2-21-13370/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13370

Kohtuasi

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

hagi

X

vastu

tahteavalduse asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2021 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri

Ginter ja advokaat Mari Agarmaa

Kostja X (isikukood XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.08.2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-13370

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26.08.2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu

hagi, milles hageja palub kohtul asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega kostja

palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised

vahendid

6363,41

euro

ulatuses

kostja

Eesti

krediidiasutuse

arveldusarvele

nr

EE247700771001649799. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu nõue kokku 6363,41 eurot. Kostja suhtes on

algatatud hageja poolt kolm täiteasja (nr 024/2021/910, nr 024/2021/909, nr 022/2019/6863).

Nõudeid ei ole õnnestunud täitemenetlustes täita.

3. Kostja esitas AS-ile Pensionikeskus avalduse enda II pensionisamba osakute müügiks ja

väljamaksete tegemiseks enda Saksamaa arveldusarvele nr DE55100110012624960056.

Hageja on seisukohal, et juhul kui AS Pensionikeskus rahuldab kostja avalduse teha II

pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite väljamakse Saksamaa

arvelduskonto arvele, siis sellega välistatakse hageja nõuete rahuldamine. Kostja kohustus anda

tahteavaldus, millega ta palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja II pensionisamba osakute

müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele, tuleneb

erinevate sätete koosmõjust, sh täitemenetluse seadustiku (TMS) sätetest, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 457 sätestatud kohustusest täita jõustunud kohtulahendit ja

karistusseadustiku (KarS) §-st 385, mis keelab võlgnikul täitemenetluses enda vara varjata.

4. Hageja õigusi ei oleks võimalik efektiivselt kaitsta teiste õiguskaitsevahenditega. Euroopa

Liidu arestimismäärus ei võimalda arestida tulevikus laekuvat pensionivara ega kolmanda isiku

vara, juhul kui kostja kannab laekunud raha edasi kolmandale isikule. Lisaks on kostjal õigus

muuta arvelduskonto numbrit, mis annab võimaluse paluda kanda raha ka väljapoole Euroopa

Liitu.

5. Hagi tagamise taotluses palus hageja kohtul keelata Pensionikeskus AS-il väljamaksete

tegemine kostjale II samba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kostja välisriigi

krediidiasutustes

olevatele

arveldusarvetele

kuni

käesoleva

tsiviilasja

kohtuotsuse

jõustumiseni.

Maakohtu määrus

6. Maakohus keeldus 30.08.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis hageja taotluse

hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

7. Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Kostjale ei tulene seadusest ega muust õiguslikust alusest

kohustust anda tahteavaldus raha kandmiseks enda Eesti arvelduskontole. Vastavat kohustust

ei tulene muuhulgas TMS § 2 lg-st 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) §-st 114 ega ka TsÜS § 138 lg-st 2. Liiatigi kui

TsMSRS § 114 kohaselt kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav,

sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud

pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning

§ 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks.

8. TsMSRS § 114 kohta tuleneb seaduse seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II

pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-il Pensionikeskus väljamakset teha

2-21-13370

ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Kohus selgitas, et

kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav nõue pensioniregistri pidaja

poolt täitemenetluse võlgnikule kohustuslikust pensionifondist väljamakse tegemiseks

(TsMSRS § 114). Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda

tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses

avatud arvelduskontole.

9. Maakohtule jäi arusaamatuks, milles seisneb käesoleval juhul vara varjamine. Kostja on

esitanud pensioniregistri pidajale väljamakse avalduse ja oma pangakonto numbri vastavalt

kehtivatele õigusnormidele. Hageja on ka ise välja toonud, et pensionisamba osakute müügist

laekuvate rahaliste vahendite tulevane asukoht on teada. Seetõttu ei nähtu kohtu hinnangul ka

KarS §-st 385, et kostjal oleks kohustus esitada tahteavaldus pensionisamba osakute müügist

laekunud rahaliste vahendite kandmiseks kostja arveldusarvele Eestis.

10. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et juhul kui rahalised vahendid kantakse kostja

välismaisele arveldusarvele, siis on välistatud hageja nõude täitmine. Kohtuotsuseid

tunnustatakse Euroopa Liidu üleselt, mistõttu ei välista hageja nõude täitmist see, kui

pensioniosakute väljamakse tehakse kostja välismaisele arveldusarvele.

11. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et kuivõrd ühestki seadusest ei tulene võlgniku

kohustust esitada Pensionikeskus AS-ile avaldust raha väljamaksmiseks Eestis avatud

arvelduskontole, ei saa kostjat kohustuda tahteavaldust andma ning kohus keeldus hagiavalduse

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Samal põhjusel jättis maakohus rahuldamata ka hagi tagamise

taotluse.

Määruskaebus

12. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja keeldus ennatlikult hagi menetlusse

võtmisest. Kohus asus ebaõigesti menetlusse võtmise hindamise staadiumis lahendama asja

sisuliselt.

14. Maakohus kohaldas ebaõigesti ka TsÜS § 68 lg 5. Maakohus leidis ekslikult, et hagi ei ole

perspektiivne. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude esimene eeldus ei ole täidetud, s.o et

kostjale ei tulene seadusest vm õiguslikust alusest kohustust anda tahteavaldus väljamakse

tegemiseks kostja Eesti arvelduskontole. Kuigi selline kohustus ei tulene seadusest otsesõnu, ei

tähenda see seda, et nõue on perspektiivitu.

15. Kui kostja on esitanud taotluse Pensionikeskusele II sambast väljamakse tegemiseks, lasub

tal kohustus lasta raha välja maksta välisriigi arvelduskonto asemel Eesti arvelduskontole.

Vastasel korral ei oleks kohtulahendi, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud

rahasumma, täitmine sisuliselt võimalik. Kostjal lasub seadusest tulenevalt kohustus täita

jõustunud kohtulahendit (TsMS § 457 lg 1, TMS), teisalt lasub tal seadusest tulenevalt kohustus

mitte varjata vara ning täitemenetlusest sellisel viisil kõrvale hoiduda (KarS § 385). Kostja

kohustus anda kindla sisuga tahteavaldus võib tuleneda ka seaduse sätete koosmõjust ja hea usu

põhimõttest.

16. Maakohus ei täitnud kohaselt kõrgendatud põhjendamis- ja selgitamiskohustust. Maakohus

piirdus üldsõnalise põhjendustega ja viidetega erinevatele hageja nimetatud õigusnormidele,

2-21-13370

kuid ei hinnanud ega analüüsinud piisava põhjalikkusega hagiavalduses esitatud põhjendusi

sellest, et selline kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ning hea usu

põhimõttest.

17. Hagi tahteavalduse andmise kohustamiseks on praegusel juhul sobivaim viis hageja õiguste

kaitseks. Seadusandja ei ole näinud ette efektiivset mehhanismi kohtulahendite täitmiseks

väljamaksmisele kuuluva raha arvelt. TsMSRS § 114 järgi ei ole kuni 01.01.2023 võimalik

arestida võlgnikule väljamaksmisele kuuluvat summat, kuna selleks puudub veel IT-tehniline

võimekus. Seadusandja tahe ei olnud välistada nõuete täitmine II sambast tehtud väljamaksete

arvelt.

18. Kui Pensionikeskus kannab raha otse võlgniku välisriigi arvelduskontole, ei ole võimalik

kohtulahendeid ning võlausaldajate nõudeid ka teiste mehhanismide kaudu efektiivselt täita, sh

nt Euroopa arestimismääruse või täitekorralduse määruse alusel. Täitemenetluste alustamine

välisriigis põhjustab ka täiendavat (olulist) kulu ning on seotud mitmete riskidega.

Menetluse edasine käik

19. Kostja määruskaebuse rahuldamist ei toeta.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ja

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6

koostoimes TsMS §-ga 659). Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole

hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja heidab ette, et maakohus asus

hagi menetlusse võtmise otsustamisel asja sisuliselt lahendama, ei põhjendanud määrust

piisavalt ega analüüsinud hageja väidet, et hagetav kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete

koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Kolleegium hageja etteheidetega ja hageja õigusliku

käsitlusega ei nõustu.

23. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist

kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised

asjaolud vastavad tõele, ning sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste

tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Seega peab

kohus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagi edukust, et säästa perspektiivitu hagi

menetlemata jätmisega nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse

põhjendusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on analüüsinud esitatud

nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt on hagi rahuldamine

või hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud.

2-21-13370

24. Kolleegiumi hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines

hagiavalduses esitatud asjaoludele. Maakohus hindas hagiavalduses toodu põhjal hagi

edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga

võimalik saavutada, kuivõrd hageja esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu, et

ühestki lepingust või seadusest tuleneks kostjale kohustust anda hageja taotletav tahteavaldus.

25. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema

täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse

kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus

tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema

kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus

kohustama isikut tahteavaldust tegema (Riigikohtu 07.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986,

p 13). Seega selleks, et hageja saaks nõuda kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga,

peab seadusest või lepingust selgelt tulenema kostja kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus.

Maakohus tuvastas õigesti, et ühestki lepingust ega seaduse sättest sellist kohustust kostjale ei

tulene.

26. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 431 lg 1 esimese lause kohaselt on isikul, kellel ei

ole KoPS § 40 lg 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi

osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva

raha väljamaksmist nimetatud paragrahvis sätestatud tingimustel. Lõike 4 kohaselt esitatakse

avaldus raha väljavõtmiseks ja väljamakse tehakse sama seaduse §-des 524–526 sätestatud

korras. KoPS § 524 reguleerib avalduse esitamisega seonduvat ning lg 2 p 4 kohaselt märgitakse

avalduses mh isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi,

aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud.

Nimetatud normist ega teistest normidest ei tulene avalduse esitajale kohustust märkida

avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto numbrit.

27. Hageja viitab TsMSRS §-le 114 ja seaduse seletuskirjale. TsMSRS § 114 sätestab, et kuni

01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue

väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt

täitemenetluse võlgnikule KoPS §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks.

Hageja hinnangul tuleneb seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba

osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-l Pensionikeskus väljamakset teha ainult sellisele

arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Nimetatud seletuskirjas selgitatakse,

et seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel

talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest.

Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodut tõlgendada ka selliselt, et summa kantakse

pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses ja

kohtutäitur saab summa arestida. Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule

kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud

krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui

seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse

teha Eestis asuvale arvelduskontole. Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate

huvidega hageja väljatoodud viisil arvestada, siis oleks see vastava regulatsioonina seadusesse

ka sisse kirjutatud. Seadusandja seda teinud ei ole.

28. Hageja tugineb TMS sätetele ja leiab, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus

tahteavalduse tegemiseks, kuna juhul, kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti

Vabariigis, siis ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab

täitemenetluse nõuete täitmise.

2-21-13370

29. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku järgi täidetakse muuhulgas nõuded,

mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest

tsiviilasjas. TMS § 3 lg 1 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku

varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.

Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hageja poolt väljatoodud TMS-

i sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul kostja kohustust hageja poolt

taotletava tahteavalduse andmiseks.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kostja kohustust tuletada ka erinevate

seaduste sätete koosmõjust. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võib tahteavalduse

andmise kohustus tuleneda mitme normi koosmõjust ja hea usu põhimõttest (Riigikohtu

07.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p-d 12 ja 16). Lisaks võiks olla oluline, et

seadusandja on andnud sissenõudjale õiguse sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku

privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (TMS § 14 lg 2, § 118, § 187). Samas on

ringkonnakohus seisukohal, et analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel

õige. Võimalus täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks

peab seadusest otsesõnu tulenema.

31. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest

nähtuvalt kostja kohustus tahteavalduse andmiseks tuleks pooltevahelisest lepingust.

32. Seega, kuna ühestki lepingust ega seadusest ei tulene selgelt, et kostja peaks andma hageja

poolt taotletava tahteavalduse, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.

33. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja

menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimiku materjalidest kulude kandmist ei nähtu, seega

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)