2-21-3762/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

H.R. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-21-3762

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemise

tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik H.R. (pankrotis; ik XXX; elukoht XXX; XXX);

pankrotihaldur Einar Vallandi (Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a, Tartu; einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada H.R. (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest H.R. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153

lg 1 p 2):

Võlausaldaja

Saamata

nõue (EUR)

Jaotise

%

Võlausaldaja kontonumber

viitenumber

Omega Invest OÜ (rk 10866568)

9 702,63

18,03

XXX, XXX

OK Incure OÜ (rk 11542046)

6 195,63

11,51

XXX, XXX

R.O. (rk XXX)

715,94

1,33

XXX

Holm Bank AS (rk 14080830)

2 324,38

4,32

XXX, XXX

Credit.ee OÜ (rk 11898079)

939,35

1,75

XXX, XXX

Telia Eesti AS (rk 10234957)

3 643,03

6,77

XXX, XXX

G.O. (rk XXX)

6 387,95

11,87

XXX

Nord Collect OÜ (rk 11897588)

2 805,76

5,21

XXX

Aktiva Finants OÜ (rk 10746479)

5 553,38

10,32

XXX

10 Bondora AS (rk 11483929)

10 145,51

18,85

XXX

11 Aktiva Portfolio AS (rk 16013522)

5 405,24

10,04

XXX

53 818,80 100,00

Aktiva Finants OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Julianus Inkasso OÜ kontole nr XXX.

Aktiva Portfolio AS nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Julianus Inkasso OÜ kontole nr XXX.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

2/9

4. Määrata

pankrotihaldur

Einar

Vallandi

töötasu

suuruseks

H.R.

(pankrotis)

pankrotimenetluses 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot, ja

mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

5. Pankrotihalduri tasu summas 246,04 eurot, sh käibemaks 41,01 eurot, tasuda pankrotivara

arvel.

6. Anda

H.R.

(pankrotis)

hüvitamiskohustuseta

menetlusabi

pankrotihalduri

tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest summas 545,96 eurot, sh käibemaks 90,99 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu

katteks riigi vahenditest 545,96 eurot, sh käibemaks 90,99 eurot, OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskonto nr XXX.

8. Algatada H.R. (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1,

lg 11).

9. Jätta H.R. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada H.R.

(isikukood XXX ) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

10. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25

protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või

ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet

pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt

usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. oktoobril)

vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene

väljamakse teha 15. oktoobril 2022, seejärel 15. oktoobril 2023 jne.

11. H.R. esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt

selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes,

andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale

väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.

Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. maiks 2022, järgnev 1. novembriks 2022, jne.

12. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust

3/9

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud S. poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui H.R. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes

1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13

alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande

seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;

rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

13. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. H.R. esitas 10.03.2021 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu

Maakohtu 12.04.2021 määrusega kuulutati välja H.R. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati

Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.05.2021. Võlausaldajad olid

PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 12.06.2021.

Pankrotihaldur esitas 03.09.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja

kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus

kinnitas võlausaldajate nimekirja 07.09.2021 määrusega.

2. 16.09.2021 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada H.R.

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar

Vallandi H.R. pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata H.R. pankrotihalduri tasu 660 eurot,

millele lisandub käibemaks 132 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood

10609096, konto nr XXX); 4) mõista H.R. pankrotihalduri töötasu välja kahest allikast:

246,04 eurot (205,03 eurot + käibemaks 41,01 eurot) H.R. pankrotivarast; 545,96 eurot

(454,97 eurot + käibemaks 90,99 eurot) riigi vahenditest; 5) otsustada H.R. kohustustest

vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.

3. 17.09.2021 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina

4/9

selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 08.10.2021. Võlausaldajatest ega

kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise

kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik

saanud sissetulekut kokku 2624,63 eurot. Sellest arvati pankrotivara hulka 160,77 eurot. Lisaks

sellele laekus pankrotieelsete nõuete rahuldamise tulemusel pankrotivarasse 85,27 eurot.

Pankrotivara väärtus on seega 246,04 eurot.

2. Andmed PankrS §-s 146 toodud väljamaksete kohta

2.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine:

Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

2.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist

võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.

2.3. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.

2.4. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ei ole pankrotivara arvel

tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt

määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb

pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab

halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti

välja kuulutades nii PankrS § 15 lg 2 kui ka PankrS § 171 lg 11. Haldur lähtub töötasu

taotlemisel menetlustoimingute läbiviimisele kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud

summast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja

kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike.

PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida

viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse

halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 – 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on

riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taotleb tasu 10 töötunni eest 660 eurot (66 eurot

tund) büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 132 eurot.

Töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt:

- päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 1 tund

- kogutud teabe töötlemine, analüüs

1 tund

- puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega

0,5 tundi

- pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine

0,5 tundi

- suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega

0,5 tundi

- järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 0,5 tundi

- tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine ja analüüs

3 tundi

- võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine

0,5 tundi

- esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine

0,5 tundi

- pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine

2 tundi

Töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja

sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot

menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks

eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus,

kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku

täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus).

5/9

Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku

arvelduskontol nr XXX raha XXX eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile

pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel

edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 205,03 eurot ning tasule

lisanduva käibemaksu 41,01 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada

riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.

6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning

pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul

puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha

menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus

kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka

toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet

võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist,

maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu.

Selle tegevuse tulemusena kogutud teave on kajastatud ka lõpparuandes. Lisaks eeltoodule

kaasnesid vältimatult vajalikud toimingud:

1) koosolekute läbiviimine, dokumentide kohtule ja muudele isikutele koostamine ja esitamine;

2) võlausaldajatega suhtlemine, esitatud nõuete kontrollimine ning kogutud tõendite alusel iga

võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa tuvastamine ning

3) võlgnikuga suhtlemine, arvestuse pidamine tema jooksva sissetuleku üle, selle jagamise

korraldamine pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks.

6.1. Pankrotihaldur vaatas läbi 11 nõudeavaldust summas 53 818,80 eurot. Nõuetele ei esitatud

vastuväiteid.

6.2. Pärast pankroti väljakuulutamist töötas võlgnik lühiajaliselt XXX. Jalavigastuse tõttu

võlgnik praegu ei tööta. Väidetavalt otsib töökohta, kus jalad saaks vähem koormust kui

viimases töökohas. Ajavahemikul 12.04.2021 – 16.09.2021 on võlgnik saanud sissetulekut

XXX eurot, sealhulgas V.L. saadud toimetulekutoetus XXX eurot, XXX saadud töötasu XXX

eurot, Eesti Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis XXX eurot ja eraisikutelt saadud maksed

XXX eurot. Võlgniku sissetulekust on arvatud pankrotivara hulka XXX eurot. Lisaks sellele on

pankrotivarasse laekunud pankrotieelsete nõuete katteks Maksu- ja Tolliametilt XXX eurot

ning kohtutäitur Oksana Kutšmeilt 84,50 eurot.

Võlgniku sissetulek laekub AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei

ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete

täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks kasutab haldur AS-is

Swedbank avatud võlgniku arvelduskontot nr XXX. Aruande koostamise hetke seisuga on

sellel kontol raha XXX eurot. Võlgniku kontol nr XXX olevat raha ei käsitata pankrotivarana,

vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi

võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks.

7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta

6/9

Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.

8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

9. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus

Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt sellega, et erinevad haigused on

juba pikemat aega takistanud töötamist ja sissetuleku teenimist. Haigused kahtlemata mõjuvad

elukvaliteedile negatiivselt ning teisiti ei ole see ka võlgniku puhul. Kahelda võib selles, et ilma

haigusteta oleks võlgnik suutnud nõuetekohaselt täita kõiki enesele võetud varalisi kohustusi.

Haigusi ei saa pidada võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks. Võlgnik alustas krediidi

kasutamist hiljemalt 2004. aastal. Esimene teadaolev laen oli seotud XXX asuva korteri

soetamisega. Võlgnik võõrandas selle korteri XXX aastal. Ajavahemikul 2007 – 2009 kuulus

võlgnikule XXX veel üks korter. Väidetavalt korteri remondiks võetud laenud said tagastatud

korteri müügihinna arvel. Seejärel võttis võlgnik rohkem kui kümne aasta kestel erinevaid

laene, valdavalt kiirlaenuandjatelt. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud

väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Raha kulus olmevajaduste katmiseks

ning juba võetud laenudega seotud kulude katmiseks. Võlgniku väitel töötas ta Eestis ja

välisriikides peamiselt XXX, kuid teenitav sissetulek tundus ebapiisavana. Võlgnik tahtis oma

soove kohe täita laenude arvel ja lootis laenud tagastada tulevikus teenitava suurema sissetuleku

arvel. Tegelikult kujunesid laenudega seotud kõrvalkohustused nii suureks, et pelgalt töötasu

arvel ei oleks saanud kohustusi täita isegi sel juhul, kui võlgniku tervise seisund ei oleks

halvenenud. Haigused vaid süvendasid juba tekkinud probleemi. Võlgnik suhtus varaliste

kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle

tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Sarnaselt

mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Ei ole alust

väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku makseraskused süvenesid

aastatega, kuid tundub nii, et võlgnik ei mõistnud probleemi ulatust ning püüdis jätkata

võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete täitmist, võttes selleks uusi laene. Tagantjärgi on raske

täpselt kindlaks määrata, millal võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks.

Kõrvutades võlgniku teadaolevate kohustuste mahtu (pankrotiavalduses märkis võlgnik oma

kohustuste summaks peaaegu 60 000 eurot) Maksu- ja Tolliameti andmetega võlgniku viimaste

aastate sissetuleku kohta (brutotulu oli 2018. aastal XXX eurot, 2019. aastal XXX eurot ja 2020.

aastal XXX eurot), võib öelda et võlgnik ei ole juba aastaid olnud maksejõuline. Võlgnikule

viimastel aastatel laenu andnud isikud võinuks suurema hoolsuse ilmutamise korral juba enne

laenu andmist aru saada, et võlgnikule antud raha tagasisaamise tõenäosus on väga väike. Ka

võlgnik pidanuks juba aastaid tagasi mõistma, et olemasolevate kohustuste täitmiseks uute

laenude võtmine ei ole mõistlik käitumine.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

4. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus leiab, et H.R. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks ning H.R. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

5. Kohus avaldas 17.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus H.R. pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 08.10.2021. Kohtu deposiiti ei

7/9

ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et H.R. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

6. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti.

7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163

lg 5, PankrS § 28 tähenduses.

8. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada H.R. (pankrotis)

pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

9. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu

pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

10. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

11. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks

132 eurot, kokku 792 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so

OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

12. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 545,96 eurot, sh käibemaks 90,99 eurot. Pankrotihalduri tasu 246,04 eurot, sh

käibemaks 41,01 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt.

13. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

14. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb

pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st

66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 10 töötunni eest on 10 × 66 ehk 660 eurot, millele lisandub

käibemaks 132 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud

menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata

pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel

8/9

tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum.

15. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS

§ 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi

vahenditest.

16. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla

ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot,

kahekordne alammäär on 1168 eurot.

17. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning H.R. tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 545,96 eurot, sh

käibemaks. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust

246,04 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

18. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

19. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes

3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

20. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamisele vastuväite.

21. H.R. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS

§ 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud

kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi.

PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole

ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada H.R. kohustustest

vabastamise menetluse.

22. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik

teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

23. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

24. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad

esitanud vastuväiteid sellele, et H.R. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on

16.09.2021 andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik

on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb H.R. ennast kohustada täitma

usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab H.R. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad

9/9

teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes,

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue (6) kuu järel, esimene

aruanne tuleb esitada 1. maiks 2022, järgnev 1. novembriks 2022, jne.

25. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4

järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (H.R. töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma

25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus

võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid

arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3

nimetatud tulust peab H.R. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse

kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal

aastal hiljemalt 15. oktoobril.

26. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et

kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui H.R. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud

alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes

kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik