2-21-9985/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9985

Kohtuasi

X ja Y hagi C vastu pärandvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aldo

Vassar ja Keijo Lindeberg

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Õnneli Matt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. juuli 2021 määrus (parandatud 19. augustil 2021) tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 22. juunil 2021 hagi C (kostja) vastu pärandavara

jagamise nõudes. Lisaks taotlesid hagejad kohtu nõusolekut pärandvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on 12. juunil 2020 surnud pärandaja Q pärimistunnistuse järgi pärijateks

hageja I 1/3 mõttelises osas, hageja II 1/3 mõttelises osas ja kostja 1/3 mõttelises osas.

Pärandavara nimekirja kohaselt kuulub pärandvara hulka pangakontodel olev raha, haagised,

traktor ja liikumismasin, väikelaev, osaühingu osalus, kaks garaažiboksi, korteriomand ning

registreerimata vallasvara. Pärandvara väärtus on kokku 266 194,43 eurot. Lisaks lasuvad

pärandvaral kohustused kogusummas 102 800,37 eurot. Hagejad ja kostja ei ole jõudnud

pärandvara jagamise osas kokkuleppele.

Kuna hagejad on alaealised, esitasid nad hagiavalduses ühtlasi taotluse kohtu nõusoleku

saamiseks pärandvara jagamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 9. juuli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast ning jättis menetluskulud võlausaldaja kanda.

Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p-le 2. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et taotlevad kohtu nõusolekut

pärandvara saamiseks, kuid sellist nõuet resolutsioonist ei nähtu, seda ei ole põhistatud ning

nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagejate hagi saab lahendada pärast seda, kui kohus on

otsustanud nõusoleku andmise üle alaealise nimel pärandvara jagamiseks. Seetõttu ei olnud

määruse tegemise hetkel hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lisaks selgitas

maakohus, et kui pärandavara jagamise nõuet menetleb kohus hagimenetluses, kus hagejateks

on alaealised oma seadusliku esindaja kaudu, siis nõusoleku saamist alaealise nimel tehingu

tegemiseks menetleb kohus hagita menetluses, kus avaldajaks on alaealiste seaduslik esindaja.

Kuna tegemist on eriliigiliste menetlustega, ei ole neid võimalik ühes menetluses menetleda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hagejad esitasid 16. juulil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja

saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohtu väljendatud seisukoht, et kohus peab andma nõusoleku pärandvara jagamiseks ja

seejärel saab sama maakohus teises menetluses pärandvara jagada, on vastuolus

kohtupraktikaga, kuna senise praktika kohaselt peab kohus kaasomandi lõpetamise ja

pärandvara jagamise asjades ise sama menetluse raames kontrollima, kas selline lahend on mh

alaealise huvides. Samuti ei ole pärandvara jagamise viiside osas lõplik hagejate hagis toodud

nõue vaid kaaspärija saab esitada vastuhagi, mille korral peab kohus valima kõigi hagis ja

vastuhagis toodud pärandvara jagamise viiside vahel. Maakohus on sisuliselt väitnud, et

hagejad peavad kohtult paluma nõusolekut, et kohus saaks teha kohtu poolt vajalikuks peetud

lahendi. Perekonnaseadus ei näe ette kohtule kohtuotsuse tegemiseks hagejate poolt nõusoleku

andmist, vaid alaealise huvid on vaid üks asjaolu, mida kohus peab lõpplahendit tehes

arvestama. Antud juhul on kaaspärijate vahel pärandvara jagamise osas eriarvamused, mistõttu

pärandvara jagatakse kohtuotsusega ehk kohtuotsuse tegemisele eelneb kohtulik kontroll, mille

käigus kohus hindab, kas taotletud pärandvara jagamise viis on kooskõlas alaealise pärija

huvidega.

Lisaks on arusaamatu vaidlustatud määruses märgitud menetluskulude jaotus, kuivõrd antud

menetluses puudub võlausaldaja, kes peaks teiste menetlusosaliste (sh hagejate) menetluskulud

hüvitama.

4. Maakohus parandas 19. augusti 2021 määrusega vaidlustatud määruses esineva vea ja luges

õigeks menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud jäävad hagejate kanda.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

7. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate

taotletavat eesmärki, kuivõrd kohus ei ole otsustanud nõusoleku andmise üle alaealiste nimel

pärandavara jagamiseks.

7.1. Riigikohus

on

praeguse

tsiviilasjaga

analoogses

asjas

selgitanud,

et

kuna

perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et lapse nimel tehingu

tegemiseks nõusoleku andmise menetluse algatab kohus üksnes õigustatud isiku või asutuse

avalduse alusel, saab kohus TsMS § 476 lg 1 järgi algatada sellise menetluse ka omal algatusel.

Lisaks saab kohus asja õige ja kiire lahendamise huvides tehingu tegemiseks nõusoleku

andmise lahendada koos hagiasjaga, arvestades hagita menetluse erisusi. Kohtu nõusolek peab

sisalduma kohtulahendi resolutsioonis (vt analoogia korras Riigikohtu 17. novembri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 25).

7.2. Olukorras, kus hagejad ei ole eelnevalt kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks saanud, saab

kohus nõusoleku andmise lahendada hagimenetluse käigus, lähtudes seejuures nõusoleku

andmisel hagita menetluse sätetest. Kui maakohus leidis, et tehingu tegemiseks nõusoleku

andmist ei ole võimalik otsustada hagiavalduse lahendamisel samas menetluses, oleks

maakohus pidanud lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse ise algatama

(TsMS § 476 lg 1). Lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) pidi maakohus

kaaluma, kas otstarbekam on lahendada nõusoleku andmine koos hagiasjaga või tulnuks

algatada eraldi hagita menetlus nõusoleku andmiseks. Kuivõrd kohtul on võimalus ka eelneva

nõusoleku puudumisel asi sisuliselt lahendada, ei saa asuda seisukohale, et hagiga ei ole

võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

7.3. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks.

8. Lisaks märgib kolleegium, et põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hagiavalduse

resolutsioonis ei ole märgitud taotlust kohtu nõusoleku saamiseks pärandvara jagamiseks, nõuet

ei ole põhistatud ning nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatavate puudustega

ning kui maakohus leidis, et eeltoodud puudused on takistuseks asja menetlemiseks, tulnuks

maakohtul anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

10. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab

kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse

peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)