2-20-11640/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-11640

Tsiviilasi

OÜ Kraavihall avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kraavihall määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Kraavihall (registrikood

10664801), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Vastustajad (puudutatud isikud):

I. Inna Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX)

II. Mario Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX)

III. Mari Vaikmäe (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tõnu Pihelgas

Kohalik omavalitsus Jõgeva Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus juurdepääsutee laiuse ja

juurdepääsutasu suuruse osas (maakohtu resolutsiooni p-d 3.2, 4) ja teha selles osas uus

määrus. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3.3 teel kasutatava sõiduki

kaalupiirangu tingimuste osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Rahuldada OÜ Kraavihall avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks osaliselt.

2. Määrata kinnistu asukohaga X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks

juurdepääs üle kinnistu asukohaga X (registriosa nr X). Juurdpääs algab Jõgeva linnas

X tänavalt X kinnistule sissesõiduga ja kulgeb piki X kinnistul kasvavat hekki ca 63 m

pikkuselt,

heki

lõppedes

suundub

juurdepääs

X

ja

X

(registriosa

nr X) kinnistute vahelise piiriga külgnevale alale (pöörde pikkus ca 3 m) ja kulgeb piki

piiri kuni X kinnistuni, antud ala pikkus ca 35 m. Juurdepääs on tähistatud punasega

käesoleva määruse lahutamatuks lisaks oleval kaardil.

3. Määruse punktis 2 määratud juurdepääsu kasutamise tingimused on järgnevad:

3.1. Juurdpääs on määratud tähtajatult.

3.2. Juurdepääsu laius on 3,5 m.

3.3.

Juurdepääsu

võib

kasutada

igal

ajal

liikumiseks

jala

ja

sõidukitega

maksimumraskusega kuni 3,5 t (sõiduki täismass). Kui juurdepääsu alale rajatakse tee,

siis puudub juurdepääsu kasutamisel sõidukite kaalupiirang.

3.4. Juurdpääsu võib kasutada X kinnistul eritehnika hoiustamise eesmärgil raskema,

kuni 12 t kaaluva tehnikaga järgmiselt: sügisperioodil (oktoober-november) tehnika

viimiseks kinnistule ja kevadel (märts-aprill) tehnika äraviimiseks kinnistult, kusjuures

sõitmisega ei tohi rikkuda kinnistuomanike ühises kasutases olevat juurdepääsu osa.

3.5. Juurdepääsu hekiga külgneva ala (pikkus 63+3 m) korrashoiu korraldab kinnistu X

omanik, X ja X vahelise piiriga külgneva ala (30 m) korrashoiu korraldab kinnistu X

omanik.

3.6. X kinnistu omanikul on kohustus tasuma X kinnistu omanikule 1/2 hekiga piirnevale

alale jääva juurdepääsu (63+5 m) rajamise/renoveerimise kuludest kui pooled ei sõlmi

omavahel teistsugust kirjalikku kokkulepet.

4. Mõista kinnistu X (registriosa nr X) igakordselt omanikult välja juurdepääsutasu

kinnistu X (registriosa umber X) igakordsele omanikule 133 eurot 68 senti aastas. Tasu

tuleb maksta iga aasta 1. juuliks.

5. Kohustada Mario Paulust ja Inna Paulust andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr X III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta

kinnistu X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni

p-des 2-4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Mario Pauluse ja Inna Pauluse

tahteavaldust. Kinnistusraamatusse märke kandmiseks tuleb avaldajal pöörduda

kinnistusametisse.

6. Jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud OÜ Kraavihall kanda.

7. Lugeda Mari Vaikmäe põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 700 eurot

ja mõista nimetatud summa OÜ-lt Kraavihall Mari Vaikmäe kasuks välja.“

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. OÜ Kraavihall (avaldaja) esitas 11. augustil 2020 Tartu Maakohtule avalduse juurdepääsu

määramiseks kinnistule X.

Avalduse kohaselt on avaldaja kinnistu X (registriosa nr X) omanik. Ajalooliselt on kinnistule

toimunud juurdepääs üle X kinnistu, mis kuulub Mari Vaikmäele (puudutatud isik III) ja muud

juurdepääsud puuduvad. Kinnistul on 1876. a ehitatud hoone. X kinnistu omanik ei ole

takistanud juurdepääsu kasutamist, kuid ei ole nõus andma servituuti.

Avaldaja esitas nõude täpsustuse, mille kohaselt on soovitav juurdepääs järgmiste omadustega:

5 meetrit lai; 96,7 meetrit pikk; 483,5 m2 kogupindala; juurdepääsuks on sirglõik linnatänavalt

kuni valitseva kinnisasjani. Valitseva kinnisasja omanik teostab ise vastavalt enda vajadustele

servituudiala korrashoidu. Perioodiliselt kuulub hüvitamisele üksnes maamaks.

2. Puudutatud isik III esitas maakohtule seisukoha, milles märkis, et pole kunagi keelanud

kasutada oma kinnistut naaberkinnistule pääsemiseks ja pole selle eest ka tasu soovinud.

Puudutatud isik III avaldas, et üle X kinnistu ei oleks juurdepääsu määramine otstarbekas.

Juurdepääs tuleb määrata üle maa-ala, kus nüüd asub X kinnistu.

3. Tartu Maakohus kaasas 21. oktoobri 2020. a määrusega menetlusse X kinnistu jagamise teel

tekkinud kinnistu X omanikud Inna ja Mario Pauluse (puudutatud isikud I ja II).

4. Puudutatud isikud I ja II tunnistasid avaldaja õigust ligipääsule üle X kinnistu ja soovivad

seda mõistlikel tingimustel võimaldada. Puudutatud isikud olid nõus, kui kohus määrab

avaldajale ligipääsu juuresoleval kaardil märgitud viisil 3 m laiusena ja tasuga 228 eurot 42

senti aastas (sisaldab muruniitmist), mis tasutakse jooksva aasta eest iga aasta esimeseks

märtsiks. Avaldaja peab lisaks hüvitama puudutatud isikutele pool maamaksu ühiskasutuses

oleva ala eest ja 100% ainukasutuses oleva ala eest.

Puudutatud isikute arvates ei ole millegagi põhjendatud juurdepääsu laius 5m, sest tavasõiduki

laius on ca 2 m.

Puudutatud isikud ei nõustunud, et juurdepääs oleks sirge lõik. Selliselt kinnistult avalikule

teele ligipääsu saamine lõikab potentsiaalse teekoha järgselt X kinnistust ära ca 220 m2 suuruse

ala, mis jääb tee ja kinnistu piiri vahele. Kui sinna lisada veel juurdepääsu enda ala, mida

puudutavad isikud ei saa kasutada (108 m2), siis kokku jääb kasutama krunti 328 m2. Puudutud

isikud leidsid, et otstarbekam on viia juurdepääs kinnistu piiri äärde. Puudutatud isikud soovisid

määrata juurdepääsule massipiirangu 3,5 t, kuna juurdepääsu pinnas ei kanna raskemaid

sõidukeid.

Puudutatud isikud täiendasid oma seisukohti juurdepääsutasu osas paludes määrata juurdepääsu

talumise ja hoolduse eest 560 eurot aastas.

5. Jõgeva vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei ole Jõgeva linna planeeringudokumentides antud

kinnistute asukohta planeeritud rajada tänavat ja seda linnale üle anda. Selleks puudub vajadus

ja avalik huvi. Avaldaja soovib juurdepääsu servituudi ala laiuseks 5 meetrit, mis ei ole

põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 2. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt, otsustades järgmist:

1. Rahuldada OÜ Kraavihall avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks osaliselt.

2. Määrata kinnistu asukohaga X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks juurdepääs üle

kinnistu asukohaga X (registriosa nr X). Juurdpääs algab Jõgeva linnas X tänavalt X kinnistule

sissesõiduga ja kulgeb piki X kinnistul kasvavat hekki ca 63 m pikkuselt, heki lõppedes

suundub juurdepääs X ja X (registriosa nr X) kinnistute vahelise piiriga külgnevale alale

(pöörde pikkus ca 3 m) ja kulgeb piki piiri kuni X kinnistuni, antud ala pikkus ca 35 m.

Juurdepääs on tähistatud punasega käesoleva määruse lahutamatuks lisaks oleval kaardil.

3. Määruse punktis 2 määratud juurdepääsu kasutamise tingimused on järgnevad:

3.1. Juurdpääs on määratud tähtajatult.

3.2. Juurdepääsu laius on 3 m.

3.3. Juurdepääsu võib kasutada igal ajal liikumiskes jala ja sõidukitega maksimumraskusega

kuni 3,5 t (sõiduki täismass).

3.4. Juurdpääsu võib kasutada X kinnistul eritehnika hoiustamise eesmärgil raskema, kuni 12 t

kaaluva tehnikaga järgmiselt: sügisperioodil (oktoober-november) tehnika viimiseks kinnistule

ja kevadel (märts-aprill) tehnika äraviimiseks kinnistult, kusjuures sõitmisega ei tohi rikkuda

kinnistuomanike ühises kasutases olevat juurdepääsu osa.

3.5. Juurdepääsu hekiga külgneva ala (pikkus 63+3 m) korrashoiu korraldab kinnistu X omanik,

X ja X vahelise piiriga külgneva ala (30 m) korrashoiu korraldab kinnistu X omanik.

3.6. X kinnistu omanikul on kohustus tasuda X kinnistu omanikule 1/2 hekiga piirnevale alale

jääva juurdepääsu (63+5 m) rajamise/renoveerimise kuludest kui pooled ei sõlmi omavahel

teistsugust kirjalikku kokkulepet.

4. Mõista kinnistu X (registriosa nr X) igakordselt omanikult välja juurdepääsutasu kinnistu X

(registriosa umber X) igakordsele omanikule 380 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta 1.

juuliks (alates 2021. a).

5. Kohustada Mario Paulust ja Inna Paulust andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr X) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnistu

X (registriosa nr X) igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni p-des 2-4

märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Mario Pauluse ja Inna Pauluse tahteavaldust.

Kohus selgitas, et kinnistusraamatusse märke kandmiseks tuleb avaldajal pöörduda

kinnistusametisse.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku III kasuks

välja menetluskulude hüvitise 700 eurot.

Kinnistu X ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. Juurdepääs X kinnistule on ajalooliselt

toimunud üle maa-ala, mis käesolevalt kuulub X kinnistu koosseisu, kuid varem kuulus X

kinnistu koosseisu. Kohus tegi kindlaks, et kinnistu X tekkis kinnistu X jagamisel – uus kinnistu

on kantud kinnistusraamatusse 9. oktoobril 2020 (tl 33-34).

Avaldaja esitatud nõue tuleb lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel. Kohus leidis, et

mõistlik on määrata juurdepääs puudutatud isikute soovitud asukohta.

Juurdepääsu nihutamine piiri äärde tagab koormatava kinnistu omanike õiguse oma kinnistut

optimaalselt kasutada ja minimeerib võimaliku negatiivse mõju. Samuti võimaldab juurdepääsu

asukoht piiri servas kasutada koormatava kinnistu maa-ala parimal viisil.

Maakohus tegi vaatluse käigus kindlaks, et maa-alal, mida avaldaja soovib juurdepääsuks

määrata, ei ole teed või muud teelaadset rajatist - tegemist on kinni sõidetud mullapinnaga,

millel kasvab rohi. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et puudutatud isikute soovitud juurdepääsu-

alal on samuti tavaline mullapinnas, millel kasvab rohi. Kohus leidis, et kuna juurdepääsu

rajamiseks tuleb avaldajal nagunii teha kulutusi ka algses juurdepääsu asukohas, ei ole lisanduv

ühekordne kulu (veidi madalama asukoha täiendav täitmine) nii suur, et kaaluks üles

koormatava kinnistu omanike aastatepikkuse riive omandile.

Kohus märkis, et puuduvad igasugused nõuded, mille alusel peaks juurdepääsutee lõppema

ehitise sissepääsu juures (ees). Kuna avaldaja kinnistul asuvat hoonet aktiivselt ei kasuta, on tal

võimalik maa-ala ümber kohandada nii, et juurdepääs lõpeb kas ehitise küljel ja edasi liigutakse

jalgsi või siis parklas (mida ta kavatseb rajada). Vaatlusel märkis avaldaja, et kavandab oma

kinnistule rajada parkla alale, mis jääb ehitise ja X kinnistu vahelisse nurka, s.o sissepääsu

lähistele. Sellisel juhul on võimalik teha nö tagasipööre just antud parklas.

Kohus nõustus avaldajaga selles, et juurdepääsu nihutamisel ei pruugi olla võimalik sujuvalt

ümber pöörata suuri sõidukeid. Kohtu hinnangul puudub aga vajadus avaldajal nii suurte

sõidukitega kinnistule sõita – v.a ehitustegevuseks. Avaldaja ei ole suutnud selgitada, millisel

eesmärgil ta kinnistut plaanib kasutada.

Vastavalt Jõgeva valla selgistustele ei ole X kinnistule prügiveoauto sõitmine vajalik ja

otstarbekas. Ärakuulamisel tegid puudutud isikud ettepaneku rajada X tänava äärde ühine

prügimaja, kuid avaldaja keeldus sellest.

Kohus kaalus mõlema kinnistu omanike huve ja leidis, et juurdepääsu optimaalne asukoht on

pärast sarapuuheki lõppemist piiri äärsel alal. Pärast heki lõppemist tuleb tagada piisav maa-ala

suuna muutuse (pöörangu) tegemiseks.

Kohus leidis, et asjakohane ei ole avaldaja nõue tagada ligipääs laiusega 5 meetrit. Sõidukid,

mille

kasutamist

kohus

juurdepääsu

kasutamiseks

lubab,

jäävad

laiuselt

alla

3 meetri. Seega on 3 meetrit lai juurdepääs piisav kinnistu teenindamiseks ja kasutamiseks.

Kohus leidis, et juurdepääsu kasutamisel tuleb seada piirang sõidukite osas, millega tohib üle

X kinnistu sõita. Maa kasutusotstarve on tootmismaa (tl 9). Maakohtu hinnangul ei saa avaldaja

eeldada, et tal on õigus oma erinevate äriplaanide teostamiseks kasutada teist kinnistut

piiramatult, s.o kõikvõimalike sõidukitega. Raskete masinate kasutamine on lubatud piiratud

ajal ja eesmärgil.

Arvestades avaldaja tegevusvaldkonda ei pidanud kohus usutavaks, et avaldaja vajaks kauba

vedu sellises mahus, nagu avaldaja väidab. Kaupa on võimalik vedada ka väiksemate veokitega,

mis ei vaja nii laia juurdepääsu ega riku naabrite privaatsust sellisel määral nagu suured autod

(müra, tolm jne).

Kuna avaldaja teatas, et tehnikat on vaja kinnistul hoiustada siis, kui ilmastikuolude tõttu töid

teha ei saa, tulebki juurdepääs piirata antud ajaperioodiga. Kohus leidis, et juurdepääsu

kasutamine vaid osadel kuudel aastas ja ainult sügisel tehnika viimiseks kinnistule ja kevadel

selle ära toomiseks tekitavad juurdepääsule nii väikese koormuse, et selleks pole vajalik rajada

sügava aluspinnaga juurdepääsuteed.

Kohus leidis, et juurdepääsu kasutuskorras tuleb ära määrata ka juurdepääsu korrashoiu

kohustus. Korrashoiu ühiselt kaustataval alal peab tagama X kinnistu omanik. X kinnistu nö

ainukasutusse jääva juurdepääsu ala (pikkus ca 35m , laius 3m) korrashoiu peab tagama

juurdepääsu kasutava kinnistu omanik ise. Kohus märkis, et mõistlik on kui sellel alal korraldab

muru niitmise (kui rajatakse püsivam tee, siis teeservad) X kinnistu omanik, sest antud ala jääb

tema kasutatava maa-ala äärde.

Kohus leidis ka, et määrata tuleb kulude jaotus olukorras, kui asutakse juurdepääsu alal rajama

tugevama kattega teed või on vajalik juurdepääsu parandada. Ühiskasutuses oleval alal tuleb X

kinnistu omanikul kanda ½ tee rajamise või parandamise kuludest, sest seda kasutavad mõlema

kinnistu omanikud. Antud kohustus tekib alles siis, kui X kinnistu omanik juurdepääsu rajab

või seda renoveerib. Kinnistute omanikud võivad omavahel kokku leppida ka teisiti, kuid

vältimaks vaidlusi määras kohus käesolevalt kindlaks esialgse kulude jaotuse. Ainukasutusse

jääval alal võib avaldaja ise otsustada, kas ta sinna tee rajab, sh kannab avaldaja ise tee rajamise

või parandamisega seotud kulud.

Maakohus leidis, et juurdepääsutasu tuleb arvestada perioodilise tasuna.

Kohus leidis, et avaldaja ainukasutusse minev ala on ca 100-110 m2 (35x3) ja ühiskasutusse

jääv ala on 200-210 m2 ((63+3)x3). Avaldajal tuleb hüvitada maamaks 1 euro 88 senti aastas.

Arvestades asjaoluga, et käeolevalt on tegemist linnas asuva kinnistuga, mis on elamumaa ja

õigussuhte poolteks on kaks eraisikut, leidis kohus, et õiglane on määrata juurdepääsu

kasutustasuks 0,12 eurot/m2. Kokku oleks juurdepääsu tasu 24 eurot 90 senti (105x0,12+

(205x0,12):2), millele lisandub maamaks 1 euro 88 senti. Mõistlik on määrata tasu ümmarguse

summana, s.o 30 eurot aastas.

Puudutatud isikud soovisid, et tasu hõlmaks ka ühise juurdepääsuala korrashoiu kulusid.

Arvestades asjaoluga, et kohus sai pindalad veidi erinevad puudutatud isikute arvestustest ning

täpseid teenuste hindu pole võimalik terve aasta peale määrata, leidis kohus, et korrashoiutasuks

tuleb määrata 350 eurot aastas. Kokku tuleb X kinnistu omanikul tasuda omandi riive hüvitiseks

ja korrashoiu tasuks 380 eurot aastas.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Puudutatud isiku III menetluskulud on põhjendatud summas 700 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega

kohus määras X juurdepääsutee asukoha ja laiuse, teel igapäevaselt kasutatava sõiduki

maksimaalse täismassi, veokitega sõitmise ajalise piirangu, kasutustasu ja hoolduskulude osas,

ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Avaldaja soovib tagada endale jätkuva võimaluse kasutada kinnistut tootmismaana. Muuhulgas

peab olema vältimatult tagatud võimalus pääseda kinnistule nii prügiveoteenuse osutamiseks,

ehitustegevuseks kui operatiivsõidukite poolt päästeteenuse osutamiseks, mida maakohtu

määrus ei taga. Juurdepääsutee peab olema piisava laiusega ning paiknema selliselt, et

sõidukitele jääb avaldaja kinnistule pääsemiseks ka piisav manööverdamisruum. Kirjeldatud

juurdepääsu tagab ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsutee, mis kulgeb sirgjooneliselt

avalikult kasutatavalt teelt üle X kinnisasja.

Avaldaja soovib X kinnistut kasutada kaupade ladustamiseks ning masinate hoiustamiseks

töövälisel ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja vajadused maatüki sihtotstarbeliseks

kasutamiseks.

Prügikonteineri

vedamine

meetri

kaugusele

on

ebamõistlikult

koormav

ja

ebaproportsionaalne meede. Vastavalt Jõgeva valla esitatud seisukohale tuleb prügiveoks

tagada vähemalt 3,5 meetri laiune juurdepääsutee.

Juurdepääs peab võimaldama kasutada teed ka veoautodega. Avaldaja ei plaani

juurdepääsuteed veoautodega kasutada igapäevaselt ja regulaarselt.

Maakohus on lahendi tegemisel arvestanud üksnes puudutatud isikute huvidega.

Määruses on sätestatud, et avaldaja peab tasuma juurdepääsutasu 0,12 eurot/m2. Kohus on

ainukasutusala hinnanud 105 m2 suuruseks. See teeb kasutustasuks 12 eurot 60 senti.

Vaidlustatavas määruses on selleks summaks märgitud 24 eurot 90 senti. Ühiskasutuses oleva

ala eest on kohus tasuks määranud 5 eurot 10 senti ja maamaksu hüvitiseks 1 euro 88 senti

aastas. Avaldaja hinnangul on kasutustasu sellisel juhul kokku 19 eurot 58 senti, mitte 30 eurot.

Kohus määras korrashoiutasuks 350 eurot. Avaldajale jääb selgusetuks, miks on vaja

juurdepääsutee funktsionaalseks korrashoiuks lehti koristada ja muru niita. Eluliselt on

ebausutav, et puudutatud isikud tellivad lehtede koristamiseks ja muru niitmiseks

juurdepääsutee ulatuses eraldi teenust. Avaldaja arvates on mõistlik tee hooldamisega

seonduvad kulud jagada jooksvalt juhul, kui need reaalselt tekivad.

Avaldaja sai varem kasutada juurdepääsu tasuta ning puudutatud isikud olid koormatava

kinnistu omandamisel sellest teadlikud. Avaldaja hinnangul oleks ka nendest asjaoludest

tulenevalt õiglane tema juurdepääsutasu vähendada miinimumini.

Kohus on põhjendamatult jätnud puudutatud isiku III menetlusse. Puudutatud isiku III

osalemisega tekkis menetluses põhjendamatu kulu, mille kohus on jätnud ekslikult avaldaja

kanda. Kinnistu võõrandamisega minetas puudutatud isik III õigusvaidluse suhtes objektiivse

huvi, tema asemele astusid menetluses koormatava kinnistu omandajad.

Maakohus viitab määruses kaardile: ”Juurdepääs on tähistatud punasega vaidlustatava määruse

lahutamatuks lisaks oleval kaardil”, mis on allkirjastamata.

8. Puudutatud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata

jätmist.

X kinnistul ei toimu mingit tegevust. Ajalooline juurdepääs puudub. Tegemist on rohumaaga.

Rohumaal ei saa sõita raskeveokitega või manööverdada naaberkinnistul.

Kuna kinnistuni ei lähe kõvakattega teed, millel saaks sõita prügiauto, on sisutu arutada selle

üle, millised on prügiauto juurdepääsuks vajalikud tingimused.

Maakohus on õigesti määranud juurdepääsuõiguse eest tasumisele kuuluva tasu.

Avaldaja väide selle kohta, et vald on nõus puudutatud isiku kinnistul heakorratöid tegema, on

tõendamata ja eluliselt ebausutav. Vald ei korralda töid eraomanike kinnistutel.

9. Puudutatud isik III vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb menetluskulude avaldaja kanda

jätmist. Kuna avaldaja algatas kohtumenetluse algselt puudutatud isiku III suhtes, pidas kohus

vajalikuks kaasata Mari Vaikmäe puudutatud isikuna kohtumenetlusse, et selgitada välja

põhjused X müügiks ja saada kinnitus, et puudutatud isikud I ja II teadsid, et üle nendele

kuuluva maa soovitakse seada juurdepääsuõigus. Kohus kaalus 7. jaanuari 2021 toimunud

kohtuistungil X kinnistule juurdepääsuõiguse andmiseks ka teisi võimalusi, muu hulgas

võimalust, et juurdepääs X kinnistule toimub üle puudutatud isikule III kuuluva kinnistu.

Puudutatud isiku III kaasamine kohtuistungile oli põhjendatud.

10. Jõgeva Vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei saa tugineda ajalooliselt kasutuses olnud

juurdepääsule, kuna kinnistul on uued omanikud. Olemasolev juurdepääs X ja X kinnistutele

on pinnastee, mille kasutamine raskeveokitega sõltub aastaajast. Arvestada on vaja mõlema

poole mõistlike huvidega ja seda on maakohus teinud. Jõgeva Vallavalitsus oli seisukohal, kui

jäätmevaldaja territooriumile ei ole võimalik konteinereid paigutada (kinnistul ei ole piisavalt

ruumi, juurdepääs ei ole aastaringselt kasutatav), siis tuleb leida prügikonteineritele sobiv koht

naabritega või kohaliku omavalitsusega läbi rääkides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt

juurdepääsutee laiuse ja juurdepääsutasu suuruse osas (maakohtu resolutsiooni p-d 3.2, 4) ning

teha tühistatud osas uus määrus. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni

p-i 3.3 juurdepääsuteel kasutatava sõiduki kaalupiirangu tingimuste osas.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega

kohus määras X juurdepääsutee asukoha ja laiuse, teel igapäevaselt kasutatava sõiduki

kaalupiirangu, veokitega sõitmise ajalise piirangu ning kasutustasu ja hoolduskulude osas.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

13. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-23161/207, p 17.1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kuna avaldajal puudub avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks

põhjendatud. Sealhulgas ei ole puudutatud isikud vaielnud vastu sellele, et avaldajale ei peaks

üldse juurdepääsu määrama.

14. Poolte vahel on vaidlus selles, kas juurdepääs peaks kulgema sirgjooneliselt või pöördega

piki X kinnistu piiri.

Maakohus määras avaldajale juurdepääsu pöördega piki X kinnistu piiri. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldaja väited, et juurdepääs tuleb määrata

sirgjooneliselt, kuna tegemist on ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteega. Maakohtu

paikvaatluse kokkuvõttest (tl 122) ja esitatud fotodest (tl 129) nähtub, et võimalik

juurdepääsuala on kaetud mullaga, millel kasvab rohi ning kus sirgjooneliselt kulgevad mõned

sissesõidetud sõiduauto jäljed. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul rääkida

juurdepääsuteest, mida on ajalooliselt pidevalt kasutatud. Asjaolu, et avaldaja on sõitnud

kinnistu eelmise omaniku nõusolekul oma kinnistule sirgjoones ja sedagi pigem harva, ei

tähenda, et tegemist on ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteega, mida ei võiks

kinnisasjade omanike huve kaaludes muuta. Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui tegemist

oleks ajaloolise juurdepääsuteega, siis selle olemasolu tuleks juurdepääsu määramisel

arvestada, kuid seda koosmõjus teiste AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsu määramise

kriteeriumitega poolte huve kaaludes.

Maakohus on juurdepääsu tee trassi valikul avaldaja ja puudutatud isikute I ja II huve kaalunud

ning selle tulemusel määranud juurdepääsutee kulgemise koha. Ringkonnakohus leiab, et

avaldaja ei ole esile toonud selliseid kaalukaid põhjuseid, mis annaksid aluse määrata

juurdepääsutee sirgelt. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja huvi sõita oma kinnisasjale

sirgjoones ei kaalu üles puudutatud isikute huvi, et juurdepääsutee takistaks nende kinnisasja

kasutamist võimalikult vähe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juurdepääsu rajamine X

kinnistu piiri juurde ei tekita avaldajale ülemääraseid kulutusi ning on maakorralduslikult

võimalik. Avaldaja määruskaebuses viidatud veoauto pöörderaadiusest ei ole võimalik

järeldada, et veoautoga ei oleks võimalik teha pööret maakohtu määratud juurdepääsuteel heki

äärest kinnistu piiri äärde. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja saab enda

kinnisasjal korraldada veoauto ümberpööramise, kas plaanitud parklas või nt rajades tee ümber

kinnisasjal asuva maja. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et juhul, kui

juurdepääsutee kulgeks sirgelt, piiraks see ebamõistlikult X kinnistu omanike võimalust enda

kinnisasja kasutada, kuna lisaks juurdepääsu tee alusele alale oleks häiritud ka juurdepääsutee

ja kinnisasja piiri vahelise ca 5-6 m laiuse maariba kasutamine. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohtadega ning leiab, et juurdepääs pöördega piki X kinnistu piiri arvestab

mõlema poole huvidega.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on juurdepääsutee asukoha määratlenud piisava selgusega,

kirjeldades seda määruse resolutsioonis ja lisades määrusele ka kaardi, millel on juurdepääsutee

asukoht märgitud. Tsiviilasja toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtub, et määruse lisaks olev

plaan on allkirjastatud kohtuniku poolt käsikirjaliselt ning käsikirjalise allkirjaga dokument on

saadetud menetlusosalistele koos digitaalselt allkirjastatud määrusega.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb muuta juurdepääsutee laiuse osas.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääsutee laiuseks 3,5 meetrit.

Põhjendatud on avaldaja seisukoht selles, et juurdepääsutee peab võimaldama päästeautol

pääseda ligi kinnisasjale.

Avaldaja on õigesti viidanud, et juurdepääsutee laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit, et oleks

tagatud päästetehnika juurdepääs kinnistule. Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 50, § 2 p-i 34 ning Eesti Standardi EVS 812-7:2018

„Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“ kohaselt peab juurdepääs

võimaldama päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu territooriumile ning seal

asuvatele ehitistele ning olema vähemalt 3,5 meetrit lai.

Eeltoodud põhjendustel tuleb juurdepääsutee laiuseks määrata 3,5 meetrit.

16. Pooled vaidlevad ka selle üle, milline peaks olema sõidukite kaalupiirang juurdepääsutee

kasutamisel.

Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsutee kaalupiirangu osas tuleb maakohtu määruse

resolutsiooni p-i 3.3 täiendada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras, kus

juurdepääsutee kulgeb üle muruplatsi on maakohus põhjendatult piiranud selle kasutamist

sõidukite kaalupiiranguga 3,5 tonni. Arvestades vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt

nähtuvat, ei võimalda juurdepääsuala seisukord suurema massiga sõidukitega ilma

juurdepääsuala kahjustamata sõita. Samas on nii avaldaja kui ka puudutatud isikud väljendanud

menetluses, et plaanivad rajada juurdepääsualale püsiva tee. Maakohus on sellega mh

arvestanud määrates avaldajale kohustuse hüvitada pool rajatava tee maksumusest.

Ringkonnakohus märgib, et tee rajamisel on võimalik rajada see selliselt, et tee kandevõime

võimaldab seda kasutada ka suurematel sõidukitel. Seega ei ole pärast seda, kui

juurdepääsualale tee rajatakse sõidukite kaalupiirang enam põhjendatud. Kaalupiirangut ei

õigusta ka puudutatud isikute soov, et juurdepääsuteed suurte veoautodega ei kasutataks.

Ringkonnakohus märgib, et arvestades asjaolu, et X kinnisasi on otstarbelt tootmismaa, võib

selle sihipäraseks kasutamiseks olla vajalik juurdepääs ka veoautodega.

Maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4, mis sätestab, et eritehnika hoiustamise eesmärgil võib

sügisperioodil ja kevadperioodil kasutada juurdepääsuteed kuni 12 tonni kaaluva sõidukiga, kui

ei

kahjustata

olemasolevat

juurdepääsuteed,

on

põhjendatud

ja

jääb

muutmata.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja nõue pääseda oma kinnistuni veoautoga igal ajal

olenemata aastaajast ei ole põhjendatud, kuna praegu juurdepääsuna kasutatav muldkattega tee

ei võimalda seal liigelda raskeveokitega. Nagu eespool märgitud, siis pärast tee rajamist

juurdepääsualale, saab kasutada juurdepääsu aastaringselt ka veoautoga. Järelikult kehtib

maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4 kuni kõvakattega tee rajamiseni.

17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada ka juurdepääsutasu suuruse

osas. Maakohus määras juurdepääsutasu suuruseks 380 eurot aastas, mis on ringkonnakohtu

arvates ülemäärane ja põhjendamata.

17.1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et kuna siiani on puudutatud

isikud lubanud avaldajal juurdepääsuteed kasutada tasuta, siis on õiglane juurdepääsutasu

vähendada miinimumini või jätta välja mõistmata.

AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust lähtudes on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis

hõlmab endas hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive

eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt nt Riigikohtu

3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 18; 28. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-60492/165, p 16; 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 15).

Avaldaja menetluses esitatud vastuväited ei anna alust jätta tasu välja mõistmata. Asjaolu, et

puudutatud isikud I ja II omandasid kinnistu teadmisega, et üle nende kinnisasja kulgeb

juurdepääs X kinnisasjani, ei tähenda seda, et nende omand ei ole juurdepääsu läbi kitsendatud.

Tasu suurust määrates tuleb arvestada seda, et X kinnistu omanikele jääb kohustus taluda

juurdepääsu oma kinnisasjal ja majandada kinnisasja heaperemehelikult nii, et juurdepääsutee

ei saaks kahjustatud. Asjaolu, et juurdepääsuteed kasutavad X omanikud osaliselt ka ise, ei

tähenda seda, et avaldaja peaks saama võõral maal asuvat teed tasuta kasutada.

17.2. Maakohus leidis, et avaldajal on kohustus hüvitada puudutatud isikutele maamaks

summas 1,88 eurot aastas arvestades ühiskasutusse ja ainukasutusse jäävate alade pindala

keskmisega. Avaldaja ei ole määratud maamaksu suurusele vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et maamaksu suurus on põhjendatud.

Samuti on maakohus määranud juurdepääsu kasutuseelise suuruseks 0,12 eurot/m2, mille osas

ei ole avaldaja määruskaebuses vastuväiteid esitanud. Avaldaja leiab samas, et maakohus on

ebaõigesti arvutanud juurdepääsu kasutuseelise suuruse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Maakohus leidis, et ainukasutusala tasu suurus on 105 m2 × 0,12 eurot, s.o 12 eurot 60 senti

ning ühiskasutusala tasu suurus on 205 m2 × 0,12 eurot÷2, s.o 12 eurot 30 senti, kokku 24 eurot

90 senti. Maakohtu arvutused on õiged. Maakohus määras maamaksu ja kasutuseelise

suuruseks ümardatult kokku 30 eurot aastas, mida ringkonnakohtu arvates pole alust muuta.

17.3 Ringkonnakohus leiab, et tee korrashoiukulu hüvitis 350 eurot on ülemäärane. Puudutatud

isikute esitatud Jõgeva elamu hinnapakkumise (tl 92-97) kohaselt kulub nii ühiskasutuses kui

ka ainukasutuses oleva ala hooldamisele kokku 591 eurot 60 senti (niitmine, lehtede riisumine,

mehhaniseeritud lumelükkamine ja libedusetõrje). Ringkonnakohus ei pea kõiki nimetatud

kulusid põhjendatuks.

Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse kohaselt korraldab X ja X vahelise

piiriga külgneva ala (30 m) korrashoiu X omanik. Hüvitist juurdepääsutee korrashoiukulude

eest peab juurdepääsutasu sisaldama juhul, kui juurdepääsuteed hooldab koormatud kinnisasja

omanik. Kuna X omanik on kohustatud hoolitsema ainukasutuses oleva ala korrashoiu, st

niitmise, vajadusel lehtede riisumise, lume lükkamise jms eest, siis ei kuulu hoolduskulud

ainukasutuses oleva ala eest väljamõistmisele.

Põhjendatud ei ole ka ühiskasutuses oleva ala (66 m) kulud muru niitmisele. Ringkonnakohus

juhindub sellest, et menetlusosaliste esitatud seisukohtadest nähtub, et nii avaldajal kui ka

puudutatud isikutel I ja II on huvi rajada juurdepääsualale tee. Sel juhul puudub vajadus niita

juurdepääsualalt muru.

Puudutatud isikute esitatud Jõgeva elamu hinnapakkumise kohaselt kulub ühiskasutuses oleva

ala mehhaniseeritud lumelükkamisele 90 eurot (5 korda) ja libedusetõrjele 28 eurot 80 senti

(2 korda) aastas. Ringkonnakohtu hinnangul on kulu lumelükkamisele ja libedusetõrjele

juurdepääsuteel vajalik, et juurdepääsutee oleks läbitav ka lumerohkel talvel ja libedaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et X kinnistu omanikud tegelevad lumelükkamisega

ise ning et neil on olemas selleks vastav tehnika ja vahendid. Olukorras, kus juurdepääsutee

seda osa kasutavad lisaks avaldajale ka puudutatud isikud, ei saa sõltuda lume lükkamine ja

libedatõrje üksnes avaldaja suvast, mistõttu ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust

avaldaja väide, et saab ise lund lükata. Seega on põhjendatud hüvitis lumelükkamise ja

libedatõrje kulude katmiseks 59 eurot 40 senti ((90+28,8)÷2).

Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on juurdepääsutee korrashoiuks on vaja sellelt ka lehti

koristada. Hinnapakkumise kohaselt on lehtede koristamise kulu 196 eurot 80 senti (2 korda)

aastas Samas saavad puudutatud isikud nõuda hüvitist üksnes ühiskasutuses oleva ala

korrastamise eest. Hinnapäringust nähtub, et osaliselt hõlmab pakkumine lehtede koristamiseks

ka avaldaja ainukasutusse jäävat juurdepääsutee osa. Arvestades hinnapäringus toodut, leiab

ringkonnakohus, et lehtede koristamise kulu tuleb vähendada 10% võrra, st 177 euro 12 sendini.

Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lehtede koristamise kulu mitu korda aastas. Tee

korrashoiuks on piisav koristada lehed ühekordselt pärast nende langemist, mis teeb aastaseks

kuluks 88 eurot 56 senti (177,12÷2) Avaldaja makstav hüvitis peab katma sellest poole, st 44

eurot 28 senti.

Eeltoodud põhjendustel on avaldajal kohustus tasuda juurdepääsutasuna kokku 30 +

59 eurot 40 senti + 44 eurot 28 senti , s.o 133 eurot 68 senti aastas. Maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, milles maakohus määras hüvitise sellest suuremas määras.

18. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis puudutatud

isiku III menetluskulud avaldaja kanda.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et avaldaja esitas avalduse kohtusse 11. augustil 2020 puudutatud

isiku III vastu. Puudutatud isikud I ja II ostsid X kinnistu menetluse kestel. Puudutatud isikud

I ja II on kinnistusraamatu andmete kohaselt kantud X ühisomanikena registrisse sisse 9.

oktoobril 2020.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et puudutatud isiku III menetluses

osalemisega tekkis põhjendamatu menetluskulu. Avalduse esitamise ajal oli juurdepääs

avaldaja kinnisasjale võimalik üksnes läbi puudutatud isiku III kinnisasja. Arvestades seda

asjaolu ning ka seda, et avaldaja ise esitas avalduse esmalt puudutatud isiku III vastu, oli

puudutatud isiku III menetlusse kaasamine põhjendatud. Ainuüksi X kinnisasja võõrandamine

ei andnud TsMS § 210 lg 2 kohaselt maakohtule alust puudutatud isikut III menetlusest

kõrvaldada. Põhimõtteliselt oli ka jätkuvalt võimalik juurdepääsu seadmine üle puudutatud

isikule III kuuluva X kinnisasja. Menetluses osalemisega tekkisid puudutatud isikul III

menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta puudutatud isiku III

menetluskulusid tema enda kanda olukorras, kus menetlus toimus avaldaja huvides. Tegemist

ei olnud ka olukorraga, kus kohtusse pöördumine oli avaldaja õiguste kaitseks vältimatult

vajalik ning avaldus tervikuna põhjendatud. Avaldaja ise tõi välja, et puudutatud isik III ei

takistanud tal enda kinnisasja kasutamist juurdepääsuna. Samuti rahuldati avaldus üksnes

osaliselt.

Menetluskulude suurust ei ole avaldaja vaidlustanud.

19. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda

jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12).

Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse osaliselt, siis on õiglane jätta

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin