2-21-13909/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-13909

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13909

Tsiviilasi

Pesutuba OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Pesutuba OÜ (rg-kood 11975147; asukoht

Kastani 183c, 50410 Tartu; e-post pesutuba@gmail.com),

seaduslik esindaja juhatuse liige T.K, e-post XXX;

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu;

telefon 740 7662, XXX; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Pesutuba OÜ (registrikood 11975147; asukoht Kastani 183c, 50410 Tartu)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata Pesutuba OÜ ajutises menetluses ajutise halduri Tiia Kalause töötasu suuruseks

649 eurot, millele lisandub käibemaks 129,80 eurot, kokku 778,80 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 584 eurot, millele lisandub käibemaks

116,80 eurot, kokku 700,80 eurot, OÜ-le Civilex (registrikood 12088721, arvelduskonto nr

XXX Swedbank).

4. Välja mõista Pesutuba OÜ-lt ajutise halduri tasu 78 eurot, sh käibemaks 13 eurot, OÜ-le

Civilex (registrikood 12088721, arvelduskonto nr XXX Swedbank).

5. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Tiia Kalaust likvideerima Pesutuba OÜ kui juriidilisest

isikust

võlgnik

kahe

kuu

jooksul

käesoleva

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta.

6. Määrata Pesutuba OÜ raamatupidamisdokumentide hoidjaks Pesutuba OÜ juhatuse liige

T.K. (isikukood XXX, e-post XXX).

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse lõpetamisest

teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise

kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud

Pesutuba OÜ esitas kohtule 05.09.2021 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid vähemalt 46 946,42 euro ulatuses ja vara

puudub. T.K. omandas Pesutuba OÜ osa 29.03.2021 ning kanti juhatuse liikmena äriregistrisse

03.05.2021. Ehkki müügilepingu sõlmimisele eelnevalt kinnitas Pesutuba OÜ osanik J.V, et üürivõlg

K.O. on 15 877,11 eurot, maksuametile 5100 eurot, selgus müügilepingu sõlmimisele järgnevalt, et

tegelik võlg üürileandjale oli 24 795,13 eurot ning maksuvõlg 8326 eurot, mis kohe kasvas 10 266

euroni. Ei üürileandja ega maksuametiga olnud võimalik kokku leppida maksegraafikute alusel

tasumises, kuna eelmine juhatus oli seda juba teinud, kuid jätnud maksekohustused täitmata. Seetõttu

ütles üürileandja K.O. üürilepingu XX.XX.XXXX üles, rakendades üüripinnal oleva vara suhtes ka

üürileandja pandiõigust, aga üürnikul enda vara sisuliselt puudus, kuna seadmed olid P.O. liisitud.

Maksuamet on Pesutuba OÜ konto arestinud. Endise juhatuse liikme J.V. poolt on Pesutuba OÜ

nimel tehtud majandustegevusega mitteseotud tehinguid ning välja võetud, kuid dokumenteerimata

ja kassasse laekumata sularaha. 2020. aastal peaks kassa jääk olema 10 379,76 eurot, kuid kassat J.V.

üle andnud ei ole. Samuti on tuvastatud, et osaühingu pangakaardiga tasudes on J.V. 2020. aastal

teinud majandustegevusega mitteseonduvaid oste kokku summas 6856,64 eurot. Kokku tähendab see,

et tema tegevuse tulemusel jäi osaühing 2020 alusetult ilma 13 361,88 eurost. Arvestades, et 2018.

aastal võttis J.V. sularaha välja 17 935 eurot ning tegi majandustegevusega mitteseotud oste 1310,84

euro eest, aastal 2019 olid vastavad arvud 12 845 eurot ja 2669,89 eurot, aastal 2021 vastavalt 4900

eurot ja 1597,87 eurot, siis hinnanguliselt võib kahjusumma 2018 – 2021 ületada 40 000 eurot (seda

isegi arvestuslikul eeldusel, et väljavõetud sularahast on arvestuslikult 40% kaetud tšekkidega, st

õigustatud). Asjakohane nõue esitati J.V, kuid ta ei ole sellele reageerinud. Kokkuvõtvalt ei ole

Pesutuba OÜ maksejõuetus ajutine, kuna nii suurte võlgadega äriühingu majandustegevuse uuesti

alustamine ei ole võimalik.

Tartu Maakohus nimetas 07.09.2021 määrusega Pesutuba OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Tiia

Kalause.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Pesutuba OÜ on maksejõuetu ja

see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust

eeldatakse.

Üldandmed

Pesutuba OÜ, äriregistri kood 11975147, asukoht Kastani 183C, Tartu; esmakanne 05.08.2010.

Juhatuse liikmed: J.V. (ik XXX) perioodil 05.08.2010 – 26.02.2021; A.V. (ik XXX) perioodil

05.08.2010 – 03.05.2021; T.K. (ik XXX) alates 03.05.2021 kuni k.a. Osanikud: J.V. ja A.V.

perioodil 05.08.2010 – 29.03.2021; alates 29.03.2021 T.K. 29.03.2021 on A.V. ja J.V. võõrandanud

Pesutuba OÜ osa T.K. hinnaga 8500 eurot. Osakapitali suurus 2556,47 eurot. Registrijärgne

põhitegevusala registri kohaselt: tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Ajutise

halduri hinnangul ja tuginedes juhatuse liikme selgitustele, tegeles äriühing pesu pesemise teenuse

osutamisega. Majandustegevus Pesutuba OÜ-s on käesolevaks ajaks lõpetatud. Juhatuse liikme

selgituste kohaselt, endised osanikud ja juhatuse liikmed esitasid ostjale enne osa müügitehingu

vormistamist valeandmeid osaühingu tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kuna võlad olid

teadaolevast suuremad, siis uus osanik ja juhatuse liige on jõudnud veendumusele, et äriühingu

tegevus ei võimalda eelmisi võlgu tasuda ning leidis, et osaühing on eelnevate võlgade tõttu

muutunud püsivalt maksejõuetuks. Pesutuba OÜ on tegevuse lõpetanud.

Vara

1.1. Kinnisvara

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad.

Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Kastani 183C Tartus omanikuks kinnistusraamatu kohaselt

on O.K. (registrikood XXX ). Kastani 183C Tartu on O.K. omandis juba alates 2006. aastast.

Pesutuba OÜ ruumide rentimiseks oli sõlmitud äriruumide üürileping. Kinnistu omaniku

tegevusalaks on: enda või renditud kinnisvara haldamine. Võlgniku esindaja on esitanud ajutisele

haldurile üürileandja poolt XX.XX.XXXX väljastatud avalduse äriruumide üürilepingu ülesütlemise

kohta. Avalduse kohaselt oli eelmine juhatus sõlminud juba 21.09.2020 üürivõla ajatamise

kokkuleppe, kuid ei täitnud seda ning XX.XX.XXXX seisuga oli üürilepingust tulenev võlgnevus

26 619,25 eurot. T.K. võlgniku esindajana selgitas ajutisele haldurile, et ta soovis üüripinnal pesu

pesemise teenust jätkata. Üürileandja soovis üürilepingu sõlmimisel juhatuse liikme isiklikku tagatist.

T.K. selgitas, et ta sellega ei nõustunud, sest võlasumma osutus ca 2 korda suuremaks kui osa müügil

teada oli. Üürileandja oli nõus sõlmima uue üürilepingu uue osaühinguga ning seega käesoleval ajal

on võlgniku üüripinna kasutamiseks sõlmitud uus üürileping T.O. (registrikood XXX) (juhatuse liige

T.K. ).

1.2. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid

1.2.1. Sõidukid

Maanteeameti liiklusregistri andmetel olid võlgniku nimele registreeritud sõidukid:

-

kaubik Ford Transit Connect (v.l. 2007), võõrandatud 23.09.2019;

-

mahtuniversaal Volkswagen Sharan (v.l. 2011), võõrandatud 29.01.2021 F.O. (registrikood

XXX), juhatuse liige J.V.

Käesoleval ajal on Pesutuba OÜ registreeritud vastutava kasutajana sõidukile:

-

Volkswagen Caddy Kasten (v.l. 2014), reg. märk XXX

Juhatuse liige on kinnitanud, et sõiduk on endiste osanike poolt üle antud ning käesoleval ajal tasub

liisingumakseid ja kasutab sõidukit majandustegevuses T.O.

VW Sharani eest mingit tasumist Pesutuba OÜ kontole ei ole. Kuna sõiduk võõrandati endise

osanikuga seotud ühingule, siis tasus viimane ilmselt sõiduki jääkväärtuse liisingule.

1.2.2. Muu vallasvara (käibevara, põhivara)

Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud.

