2-20-127227/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Narva

Tsiviilasja number

2-20-127227

Tsiviilasi

Aspen Grupp OÜ hagi OSAÜHING SHINOK vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes. Tsiviilasja hind 7 432.93 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aspen Grupp OÜ (RK 11104843, asukoht Ussisaare,

Jälgimäe küla, 76404, Saku vald, Harju maakond); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Talts (e-post raul@abtalts.ee)

Kostja: OSAÜHING SHINOK (RK 11088541, asukoht Tallinna

mnt 6b, 20304 Narva; e-post xxxx); seaduslik esindaja E. L. (IK

xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aspen Grupp OÜ hagi OSAÜHING SHINOK vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes.

2. Välja mõista OSAÜHINGult SHINOK võlgnevus summas 6 760.00 eurot, Aspen

Grupp OÜ kasuks.

3. Välja mõista OSAÜHINGult SHINOK 22.10.2021 (k.a) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 768.69 eurot, Aspen Grupp OÜ kasuks.

4. Välja mõista OSAÜHINGult SHINOK Aspen Grupp OÜ kasuks viivised

põhinõudelt (6 760.00 eurot) alates 23.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid arvestusega, et

viivised kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses OSAÜHING SHINOK kanda.

6. Määrata Aspen Grupp OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

OSAÜHINGult SHINOK Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 2 831.48

eurot.

7. Välja mõista OSAÜHINGult SHINOK

Aspen Grupp OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (2 831.48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et Aspen Grupp OÜ (edaspidi ka hageja või töövõtja) ja

OSAÜHING SHINOK (edaspidi ka kostja või tellija) sõlmisid 18.03.2020 hinnapakkumise alusel

suulise töövõtulepingu Xxxx kinnistul asunud endise ühiselamu osaliste varemete lammutustööde

läbiviimiseks, jäätmete pulbristamiseks ning veoautodele laadimiseks. Pooled leppisid kokku, et

töövõtutasuks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 11 760.00 eurot. Kostja

pidi ettemaksuna tasuma 5 000.00 eurot + käibemaks, ehk kokku 6 000.00 eurot.

Hageja väljastas kostjale 16.04.2020 ettemaksu tasumiseks arve nr 220101 summas 6 000.00

eurot, arve maksetähtaeg oli 19.04.2020. Kostja tasus 21.04.2020 ettemaksuarvest nr 220101

pangaülekannetega 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00).

Hageja teostas kokkulepitud tööd, koostas tööde kohta 21.05.2020 arve nr 220150, allkirjastas

omalt poolt tööde teostamise akti, lisas töö teostamist tõendavad fotod ning edastas need e-kirjaga

kostjale, paludes akt kostjal allkirjastada ja hagejale tagasi saata. 21.05.2020 väljastatud arve nr

220150 alusel kuulus tasumisele 4 800.00 eurot + käibemaks, s.o kokku 5 760.00 eurot, mis koos

ettemaksuga summas 6 000.00 eurot moodustas kokkulepitud töövõtuhinna. Arvele nr 220150

märkis kostja ka meeldetuletuse arve nr 220101 summas 1 000.00 eurot võlgnevuse kohta. Arve

nr 220150 makse tähtaeg oli 26.05.2020.

Kostja tööde teostamise akti ei allkirjastanud, kuid ei vaielnud ka tööde teostatuks lugemisele

vastu. 29.05.0202 saatis hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve nr 220150 osas, lisas arve

nr 220150 ning palus arve esimesel võimalusel tasuda. 06.07.2020 saatis hageja korduva

meeldetuletuse arve nr 220150 tasumise kohta. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on

kostja jätnud hagejale tasumata 21.05.2020 arve nr 220150 summas 5 760.00 eurot ja arve nr

220101 summas 1 000.00 eurot, s.o kokku tasumata töövõtutasu 6 760.00 eurot.

Käesoleval juhul teostati töövõtulepingu esemeks olevad tööd ning hageja pakkus kostjale tööde

vastuvõtmist 21.05.2020. Kostja kohustus VÕS § 638 alusel oli töö mõistliku aja jooksul vastu

võtta. Kostja rikkus tööde vastuvõtmise kohustust. Kostja ei ole 21.05.2020 tööde teostamise akti

siiani allkirjastanud, kuid hageja hinnangul on tegemist põhjendamatu akti allkirjastamata

jätmisega ning objektil Xxxx hageja poolt teostatud tööd tuleb VÕS § 638 alusel lugeda

vastuvõetuks olenemata sellest, et kostja ei ole tänaseni tööde teostamise akti allkirjastanud.

Töövõtutasu on sellest tulenevalt muutunud VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks.

Töö hind ja sisu lepiti kokku hageja 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, mida kostja on

omapoolselt ka aktsepteerinud, kuivõrd on tasunud osaliselt ettemaksuarve nr 220101. Hageja

asus heas usus objektil töid läbi viima olenemata sellest, et tööde alustamise kuupäeval, s.o

22.04.2020, oli kostjal hagejale tasumata 1 000.00 eurot ettemaksuarvest nr 220101. Mõlemad

pangaülekanded ettemaksuarve nr 220101 tasumiseks tegi kostja 21.04.2020 ehk enne, kui

objektil töödega alustati. Ettemaksu tasumisest summas 5 000.00 eurot järeldas hageja, et kostja

soovib tööde teostamist kokkulepitud tingimustel.

Hageja hinnangul tuleb seega suulise töövõtulepingu alusel Xxxx teostatud tööd lugeda kostja

poolt vastuvõetuks ning kostjal on kohustus tasuda hagejale teostatud tööde eest 6 760.00 eurot.

Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse

tegemiseni ja edasi protsendina (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) põhinõudest

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00

eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja seaduslik esindaja

võttis 08.04.2020 telefoni teel ühendust hageja esindajaga ning uuris ekskavaatori rendi

tunnihinna suurust. Hageja esindaja sõnul sõltus tunnihind renditavast seadmest: hüdrauliliste

lõikuritega ekskavaator 70.00 eurot ning kopaga ekskavaator 40.00 eurot. Hageja esindaja uuris

kostja esindajalt, miks ta tunnihinda küsib, millele kostja esindaja vastas, et soovib teostada oma

objektil lammutustöid, objektil töötava ekskavaatori tööaega isiklikult jälgida ja vastavasisulise

graafiku tööde mahu kinnitamiseks koostada. Kostja täpsustas samuti, et tunnihinna teadmine on

vajalik selleks, et tööde teostamise lõpetamisel osata hinnata lõplikku töövõtutasu.

Hagi järgi suulise töövõtulepingu aluseks oleva hinnapakkumist ei ole kostja kätte saanud, sest

see ei olnud talle saadetud. Hagi lisadest on näha, et hageja on pakkumise saatnud e-postile xxxx,

mis ei ole kostja e-post ega selline e-post, millele oleks kostjal juurdepääs. Kostjal ei olnud

objektiivselt võimalik tutvuda pakkumise sisuga, sest see oli saadetud kolmanda isiku e-postile.

16.04.2020 saatis hageja kostjale arve, mille järgi kuulus tasumisele ettemaks koos käibemaksuga

summas 6 000.00 eurot. Ettemaksuarves märkis hageja tööde kogumaksumuseks 9 800.00 eurot +

käibemaks. Kostja tasus 21.04.2020 kahe osamaksega ettemaksuarvest 5 000.00 eurot (3 000.00 +

2 000.00) ning 22.04.2020 alustas hageja tööde teostamist aadressil Xxxx.

Kostja leiab, et ettemaksuarves märgitud kogumaksumus ei saanud kostja arusaama järgi ning

poolte vahel peetud telefonikõnedele toetudes olla lõplik ja siduv, vaid sõltus tegelikult teostatud

tööde mahust. Kostja märgib, et ettemaksuarve edastas hageja kostja e-postile xxxx, mis tõendab,

et hageja oli kostja e-posti aadressist teadlik. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei edastanud

hageja hinnapakkumise kostja e-posti aadressile ning sellest johtuvalt ka mille alusel väidab

hageja, et suuline töövõtuleping oli sõlmitud hinnapakkumise alusel, mida kostja pole näinud ega

mille olemasolust polnud teadlik.

Kostja leiab, et suulise töövõtulepingu sõlmimisega lepiti kokku järgmises: hageja teostab

aadressil Xxxx endise ühiselamu osaliste varemete lammutustöid, jäätmete pulbristamist ning

veoautodele laadimist, tööd lõpetatakse hiljemalt 06.05.2020, töövõtutasu koosneb ettemaksest ja

pärast tööde vastuvõtmist väljamakstavas summas, mille suurus sõltub tegelikult teostatud tööde

mahust. Kostjal tuli maksta ettemaksuna arve alusel 6 000.00 eurot, hinnanguline tööde

kogumaksumus 9 800.00 eurot on ligikaudne, seda võib tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades

lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud

tunnitöö maksumusega.

Kostja poolt koostatud graafiku järgi alustas hageja tööde teostamist 22.04.2020 ning

ajavahemikus kuni 05.05.2020 tegi tööd kokku 60 tundi. Ajavahemikus 06-18.05.2020 hageja

töid ei teostanud, mistõttu ei saanud tööd kokkulepitud ajaks valmis. Vaatamata asjaolule, et

hageja viivitas töölepingu täitmisega, rikkudes suulisest töövõtulepingust tulenevat kohustust,

jättis kostja VÕS §-des 100-126 nimetatud õiguskaitsevahendid kasutamata, soovides säilitada

hageja kui koostööpartneriga head ärisuhted. Töölepingu täitmisega viivitamise tõttu nurjusid

kostja läbirääkimised Venemaa investoriga, kes kaotas lammutamistööde lõpetamise tähtaja

ületamise tõttu huvi Xxxx aadressil asuva kinnistu arengusse investeeringute vastu. Hageja oli

läbirääkimiste ajal kinnitanud, et kinnistu maa-ala on lage hiljemalt 06.05.2020, mis oli suulise

kokkuleppe alusel tööde teostamise tähtaeg.

19.05.2020, s.o pärast enam kui kahenädalast pausi, jätkas hageja tööde teostamist ning töötas

kuni 21.05.2020. Selle perioodi jooksul oli tehtud 24 tundi tööd. Kokku oli töid teostatud mahus

84 tundi. Kostja arvutas hageja nimetatud tunnihindadele ja tegelikult teostatud tööde graafikule

toetudes tööde kogumaksumust. Vastavalt kostja arvutustele kujunes lõplikuks töövõtutasuks

5 100.00 eurot. Kostja palus ekskavaatori juhil tööde teostajana graafik allkirjastada, kuid

ekskavaatori juht keeldus seda tegemast.

Töövõtutasu arvutamisel ja kostja poolt töötasu maksmisel oli otsustavaks ka hageja poolt

kokkuostu viidud vanametall, mille hageja oli lammutustööde teostamise ajal objektil oma

valdusesse saanud. Kostja peab oluliseks märkida, et vanametalli omandi loovutamise kokkulepet

poolte vahel ei olnud. Kostja oli teadlik sellest, et hageja viib lammutamise käigus saadud

vanametall kokkuostu ning kiitis hagejapoolset kostjale kuuluva vara käsutamist heaks põhjusel,

et vanametalli müümisel saadud rahasumma arvestab hageja lõplikust töövõtutasust maha.

21.05.2020 seisuga viis hageja vanametalli kokkuostu metalli kogumaksumusega 3 030.55 eurot.

Seda tõendab hageja esitatud tabel. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe, et lammutustööde

teostamise käigus saadud vanametalli omandab hageja ning selle realiseerimisest saadud

rahasummat ei arvestata hageja töövõtutasu arvutamisel, tegutses kostja arusaamast, et 3 030.55

eurot arvestab hageja töövõtutasu hulka.

Kostja leiab, et poolte suuline töövõtuleping ei olnud sõlmitud hageja poolt kolmandale isikule

esitatud pakkumuse alusel, vaid 08.04.2020 suuliselt peetud läbirääkimiste tulemusena. Ekslik on

hagis esitatud seisukoht, et töö hind ja sisu lepiti kokku hageja 18.03.2020 hinnapakkumise

alusel. Kostja pole hageja mainitud hinnapakkumist kunagi näinud ega olnud selle olemasolust

enne hagiga tutvumist teadlik. Hageja järeldus, et ettemaksuarve tasumisega nõustus kostja ka

tingimusega, et töövõtutasu 9 800.00 eurot + käibemaks on lõplik ega sõltu tegelikult teostatud

tööde mahust, oli meelevaldne ja ei lähtunud poolte vahel peetud telefonivestluse ajal suuliselt

kokkulepitust. Ettemaksuarve tasumisega aktsepteeris kostja ettemaksuarvel märgitud ettemaksu

suurust ja teostatavate tööde kirjeldust. Ettemaksuarves semikooloniga eraldatud „kogumaksumus

9 800.00 + km“ mõistis kostja kui hinnangulist ja ligikaudset töövõtutasu, mille suurus muutub

vastavalt hageja esindaja peetud telefonikõnes räägitule. Telefonikõne ajal andis hageja esindaja

kostja esindajale teada seadmete rendihinnad.

Ettemaksuarves märgitud kogusumma 9 800.00 eurot ei saanud olla lõplik ka töövõtulepingu

eseme iseloomu tõttu. Lammutustööde maht, sealhulgas tegelikult teostatud tööde kestus ja sellest

johtuv tehnika rendi maksumus selgus alles pärast tööde lõppu ehk 21.05.2020 ning hageja

esindaja poolt nimetatud seadmete töötunni rendihindade alusel ei ulatunud lõplik töövõtutasu

ettemaksuarves „kogusumma“ all märgitud 9 800.00 euroni.

Hageja esitatud tehnika rendihinnad olid järgmised: tunnitasu hüdrauliliste lõikuritega töö eest

70.00 eurot, tunnitasu kopaga töö eest 40.00 eurot. Hüdrauliliste lõikuritega teostas hageja

esindaja lammutamist ja kopaga lammutatud materjali peale laadimist. Hageja renditingimuste

punktidest 16-18 on järeldatav, et operaatori töö oli tehnika rendihinnas sees, seega töövõtu tasu

sõltus tegelikult teostatud tööde mahust ehk töötundide arvust. Vastavalt kostja koostatud

graafikule ja hageja telefonitsi edastatud tunnitöö hindadele arvutas kostja, et objektil Xxxx

tegelikult tehtud töötundide arv on 84 ning korrutades vastavad töötunnid tööde teostamise

maksumusega (lammutamine 70.00 eurot/ tund ja peale laadimine 40.00 eurot/ tund), sai kostja

töövõtutasu suuruseks 5 100.00 eurot. Kostja märgib, et isegi kui ta oleks korrutanud kõik

töötunnid läbi kallima töötunni hinnaga (70.00 eurot x 84 tundi), oleks töövõtutasu olnud

5 880.00 eurot. Seega ei olnud tegelikult teostatud tööde mahu maksumus võrreldav hageja

hinnangulise kogumaksumusega. Poolte suulisele kokkuleppele toetudes arvestas seega kostja

töövõtu tasuks tööde valmimise hetkel (21.05.2020) 5 100.00 eurot.

Kostja ei vaidle vastu, et kokkulepitud tööd olid 21.05.2020 valmis ja tehtud nõuetekohaselt.

Kostja teostas igapäevast järelevalvet objektil aadressil Xxxx ning oli teadlik, et 21.05.2020 said

tööd valmis. Samas ei ole kostja hageja 21.05.2020 arvet koos tööde teostamise aktiga kätte

saanud. Kostjale arusaamatutel põhjustel ja tema tegevustest sõltumata pole hageja 21.05.2020

arve kostja postkasti jõudnud. Kostja on arvamusel, et 21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning

rämpsposti kausta puhastamisel kustutas ta kõigi muude rämpskirjadega ka 21.05.2020 arve.

Seega ei olnud kostjal mõistlikku võimalust tööde teostamise aktiga tutvuda ning seda

allkirjastada.

Kostja sai kätte 29.05.2020 meeldetuletuse tasumata arvest, millega ta ka tutvus. Arves märgitud

summaga ei olnud kostja nõus, sest tegelikult teostatud tööde maksumus oli arves märgitust

väiksem. Võttes arvesse asjaolu, et hageja oli kostjale kuuluva metalli maha müünud 3 030.55

euro eest ning kostja oli ettemaksuna hagejale maksnud 5 000.00 eurot, luges kostja töövõtutasu

kohustust hageja ees täidetuks, sest kokku oli hageja tööde teostamise käigus saanud kostjalt

8 080.55 eurot, mis ületas tegelikult teostatud tööde maksumust (5 100.00 eurot) ning kattis ka

ettemaksuarve tasumisel maksmata jäänud 1 000.00 eurot. Tegelikkuses sai hageja kostjalt

1 930.55 eurot rohkem.

Lammutustööde teostamisel on tavaks, et lammutuse tulemusena tekkinud vanametalli müük

arvestatakse töötasu hulka. Kostja leiab, et ta on oma rahalist kohustust hageja ees täitnud. Viivise

nõue ei ole samuti seetõttu põhjendatud.

Hageja täiendav seisukoht

Hageja vaidleb vastu, et 08.04.2020 telefonikõnes uuris kostja esindaja ekskavaatori rendi

tunnihinna suurust. 08.04.2020 telefonikõnes teatas kostja esindaja hageja esindajale, et nõustub

hageja 18.03.2020 hinnapakkumises toodud tingimustega ning täpsustas, millal saab hageja

töödega alustada ja milline on orienteeruv tööde teostamise tähtaeg. Kostja toonitas, et kuna

Narva linn on teinud talle ettekirjutuse hoone lammutamiseks, siis ta soovib, et lammutustöödega

alustataks esimesel võimalusel. Samuti teatas kostja telefonikõne ajal hagejale oma e-posti

aadressi (s.o xxxx). Enne seda kõnet ei teadnud hageja kostja e-posti aadressi.

Kostja väide, et ta ei ole kätte saanud hageja 18.03.2020 hinnapakkumist, pole seda näinud ega

olnud teadlik selle olemasolust, on vale. Kostjale saatis hageja hinnapakkumise OÜ TONART

juhatuse liige S.S, kes pidi antud objektil teostama lammutusjääkide äravedu. OÜ TONART on

transporditeenuseid osutav ettevõte. Kostjale hageja 18.03.2020 hinnapakkumise edastamist

tõendab S.Si 20.03.2020 e-kiri (saadetud kell 2:48:05) kostja esindaja e-posti aadressile xxxx,

millega S.S edastas E.L.ile (kostja seaduslik esindaja) hageja hinnapakkumise. Põhjus, miks

hageja hinnapakkumise edastas kostjale S.S, seisneb selles, et hinnaküsimine hagejale tuli S.Silt,

mitte E.L.ilt, ja seetõttu saatis hageja hinnapakkumise S.Sile. Hinnapakkumise aktsepti andis aga

kostja esindaja E.L. 08.04.2020 peetud telefonikõnes ning teavitas hagejat, et informeerib

kokkuleppe saavutamisest koheselt ka S.Si.

Lisaks sellele, et hageja hinnapakkumise edastas kostjale S.S, on hageja ise saatnud selle

hinnapakkumise kostjale 21.05.2020 ja 06.07.2020 e-kirjadega. Seega kostja väide, et ta pole

hageja hinnapakkumist enne hagiga tutvumist näinud ega olnud sellest teadlik, on vale, sest kostja

on oma vastuses kinnitanud, et hageja 29.05.2020 e-kirja sai ta kätte.

Hageja selgitab ka, et pooled ei ole kokku leppinud hageja masinate rendis. Enamgi, hagejale jääb

arusaamatuks, kust on kostja võtnud betooni pulbristajaga ekskavaatori tunnihinna 70.00 eurot ja

kopaga ekskavaatori tunnihinna 40.00 eurot. Hageja kasutas antud objektil 20-tonnist Kobelco

SK210-10 roomikekskavaatorit betooni pulbistajaga, mille 2020 aasta hinnakirja järgne rendihind

on 80.00 eurot tunnis ja noole pikenduse hind on 200.00 eurot tunnis. Sama hinnakirja järgi on

planeerimiskopa 1 tunnihind 50.00 eurot. Ühtlasi on hageja hinnakirja kohaselt ette nähtud

eritingimus, mille kohaselt hoonete, mille kõrgus ületab 6 meetrit, lammutustöödel lisandub

riskikoefitsient 2 ehk tunnihind tuleb korrutada 2-ga. Xxxx objektil oleks betooni pulbristaja

hinnaks olnud seega 160.00 eurot/ tunnis, sest hoone kõrgus oli 14,6 meetrit. Seega isegi kui

lähtuda kostja väitest, et pooled leppisid kokku masinate rentimises, siis juhindudes kostja enda

poolt koostatud Xxxx lammutustööde teostamise graafikust, oleks ta kohustatud hagejale tasuma

15 240.00 eurot + käibemaks.

Hageja selgitab ka, et kostja arvestus (kokku 84 töötundi) on vale ja valed on ka tunnihinnad.

Hageja esitab roomikekskavaator Kobelco SK210-10 GPS väljavõtte, millelt nähtub, et kokku oli

lammutusmasina tööajaks Xxxx objektil 114 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit. Hageja on

koostanud arvestuse kostja poolt vastuse lisana esitatud tabeli alusel ja lisanud selle oma

seisukohale. Hageja on arvestusse lisanud hinnakirjajärgse õige rendihinna (160.00 eurot tunnis)

ja lisanud ka need päevad, mille kostja on tööpäevade hulgast välja jätnud (12.05, 13.05 ja 18.05).

Hageja nõustub, et 29.04, 20.05 ja 21.05 betooni pulbristamist ei toimunud ning nendel päevadel

olnuks rendiarvestuse korral masina tunnihinnaks 50.00 eurot. GPS-andmetel põhineva arvestuse

kohaselt oleks roomikekskavaatori rendi lõpphinnaks kujunenud seega 15 240.00 eurot +

käibemaks ehk kokku 18 288.00 eurot.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et lisaks roomikekskavaatori rendile oleks kostja pidanud tasuma

ka ekskavaatori treilerveo eest. Treilerveo eest olnuks kostja kohustatud tasuma kokku 1 276.30

eurot + käibemaks. Treilerveo korral oleks hageja küsinud tasu ekskavaatori peale/ maha

laadimise eest summas 40.00 eurot (s.o 2 x 20.00 eurot) ning roomikekskavaatori veo eest

objektile 639.60 eurot (s.o 492 km2 x 1.3 eurot/ km) ja 596.70 eurot veo eest Xxxx objektilt uuele

objektile pärast tööde lõppu (459 km x 1.30 eurot/ km).

Seega oleks kostja rendilepingu alusel masinaid rentides tasunud hagejale kokku koos

käibemaksuga 19 819.56 eurot (s.o (15 240.00 + 1 276.30) x 20%). Kui lahutada kogu

rendihinnast metalli (mis oleks rendilepingu puhul jäänud kostjale) maksumus, siis olnuks kostja

rahaline väljaminek lõppastmes 19 819.56 eurot – 3 030.55 (s.o metalli maksumus) = 16 789.01

eurot. Fikseeritud hinnapakkumise kohaselt leppisid pooled aga kokku, et kostja tasub 11 760.00

eurot ehk 5 029.01 eurot vähem, kui masinate rendi korral. Antud juhul on kokkuleppeline hind

kostja jaoks soodsam, kui oleks rendilepingul põhinev hind.

Ka kostja väide töövõtulepingu tähtaja osas on samuti väär ja tõendamata. Pooltel ei olnud

kokkulepet tööde lõpetamiseks hiljemalt 06.05.2020. Kostja teatas hagejale 08.04.2020

telefonikõnes, et töödega alustataks võimalikult varakult, kuid lõpptähtaega pooled kokku ei

leppinud. Kostja väide, et tööde lõpptähtaeg oli tema jaoks oluline mistahes investori tõttu, on

väär ja sellise väite esitas kostja esmakordselt hagivastuses.

Vanametalli jäämine hagejale oli üheks töövõtulepingu tingimuseks ja see tingimus oli kostjale

20.03.2020 teatavaks tehtud. Kui vanametall ei oleks jäänud hagejale, siis oleks tööde maksumus

olnud vanametalli maksumuse võrra suurem ehk kostja oleks pidanud tasuma hagejale ca

6 000.00 eurot rohkem, sest hageja arvestas hinnapakkumise tegemisel, et ta saab lammutatavast

hoonest vanametalli ca 6 000.00 euro väärtuses.

Kostja väide, et ta mõistis 16.04.2020 ettemaksuarvel nr 220101 kajastatud märget

„kogumaksumus 9 800.00 + km“ kui hinnangulist ja ligikaudset töövõtutasu, on ainetu. Arvel nr

220101 ei ole märgitud, et tegemist oleks „hinnangulise“ või „ligikaudse“ summaga.

Kostja on oma vastuses viidanud hageja kodulehel www.aspen.ee avaldatud renditingimustele

ning tugineb neile. Hageja osundab, et kui poolte vahel olnuks rendisuhe ja kohalduksid hageja

renditingimused, siis tuleks juhinduda ka punktist 7, mis sätestab, et roomikekskavaatorite

minimaalne tööaeg on 9 tundi tööpäeva kohta ehk kostja poolt koostatud tabelis kajastatud

tundide arv, mis jääb alla 9 tunni, tuleks suurendada 9 tunnini, sest nii näevad ette hageja

kodulehel olevad renditingimused. Tegelikkuses pooled rendilepingut ei sõlminud.

Kostja võtab omaks, et 21.05.2020 olid tööd valmis ja teostatud nõuetekohaselt. Kostja väidab

aga, et ta ei ole hageja 21.05.2020 arvet nr 220150 koos tööde teostamise aktiga kätte saanud, sest

21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning rämpsposti kausta puhastamisel kustutas ta kõigi muude

rämpskirjadega 21.05.2020 arve. Kostja väidab seega, et tal ei olnud mõistlikku võimalust tööde

teostamise aktiga tutvuda ning seda allkirjastada. Kostja käsitlus on ekslik. Tulenevalt seadusest

ja Riigikohtu seisukohtadest tuleb lähtuda asjaolust, et kostja sai hageja 21.05.2020 arve, sellele

lisatud tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti ning fotod kätte hiljemalt järgmisel päeval, s.o

22.05.2020. See, et kostja hageja e-kirja kustutas, ei oma tähtsust, sest e-kiri jõudis kostjani ning

kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Arvestades eelmärgitut ja kostja 01.10.2020 vastuses avaldatut ei ole pooltel vaidlust selle üle, et

hageja on teostanud tema kohustuseks olevad tööd täielikult ja nõuetekohaselt ning töövõtutasu

on muutnud sissenõutavaks. Hageja töövõtutasunõudele ei ole kostja esitanud varem vastuväiteid

kui maksekäsu kiirmenetluses. Ometi on kostja kinnitanud, et sai kätte hageja 29.05.2020

meeldetuletuse, et arve on tasumata.

Kostja esitas 01.10.2020 vastuse lisana enda poolt koostatud tabeli „Xxxx lammutustööde

teostamise graafik“. Hageja ei ole seda tabelit varasemalt näinud, hagejale ei ole seda edastanud.

Hageja osundab, et tegemist ei ole tõendiga TsMS § 272 lg 1 või 2 tähenduses. Antud dokumenti

tuleb lugeda kostja seletuseks, kuivõrd see ei vasta TsMS §-s 229 sätestatud tõendile kehtestatud

protsessivormile - menetlusosalise seletus ei ole tõendiks. Kooskõlas TsMS § 238 lg 1 tuleb see

jätta vastu võtmata, kuivõrd tegemist on menetlusosalise seletuse mitte tõendiga.

Kostja täiendav seisukoht

Hageja 29.05.2020 e-kirja sai kostja kätte ning tegemist oli arvega, mitte hinnapakkumisega,

mistõttu hageja hinnangud kostja usaldusväärsusele on alusetud ja ei vasta tegelikkusele.

Hinnapakkumisega tutvutakse tavaliselt enne tööde teostamise alustamist ja selleks nõusoleku

andmist, käesoleval juhul sai kostja pärast tööde teostamist kätte arve, millel oli kirjas summa,

mida hinnapakkumisena poldud temaga kokku lepitud.

Kostja ei ole hageja hinnapakkumise ei hagejalt ega kolmandatelt isikutelt saanud. Seda väidet

tõendab ka kostjale 19.03.2020 OÜ TONART esindaja S.Š.ilt poolt saadetud tühi e-kiri, millele

kostja vastas kolme küsimärgiga. Kostja kolme küsimärgiga kirjale pole OÜ TONART esindaja

vastanud. Koos S.Š.iga kontrollis kostja 19.03.2020 e-kirja (mh manuste olemasolu küsimuses) ja

S.Š. kinnitas, et talle arusaamatul põhjusel hinnapakkumist manusena kiri ei sisaldanud. Kuna

19.03.2020 kuupäeval saadud kiri OÜ TONART esindajalt oli sisuta, puudus kostjal võimalus

tutvuda hinnapakkumisega. Muid kirju ei ole kostjale laekunud.

Mis puutub hageja esitatud roomikekskavaator Kobelco SK210-10 GPS-väljavõttesse ning sellele

toetuvale väitele, et 12.05, 13.05 ja 18.05 töötas hageja esindaja objektil, siis kostja leiab, et

väljavõttel esitatud andmed eelmainitud kuupäevadest viitavad, et nendel päevadel oli

roomikeksavaatori kütusekulu nii väike, et ei lammutus- ega pealelaadimistööde teostamine ei

olnud võimalik. Võrreldes kõigi teiste päevade tunni kütusekuluga, kui tunni kütusekulu ulatus ca

10-12 l/h vahele, oli nende kolme päeva tunni kütusekulu 0,9 l/h või hoopis negatiivne, mis

tähendab, et lammutustööde tegemine oli praktiliselt välistatud. Kostja leiab, et nendel päevadel

teostati ekskavaatori remont, mistõttu vajas see käimapanemist ja väljalülitamist. Tavalisest

oluliselt väiksem kütusekulu viitab, et nendel päevadel töid objektil ei teostatud ja väljavõttel

märgitud tundide arv tuleb tundide lõpparvust maha arvata.

Hageja arvutused renditava tehnika kohta ei oma käesoleval juhul mitte mingit tähendust

põhjusel, et rendilepingut ei sõlmitud ja objektil kasutatud tehnika tunnihinda edastas hageja

esindaja kostjale telefonitsi. Põhjus, miks kostja viitas oma vastuses hageja veebilehel saadavatele

renditingimustele oli soov tõendada, et tavaliselt, oma kutse- ja majandustegevuses läheb tehnika

juhi töötasu tehnika rendihinna sisse, ning kuna käesoleval juhul erikokkuleppeid ei sõlmitud,

kohaldub analoogia korras sama reegel. Juhi töötasu polnud poolte vahel kokku lepitud. Samuti

polnud poolte vahel kokkulepitud ka mingisugused muud summad peale 70.00 eurot/h ja 40

eurot/h vastavalt purustamise ning pealelaadimise eest. Telefonitsi kokkulepitud töövõtutasu

ainsaks usaldusväärseks tõendiks olnuks telefonikõne salvestus, mida käesoleval juhul ei ole

võimalik kohtule esitada, kostjal puudub telefonikõne salvestus. Sellegipoolest pidas kostja

graafikut, mille andis tööde lõpetamisel allkirjastamiseks ka ekskavaatori juhile, kes teostas töid.

Juht keeldus graafikule alla kirjutamast. Seega hageja väide, et kostja pole graafikut talle

edastanud, on vale.

Kostja palub tunnistada tema poolt hagi vastuses lisatud graafik tõendiks, mitte seletuseks,

kuivõrd see vastab TSMS § 229 lg 1, 2 ning § 272 lg 1 nõuetele. Graafik tõendab tehtud tööde

liiki (kas lammutamine või pealelaadimine) ja on ainsaks dokumendiks, mis jäädvustab telefonitsi

suuliselt edastatud tunnitööhindade suurust. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab andmeid

asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta.

Poolte lõppseisukohad

Hageja teatas lõppseisukohas 01.10.2021, et S.S. e-kiri, mille sisuks oli hageja hinnapakkumine,

saadeti E.L.ile 20.03.2020. Hageja palus S.Sil teha fotod enda e-postkasti ekraanipildist ja esitas

need kohtule tõendina. Antud fotod tõendavad, et kõnealune 20.03.2020 e-kiri on S.Si e-

postkastis välja saadetud kirjade kaustas (vene keeles „Отправленные“).

Kostja esitas 08.01.2021 selgesõnalise väite, et „rendilepingut ei sõlmitud“. Rendilepingu

sõlmimise väite esitas kostja varasemalt, s.o vastuses hagile, millele hageja vaidles oma

23.10.2020 seisukohas vastu. Seega, kui kostja on alates 08.01.2021 seisukohal, et rendilepingut

ei sõlmitud, siis ei ole asjakohased kostja väited tehnika töötundide, tunnihindade jms osas.

Hageja kodulehel olevad tehnika tunnihinnad kohalduvad üksnes siis, kui tehnikat renditakse.

Kuivõrd antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et rendilepingut ei sõlmitud, siis ei ole ka

asjakohane käsitleda rendihindu.

Kostja ei ole oma lõppseisukohti kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Esiteks märgib kohus järgmist. Vaatamata sellele, et menetluse alguses on kostja rääkinud

muuhulgas ka hagejale kuuluvate seadmete (tehnika) rendist, rendihindadest- ja tingimustest, on

ta 08.01.2021 selgesõnaliselt kinnitanud, et poolte vahel rendilepingut ei sõlmitud (dtl 161),

kostja hinnangul sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping.

Puudub vaidlus seega, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu Xxxx kinnistul asunud

endise ühiselamu osaliste varemete lammutustööde läbiviimiseks, jäätmete pulbristamiseks ning

veoautodele laadimiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama

lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses

töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p

16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3). VÕS § 637 lg

1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele

tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et

lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja

mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda

(RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja

tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK

TKo 3-2-1-145-14, p 18).

Puudub vaidlus, et kokkulepitud tööd said 21.05.2020 valmis ja olid tehtud nõuetekohaselt.

Pooled ei vaidle ka, et hageja esitas kostjale tööde tasumiseks 16.04.2020 ettemaksu arve nr

220101 summas 6 000.00 eurot, arve maksetähtaeg oli 19.04.2020 (dtl 74). Kostja tasus

21.04.2020 ettemaksuarvest nr 220101 pangaülekannetega 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00).

Pärast tööde teostamist esitas hageja kostjale 21.05.2020 arve nr 220150 summas 4 800.00 eurot

+ käibemaks ehk kokku 5 760.00 eurot (4 800.00 + 960.00) eurot. Arvele nr 220150 märkis kostja

ka meeldetuletuse arve nr 220101 summas 1 000.00 eurot võlgnevuse kohta. Arve nr 220150

maksetähtaeg oli 26.05.2020 (dtl 76). Kokku on kostja poolt seega hagejale tasumata 6 760.00

eurot. Puudub vaidlus ka, et hageja viis pärast kinnistul teostatud tööde lõpetamist järelejäänud

vanametalli kokkuostupunkti ning sai selle eest 3 030.55 eurot (dtl 118).

Käesoleval juhul on pooltel muuhulgas vaidlus, mis oli kokkulepitud tööde maksumus ning kas

kostja peab hagejale lisaks juba tasutule (5 000.00 eurot) veel juurde maksma.

Hageja on seisukohal, et töövõtuleping sõlmiti 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, millega lepiti

kokku, et töövõtutasuks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk töövõtutasu koos

käibemaksuga on 11 760.00 eurot (9 800.00 + 1 960.00).

Kostja on aga seisukohal, et tööde kogumaksumus 9 800.00 eurot + käibemaks, on olnud

ligikaudne, seda võis tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu

korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega. Kostja leiab,

et poolte suulisele kokkuleppele toetudes on töövõtutasuks tööde valmimise hetkel (21.05.2020)

5 100.00 eurot. Kostja leiab ka, et kuna hageja oli kostjale kuuluva metalli müünud 3 030.55 euro

eest ning ta oli ettemaksuna hagejale maksnud 5 000.00 eurot, on kostja töövõtutasu kohustus

hageja eest täidetud, sest kokku oli hageja saanud kostjalt 8 080.55 eurot, mis ületas tegelikkuses

teostatud tööde maksumust (5 100.00 eurot) ning kattis ka ettemaksuarve tasumisel maksmata

jäänud 1 000.00 eurot. Kostja hinnangul sai hageja temalt isegi 1 930.55 eurot rohkem. Lisaks on

kostja seisukohal, et tööd ei saanud kokkulepitud ajaks valmis.

Kohus selgitab, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping

loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes.

Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle

aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult

vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib

õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus

sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam

aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt

nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.

Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu suuliselt. Poolte vahel on aga vaidlus selles,

mille alusel poolte suuline töövõtuleping sõlmiti, s.o kas 18.03.2020 hageja hinnapakkumise

alusel, nagu väidab hageja, või 08.04.2020 telefoni teel suuliselt peetud läbirääkimiste

tulemusena, nagu väidab kostja.

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hinnapakkumise edastanud OÜ TONART juhatuse

liikmele S.Š.. Hageja on kohtule selgitanud, et põhjus, miks tema hinnapakkumise edastas

kostjale S.S, seisneb selles, et esialgu hinnaküsimine hagejale tuli S.Silt, mitte E.L.ilt, ja seetõttu

saatis ta hinnapakkumise S.Sile. Kostja teatas, et ta ei ole hageja 18.03.2020 hinnapakkumist

kunagi näinud ega olnud selle olemasolust enne hagiga tutvumist teadlik. Kohus siinkohal

kostjaga ei nõustu. Kostjale hageja 18.03.2020 hinnapakkumise edastamist tõendab S.Si

20.03.2020 e-kiri (saadetud kell 2:48:05) kostja esindaja e-posti aadressile xxxx, millega S.S

edastas E.L.ile hageja hinnapakkumise (dtl 147-150, 202). S.Si 20.03.2020 e-kiri kostjale sisaldas

erinevalt kostja poolt avaldatust hageja 18.03.2020 hinnapakkumist (ofert) (dtl 202). Hageja

hinnapakkumisest nähtub, et vaidlusaluste tööde hind on 9 800.00 eurot + käibemaks, vanametall

kuulub hagejale (dtl 150, 202).

Hageja leiab, et hinnapakkumise nõusoleku (aktsept) andis kostja esindaja E.L. hagejaga

08.04.2020 peetud telefonikõnes, milles teavitas ka, et informeerib kokkuleppe saavutamisest

koheselt ka S.Si. Vaatamata sellele, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, mida

täpselt pooled 08.04.2020 peetud telefonikõnes arutasid, tuleb siiski S.Š.i kohtule esitatud

kirjaliku seletusega lugeda tõendatuks, et suuline töövõtuleping poolte vahel sõlmiti siiski hageja

poolt tehtud hinnapakkumise alusel (dtl 187, 189).

Kohus selgitab, et TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult,

pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega

jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja

lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

Sama sätte lg 2 alusel on dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes

kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused.

Ka Riigikohus on 25.11.2020 otsuses (punkt 11.3.) tsiviilasjas 2-18-10961 asunud seisukohale, et

„menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse

tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253

mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12.

oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult

vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks

tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud

dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate

ütlused (vt ka Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9; 2. märtsi 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 13) ning neid tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja

2 sätestatuga.“

Kohus nõustub hagejaga, et S.S 03.02.2021 kirjalike selgituste puhul on tegemist dokumentaalse

tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses ning see tõend on hinnatav koos teiste tõenditega TsMS §

232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks on ka kostja ise kohtule teatanud, et „kui tema selgitustest ei piisa,

võib tema seisukohta 19.03.2020 e-kirja sisu ja teiste edastatud ja edastamata kirjade kohta

kinnitada kohtus tunnistajana ka S.S isiklikult“ (dtl 161). Seega on ka kostja viidanud võimalusele

kasutada tõendina käesoleva vaidluse lahendamisel S.Si ütlusi/ selgitusi.

OÜ TONART juhatuse liige S.Š. 03.02.2021 selgitustest nähtub, et 2020 aasta märtsis pöördus

tema poole kostja esindaja E.L. ning soovis vaidlusaluseid töid teostada. Kuivõrd OÜ TONART

tegeleb vaid materjali vedudega ja lammutustöid ei teosta ning kuna E.L. arvas, et lammutustöid

peaks seega teostama mõni pädevust ja tehnikat omav ettevõte, pöördus S.Š. hageja juhatuse

liikme poole palvega koostada hinnapakkumine kostjale kuuluva hoone lammutamiseks. Hageja

esindaja koostas hinnapakkumise ja edastas selle OÜ TONART e-postile, mida viimane edastas

seejärel kostja esindajale. S.Š. ja E.L. suhtlesid ka telefoni teel, kostja esindaja kinnitas, et

saadetud hinnapakkumine talle sobib. S.Š.ile teadaolevalt suhtlesid poolte esindajad ka omavahel,

kostja esindaja kinnitas hageja esindajale, et hageja hinnapakkumine temale sobib (dtl 189).

Käesolevas asjas esitatud tõenditega on seega leidnud tõendamist, et poolte sõlmitud suuline

töövõtuleping sõlmiti just hageja poolt esitatud 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, mitte suuliselt

peetud läbirääkimiste tulemusena, nagu väidab kostja. Kostja sellekohased väited on jäänud

paljasõnaliseks ja tõendamata. Ka kostja väide, et tööde kogumaksumus, s.o 9 800.00 eurot +

käibemaks, on olnud ligikaudne ning seda võis tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu

seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö

maksumusega, on samuti jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohtule

tõendina esitatud hageja hinnapakkumisest nähtub selgelt, et tööde maksumuseks on 9 800.00

eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 150).

Kuivõrd kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et pooled sõlmisid töövõtulepingu hageja

18.03.2020 hinnapakkumise alusel ning leppisid kokku tööde kogumaksumuses 9 800.00 eurot +

käibemaks, ei oma kostja koostatud graafik tehtud tööde, tundide, hindade ja maksumuse kohta

(dtl 117) kohtu hinnangul käesoleval juhul iseenesest mitte mingisugust tähtsust.

Lisaks nõustub kohus hagejaga, et kostja esitatud taotlus tunnistada tema poolt koostatud graafik

tõendiks mitte seletuseks, ei ole põhjendatud. Kohus ei saa menetlusosalise poolt dokumentaalses

vormis antud seletust hagimenetluses „tõendiks tunnistada“. Tõendite loetelu sisaldub TsMS §-s

229, mille lg 2 esimene lause sätestab, et tõendiks võib olla (i) tunnistaja ütlus, (ii)

menetlusosalise vande all antud seletus, (iii) dokumentaalne tõend, (iv) asitõend, (v) vaatlus ning

(vi) eksperdiarvamus. Üksnes hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks

piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 229 lg 2 teine lause). Kuivõrd käesolev tsiviilasi lahendatakse hagimenetluses, ei saa

kohus tõendiks lugeda kostja poolt kirjalikus vormis antud seletust.

Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hageja teostas töövõtulepingu esemeks

olevad tööd (mis said nõuetekohaselt tehtud) ning saatis 21.05.2020 kostja e-postile lõpparve

summas 5 760.00 eurot (arvel ka meeldetuletus ettemaksu summas 1 000.00 eurot tasumise

kohta), tööde teostamise ja vastuvõtmise akti ning fotod tehtud tööde kohta. Hageja palus kostjal

akt allkirjastada ja hagejale tagastada (dtl 75-81).

VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul.

Riigikohus on oma 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö

vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke

tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast

fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud

töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud

tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o

lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).

Kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hageja 21.05.2020 arvet nr 220150 koos tööde teostamise

ja vastuvõtu aktiga kätte saanud, sest 21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning rämpsposti kausta

puhastamisel kustutas ta selle koos teiste rämpskirjadega ära. Kostja väidab seega, et tal ei olnud

mõistlikku võimalust tööde teostamise aktiga tutvuda ning seda allkirjastada. Ka siinkohal kohus

kostjaga ei nõustu.

Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teine lause sätestab, et

eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on 29.11.2017 otsuses

(vt punkt 13) asjas 2-16-8010 märkinud järgnevat: „/…/ e-kirjaga tekib majandus- ja

kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval

pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). /…/ Tuleb

eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval.“ Sama seisukohta on Riigikohus

korranud 18.04.2018 otsuses (punkt 14) tsiviilasjas 2-15-6538.

Kohus nõustub seega hagejaga, et antud juhul tuleb lähtuda sellest, et kostja, kui majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev isik, sai hageja 21.05.2020 arve, sellele lisatud tööde üleandmise ja

vastuvõtmise akti ning fotod kätte hiljemalt 22.05.2020. Ka kostja väide, et ilmselt ta hageja e-

kirja kustutas, ei oma siinkohal tähtsust, sest hageja e-kiri jõudis kostjani ning kostjal oli mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Lisaks kuivõrd kostja vaidlusalust arvet ei tasunud ega ole ka muud

muudi hageja 21.05.2020 kirjale reageerinud, saatis hageja kostjale meeldetuletused arve

tasumiseks (dtl 82-85).

Kostja on muuhulgas kohtule teatanud ka, et tööd tuli lõpetada poolte suulise kokkuleppe alusel

hiljemalt 06.05.2020. Töövõtulepingu täitmisega viivitamise tõttu nurjusid tema läbirääkimised

Venemaa investoriga, kes kaotas lammutamistööde lõpetamise tähtaja ületamise tõttu huvi Xxxx

aadressil asuva kinnistu arengusse investeeringute vastu.

Hageja leidis aga, et kostja väide töövõtulepingu tähtaja osas on väär ja tõendamata, pooltel ei

olnud kokkulepet tööde lõpetamiseks hiljemalt 06.05.2020. Kostja teatas hagejale 08.04.2020

telefonikõnes, et töödega alustataks võimalikult varakult, kuid lõpptähtaega pooled kokku ei

leppinud. Ka kostja väide, et tööde lõpptähtaeg oli tema jaoks oluline mistahes investori tõttu on

väär ja sellise väite esitas kostja esmakordselt hagivastuses.

Vaatamata sellele, et kohtule ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, mis oli poolte

kokkulepitud tööde lõpetamise tähtaeg, esitatud, leiab kohus, et arvestades tööde iseloomu, tööde

alustamise (22.04.2021) ja lõppkuupäeva (21.05.2020), saab siiski lugeda, et töö oli muuhulgas

tehtud ka mõistliku aja jooksul.

Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kostja kohustus oli töö mõistliku aja jooksul

vastu võtta. Kostja rikkus kohtu hinnangul tööde vastuvõtmise kohustust. Vaatamata sellele, et

kostja ei ole 21.05.2020 temale edastatud tööde teostamise ja vastuvõtmise akti siiani

allkirjastanud, tuleb objektil Xxxx hageja poolt teostatud tööd siiski VÕS § 638 alusel lugeda

kostja poolt vastu võetuks ning kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest

tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tööd olid teostatud

nõuetekohaselt.

Ka kostja väide, et ta on vanametalli müügist saadud summat (3 030.55 eurot) arvestanud töötasu

hulka, kuna pooltel ei olnud kokkulepet vanametalli hagejale jäämise osas, on kohtu hinnangul

alusetu. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et hageja hinnapakkumine sisaldas ka selget

tingimust, et vanametall jääb hagejale (dtl 202), siis ka vanametalli maksumuse lõplikust

töövõtutasust maha arvutamine, ei ole praegusel juhul põhjendatud. Lisaks on hageja kohtule

teatanud, et kui vanametall ei oleks kokkuleppest tulenevalt jäänud hagejale, siis oleks tööde

maksumus olnud vanametalli maksumuse võrra suurem.

Kohtu hinnangul puudub kostjal seega eelnevast tulenevalt õigus keelduda tasu maksmisest ning

tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei esitanud tasunõudele selliseid

vastuväiteid ja tõendeid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid kostjale

õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise

töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest, kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse kokku summas 6 760.00 eurot.

Hageja on esitanud viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina (VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) põhinõudest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni,

kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 6 760.00 eurot.

Hageja selgitas, et kostja tasus arve nr 220101 alusel 21.04.2020 kokku 5 000.00 eurot ja jättis

tasumata 1 000.00 eurot. Alates 22.04.2020 on arvest nr 220101 tulenev kostja põhivõlgnevus

hageja ees 1 000.00 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga (18.08.2020) on kostja viivituses arve

nr 220101 tasumisega alates 22.04.2020 (k.a), s.o kokku 119 päeva. Viivise suuruseks ühes

kalendripäevas põhinõudelt summas 1 000.00 eurot 8%-aastase viivisemäära korral on 0.219178

eurot (1 000.00 x 0,08/365). Seega on viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga

(119 x 0,219178) 26.08 eurot.

Hageja edastas kostjale 21.05.2020 arve nr 220150 summas 5 760.00 eurot. Arve nr 220150

maksetähtpäev oli 26.05.2020. Kostja ei ole arvet nr 220150 tasunud. Alates 27.05.2020 kuni hagi

esitamiseni (18.08.2020) on kostja arve nr 220150 tasumisega viivituses 84 päeva, s.o 27.05.2020

(k.a) ‒ 18.08.2020 (k.a). Viivise suuruseks ühes kalendripäevas põhinõudelt summas 5 760.00

eurot 8%-lise aastase viivisemäära korral on 1.262466 eurot (5 760.00 x 0,08/365). Seega on

viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga (84 x 1.262466) 106.05 eurot.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada

hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas

viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet

tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama

sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

Kuivõrd hagi esitati kohtusse 18.08.2020, on viivis alates 19.08.2020 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 22.10.2021 (k.a) põhinõudelt summas 6 760.00 kokku summas 636.56 eurot. Kohus

mõistab seega kostjalt välja viivise kuni otsuse tegemiseni 22.10.2021 (k.a) kokku summas

768.69 eurot (26.08+106.05+636.56). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates

23.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte

väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu

kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 205-206), milles palub kostjalt välja mõista riigilõivu

summas 241.48 eurot, õigusabikulud summas 2 590.00 eurot (käibemaksuta) ja viivise

menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulude nimekirjale

vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on

kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis

on riigilõiv summas 241.48 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik

menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses

lepingulise esindaja kaudu.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-

115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120.00

eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ja 140.00 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120.00 eurot

(ilma käibemaksuta) jääb seega keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja õigusabiteenusele

kokku 21 tundi 35 minutit: 8 tundi 30 minutit - hagiavalduse koostamine ja täiendamine, 8 tundi

15 minutit - kostja vastuse ja selle lisade läbitöötamine, täiendavate tõendite läbitöötamine,

hageja vastuse koostamine ja täiendamine, 50 minutit - taotluse koostamine hageja seadusliku

esindaja vande all ülekuulamiseks, 30 minutit - kostja 08.01.2021 menetlusdokumendi ja lisade

läbitöötamine, 1 tund 25 minutit - dokumentaalse tõendi esitamise taotluse koostamine, 1 tund 50

minutit - toimiku läbitöötamine, hageja lõplike seisukohtade koostamine, 15 minutit –

menetluskulude nimekirja koostamine.

Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele

ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja

märgitud ajakulu asja keerukusele ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi sisule ja

mahule. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, peab hageja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 2 590.00 eurot (s.o 21 tunni 35 minuti eest).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2 831.48 eurot (241.48 + 2

590.00) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik