3-20-1249/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1249

Haldusasi

OÜ Dzali kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020

kirja nr 2.1-21/2250-6 tühistamiseks või õigusvastasuse

tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks uuesti läbi

vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlust

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Dzali, volitatud esindaja vandeadvokaat

Maksim Greinoman

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Karoli

Unus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Dzali määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse OÜ Dzali määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse

peale haldusasjas nr 3-20-1249.

2. Jätta OÜ Dzali määruskaebus rahuldamata.

3. Muuta Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni ja sõnastada see

järgmiselt: „Jätta OÜ Dzali esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata“. Asendada

halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2000 korralduse nr 3704-k „Punane tn 70a kinnisasja isikliku

kasutusõigusega koormamine“ alusel sõlmisid Tallinna linn ja OÜ Dzali 18.10.2000 lepingu

(isikliku kasutusõiguse seadmise leping), mis on tõestatud Tallinna notar Sirje Ormani poolt

notariaalregistri nr 11223/2000 all ja mille alusel seati kinnistule asukohaga Punane tn 70a

(katastritunnus 78403:314:0700; pindala 21 190 m2; sihtotstarve tootmismaa) isiklik

kasutusõigus viieks aastaks OÜ Dzali kasuks. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut on

mitmel korral muudetud ning isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendatud. Viimane isikliku

kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.

3-20-1249

2(7)

2. OÜ Dzali esitas 10.02.2020 Tallinna Linnavaraametile taotluse pikendada Punane tn 70a

kinnisasja koormavat isikliku kasutusõiguse lepingut.

3. Tallinna Linnavaraameti 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 teavitati OÜ-d Dzali, et

Tallinna linn soovib lõpetada isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 15.04.2020 ja

selleks on broneeritud 28.04.2020 kell 11.30 notaribüroos tehingu aeg. Lisaks selgitati, et

Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise

korras, millest ka OÜ-l Dzali on huvi korral võimalus osa võtta.

4. Vastuseks OÜ Dzali 12.05.2020 pöördumisele pikendada Punane tn 70a kinnisasja valduse

üleandmise tähtaega teatas Tallinna Linnavaraamet 14.05.2020 kirjaga nr 2.1-3/2250-3, et

isikliku kasutusõiguse lepingu p 6 kohaselt on kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme

likvideerima ja tagama ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala

heakorrastama. Kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtajaks määrati 22.05.2020.

Asjaolu, et kinnisasjal asub kolmandatele isikutele kuuluv vara, ei oma tähtsust, kuna OÜ Dzali

pidi lepingu poolena olema teadlik lepingu lõppemise tähtajast ja OÜ-l Dzali puudus

õiguspärane ootus eeldada, et lepingut pikendatakse. Linn on valmis valduse üleandmise tähtaja

osas vastu tulema ja määrama uueks tähtajaks 30.06.2020. OÜ-le Dzali selgitati, et juhul, kui

nimetatud tähtajaks ei ole ehitisi lammutatud, korraldab Tallinna linn ehitiste lammutamise ja

maa-ala heakorrastamise OÜ Dzali kulul.

5. OÜ Dzali tegi 11.06.2020 Tallinna Linnavaraametile ettepaneku lükata edasi 30.06.2020

määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning palus seada

samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isiklik kasutusõigus.

6. Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirjaga nr 2.1-21/2250-6 teatati, et linn jääb oma

varem esitatud nõudmistele kindlaks, ning paluti OÜ-l Dzali hiljemalt 30.06.2020 isikliku

kasutusõiguse ese lepingus ettenähtud seisukorras tagastada. Tallinna Linnavaraamet selgitas,

et kui OÜ Dzali selleks ajaks valdust kinnisasja omanikule üle ei anna ja jätkab kinnisasja

kasutamist ilma õigusliku aluseta, on Tallinna Linnavaraamet sunnitud pöörduma oma õiguste

kaitseks kohtu poole.

7. OÜ Dzali esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti

22.06.2020 kirja nr 2.1-21/2250-6 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks või

õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks uuesti läbi vaatama

OÜ Dzali 11.06.2020 taotlus lükata lahkumise ja lammutamise nõude täitmine edasi.

Munitsipaalvara kasutusse andmise küsimused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Kaebaja tahe

on suunatud linnavara kasutamise pikendamisele. Seetõttu on vaidlus avalik-õiguslik.

Vastustaja tegevus – nõue lammutada ehitised ja lõpetada äritegevus, et seejärel

enampakkumise võidu korral need taastada – on vastuolus hea halduse tavaga. Isikliku

kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamine tähendaks ka seda, et kaebaja äritegevus katkeb

ja avaliku enampakkumise võidu korral peab kaebaja tegema kulutused selle taastamiseks.

Samuti ei saa välistada, et kui avalikul enampakkumisel osutub võitjaks muu isik, võib ta

soovida olemasolevate hoonete ja rajatise alles jätmist. Vaidlustatud kirjas puudub põhjendus,

miks ei saa kaebaja jätkata kinnisasja kasutamist kuni enampakkumise tulemuste selgumiseni

ja miks vastustaja ei kaalu kinnisasja kasutusse andmist otsustuskorras. Vastustaja on rikkunud

kaalutlusreegleid.

8. Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrusega tagastati OÜ Dzali kaebus pädevuse

puudumise tõttu.

9. OÜ Dzali esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tallinna

Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrusega rahuldamata.

3-20-1249

3(7)

10. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrusega rahuldati OÜ Dzali määruskaebus

osaliselt (resolutsiooni punkt 1) ning tühistati Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse

resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni punkt 3

otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmise taotlust puudutavas osas ning saadeti asi

tühistatud osas tagasi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (resolutsiooni

punkt 2).

Osas, milles kaebaja taotles vastustajalt lahkumis- ja lammutamisnõude edasilükkamist, ei ole

vaidlus lahendatav halduskohtumenetluse korras. Tegemist on vaidlusega pooltevahelise

lepingu täitmise ja lõpetamise tingimuste üle, mis on olemuselt tsiviilõiguslik ja tuleb lahendada

tsiviilkohtus. Küll aga ei saanud kaebust tagastada tervikuna. Kaebuses sisaldub ka avalik-

õiguslik nõue, mille lahendamist on peetud ebaõigesti halduskohtu pädevusse mittekuuluvaks.

Kaebaja 11.06.2020 taotluses esitatud nõue – seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile

Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel – on jäänud kohtutel

põhjendamatult tähelepanuta. Kuna vastustaja oma 22.06.2020 kirjas kaebaja taotlust

otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei rahuldanud, siis sisuliselt keeldus ta

kaebaja taotletust põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras.

11. Tallinna Halduskohus võttis 16.08.2021 määrusega OÜ Dzali kaebuse menetlusse osas,

milles taotletakse Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja tühistamist osas, milles jäeti

rahuldamata kaebaja taotlus seada otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane 70a uus

isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel, või Tallinna Linnavaraameti

22.06.2020 kirja viidatud osas õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linna kohustamist

uuesti läbi vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlus otsustuskorras isikliku kasutusõiguse

seadmiseks OÜ Dzali kasuks.

12. OÜ Dzali esitas 23.08.2021 esialgse õiguskaitse taotluse keelata vastustajal kuni asjas

lõpplahendi jõustumiseni tõsta kaebaja välja kinnistult Punane tn 70a, Tallinn või alternatiivselt

keelata vastustajal kaebajale lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine või selle nõude

realiseerimine (HKMS § 251 lg 1 p 2).

Kaebaja eesmärgiks on jätkata kinnistu Punane 70a, Tallinn kasutamist, mis on kaebaja

kasutuses 18.10.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu nr 1223/2000 alusel, kas samadel

või sarnastel tingimustel, nagu oli lepingus kokku lepitud. Kinnistul toimub kogu kaebaja

äritegevus ja seal paiknevad selleks vajalikud rajatised. Vastustaja aga nõuab rajatiste

lammutamist. Sellepärast soovib kaebaja ära hoida olukorda, kus ta peab rajatised ära

lammutama ja seejärel lepingu otsustuskorras pikendamisel või lepingu sõlmimisel

enampakkumisel need omal kulul taastama. Kui vastustaja tõstab kaebaja kinnistult välja enne

seda, kui ta nõuetekohaselt lahendab taotluse otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks,

muutub kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võimatuks. Nimelt peab kaebaja jätkama

äritegevust mujal ja ka siis, kui kohus kohustab vastustajat taotluse läbi vaatama ning vastustaja

teeb kaebajale positiivse otsuse, ei ole kaebajal sellest enam kasu. Kaebaja äritegevus on selleks

ajaks kas lõppenud või toimub mujal ja selle tagasiviimine eelmisse kohta on seotud tarbetute

kuludega ehk on majanduslikult ebaotstarbekas.

Kaebaja müügitulu 2020. a oli 36 037 eurot ja kasum 23 088 eurot. Selliste soojakute ja

abiruumide asendamiseks, nagu kaebajal praegu on, läheb tarvis vähemalt kümme soojakut või

merekonteinerit. Soojaku või merekonteineri hind sõltuvalt suurusest ja seisukorrast on 5000–

7000 eurot/tükk. Hinnale lisandub transpordikulu, mis sõltub veokaugusest. Olemasolevate

rajatiste lammutamiskulu ei oska kaebaja hetkel hinnata. Seega peab kaebaja arvestama

vähemalt 55 000 euro suuruse väljaminekuga, mis 2020. a majandusnäitajaid arvestades on

kaebajale selgelt võimatu.

13. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3-20-1249

4(7)

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse

taotluses ei ole piisavalt põhjendatud ega tõendatud, milliseid kaebaja õigusi õiguskaitse

puudumine kahjustab. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste kahjustamine usutav. Kaebaja esitatud

majandusaasta aruandest selgub, et kaebaja äritegevuse sisuks Punane tn 70a kinnistul on

parkimisteenuse osutamine. Samuti nähtub, et ettevõttel ei ole töötajaid ning palgakulud

moodustasid 2020. a majandusaasta aruande kohaselt 0 eurot. Arusaamatu ja ebausutav on

kaebaja väide, et ta peaks kandma ülemäärast majanduslikku kahju, kui oleks sunnitud enda

äritegevuse viima teisele kinnistule. Arusaamatuks jääb ka soojakute rentimisvajadus, kui

ettevõttel puuduvad töötajad. Kaebaja esitatud taotluse kohaselt tuleks parkimisteenuse

osutamiseks teisel kinnistul rentida vähemalt 10 soojakut või merekonteinerit. Kaebaja ei ole

tõendanud, milleks neid konteinereid või soojakuid peaks kasutatama. Kaebaja ei ole ka

piisavalt põhjendanud, miks väidetav kulu (ligi 55 000 eurot) peaks kinnistu vabastamisest

tekkima. Põhjendatud ei ole ka merekonteinerite ostmise vajadus.

Isikliku kasutusõiguse leping lõppes juba 15.04.2020, millest kahe kuu möödudes saatis

kaebaja esindaja Tallinna Linnavaraametile kirja palumaks kasutuslepingut pikendada

otsustuskorras. Kaebajal ei olnud alust enam nõuda kasutuslepingu pikendamist, kuna kehtivat

kasutuslepingut poolte vahel enam ei olnud. Kaebaja pidi juba 16.04.2020 mõistma, et ta valdab

kinnistut Punane tn 70a ebaseaduslikult ning valdus tuleb vabastada. Kaebaja esitatud lepingu

pikendamise avaldus ei anna kaebajale põhjendatud lootust, et ta saab valdust edasi kasutada

samadel tingimustel ning ei pea enda äritegevust mujale viima.

Kaebaja ei kasutanud 2020. a, mil leping lõppes, kinnistut enam turuväärtusega. Kinnistute

müügi- ja kasutustasud on aastatega tõusnud ning 2000. a sõlmitud kinnistu kasutustasu jääb

selgelt alla keskmise sarnase kinnistu kasutamise turuväärtuse. Eelnevat tõendab ka kohtule

esitatud kinnistule Punane 70a tellitud ekspertakt turuhinna määramiseks.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32

„Linnavara kasutusse andmise kord“ kohaselt on kinnisasja kasutusse andmine otsustuskorras

võimalik vaid erandjuhtudel (korra § 4 lg 1). Üldjuhul tuleb läbipaistvuse ja ausa konkurentsi

tagamiseks anda kinnisasi kasutusse avaliku enampakkumise menetluses. Otsustuskorras

kinnisasja kasutusse andmiseks peab olema äärmiselt põhjendatud vajadus, mis käesolevas

asjas puudub. Tegemist on parkimisplatsiga, mille osas on igati põhjendatud just

enampakkumise korraldamine juhul, kui linn otsustab kinnistu kasutusse anda. Samuti ei ole

vastustaja kinnitanud, kas kinnistu antakse kasutusse. Otsuse, kas kinnistut on vaja linnale

kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või saab enampakkumise korras välja rentida,

otsustuspädevus on linnavalitsusel. Seda otsust ei saa teha enne kinnistu vabastamist

ebaseaduslikust valdusest, isikliku kasutusõiguse märke kustutamist ning kinnistul asuvate

vanade hoonete lammutamist. Nende tegevuste järel saab linn tellida kinnistule

eksperthinnangu üüri- või müügihinna väljaselgitamiseks, mille järel saab pädev organ arutada

kinnistu edasist rolli linnale.

Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 sätestab äriruumi kasutusse andmise pikendamise.

Linnal ei ole võimalik Punane tn 70a kinnistu kasutuslepingut eeltoodud sätte alusel pikendada,

kuna tegemist on parkimisplatsiga ning ei saa analoogiat tõmmata äriruumiga, mida on sätte all

mõeldud. Samuti toob korra § 41 p 8 välja eelduse, et kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse

turuhinnast, mida kaebaja isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemise ajaks (15.04.2020) enam ei

maksnud. Korra § 41 p 11 reguleerib olukorda, kus maa antakse kasutusse kõrvalkinnistul

tehtava ehitustöö raames. Kumbki korra säte, mille alusel kaebaja on palunud lepingu

pikendamist, ei kohalduks vaidlusalusele lepingule, niisamuti nagu ükski teine kasutusse

andmise korra §-s 41 toodud säte.

14. Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2021 määrusega OÜ Dzali esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata.

3-20-1249

5(7)

Kaebaja taotleb vaidlustatava toimingu tegemise keelamist. HKMS § 251 lg 1 p-s 2 sätestatud

abinõu kasutatakse üldjuhul keelamiskaebuse puhul. Kohus on võtnud menetlusse tühistamis-

ja kohustamisnõuded, mistõttu ei ole tegemist keelamiskaebusega. Veelgi enam, kuigi

keelamiskaebus on kohustamise eriliik, ei ole kohustamise pöördnähtusena keelamine

rakendatav soodustusest ilmajäämisel, vaid koormavate haldusaktide või toimingute

tõrjumiseks. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on jätnud kaebaja 11.06.2020 taotluse

(seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane tn 70a uus isiklik kasutusõigus viieks

aastaks varasematel tingimustel) õiguspäraselt rahuldamata. See tähendab, et kaebaja

vaidlustab haldusakti, millega ta jäeti ilma soodustusest, vaidluse all ei ole kaebajat koormav

haldusakt. Seega väljub taotletav esialgse õiguskaitse abinõu käesoleva vaidluse eseme

raamest, mistõttu ei ole see lubatav.

Nii taotlus keelata kaebajat kinnistult Punane tn 70a välja tõsta, taotlus keelata vastustajal

lammutamis- ja lahkumisnõuet esitada kui ka taotlus keelata lammutamis- ja lahkumisnõuet

realiseerida seonduvad rendilepingust võrsunud tsiviilõigusliku vaidlusega (vt Riigikohtu

15.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1249, p 13). See tähendab, et esialgse õiguskaitse abinõu, mis

on suunatud tsiviilõigusliku suhte ajutisele reguleerimise halduskohtumenetluses, praegusel

juhul lubatav ei ole. Menetluses olevate tühistamis- ja kohustamisnõuete edukuse korral saaks

kohus kohtuotsuse resolutsioonis tühistada vaidlusaluse keeldumise ning kohustada vastustajat

kaebaja 11.06.2020 taotlust isikliku kasutusõiguse andmist otsustuskorras puudutavas osas

uuesti läbi vaatama (vt HKMS § 5 lg p-d 1 ja 2). See tähendab, et taotletav esialgse õiguskaitse

abinõu väljub vaidluse esemest (HKMS § 41).

Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus väljub kaebuse piiridest, ei saa rääkida kaebaja

vajadusest kindlustada põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi või tõrjuda kahjulikke

mõjutusi. Sellisel juhul tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (HKMS § 55 lg

2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. OÜ Dzali palub määruskaebuses halduskohtu 01.09.2021 määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning keelata vastustajal kuni asjas

lõpplahendi jõustumiseni tõsta kaebaja välja kinnistult Punane tn 70a, Tallinn või,

alternatiivselt keelata vastustajal kaebajale lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine või selle

nõude realiseerimine (HKMS § 210 lg 3, § 251 lg 1 p 2, § 252 lg 7).

Sisuliselt on kaebaja eesmärgiks jätkata kinnistu Punane 70a, Tallinn kasutamist, mis on

kaebaja kasutuses 18.10.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu nr 1223/2000 alusel, kas

samadel või sarnastel tingimustel, nagu oli lepingus kokku lepitud. Kaebaja jaoks on väga

oluline tegevuse katkematus, sest kinnistul toimub kogu kaebaja äritegevus ja paiknevad selleks

vajalikud rajatised.

2020. a teenis kaebaja tulu kinnistul põhinevalt tegevuselt summas 36 037 eurot (dtl 194).

Seoses majandusliku olukorraga juhatuse liikmele tasu tõepoolest ei makstud, kuid see ei

tähenda, et äritegevust ei toimu. Vastustaja väide, et kaebaja ei kasutanud 2020. aastaks

kinnistut enam turuväärtusega, on paljasõnaline. Praeguses asjas ei ole kaebus suunatud kaebaja

ja vastustaja vahelise uue õigussuhte loomisele, vaid olemasoleva õigussuhte jätkamisele –

otsustuskorras asja kasutada andmise pikendamisel teel. Õigussuhte jätkamine kaebuses

esiletoodud asjaoludel ja õiguslikul alusel on võimalik ainult siis, kui kaebaja asja

katkestamatult valdab (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1249, p-d 12 ja p 15).

Kaebaja soovib ära hoida olukorda, kus ta peaks rajatised ära lammutama ja seejärel lepingu

pikendamisel otsustuskorras või lepingu sõlmimisel enampakkumisel võidu korral need omal

kulul taastama. Esialgses õiguskaitses esitatud põhistuste ja taotlusele lisatud tõendite kohaselt

tähendaks see 55 000 euro suurust väljaminekut, mis on 2020. a majandusnäitajaid arvestades

3-20-1249

6(7)

kaebajale selgelt võimatu. Äritegevuse lõpp on kaebaja jaoks mõistagi rakse tagajärg. Seega

juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei saavuta kaebaja esialgse õiguskaitse rakendamata

jätmisel kaebuse eesmärki, ning positiivne kohtuotsus oleks kaebajale tarbetu. Arvestades

vastustaja seisukohti vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele, on selge, et ilma esialgse

õiguskaitse kohaldamiseta tõstab vastustaja kaebaja välja.

16. Tallinna linn ei soovinud halduskohtule esitatud seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse kohta täiendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

18. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus väljub

kaebuse piiridest. Kaebaja eesmärk on jätkata kinnistu Punane 70a, Tallinn kasutamist, mis on

kaebaja kasutuses olnud 18.10.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu nr 1223/2000

alusel. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse mh nõuetes tühistada Tallinna Linnavaraameti

22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja taotlus seada

otsustuskorras tema kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus varasematel

tingimustel, ja kohustada Tallinna linna kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse

rahuldamise korral peaks Tallinna linn kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, mis tähendab, et

kaebaja võimalus jätkata Punane tn 70a kinnistu kasutamist ei ole välistatud. Kohtumenetluse

tulemusel võib tekkida olukord, kus kinnistult lahkumise ning hoonete ja rajatiste lammutamise

nõue ei ole uue kinnistu kasutusse andmise kohta tehtud otsuse valguses põhjendatud. Seega

teenib kaebaja taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras tema Punane tn 70a kinnistult

väljatõstmine, talle lammutamis- ja lahkumisnõude esitamine või lammutamis- ja

lahkumisnõude realiseerimine põhivaidlusega sama eesmärki ja see ei välju kaebuse piiridest.

Järelikult ei saanud halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust HKMS § 55 lg 2 alusel

läbi vaatamata jätta.

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ei ole siiski alust.

20. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud

mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks

võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi.

21. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. On usutav, et Punane tn 70a kinnistul asuvate

hoonete ja rajatiste lammutamiseks ning taastamiseks peab kaebaja tegema kulutusi, millel on

kaebaja müügitulu ja kasumit arvestades tuntav mõju. Kuigi kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud,

milleks ta olemasolevaid hooneid või rajatisi kasutab ja kas tema äritegevus oleks ilma nendeta

võimalik, tekib ka praeguste ehitiste likvideerimise ja vähemalt osalise asendamisega kaebajale

kulusid, mille kompenseerimine hilisema võimaliku positiivse kohtulahendi korral oleks

raskendatud.

22. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole siiski õigustatud perspektiivitu kaebuse korral.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Nagu vastustaja on selgitanud,

saab kinnisasja otsustuskorras kasutusse anda vaid erandjuhtudel (linnavara kasutusse andmise

korra § 4 lg 1). Punane tn 70a puhul ei ole tegemist äriruumiga ega ka maaga, mida kasutatakse

3-20-1249

7(7)

ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või

ehitustarvikute hoidmiseks. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole seega täidetud

tingimused selleks, et kinnistu saaks kaebajale kasutusse anda linnavara kasutusse andmise

korra § 41 p 8 või p 11 alusel. Samuti ei ole täidetud tingimus, et vaidlusaluse kinnistu

kasutuslepingut korra § 47 lg 1 ja § 41 p 8 alusel pikendada. Linnavara kasutusse andmise korra

§ 41 p 7 kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva

kohtuasja menetlemise või linnavara kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, samuti

linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise tulemuste kinnitamiseni, kui linnavara

ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja, otsuse menetlemise või linnavara

kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise võimalike tulemustega. Seega on ka korra § 41 p

7 alusel linnavara kasutusse andmise otsustamisel linnal suur kaalumisruum. Kaebaja on

sealjuures soovinud kinnistu kasutamist jätkata varasematel tingimustel (dtl 16, 271).

Vastustaja on esitanud halduskohtule koos vastusega kaebusele eksperthinnangu (dtl 229-245),

millest võib järeldada, et kaebaja on kinnistut kasutanud hinnaga, mis on praegusest turuhinnast

märkimisväärselt madalam (vt dtl 227). Ka otsustuskorras kasutusse andmine eeldab, et seda

tehakse turuhinna alusel (linnavara kasutusse andmise korra § 6, § 42 lg 1). Turuhinnast

väiksema tasu eest kasutusse andmist õigustab üksnes avalik huvi, mille olemasolu praeguses

asjas ei nähtu. Seega ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu

kasutamise jätkamist senistel tingimistel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingust (dtl 19–23) ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest nr 51 „Linna

kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg 2).

Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu jaoks äratuntav, et vastustaja oleks õigusvastaselt

keeldunud kaebaja taotlust rahuldamast ning asja uuel otsustamisel tuleks teha teistsugune

otsus. Kuigi ei ole välistatud, et kaebaja saab õiguse sama kinnistu kasutamiseks

enampakkumise tulemusena, on vastustaja selgitanud, et linnavalitsus ei ole veel teinud otsust

selle kohta, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või antakse

see kasutusse enampakkumise korras. Sealjuures märkis vastustaja, et selle otsuse saab linn

teha alles pärast seda, kui kinnistu on ebaseaduslikust valdusest vabastatud, isikliku

kasutusõiguse märge kustutatud ja kinnistul asuvad hooned lammutatud.

23. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka avaliku huvi olemasolu tõttu.

Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et isiklik kasutusõigus Punane tn 70a kinnistul on talle

seatud ajutiselt. Järelikult on kaebaja ise võtnud riski, et isikliku kasutusõiguse lõppemise korral

ei pruugi tal senisel kujul äritegevuse jätkamine enam võimalik olla. Samas on avalikes huvides

see, et kinnistu antaks kasutusse enampakkumise tulemusel turuhinnaga, mis tagab ausa

konkurentsi ning linnavara võimalikult tulusa kasutamise. Kaebaja huvi jätkata oma

äritegevusega samal kinnistul samadel tingimustel ei saa seega pidada avalikust huvist

kaalukamaks.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määruse resolutsiooni

tuleb muuta ja jätta OÜ Dzali esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu määruse

põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)