Võlgniku esindaja on esitanud ajutisele haldurile endise osaniku J.V. poolt esitatud vara ja võlgade

nimekirja Pesutuba OÜ kohta enne osa võõrandamist. Samuti on esitatud kolm ostu-müügilepingut

(2014-2105), mille kohaselt ostis Pesutuba OÜ järelmaksuga P.O. kasutatud pesumasinad, kuivati ja

kalanderi. Arvestades lepingutes toodud maksegraafikuid, oleks kõik lepingud pidanud olema

ajaliselt lõpetatud. T.K. esitati P.O. poolt võlasumma seisuga 26.04.2021 summas 14 537,59 eurot.

Peale eeltoodud seadmete on nähtavad T.K. esitatud ettevõtte kirjeldusest kaks pesumasinat, kuivati,

triikimissüsteemid (2 tk), muu vallasvara. Arvestades seadmete ostuaega ja juba kasutatud

masinatena ostmist, siis käesoleval ajal turul suure tõenäosusega nende väärtused kindlasti ei vasta

uuele osanikule esitatud andmetele. Masinad on suhteliselt vanad, osad on ilmselt täielikult

amortiseerunud ning suure tõenäosusega vajavad pidevat hooldust ja remonti. Viimase vajadust

koheselt pärast osa omandamist on juhatuse liige kinnitanud. Endisel osanikul oli võlgnevus nii

järelmaksude kui ka hooldusarvete tasumisel. P.O. poolt esitatud võlgnevuse saldo kohaselt on

võlgnevused tekkinud juba 2019 juunikuust. Võlgniku esindaja kinnitusel on T.O. pidanud tegelema

masinate remondiga, et need üldse käigus hoida. Puuduvad andmed selle kohta, et T.O. oleks

Pesutuba OÜ-lt seadmed ostnud. Kuivõrd T.O. on neid asunud kasutama oma majandustegevuses,

siis tuleb ilmselt tal leida lahendus seadmete lõplikuks väljaostmiseks.

1.2.3. Rahalised vahendid

Swedbank andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo XX.XX.XXXX seisuga on

40,40 eurot ja arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 0,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul kasutati

majandustegevuses tehingute tegemiseks peamiselt kontot …2519. Kontol on omanud allkirjaõigust

J.V, A.V. ning T.K. Viimane ostis osa 29.03.2021, kuid allkirjaõigus kontol on üle võetud alles

07.05.2021. Seega, veel üks kuu pärast osa müüki, omasid juurdepääsu kontole endised osanikud ja

juhatuse liikmed. Samuti on nähtav, et endised osanikud on kasutanud ka konto juurde avatud

deebetkaarti. Praegune juhatuse liige on teostanud pangakonto analüüsi eelnevate aastate kohta ning

tema arvates on endised osanikud/juhatuse liikmed teostanud kontol rahalisi tehinguid (sh sularaha

väljavõtmine), mis ei ole seotud ühingu majandustegevusega ning mille kasutamise kohta puuduvad

üle antud raamatupidamise dokumentide juures vajalikud kuludokumendid. T.K. on J.V. esitanud

2.07.2021 seoses eeltooduga nõudekirja. Väidetavalt J.V. sellele vastanud ei ole.

LHV Pangas on võlgnikul avatud konto nr XXX, saldo 0,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul on

nimetatud kontol teostanud tehinguid ainult uus juhatuse liige. Laekumised on teostatud peamiselt

ettevõtte teise panga kontolt. Tasutud on MTA-le korralduse alusel, samuti on teostatud töötasu

väljamakseid. Sularaha tehingud puuduvad.

Kassaraamatut pole esitatud, võlgniku esindaja kinnitusel, ei ole seda esitatud ka eelmise juhatuse

poolt.

1.2.4. Nõuded kolmandate isikute vastu

Ajutisele haldurile ei ole teada sissenõudmisel olevaid nõudeid kolmandatele isikute vastu. Ajutine

haldur ei saa välistada, et edaspidise menetluse käigus nõudeid ei võiks tekkida, näiteks eelmise

juhatuse liikme poolt rahaliste vahendite kasutamise kohta. Vastav nõudekiri on esitatud J.V. Kuivõrd

ajutisel halduril puuduvad alusdokumendid (ning süvaanalüüsi teostamist ei võimalda ajutise halduri

lühike tööperiood), ei saa väita, et nõudes esitatud summa osas on ka tegelikult kahju tekitatud.

Samuti ei saa käesoleval ajal kinnitada, et teostatud tehingud oleksid maksejõuetuse põhjuseks.

Võimalik kahjunõue tuleks esitada lahendamiseks kohtule.

Võlgnikul puudub väärtust omav realiseeritav vara ja rahalised vahendid.

Kohustused

Täitemenetluste registris võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused puuduvad.

-

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi 10 266 eurot seisuga 10.09.2021,

arvestuslik intress 550,26 eurot, mis igapäevaselt suureneb. Täitmata on kohustused peamiselt

tööjõumaksude osas, kuid esineb võlgnevus ka käibemaksu osas. Maksuhalduri kinnitusel ei ole

isikule tehtud maksuotsuseid ega maksukontrolli. Isikule on tehtud korraldusi maksuvõla

tasumiseks.

-

Pesutuba OÜ-l on võlgnevus äriruumide üürileandja O.K. ees, avalduse kohaselt võlasumma 26

619,25 eurot.

-

Pesumasinate ostu-müügi lepingutest ja tasumata hooldusarvetest on täitmata kohustused P.O.

ees 14 537,59 eurot.

-

T.O. võlgnevus pesuainete eest 2000 eurot.

-

AS-le Swedbank Liising oli XX.XX.XXXX seisuga liisinglepingust tulenev kohustus 3733,17

eurot.

-

Töötajate registrile tuginedes kehtivaid töölepinguid ei ole. Viimased töölepingud on lõpetatud

01.06.2021. Võlgnik ei ole teatanud võlgnevusest töövõtjatele.

Kui uuele osanikule ilmnes Pesutuba OÜ maksejõuetus, vormistati töötajatega töölepingud uude

ühingusse T.O.

Käimasolevad kohtuvaidlused puuduvad.

Pesutuba OÜ-l on teadaolevaid kohustusi 20.09.2021 seisuga 57 156,01 eurot

Menetluse raugemine

Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ja perspektiiv selle jätkamiseks. Võlgnikul on

teadaolevaid kohustusi 57 156 euro ulatuses, likviidne vara puudub, sh rahalised vahendid, mille

arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on

välja kujunenud alaline maksejõuetus.

Äriühing on alustanud tegevust 2010. aastal, seega on tegemist päris pikaajalise tegevusajalooga

äriühinguga. Kuni 2021 olid ühingu osanikud ja juhatuse liikmed A.V. ja J.V. 2021 alguses tekkis

ilmselt soov ühingu osa võõrandada ja ostuhuvi oli T.K. 29.03.2021 toimus Pesutuba OÜ osa

võõrandamine notariaalse lepingu sõlmimisega. Lepingus on müüjad kinnitanud, et osaühingu vara

katab tema kohustusi ja äriühing ei ole püsivalt maksejõuetu. Ostja on omakorda kinnitanud, et on

tutvunud talle esitatud osaühingu dokumentatsiooniga ning omab reaalset ettekujutust ühingu

majanduslikust olukorrast. Lepingu kohaselt teadsid pooled ainult maksu- ja intressivõlgnevusest,

muid kohustusi lepingus nimetatud ei ole.

Pankrotiavalduse esitas uus osanik ja juhatuse liige T.K. Esitatud dokumentide kohaselt selgub, et J.

ja A.V. on loonud talle petliku ettekujutuse ühingu majanduslikust olukorrast ning tegelikult osutusid

ühingu kohustused suuremaks ning samuti oli loodud väärettekujutus ühingu varadest, mis tegelikult

suures osas ei kuulunud üldse ühingule, vaid olid veel lõplikult välja ostmata. Kui T.K. eeltoodud

erinevused tuvastas, siis 03.05.2021 esitas ta J. ja A.V. teate müügilepingule tingimustele

mittevastavuse kohta. 08.06.2021 esitas ta müügilepingust taganemise avalduse. Kummalegi

avaldusele väidetavalt mingit tagasisidet pole endistelt osanikelt saadud. Eeltoodust tulenevalt on

ajutine haldur seisukohal, et ostjana uus osanik on kasutanud ära seadusest tulenevad võimalused, et

osa müüjal oleks võimalik oma tegu heastada, kuid seda pole tehtud. Lepingu kohaselt oli osaühingu

osa müügihind 8500 eurot, mis tuli tasuda nelja osamaksena: esimese makse 1417 eurot T.K. teostas,

ülejäänud maksed on tegemata. Lepingu kohaselt läksid osaga seotud õigused ja kohustused üle

lepingu notariaalsest sõlmimisest alates. Ilmselt ostja koheselt siiski kõiki õigusi ja kohustusi üle ei

võtnud, sest veel aprillis oli näiteks kontode käsutusõigus endistel juhatuse liikmetel (või tegutsesid

nad T.K. käsundi alusel). Töötajatele on makstud töötasu, mistõttu suurenes koheselt ka

maksukohustus, mis lepingu sõlmimisel ostjale teada ei olnud.

Tuginedes T.K. suulistele selgitustele ja kirjalikule vastusele, siis J. ja A.V. esitasid Pesutuba OÜ

osa võõrandamisel ostjale ebaõigeid andmeid nii ühingu vara kui ka kohustuste kohta. Samuti selgub,

et ostjale ei antud üle ühingu raamatupidamisega seotud dokumente ning väidetavalt oli

raamatupidamine korrastamata ning ei sisaldanud finantsaruandeid. Võlgnik selgitas, et pole

võimeline esitama möödunud majandusaasta (2020) kohta bilanssi ega kasumiaruannet. Ajutine

haldur tuvastas, et võlgnik on kuni 2019. aastani esitanud registrile majandusaasta aruanded. 2019

bilansi kohaselt oli seisuga 31.12.2019 võlgniku omakapitali suuruseks 32 142 eurot ning aasta

kahjumiks kujunes -12 285 eurot. Võttes aluseks esitatud finantsaruanded oli Pesutuba OÜ igati

jätkusuutlik, kuigi suur nõuete osakaal varade poolel tekitab kahtlusi. Kui ettevõtte aastane käive

moodustas 187 165 eurot, siis tundub ebareaalne, et aasta lõpul moodustab nõuete summa ca 1/3 kogu

aastakäibest. Tegemist oli pesuteenuse osutamisega, mille tasumise tähtaeg oli klientidele ilmselt

suhteliselt lühike, nt 14 päeva, mistõttu aasta lõpul sellise suure summa olemasolu maksmata arvete

osas ei ole tavapärane. Kuna ka ostja on varasemalt tegutsenud äris ja ettevõtluses, siis oleks ta

pidanud ka sellistele asjaoludele tähelepanu pöörama (majandusaasta aruanded on registrist kõigile

kättesaadavad). Praegune juhatuse liige selgitas, et ta usaldas müüjat J.V, mistõttu ilmselt ei teostanud

tõsisemat finantsanalüüsi ega kontrollinud ühingu majanduslikku olukorda enne lepingu sõlmimist.

Hiljem leitud ja tõdetud tegelik olukord viitas asjaolule, et Pesutuba OÜ oli juba osa võõrandamise

hetkeks muutunud maksejõuetuks ning ostja müüs ja ostja ostis sisuliselt ainult võlgadega ettevõtte.

Ettevõttel puudusid endal arvestatavad varad, sest nende järelmaksud olid tasumata ning ülejäänud

vara arestis üürileandja oma nõude tagamiseks (kuigi tegelikult selline vara puudus või selle

olemasolu korral osutus tegelikult väärtusetuks müügi mõttes). Avaldaja on välja toonud omapoolse

finantsanalüüsi pangakonto väljavõtete kohaselt. Ilmselt ei piisa kahjunõude esitamiseks üksnes

pangakonto väljavõtetest. Kui kohus hindab ühingu üldist maksevõimet aastatel 2018 – 2021, siis

tuleb tõdeda, et 2018 ei olnud tekkinud ühingul probleeme kohustuste täitmisega, mistõttu osaniku

poolt väljavõetud sularaha võib hinnata ka „varjatud“ dividendide väljamakseteks ning maksuhalduril

tuleks sellele hinnang anda. Esitatud tõendite kohaselt on võlgnevus näiteks P.O. tekkinud alates 2019

juunist. Ilmselt ei saanud pikaajalist üürivõlga olla ka üürileandjale, kes vastasel korral oleks

üürilepingu ülesütlemise avalduse esitanud juba varem (teadaolevalt oli eelnevalt sõlmitud

üürileandjaga võla ajatamise graafik). 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli 2018 lõpus kassas

rahaliste vahendite jääk 10 624 eurot ning 2019 lõpus oli sellest alles 890 eurot. Seega, eelduslikult

2019 tasuti kassas olevate rahaliste vahendite arvelt ühingu kulusid (vastupidist ei kinnita esitatud

tõendid). Ostja ei ole ilmselt tuginenud muudele tõenditele peale pangakonto väljavõtte. Rahalise

nõude esitamine tekitatud kahju hüvitamiseks Pesutuba OÜ-le ei pruugi kohtus olla piisavalt

tõendatud. Kuigi J. ja A.V. esitasid Pesutuba OÜ osa müügil ostjale ebaõigeid andmeid ühingu

varade ja kohustuste kohtu ning lõid pettuse teel väära ettekujutuse ühingu tegelikust majanduslikust

olukorrast, usaldas ka ostja müüjaid, kes väidetavalt olid peretuttavad, ning jättis ühingu reaalse

majandusliku olukorra kohta analüüsi teostamata ning usaldas ainult „ilusat juttu ja visuaalset pilti“.

Käesolevaks ajaks kogutud andmete põhjal ei saa väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt

tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes.

Maksejõuetus ei ole põhjustatud k.a tegutseva juhatuse liikme poolt, vaid maksejõuetus oli tekkinud

juba eelmise juhatuse tegevuse ajal. Valeandmete esitamist osa müügil võib nimetada kelmuseks,

kuid ilmselt ei kohaldu see kuriteoga tekitatud maksejõuetuse alusena. Samuti ei saa väita, et vara

oleks varjatud, varjati fakti, et tegelikult on seadmed lõplikult välja ostmata ning selles osas esineb

võlgnevus märgatavalt suuremas ulatuses kui esitatud. Kui avaldaja ei oleks osa ostutehingut teinud,

oleksid endised juhatuse liikmed ise pidanud vastu võtma otsuse pankrotiavalduse esitamiseks.

Maksejõuetuse põhjuseid on täpsemalt raske hinnata. Finantsanalüüsi aruanded näitasid 2019 lõpuks

igati jätkuva tegevusega ühingut; 2020 oli raske kõikidele väikeettevõtetele eeskätt seoses COVID-

19 viirusega. Kuna Pesutuba OÜ kliendid olid peamiselt hotellid ja toitlustusasutused, siis seoses

pandeemia piirangutega olid 2020 kevadel mitme kuu vältel suletud nii toitlustusettevõtted kui ka

hotellid. Need 3-4 kuud avaldasid kindlasti mõju ettevõtte käibele, kuid samas oli vajalik tasuda

kestvuslepingutest tulenevaid jooksvaid kohustusi (üür, elekter, liising, töötasud, riigimaksud jms).

Aus oleks osa müümisel olnud tegelikku olukorda selgitada. Kuigi puuduvad 2020 raamatupidamise

andmed, on tõenäoline, et just selle aasta jooksul Pesutuba OÜ müügikäive vähenes, millega kaasnes

ka omapoolsete kohustuste mittetäitmine. Avaldaja langes osa ostmisega pettuse ohvriks ning

kujunenud olukorras võttis vastu otsuse Pesutuba OÜ tegevuse lõpetamiseks ning pankrotiavalduse

esitamiseks.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või -võitmise aluseid. Kuna T.K. on asutanud

uue äriühingu T.O, kes jätkab Pesutuba OÜ tegevust samal üüripinnal, samade seadmetega ning

ilmselt ka endiste Pesutuba OÜ töötajatega, võib olla alus tugineda ettevõtte üleminekule ning T.O.

peaks vastutama ka kõigi Pesutuba OÜ kohustuste eest. Samas võib arvata, et T.K. ei ole seda teinud

ettekavatsetult ning ülemineku nõude esitamisel esitab omapoolsed vastuväited.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja

maksmise tähtajaks 13.10.2021 ning teatanud 22.09.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole

määratud summat kohtu deposiidina tasunud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Pesutuba OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Pesutuba OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme T.K.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule

tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 50 minutit.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse

lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks

väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 584 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta,

kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab,

et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi ja 50 minutit) tuleb Tiia

Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 649 eurot, millele lisandub

käibemaks 129,80 eurot, kokku 778,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud

pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende

kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb

ajutise halduri tasu hüvitamine summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku

700,80 eurot määrata riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 78 eurot, sh käibemaks 13 eurot,

tuleb välja mõista Pesutuba OÜ-lt. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik