Praegusel juhul ei ole kaebaja ega kolmas isik väitnud, et nad elaksid tegelikult

rahvastikuregistris välja toodud aadressidel. Seega ei ole neil aadressidel praeguse asja

lahendamisel määravat tähtsust.

33. Vastustaja peab lapsetoetuse määramisel lähtuma tegelikest faktilistest asjaoludest.

Vastustaja pädevuses ei ole hinnata, kas isa on toiminud õiguspäraselt, kui on ema nõusolekuta

otsustanud üksi laste elukoha üle. Sellekohase vaidluse saavad vanemad vajadusel lahendada

maakohtus. Seni aga, kuni lapsed elavad koos isaga, on lapsetoetuste taotlemise õigus laste isal.

Järelikult lõpetas vastustaja õiguspäraselt lapsetoetuste maksmise kaebajale.

34. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole määranud lapsetoetust ühe lapse

osas isale ja teise lapse osas emale. Selline võimalus olnuks PHS § 6 lg 1 ja § 26 lg 3 järgi juhul,

kui lapsed elanuks võrdselt mõlema vanema juures, nt üks nädal ühe vanema juures ja teine

nädal teise vanema juures. Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga. Praegusel juhul

elasid mõlemad lapsed kogu aja isa juures, seega puudus kaebajal õigus taotleda lapsetoetust ja

vastustaja lõpetas õiguspäraselt talle lapsetoetuse maksmise.

35. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

36. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108

lg 1, § 108 lg 8). Kuna vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulu

dokumente esitanud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/