2-20-12151/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12151

Tsiviilasi

SYSTEMAIR AS hagiavaldus Iliotech Group OÜ vastu

põhivõla 71 839,84 euro, viivise alates 18.04.2020 0,5%

päevas põhinõudelt kuni põhinõude lõpliku täitmiseni

tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet

Tsiviilasja hind

143 679,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Hageja: SYSTEMAIR AS (10124312, Peterburi tee 99b,

13812 Tallinn), lepinguline esindaja: M. L. (e-post:

menetlus@klconsult.ee)

Kostja: Iliotech Group OÜ (11418273, Leeriku tee 7,

75304

Järveküla,

Rae

vald),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Martin Traat (e-post: martin@eipre.ee)

12.04.2021 ja 22.09.2021

Istungil osalenud isikud

hageja seaduslik esindaja A. P., hageja lepinguline esindaja

M. L.,

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Iliotech Group OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Hagi rahuldada.

3. Välja mõista Iliotech Group OÜ-lt (reg.kood 11418273) SYSTEMAIR AS-i

(reg.kood 10124312) kasuks põhivõlgnevus 71 839,94 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 71 839,94 eurot.

4. Jätta menetluskulud Iliotech Group OÜ (reg.kood 11418273) kanda.

5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

SYSTEMAIR AS (edaspidi hageja või müüja) esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse

Iliotech Group OÜ (edaspidi kostja või ostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõude, paludes

rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 71 839,84 eurot,

põhivõlgnevuse täitmisega viivitamisest tingitud viivitusintress alates 18.04.2020 kuni

19.08.2020 summas 44 540,70 eurot ja edasiulatuvalt alates 20.08.2020 viivis 359,2 eurot päevas

kuni põhinõude lõpliku täitmiseni tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

25.08.2020 täpsustuse järgi palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas

71 839,84 eurot, tuginedes TsMS §-ile 367, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

täitmisega viivitamisest tingitud viivitusintress alates 18.04.2020 viivis 0,5% põhinõudest (71

839,84 eurot) iga kalendripäeva kohta kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuni ja edasiulatuvalt

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhinõudest

(71 839,84 eurot) iga kalendripäeva kohta, kuid mitte enam kui põhinõue. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.02.2020 ostu-müügilepingu nr 1324/20

(edaspidi Leping), mille alusel kohustus hageja müüma kostjale seadme Adconair 761901

(edaspidi seade) ning kostja kohustus tasuma seadme eest 71 839,84 eurot.

Hagejale teadaolevalt ostis ostja seadme eesmärgiga müüa see edasi kolmandale isikule AS C,

kes pidi seadme paigaldama TalTechi teadus- ja õppehoone laborisse. AS C tasus kostjale

ostusumma juba enne seadme tarnimist ja AS C-l seadme osas pretensioone ei ole, mida viimane

hageja päringule vastuses kinnitab.

Lepingus nähti ette seadme müük järgmistel tingimustel:

-

Ostetavate kaupade omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle kauba eest tasumisele kuuluva

summa täielikul tasumisel (Leping p 3.4);

-

Kauba hind on kindlaks määratud tellimuse kinnitusel nr 5578055 summas 71 839,84 eurot

(Lepingu p 5.1);

-

Ostja kohustub tasuma müüjale punktis 5.1 nimetud summa 36 kalendripäeva jooksul müüja

poolt esitatud arve alusel (Leping p 5.2);

-

Ostetud kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt on ostjal kohustus müüja

sellekohasel nõudmisel tasuda viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega

viivitatud päeva eest (Leping p 5.5);

-

Ostjapoolse lepingujärgse võlgnevuse tasumisel müüja kustutatakse tasutud summaga

esmajärjekorras ostja viivise võlgnevus, seejärel trahvid ja lõpuks põhivõlgnevus (Leping p

5.7);

-

Ostetavate kaupade mittekvaliteetsus ja vastavus lepingule kontrollitakse poolte esindajate

poolt kauba üleandmisel ostjale (Lepingu p 6.4);

-

Kauba mittekvaliteetsus ja/või lepingule mittevastavuse korral koostavad poolte esindajad

akti kauba puuduste kohta (Lepingu p 6.5).

18.02.2020 sai hageja kostjalt kinnituse, et seade on kostja laos, mistõttu pidi seade jõudma

eelduslikult kostjani enne 18.02.2020.

Ostja ei esitanud müüjale seadme osas ühtegi pretensiooni, mis tähendab, et kostja kas ei täitnud

seadme kättesaamisel Lepingu p 6.4 tulenevat kohustust või siis ei tuvastatud seadme

ülevaatamisel ühtegi puudust. Müüja esitas 13.03.2020 ostjale müüdud seadme kohta arve nr

001039485. Arve tasumise tähtaeg oli 17.04.2020. Kostja seadme eest arvel märgitud tähtajaks ei

tasunud, millest järeldub, et seade oli selleks ajaks kostja laos seisnud kaks kuud ning kostjal oli

piisavalt aega seadmel esinevatest puudustest hagejat teavitada.

Seade paigaldati TalTech teadus- ja õppehoone laborisse asukohaga XXX 2020.aasta aprilli

lõpus/mai alguses, sest hagejale teadaolevalt 22.04.2020 seisuga seadet nimetatud aadressile veel

paigaldatud ei oldud ja 07.05.2020 e-kirjast võib järeldada, et seadme mõõdistus pidi toimuma

14.05.2020.

11.05.2020 e-kirjas teavitas kostja hagejat asjaolust, et seadmel esinevad puudused, kuid e-kirjas

ei käsitle kostja pöördumine maksekohustuse täitmisest keeldumist, samuti ei esitanud kostja

hagejale ühtegi nõuet.

14.05.2020 teostati seadmele plaanipäraselt survetest, mis sai negatiivse tulemuse, s.t seade ei

saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset.

2020. aasta juunis peetud kirjavahetuses arutasid pooled seadmega seonduvaid probleeme, kus

kostja käsitles seadme puudusi, kuid ei teavitanud enam kui kaks kuud hilinenud ostusumma

tasumisest keeldumisest.

26.06.2020 kinnitas hageja kostjale, et tehasepoolsete vigade korral kannab hageja puuduste

kõrvaldamiseks vajalikud kulud, tuletades ühtlasi meelde, et kostja ei ole ostusummat tasunud.

01.07.2020 saatis hageja kostjale võlgnevuse meeldetuletuseks inkassohoiatuse, milles palus

võlgnevus likvideerida hiljemalt 03.07.2020, hoiatades, et arve täiendavaks tähtajaks tasumata

jätmisel on hageja sunnitud võtma kasutusele rangemad meetmed. Kostja ei täitnud kohustust ka

täiendavaks tähtajaks.

Kostja esitas hagejale 06.07.2020, vahetult pärast hagejalt saadud inkassohoiatust, pretensiooni,

milles teatas Lepingu olulisest rikkumisest, seadme mittevastavusest Lepingu tingimustele ja

õiguskaitsevahendite kasutamise kavatsusest ja 27.07.2020 täienduse 06.07.2020 teatele.

Hagejal hinnangul kostja ei ole täitnud oma põhilist kohustust tasuda asja ostuhind, et nõuda

puuduste kõrvaldamist. Kostja on hakanud ostuhinna tasumisega viivitamist ja hilisemalt

mittetasumist argumenteerima pärast seadme vastuvõtmist, arve saamist ning lepingust nähtuva

maksetähtaja möödumist. Seega kostjapoolsete etteheidete teke seadme osas on põhjuslikus

seoses kostja enda peamise kohustuse – tasuda seadme hind - rikkumisega.

Pooled on Lepingus puuduste fikseerimise korras kokku leppinud. Lepingu punkti 6.4. järgi

kontrollitakse ostetavate seadmete mittekvaliteetsus ja vastavus lepingule poolte esindajate poolt

seadme üleandmisel ostjale. Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja seadme

kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest. Puuduste esinemise korral pidanuks Lepingu p 6.5.

järgi kostja esile tooma seadme mittekvaliteetsuse ja/või Lepingule mittevastavuse korral poolte

esindajate allkirjadega varustatud akti kauba puuduste kohta. Kostja pole tõendanud seadme

puudusi Lepingus kokkulepitud korras, poolte ühist akti pole. Kostja on kas ise tekitanud

seadmele kahjustused või olid need objektiivselt olemas mingil muul põhjusel (ebaõiged võtted

seadme transportimisel vm) ning lasknud neid hinnata kolmandal isikul, kaasamata hagejat ja

tootjatehase esindajat.

Hageja ei saa tsiviilõiguslikult vastutada olukorras, kus väidetavad kvalitatiivsed puudused

seadmes on kujunenud ebaselgetel asjaoludel ning tagaselja, hagejat ja tootjatehast kaasamata.

Kostja poolt ostuhinna mittetasumisel p-dele 6.6. ja 6.7. osas asus hageja seisukohale, et eeldused

seadme mittekvaliteetsuse ja/või lepingule mittevastavuse tuvastamisel ei ole täidetud, sest

seadme puudused ei ole Lepingus kokku lepitud korras fikseeritud, mistõttu võib sügavalt

kahelda kostja poolt väidetud puuduste esinemises tervikuna. Kostjal ei ole ette näidata ka poolte

poolt eraldi kokku lepitud tegutsemisjuhist Lepingu p 6.6. alapunktidele tuginedes. Täiesti

asjakohatu on Lepingu p-le 6.7. tuginemine, sest nimetatud punkti järgi lükkuks tasumise tähtaeg

edasi üksnes siis kui puudustega seade asendatakse.

Seega Lepinguga ettenähtud korras pole tuvastatud seadme puudused ning pole mõistetavalt ka

eraldi kokkulepet selles, et seade kuuluks üldse asendamisele. Eeltoodust nähtub, et ostuhinna

tasumisega viivitamine oleks kostja poolt õigustatud üksnes juhul, kui seadmel on puudused ning

puudustega seadme asendamises on hageja ja kostja kokku leppinud ning seadme asendamine

võtaks enam aega kui seadme müügiarve tasumistähtaeg. Ainult sel juhul olnuks kostjal õiguslik

alus tasuda arve hiljem, s.o arve maksetähtaega ületavalt. Käesoleval juhul aga pole arve

tasumisega viivitamiseks, tasumata jätmiseks kostjal õiguslikku alust.

Hageja on tõepoolest esialgselt pidanud võimalikuks seda, et seadmel võisid olla

lekkeprobleemid, kuid asjaolude tuvastamisel selgus, et võimalikud lekkeprobleemid võisid olla

tingitud kostja ja tema alltöövõtja tegevusest. Vaieldamatu on fakt, et kostja võttis vastu müüdud

seadme ning transportis selle lõpptarbija aadressile. Millisel viisil ning tingimustes (kahjustas

seadet näiteks transpordi käigus) kostja seda tegi, pole hagejale teada. Seadme juhusliku

hävimise riisiko on üle läinud kostjale seadme üleandmisega.

Isegi kui seadme lekkeprobleemid olid seadmel transpordist olenemata, s.t et tegu oli tehase

praagiga, tulnuks kostjal tootjatehase esindaja defekteerimisele kohale kutsuda. Kostja ei

kutsunud seadme tootjatehase esindajat seadme võimalike kvalitatiivsete puuduste tuvastamisele,

mistõttu ei saa müüja kaasa rääkida seadmel esinenud lekkeprobleemidele. Need pole

usaldusväärselt tuvastatud ja väidetavate lekete tekkepõhjus on välja selgitamata.

Hageja on menetluses selgitanud, et kuna kostja ja kostja seaduslik esindaja on tegelenud

Menerga kaubamärgiga tähistatud seadmete müügiga juba üle 15 aasta, olles seejuures

tootjatehase ainuesindaja Eesti Vabariigis, on kostja seaduslik esindaja väga hästi kursis Menerga

seadmete kvaliteedi ja omadustega. Vaidlusalune seade ei erine millegi pooles varasematest

samast allikast pärinevatest seadmetest ning varasemalt ei ole hagejalt ostetud seadmete kohta

ühtegi pretensiooni esitatud. Vaidlusaluse Menerga seadme Adconair 761901 osas teab kostja ja

kostja seaduslik esindaja väga hästi, mida tähendab Eurovent sertifikaadil (nähtav Euroventi

kodulehel) näidatud lekkeklass. Nimelt on sertifikaadis kirjas: Leakage class L1(M), sulgudes

olev M tähendab "modelbox" ehk siis testimiseks esitatud tootemudel. Seeriatootmises olevatele

seadmetele see ei laiene. Samasugune reegel kehtib kõigi ventilatsiooniagregaate tootvate tehaste

kohta.

Hageja on pidanud oluliseks ära märkida ka selle, et vaidlusaluse seadme ostis kostjalt AS C, kes

on kinnitanud, et tal puuduvad seadme suhtes pretensioonid. Seega seade vastab

Lepingutingimustele, mistõttu on küsitav etteheidetud kvalitatiivsete puuduste tegelik esinemine

seadme puhul. Hageja hinnangul polnud eeltoodud kinnituse taustal kostjal vajadust tootjatehase

esindajat seadme defekteerimisele kutsudagi, sest seade oli läbivalt töökorras, pretensioonid

puudusid ja puuduvad siiani. Hagejal on süvenenud veendumus, et kostja on hakanud pärast arve

maksetähtaja möödumist kunstlikult tekitama ettekäänet ostuhinna mittetasumiseks. Kostja võis

ise tahtlikult seadet kahjustada selleks, et mingilgi määral põhjendada ostuhinna mittetasumist.

Pooled on leppinud Lepingus kokku, et seadme omand läheb üle ostusumma tasumisel, seega

kuulub seade hagejale kuni seadme ostusumma täieliku tasumiseni. Kuivõrd kostja teatas

kohtumenetluse ajal asjaolust, et seade on defektne, eemaldas hageja seadmelt automaatika

(kontorollerid), et vältida väidetud defektist tuleneda võivaid kahjusid lõpptarbija juures ning

ühtlasi kaitsta oma omandit. Kostja on asunud hagejale kuuluvat seadet omavoliliselt muutma,

sest kostja korraldas hagejale ja tootjatehasele teadmata oma automaatika integreerimise

seadmega, välistades sellega seadmele tootjatehase garantii. Lepingu p 7.2. järgi kehtib garantii

ainult juhul, kui ostetud seadmete paigaldamisel on järgitud kõiki tootja poolt kehtestatud norme

ja tingimusi. Kuivõrd seadet on kostja initsiatiivil oluliselt muudetud, ei kulge seadme osas

tootjatehase garantiitähtaeg. Seega kostja on jätnud pahauskselt täitmata Lepingust tuleneva

põhikohustuse – tasuda seadme ostuhind ja lisaks sellele asunu võõrast seadet (kuulub siiani

hagejale) hageja tahte vastaselt ümber ehitama, paigaldanud seadmele teadmata tootja ja

kvaliteedinäitajatega automaatika. Tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega kostja poolt.

Kostja viidatud Narva SKA, TalTechi ja saamata jäänud tulu osas leidis hageja, et kuna

protsessuaalse tasaarvestamise vastuväidet tuleb kohtul kontrollida kui sisulist vastuhagi nõuet, ei

ole hageja suhtes võlaõiguslikke nõudeid, mida saaks käesolevas tsiviilasjas maksma panna

protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite raames, sest kostja ei ole esile toonud õigusakti sätet või

lepingu sätet, mille kohaselt hageja peaks vastutama tsiviilõiguslikult kostja ees. Hageja leiab, et

kostja väited hageja poolt kostjale kahju tekitamisest tuleb jätta kohtulikult tähelepanuta.

Rahuldada tuleb hageja hagi seadme müügihinna ning kujunenud viivise väljamõistmiseks

kostjalt ning kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastuses hagile leidis kostja, et hageja nõue ei

ole veel muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei müünud kostjale seadet, milles müügilepingus

kokku lepiti. Hageja olevat reklaaminud seadmele omadusi ja vastavust standarditele mis

tegelikult vaidlusalusel seadmel puudusid. Seetõttu tuleks jätta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS ) § 423 lg 1 p 1 ja/või lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Ostja sõlmis müüjaga Lepingu tellimuses nr 5578055 näidatud kauba ostmiseks summaga

71 839,84 eurot. Kostja viitas Lepingu p-del 6.1., 6.2, 6.3., 6.6. ja 6.7., mille kohaselt peab kaup

vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele,

kvaliteedinõuetele ning

Lepingule ja

kaup

on mittekvaliteetne kui

see ei

vasta

kvaliteedistandardile, mõnele muule poolte vahel kokku lepitud kauba kvaliteeti tõendavale

dokumendile või muule loetlemata puudusele (p 6.2.1.). Lepingu p 6.3. sätestab, et kauba

mittekvaliteetsuse ja Lepingule mittevastavuse eest on vastutav müüja ning kauba

mittekvaliteetsuse ja/või Lepingule mittevastavuse korral lepivad pooled eraldi kokku:

puudustega kauba asendamise suhtes müüja poolt müüja kulul (p 6.6.1.); kauba puuduste tasuta

kõrvaldamise suhtes Müüja poolt (p 6.6.2.); ostuhinna vastava alandamise suhtes (p 6.6.3.).

Lepingu p-st 6.7. tulenevalt puudustega seadme asendamisel müüja poolt lükkub seadme eest

tasumise maksetähtaeg asendatava kauba osas edasi.

Menerga seadmete müümisel Eesti Vabariigis on importija hageja, kellelt kostja seadme ostis.

Hageja poolt kostjale müüdud seade Adconair 761901 ei vasta EVS-EN 16798-3:2017 Eestis

kehtestatud standardile (Ameconi mõõdistusakt 200340) ja pooltevahelises lepingus kehtestatud

kvaliteedinõuetele. Hageja müüdud seadmel on hulgaliselt kvaliteediprobleeme, mis ei ole

vastavuses Lepinguga, tootja seadmete kesta sertifikaadiga (EN 1886) ning ei vasta tootja

kvaliteedistandardile. Selgus, et kõik hageja poolt kostjale müüdud seadmed ei vasta EVS-EN

16798-3:2017,

EN

1886

standardile

ja

Eurovent

sertifikaadile

(www.eurovent-

certification.com/en/search-engine). Seadme tootja Menerga ja importija ehk hageja vastutavad

selle eest, et müüdavad seadmed vastaksid EVS-EN 16798-3:2017 Eestis ja euroopa kehtestatud

standardile. Nimetatud standard on täitmiseks kohustuslik, mitte vabatahtlik. Lisaks on tootja

sertifitseerinud oma seadmed Eurovent-sertifikaadiga nii M (model box) kui R (real box) kujul.

Kostja sai hageja poolt müüdavate seadmetega seonduvatest kvaliteedi- ja lekkeprobleemidest

teada alles nn Narva objektil, millest kostja esindaja teavitas koheselt hagejat (e-mail 11.05.2020

M. K.). Samuti informeeris kostja hagejat viivitamatult, et tuleb surve mõõtmine ka

vaidlusalusele seadmele. 14.05.2020 läbi viidud survekontrolli tulemina koostatud mõõdistusakti

kohaselt esinesid seadmel suured lekked. Kostja hinnangul oleks pidanud hageja teavitama

tootjat, sest surve mõõtmisel osales ka hageja esindaja M. K.. Nii akt kui ka mõõdistamise arve

koostati hagejale, mistõttu hageja etteheide tootjatehase mõõdistamisele mittekutsumisest on

alusetu.

Hageja on ise hagiavalduse p-s 17 viga tunnistanud, sh seda (hagi p 18), et seadmel esinevad

puudused, mis on tingitud tootjast. Kuigi hageja on ise esitanud tõendid, mis kinnitavad suurte

kvaliteedi ja sertifitseerimis probleemide olemasolu seadmel, ei ole hageja kuni käesoleva ajani

probleemi lahendamiseks võtnud midagi muud ette, kui et 02.09.2020 eemaldas objektilt seadme

käitamiseks ja kasutamiseks vajalikud kontrollerid.

Kirjeldatud põhjustel esitas kostja hagejale 06.07.2020 ja 22.07.2020 pretensioonid koos teatega,

et peatab makse hagejale kuni tegeliku kahju suurus selgumiseni. Kostja ei keeldunud seadme

eest tasumast. Seega pärast nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või

info laekumist, kas seade üldse kasutatav on, selgub täpne rahaliselt kindlaksmääratud nõue

Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks, lepingust taganemiseks

või oma kohustusest täitmisest keeldumiseks. Seadme lekkeproov lükkab ümber selle, et kostja ei

esitanud pretensioone õigeaegselt, sest kostja ei saanud esitada pretensiooni enne lekkeproovi

tegemist ning ametlike tulemuste selgumist.

Kostja viitas vastuses VÕS § 110 lg-le 1 ning märkis, et kostja on kasutanud oma seaduses ja

lepingus ettenähtud õigusi ning peatanud makse hagejale kuni kahju selgumiseni. Seega puudub

hagejal hetkel õigus hagi ja viivisenõude esitamiseks. Muu hulgas lisas kostja, et Leping näeb

ette, et kostjal ei ole kohustust seadme eest enne tasuda, kui sellega seotud puudused on

kõrvaldatud (Lepingu p 6.7). Hageja on rikkunud võlasuhtes VÕS § 6 ja 7 sätestatud hea usu ja

mõistlikkuse põhimõtet sellega, et teades ja ise tunnistades müüdud seadmel esinevaid puudusi,

on enne vigade kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamist ja otseselt Lepingu p-s 6.7 ettenähtud

kostjapoolset maksetähtaja edasilükkumise õigust rikkudes ennatlikult hagi esitanud ning

eelöeldud asjaoludest tulenevalt tuleks jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 1 ja lg 2 p1 alusel läbi

vaatamata.

Kostja tõi 10.05.2021 kostja täiendustes välja, et hageja tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahjud

ja kulud seoses Narva Sisekaitseakadeemia (SKA) objektil oleva seadmega summas 8 700 eurot,

millele lisandub käibemaks 1 740 eurot. Samuti kandis kostja TalTechi seadmega seoses kahju

10 930 euro suuruses summas (km/ta). Hageja olevat tekitanud kostjale kahju 22 834 eurot ka

sellega, et tegi kostja klientidele otsepakkumised kahe seadme osas, müües need kostja

klientidele kostja vahendustasu arvelt odavamalt. 22.09.2021 istungil selgitas kostja, et kostja ei

ole hagejale nõuet esitanud. Seni on kostja üksnes kirjeldanud oma kahju. Kostja kinnistas, et

menetluses ta protsessuaalset tasaarvestuse nõuet esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega

ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

*

Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2020 Lepingu, millega müüja kohustus müüma tellimuses

nr 5578055 nimetatud seadme ja ostja kohustuse seadme eest tasuma 71 839,84 eurot

müüja esitatud arve alusel 36 kalendripäeva jooksul ja seadme omandiõigus läheb müüjalt

ostjale üle seadme eest tasumisele kuuluva summa täielikul tasumisel (tlk 9 – 10);

*

kostja sai ostetud seadme enda valdusesse, s.t hageja täitis Lepingu seadme üleandmise

kohustuse tähenduses (tlk 12);

*

hageja esitas 13.03.2020 kostjale arve nr 001039485 summas 71 839,84 eurot

maksetähtajaga 17.04.2020 (t.lk 16).

*

kostja arvet ei tasunud;

*

Seade paigaldati objektile TalTech teadus- ja õppehoone laborisse asukohaga XXX

2020.aasta aprilli lõpus/mai alguses, seadet ei paigaldanud objektile hageja;

*

kostja teavitas 07.05.2020 seadme mõõdistustest 14.05.2020 (tlk 15), mis sai negatiivse

tulemuse, s.t seade ei saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset.

*

2020. aasta juunis peetud kirjavahetuses arutasid pooled seadmega seonduvaid

probleeme, kus kostja käsitles seadme puudusi, kuid ei teavitanud enam kui kaks kuud

hilinenud ostusumma tasumisest keeldumisest (tlk 18, 19).

*

26.06.2020 kinnitas hageja kostjale, et tehasepoolsete vigade korral kannab hageja

puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud, tuletades ühtlasi meelde, et kostja ei ole

ostusummat tasunud (tlk 19).

*

hageja esitas 01.07.2020 kostjale inkassohoiatuse (tlk 14);

*

kostja esitas 06.07.2020 teate Lepingu olulistest rikkumisest, seadme mittevastavusest

Lepingu tingimustele ning õiguskatsevahendite kasutamise kavatsusest (tlk 20-22) ja

22.07.2020 täienduse 06.07.2020 teatele (tlk 23-24);

*

kostja müüb ka ise Menerga kaubamärgiga tähistatud seadmeid;

*

vaidlusaluse seadme lõppostja AS C on seadme eest kostjale tasunud täies ulatuses (tlk

84-87) ega oma kostjalt ostetud seadme suhtes pretensioone (tlk 111).

Pooled vaidlevad selle üle, kas:

*

hageja on täitnud Lepingut;

*

kostja seade vastas Lepingule;

*

hageja nõue on muutunud sissenõutavaks;

*

kostjal esines õiguslik alus Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmiseks;

*

kostjal on tekkinud kahju ja kas see omab arve tasumata jätmise valguses tähendust.

3. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja

vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja ise on määratlenud kostjaga sõlmitud lepingut

kui müügilepingut. Poolte vahel 11.02.2020 sõlmitud lepingu p 1.2. järgi müüja müüb ja ostja

ostab müüja poolt pakutavat kaupa. Ostetava-müüdava kauba kogus, sortiment ja hind on

määratud kindlaks ostja poolt esitatud tellimuses ja müüja poolt kinnitatud tellimuse kinnitusel

5578055, mis on Lepingu lisa nr 1. Kohtu hinnangul tuleb antud vaidluse lahendamisel

kohaldada müügilepingu sätteid.

VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Hageja nõuab kostjalt Lepinguga määratud ostuhinna tasumist. Ostuhinna tasumine on VÕS

§ 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks. Ostuhinna nõude sissenõudmise eelduseks on VÕS § 108

lg 1 järgi üksnes kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Ostuhinna

tasumise kohustus on vastastikune (sünallagmaatiline) kohustus hageja kohustusega anda

müüjana kostjale kui ostjale üle nii müüdud eseme (praegusel juhul seade) valdus kui ka tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu p-i 4.1. kohaselt on seadme tarnetähtaeg kokkuleppeline

(vt hagi Lisa 1 p 4.1., tlk 9). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai seadme valduse hagis

märgitud ajal, s.o hiljemalt 18.02.2020 (vt hagi p 2, tlk 2 pöördel ja hagi Lisa 2, tlk 12). Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et hageja ei oleks enda Lepingust tulenevat seadme üleandmise kohtust

täitnud või kostja ei oleks keeldunud vaidlusaluse seadme vastuvõtmisest. Seega täitis hageja

oma seadme üleandmise kohustuse ja kostja võttis seadme vastu. Kostja on tuginenud üleantud ja

vastuvõetud seadme puudustele ning keeldunud omapoolse kohustuse täitmisest. Sellest

tulenevalt tuvastab kohus, kuidas leppisid pooled kokku kostja kohustuses asja eest tasuda ning

kas hageja ostusumma täitmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Seejärel võtab kohus

seisukoha, kas kostjal oli/on õiguslik alus ostusumma mittetasumiseks ning kas ja kuidas mõjutab

hageja nõude täitmist kostja võimalik kahju.

Ostusumma tasumise kohustusest

4. Lepingu p-s 5.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et ostja kohustub tasuma müüjale punktis

5.1 nimetatud summa 36 kalendripäeva jooksul müüja poolt esitatud arve alusel. Hageja esitas

kostjale arve 13.03.2020 summas 71 839,84 eurot maksetähtajaga 17.04.2020 (tlk 13). Kostja

arvet ei tasunud. Kostja asus seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe, et seadme eest tasutakse

siis, kui see töötab puudusteta ning vastavasisuline kokkulepe on kokku lepitud Lepingu p-des

6.6 ja 6.7 (vt kostja vastus, tlk 71; 12.04.2021 istung 00:04:25, tlk 116 pöördel; 22.09.2021

istung 01:29:53 tlk 197). Samuti on kostja tuginenud Lepingu p-dele 6.6. ja 6.7. 06.07.2020

teates (vt hagi Lisa 10, tlk 20).

Lepingu p 6.6. järgi kauba mittekvaliteetsuse ja/või lepingule mittevastavuse korral lepivad

pooled eraldi kokku: 6.6.1. puudustega kauba asendamise suhtes müüja poolt müüja kulul; 6.6.2.

kauba puuduste tasuta kõrvaldamise suhtes müüja poolt; 6.6.3. ostuhinna vastava alandamise

suhtes. Lepingu punkti 6.7. kohaselt puudustega kauba asendamisel müüja poolt lükkub kauba

eest tasumise maksetähtaeg asendatava kauba osas edasi. Puudustega kauba osas jäävad jõusse

senised maksetingimused.

Kohus nõustub hageja seisukohaga (vt hageja 10.05.2021 menetlusdokumendi p 13, tlk 169

pöördel), et ostuhinna maksetähtaeg lükkub edasi üksnes siis, kui puudustega seade müüja poolt

asendatakse ning puudustega seadme asendamise ajal saabub ka maksetähtaeg. Seadme

asendamises müüja poolt peavad aga pooled Lepingu p 6.6.1. järgi kokku leppima.

Kostja küll viitab Lepingu p-le 6.7., kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja ja

kostja oleksid kokku leppinud seadme asendamises hageja kulul. Samuti ei ole kostja toonud

esile ega tõendanud, et poolte vahel oleks mõni muu kokkulepe, mis kinnitaks/tõendaks kostja

väidet nagu kostja kohustus tasuma alles pärast seadme puudusteta töötamise. Kuna hageja ei ole

käesolevas vaidluses andnud nõustumust vaidlusaluse seadme asendamiseks hageja kulul ning

kostja ei ole ostusumma maksetähtaja pikenemise osas Lepingu p 6.7. kohaldatavust tõendanud,

ja pooled on Lepingus kokku leppinud ostusumma maksmise tähtajas, tuli kostjal täita ostetud

seadme eest tasumise kohustus kooskõlas Lepingu p-ga 5.2. hiljemalt 17.04.2020.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Tuginedes TsÜS § 147 lg-le 2 muutus hageja nõue sissenõutavaks 18.04.2020, sest alates sellest

päevast võis viimane nõuda kostjalt 71 839,84 euro tasumist. Seega tuleb jätta kostja taotlus hagi

läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

Kohustuse täitmisest keeldumisest

5. Hageja esitas kostjale 01.07.2020 inkassohoiatuse, milles nõuab kostjalt Lepinguga

määratud ostuhinna tasumist, mis muutus sissenõutavaks 18.04.2020 (vt hagi Lisa 4 tlk 14).

Inkassohoiatuse järgselt saatis kostja hagejale kaks teatist – 06.07.2020 ja 22.07.2020 (vt hagi

Lisa 10 ja 11, tlk 20-24), milledes teatab, et kuna seadmel esineb puudusi, peatab kostja hageja

arve tasumise kuni seadmetega seotud probleemide selgumise ja lahendamiseni. Samuti on kostja

teatanud, et esitab täpsustatud ja rahaliselt kindlaksmääratud nõuded lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks või oma kohustusest täitmisest keeldumiseks

pärast seadme puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või info laekumist, kas

seadmed üldse objektil kasutatavad on. Kostja on oma vastuses hagile kirjutanud (vt tlk 71), et

kostja ei keeldunud 06.07.2020 ja 22.07.2020 teatistes (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 20-24) seadme

eest tasumast, vaid on teatanud, et peatab makse hagejale kuni tegeliku kahju suuruse

selgumiseni ja seetõttu puudub hagejal õigus hagi esitada. Kostja on nimetatud dokumentides

viidanud VÕS 110 lg-le 1.

VÕS §-des 110 ja 111 sätestatud õigus on õiguskaitsevahend VÕS § 101 lg 1 p 2 tähenduses,

mida võlgnik saab kohaldada olukorras, kus võlgniku suhtes on täitmata teise poole

(võlausaldaja) kohustus. Kohustuse täitmisest keeldumisel VÕS § 110, sh VÕS § 111 näol on

tegemist kohustuse täitmist edasilükkava, mitte lõpetava, vastuväitega, mis annab võlgnikule

võimaluse lükata oma kohustuse täitmine edasi kuni võlausaldaja poolt tema suhtes kohustuse

täitmiseni ehk kohustuse täitmisest keeldumise instituudil on ajutine iseloom ehk tasumise

kohustus peatub nagu kostja on seda oma 06.07.2020 ja 22.07.2020 teadetes märkinud. Võttes

arvesse, et kostja ei ole oma ostusumma tasumise kohustust täitnud ning on kohustusest

täitmisest keeldumist sätestatud õigusnormile korduvalt viidanud (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 20-

24; kostja vastus tlk 71) ning kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide võib väljenduda ka

teos, siis loeb kohus kostja poolt tahteavalduse kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite

esitamiseks antuks.

Kuigi võlausaldajal on õiguskaitsevahendi valiku õigus ning kohus ei või vaidluses kohaldada

õiguskaitsevahendit, mida ei ole nõutud, ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele

võlausaldaja ei ole tuginenud, on VÕS § 111 puhul samuti tegemist kohustuse täitmisest

keeldumisega, lihtsalt suunatud kohustuse täitmisest keeldumisele vastastikuste lepingute puhul

ja võlausaldaja võib olla oma õiguse kohustuse täitmisest keeldumisel ebaõigesti kvalifitseerinud.

See, kas kohustuse täitmisest keeldumise kohaldamisel VÕS § 101 lg 1 p 2 mõttes tuleks

kohaldada VÕS § 110 või 111, on õiguse kohaldamise küsimus.

Antud juhul on hageja ja kostja kohustused vastastikku seotud, mistõttu on seega tegemist

vastastikuse lepinguga ja kohustuse täitmisest keeldumisel tuleks tugineda VÕS § 111. Ka

Riigikohus on 12.06.2006 ts.asja nr 3-2-1-50-06 lahendi p-s 15 leidnud, et ostjal on VÕS § 111

lg-te 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või

kui see on üle antud oluliste puudustega. Kostja 06.07.2020 ja 22.07.2020 teatistes on ära

nimetatud ka Narva SKA-sse paigaldatud seadme puudus, sh kostja põhjendatud kahtlus Kalev

SPA-sse, Rocca al Mare-sse, Mäetagusele jne paigaldatud seadmete vastavusest käesoleva

vaidlusega mitteseotud lepingu(te)ga, märkides seejuures, et esitab hagejale täpsustatud ja

rahaliselt kindlaksmääratud nõuded lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna

alandamiseks või oma kohustuse täitmiseks, kui on pärast puuduste kõrvaldamise maksumuse

teadasaamist ja/või info laekumist, kas seadmed on üldse objektil kasutatavad. Kuna keelduda

saab üksnes sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, siis on muudel võlasuhetel

põhinevad väidetavad puudused eelduslikud ega ole muutunud sissenõutavaks (kostja ei ole

konkreetset omapoolset nõuet üldse esitanudki), ei oma nende väljatoomine kostja teatistes

käesoleva vaidluse kontekstis tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta. Sellest tulenevalt ei

esine ka olukord, kus samaaegselt rakenduksid VÕS §-d 110 ja 111.

Kuna kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise ning

arvestades, et kohus on tuvastanud kostjapoolse kohustuse täitmise vastuväite esitamise ja

ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus müüja ehk hageja kohustusega anda

ostjale ehk kostjale üle puudustega asi, kohaldab antud juhul kohus VÕS § 111.

VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused

(vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või

keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele,

eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Kuigi õiguskaitsevahendi esmaseks eelduseks on siiski kohustuse rikkumine, siis hageja

kohustuse rikkumise tuvastamine toimub läbi kostja poolt tuginetava õiguskaitse kohaldamise

eelduste kontrolli. Seega tuvastab kohus järgmisena, kas kostjal oli õigus keelduda omapoolse

kohustuse täitmisest.

Kohustuse täitmisest keeldumise eeldused on:

-

Poolte vahel on vastastikune leping;

-

Vastastikused kohustused on täitmata;

-

Pool tugineb täitmisest keeldumisele;

-

Ostja ei võinud VÕS § 111 lg 3 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest.

5.1

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud vastastikune leping,

mistõttu esimene eeldus VÕS § 111 kohaldamiseks on täidetud.

5.2

Kohustuse täitmisest saab keelduda üksnes juhul, kui kohustus on muutunud

sissenõutavaks ja veel täitmata ning seejuures ei ole tähtis, kas kohustus on jäänud täielikult

täitmata või üksnes osaliseks. Kohus kordab Riigikohtu seisukohta, et ostjal on õigus keelduda

ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste

puudustega (RKTsKo 12.06.2006 nr 3-2-1-50-06, p 15).

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna ostusumma on muutunud sissenõutavaks (mille ka

kohus tuvastas), siis puudub kostjal õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide

(vt hageja 18.09.2020 seisukoha p 5, tlk 78 pöördel; 08.04.2020 hageja menetlusdokumendi p 4

tlk 109 pöördel). Seega kostjal oli õigus esitada kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide ka

siis kui temapoolne kohustus tasuda ostusumma oli muutunud sissenõutavaks juba 18.04.2020.

Omaette küsimus on, kas esitatud vastuväide oli/on ka õiguspärane ning kostjal oli antud

olukorras õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest.

Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja ei vastuta pärast seadme üleandmist esitatud

nõudmiste eest. Tulenevalt Lepingu p-st 6.3 on kauba mittekvaliteetsuse ja Lepingule

mittevastavuse eest vastutav müüja. Lepingu p-s 6.4 järgi kontrollitakse ostetavate kaupade

mittekvaliteetsust ja vastavust Lepingule poolte esindajate poolt kauba üleandmisel ostjale.

Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja kauba kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest.

Käesolevas vaidluses puudub poolte vahel vaidlus seadme üleandmise-vastuvõtmise üle. Seega

seadme üleandmine ja vastuvõtmine toimus ning võiks järeldada, et selle käigus puudusi ei

täheldatud. Tuginedes Lepingu p-le 6.4 vabaneks hageja seega olukorras, kus seadme

vastuvõtmisel puudusi ei tuvastatud või vähemalt neid ei fikseeritud nõutud korras, hilisematest

nõudmistest. Kuigi VÕS § 220 on oma olemuselt dispositiivne ning pooled võivad omavahel

leppida kokku puudusest teavitamise sisus kui ka puudustest teavitamise tähtaegades, võib vastav

kokkulepe olla vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 ja seetõttu tühine, kui puudustest teavitamise tähtaeg

on ebamõistlikult lühike. Kohtu hinnangul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid

puudusi nn varjatud puudustest (VÕS § 220 lg 3), s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida

ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates.

Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda VÕS § 220 lg 3 järgi

ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja

lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele

mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel

avastada (vt ka RKTsKs 30.11.2005 ts.asjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Ka majandustegevuses

tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning

üldjuhul

rakendama

erakorralisi

meetmeid

asja

lepingutingimustele

mittevastavuse

tuvastamiseks, s.o näiteks antud juhul teostama seadme testimise enne selle paigaldamist

objektile. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3 tuginedes üksnes

juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest

teada või pidi teada saama. Ostjalt eeldatav hoolsus sõltub kohtupraktikast tulenevalt nt ostetud

asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja pakendi iseärasustest jne.

Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kui puudusi seadme üleandmisel ei

fikseeritud, siis puudub kostjalt justkui hilisemalt õigus tugineda seadme puudustele ja leiab, et

varjatud puuduste kontekstis piirab Lepingu p 6.4. teine lause osas „müüja ei vastuta hilisemate

nõudmiste eest“ kostjat liigselt, vabastades hageja varjatud puuduste esinemisel vastutusest.

Seetõttu on kohtu hinnangul Lepingu p 6.4. osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“

seadusega vastuolus ja seega tühine. Kohus lisab, et olukorras, kus tuvastatud puudused ja

sellega kaasnevad kulud on seotud seadme kasutuselevõtust, ei ole tegemist varjatud puudustega

ning sellekohaste nõuete eest hageja ei vastutaks sh Lepingu p 6.4 järgi.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjapoolne kohustus on täitmata. Kohustuse täitmisest saab ostja

ehk kostja keelduda, kui hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud ning hageja täitmata

kohustus on muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetavakohustuse täitmisest keelduda.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde

kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja

omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse.

Lepingu p 6.1. kohaselt peab kaup vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud

standardile, tehnilistele tingimustele, kvaliteedinõuetele ning Lepingule. Lepingu p-s 6.2. on

pooled leppinud kokku „Kauba mittekvaliteetsuses“ ja „Kauba mittevastavuses“, mille p 6.2.1.

järgi on kaup mittekvaliteetne kui see ei vasta kvaliteedistandardile, mõnele muule poolte vahel

kokku lepitud kauba kvaliteeti tõendavale dokumendile või muule loetlemata puudusele.

Kohus on 12.04.2021 istungil selgitanud pooltele tõendamiskoormist, s.t et muu hulgas peab

kostja tõendama, millistele tingimustele pidi asi vastama ja millele siis ei vastanud.

Kostja on ostetud seadme puuduste osas toonud välja (vt kostja vastus tlk 71, Lisa 1 tlk 74;

28.09.2020 seisukoha p 2-4 tlk 93 pöördel, 94; 10.05.2021 kostja täienduse p2.1-2.6 tlk 119

pöördel), et kuna vaidlusaluse seadme Adconair 761901 survetestil ei saavutanud seade õhulekke

tõttu vajalikku survetaset, ei vasta ostetud seade EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud

standardile ja Eurovent sertifikaadile ja pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele.

Seega väidab kostja, et hageja on andnud talle üle puudustega seadme ning iseenesest ei vaidle

ka pooled, et kostja on hagejale puudustest kirjutanud. Iseenesest ei ole sellele, et vaidlusalusel

seadmel olid õhulekkega seonduvad probleemid, hageja ka vastu vaielnud (vt hagi p 17 tlk 3

pöördel; hageja 18.09.2020 seisukoha p 5 tlk 78 pöördel). Küll aga on hageja leidnud, et kuna

seadme transpordi ja paigalduse eest vastutas kostja, võisid sellekohased puudused tekkida

ebaõigest seadme transpordist ja/või paigaldusest, samuti ei ole seadme kvalitatiivsed puudused

tuvastatud koostöös tootjatehasega (vt 18.09.2020 hageja seisukoha p 19 tlk 81; 10.05.2021

menetlusdokumendi p 15 tlk 169 pöördel). Samal ajal puudub poolte vahel ka vaidlus, et kostja

müüs vaidlusaluse seadme ettevõttele AS C kes on vaidlusaluse seadme enda poolt täies ulatuses

tasunud (tlk 84-87), seade on kasutuses (vt 12.04.2021 istungi protokoll 00:10:21 tlk 116

pöördel). Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja on hagejale kirjutanud puudustest, esitades

lausa seetõttu kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite, on kostja väide puuduse osas siiski

vastuoluline, sest 22.07.2020 täiendatud teates on kostja loetlenud seadmed, mille vastavuses

kehtestatud standarditele on kostjal põhjendatud kahtlus ning nimetatud loetelus on kostja ära

nimetanud ka vaidlusaluse seadme koos selle ostusummaga (km/ta, vt tlk 23 pöördel). Kuna ka

hageja on menetluses avaldanud vastuolulisi seisukohti võimalike puuduste olemasolu ning

nende omaksvõtu kohta, tuleb kohtu hinnangul tuvastada seadme Lepingutingimustele vastavus

läbi AS C rahulolu seadme töö suhtes. Kohus põhjendab seda sellega, et kuna AS C on

vaidlusaluse seadme valdaja (omandit ei ole saanud kostja viimasele üle anda, sest Lepingu p 3.4.

järgi on see veel ostusumma tasumata jätmise tõttu hagejal) ja reaalne kaustaja, saab üksnes AS

C anda hinnangu, kas seade vastab Lepingule või esinevad selle kvaliteedis puudused kasvõi

kostja poolt hagejale kirjutatud lekete näol.

Kostja esitas 10.05.2021 kohtule tõenditena muu hulgas 02.10.2020 (tlk 144 pöördel),

20.11.2020 (tlk 143 pöördel), 30.11.2020 (tlk 143), 07.12.2020 (tlk 142), 03.12.2020 (tlk 141),

15.12.2020 (tlk 140 pöördel) ja 01.04.2020 (tlk 139 pöördel) teostatud tööde aktid ja 10.10.2020

arve nr 201012 (tlk 144), 30.11.2020 arve nr 201126 (tlk 142 pöördel), 31.12.2020 arve nr

201212 (tlk 140), 07.04.2021 arve nr 210410 (tlk 139), 04.12.2020 Menerga seadme

defekteerimise akti nr 20121 (tlk 141 pöördel) ning 08.12.2020 e-kirja AS C, X AS-i ja X

töötajate vahel koos e-kirja manusega sh SV-3 seadme puudustest ja päevakavast, sh 16.12.2020

e-kirja X AS-i ja AS C töötaja vahel (tlk 146 – 158). Loetletud dokumentidest nähtub, et need on

seotud objektil xxx teostatud töödega. Kostja on soovinud nimetatud tõenditega tõendada, et

seadme töös esinesid probleemid ja kostja kandis vaidlusaluse seadme tõttu TalTechi teadus- ja

õppehoone laboris oleva seadmel esinevate puuduste tõttu kulusid. Samal ajal on AS C AE

juhatuse liige E. R. 07.04.2021 kinnitanud, et Menerga seade on tarnitud xxx objektile, on

tellijale üle antud ja tänaseni (s.o kuni 07.04.2021) pretensioonid puuduvad (08.04.2021 hageja

menetlusdokumendi Lisa 1 ja 2 tlk 111-112). Kostja ei ole vastavasisulisele kinnitusele

vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb lugeda AS C kinnitus kui faktiline asjaolu TsMS § 231 lg 4

järgi omaksvõetuks. Seega kuna kostja vastutaks sama seadme edasimüümisel AS-le C seadme

lepingule vastavuse eest ning juhul, kui seadmel oleksid esinenud või esineksid puudused, mille

tõttu ei vasta seade Lepingule, nagu kostja käesolevas menetluses väidab olevat, ei ole eluliselt

usutav, et seadme tegeliku valdaja seaduslik esindaja oleks kinnitanud seadme vastavust

Lepingule. Kuna iga puudus ei pruugi veel olla lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217

lg 1 tähenduses, on järelikult kostja poolt esitatud aktides kirjeldatud tööd käsitletavad seadme

kasutamisega kaasnevate tavapäraste töödena.

Eelnevalt väljatoodud asjaoludele, järeldustele ja asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul AS C

juhatuse liikme kinnitusega tõendatud, et vaidlusalune seade vastab Lepingule. See tähendab

omakorda seda, et hageja ei ole Lepingut rikkunud, kostjal puudub sissenõutav nõue hageja vastu

ning sellest tulenevalt puudus õiguslik alus õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest

keeldumiseks.

Kohus lisab, et isegi, kui saaks jaatada 2020.aasta novembris, detsembris ning 2021. aasta aprillis

seadme töös puudusi, mis oleksid tõlgendatavad seadme Lepingule mittevastavusena VÕS § 207

lg 1 tähenduses, siis igal juhul 07.04.2021 seisuga puudusid AS-l C vaidlusaluse seadme suhtes

pretensioonid. See tähendab, et isegi kui need enne esinesid, olid need kõrvaldatud. Võttes

arvesse, et kohustusest keeldumise instituut on ajutise iseloomuga ning lõpeb, kui võlausaldaja

täidab oma kohustuse või tagab või kinnitab kohustuse täitmist ning lähtudes sellest, et kohustuse

võib täita ka kolmas isik, lõppes kohustuse täitmisest keeldumise õigus kirjeldatud puuduse

likvideerimisega kolmanda isiku poolt, s.o antud juhul kostja enda poolt ning valitud

õiguskaitsevahendi kohaldamise läbi ei oleks võimalik enam sundida hagejat kohustust täitma

ehk seadmel puudusi kõrvaldama (seadmel ei olnud enam puudusi).

Veel lisab kohus, et isegi kui kostja esitatud tõendite pinnalt saaks jaatada hageja müüdud

seadme mittevastavust Lepingule sellel esinenud lekke tõttu, ei saanud etteheidetav puudus olla

oluline. Juhul, kui seadme võimalik mittevastavus Lepingule oleks oluline, ei ole eluliselt usutav,

et AS C oleks kinnitanud seadme suhtes pretensioonide puudumist. See tähendab omakorda seda,

et kostja ei oleks tohtinud keelduda ostusumma tasumise kohustuse täitmisest ka VÕS § 111 lg 3

alusel, mis sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades

mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse

suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Kohus peab olulisena tuua välja ka selle, et vastavalt kohtupraktikale ei anna ainuüksi ostetud

asja puuduse olemasolu alust keelduda ostuhinna tasumisest. Puudusega müügieseme müügi

korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust,

või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on

talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. (RKTsKo

05.06.2012 ts.asi nr 3-2-1-42-12, p 9). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on

selgitatud (vt p 2.2.5.2. lk 75), et kui enda kohustusi rikkunud müüja esitab ostja vastu pärast

viimase poolt VÕS §-des 110 või 111 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist täitmise hagi,

peab ostja selle rahuldamise vältimiseks kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit, s.t esitama

täitmisnõude, alandama hinda, nõudma kahju hüvitamist või lepingust taganema. Kuna kostja ei

ole esitanud hagejale täitmisnõuet, alandanud hinda, lepingust taganenud ega nõudnud kahju

hüvitamist, puuduks kostjal kohustuse täitmisest keeldumise õigus ka vaidlusaluse seadme

mittevastavusel Lepingule.

Kokkuvõtvalt, eeltooduga tuvastas kohus, et seade vastab Lepingule ning kostja ei või keelduda

oma kohustuse täitmisest, mistõttu tuleb hageja hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja

71 839,84 eurot. Kohus tuvastas, et hagi kuuluks rahuldamisele ka siis kui kohus oleks

tuvastanud seadme mittevastavuse Lepingule.

Kostja väidetava kahjuga seonduvast

6. Kostja on 10.05.2021 kostja täiendustes toonud välja, milliste projektide või hageja

tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahju ja kulud. Narva Sisekaitseakadeemia objektiga seotud

kulude tõendamiseks esitas kostja tõenditena mõõtmisprotokollid, kaetud tööde aktid/saatekirjad

ja arve (vt tlk 122 – 138) ning saamata jäänud tulu tõendamiseks X OÜ-le saadetud arve ja e-

kirjavahetuse X OÜ-ga; lepinguprojekti, hinnapakkumise ning e-kirjavahetuse X Eesti AS-ga (vt

tlk 160-166). 28.09.2020 on kostja esitatud võõrkeelse dokumendina sertifikaadi, millele on

hageja esitanud vastuväite TsMS § 33 lg-le 1 tuginedes. Dokumendist nähtub, et see puudutab

Narva Taltechi projekti. Kuna kostja on istungil teatanud, et ta ei ole esitanud ega ka esita

käesolevas menetluses protsessuaalset tasaarvestuse nõuet, puudub esitatud tõenditel seega

tõendina väärtus vaidlusaluse seadme Lepingule vastavuse hindamise, sh kohustuse täitmisest

keeldumise õiguse kohaldamise õiguse seisukohalt ja kohus jätab need tähelepanuta. Sellest

tulenevalt puudub vajadus arvestada ka asja lahendamisel hageja poolt 06.06.2021

menetlusdokumendi lisana esitatud Narva SKA objektiga seotud seadme müügilepingut, kostja

31.07.2020 e-kirja OÜ-le X; hageja arvet XEesti AS-le ja X OÜ-le (vt tlk 177-182).

Viivisest

7. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja Lepingu punktis 5.5 sätestatud määras

viivist 0,5% päevas tasumata summalt alates 18.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemise päevani.

Samuti nõuab hageja kostjalt kooskõlas TsMS § 367 edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse

tegemise päevast kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõue.

Kostja on viivise nõude osas leidnud, et kuna hageja nõue ei ole muutunud veel sissenõutavaks,

tuleks hagi jätta läbi vaatamata (vt kostja 09.09.2020 vastus tlk 70 pöördel – 72).

Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks, mistõttu tuleb jätta kostja

taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt

TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu punkti 5.5 kohaselt on ostjal kohustus tasuda müüja sellekohasel nõudmisel ostetud

kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist sh edasiulatuvalt,

võrdsustades selle suuruse hagi hinnaga. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 25.10.2021

seisuga on viivis põhinõudelt 199 714,76 eurot. Kuna hageja on taotlenud mitte mõista viivist

välja suuremas summas kui seda on põhinõue, kuid kohtuotsuse tegemise päevaks on viivis juba

suurem kui hageja põhinõue, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise 71 839,84 euro suuruses summas.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas

hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei pea

põhjendatuks kalduda antud juhul kõrvale menetluskulude jaotuse põhimõttest nagu kostja

22.09.2021 istungil osundas.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2

järgi.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik