3-20-1965/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1965

Haldusasi

CoinFortCap OÜ, DigiMaestro OÜ, Capital24 OÜ, LZZ

Capital OÜ ja QRAZZ OÜ kaebused Politsei- ja

Piirivalveameti

rahapesu

andmebüroo

11.09.2020

tegevusloa andmisest keeldumise otsuste tühistamiseks

ja kohustamiseks taotlused uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebajad – CoinFortCap OÜ, DigiMaestro OÜ,

Capital24 OÜ, LZZ Capital OÜ ja QRAZZ OÜ;

esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (endine Politsei- ja

Piirivalveameti rahapesu andmebüroo); esindaja

Mihkel Ruubas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

CoinFortCap OÜ, DigiMaestro OÜ, Capital24 OÜ, LZZ

Capital OÜ ja QRAZZ OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada CoinFortCap OÜ, DigiMaestro OÜ, Capital24 OÜ, LZZ Capital OÜ ja

QRAZZ OÜ apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2021. a

otsus haldusasjas nr 3-20-1965 ning teha asjas uus otsus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 11.09.2020 otsused nr

3.4-9/1943-1, 3.4-9/1945-1, 3.4-9/1946-1, 3.4-9/1947-1 ja 3.4-9/1948-1.

3. Kohustada Rahapesu Andmebürood uuesti otsustama kaebajate esitatud taotluste

üle.

4. Mõista Rahapesu Andmebüroolt solidaarselt kaebajate kasuks välja esimese ja teise

kohtuastme menetluskulude katteks 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot. Muus osas jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

3-20-1965

2(11)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.11.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CoinFortCap OÜ, DigiMaestro OÜ ja QRAZZ OÜ esitasid 03.03.2020 ning Capital24 OÜ

ja LZZ Capital OÜ 04.03.2020 tegevusloa taotlused virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks

(teenuse osutamiseks järgmistel virtuaalvääringu teenuse alaliikidel ‒ virtuaalvääringu raha

vastu vahetamise teenus, virtuaalvääringu virtuaalvääringu vastu vahetamise teenus).

2. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) keeldus 11.09.2020 otsusega

nr 3.4-9/1943-1 CoinFortCap OÜ-le, otsusega nr 3.4-9/1945-1 DigiMaestro OÜ-le, otsusega

nr 3.4-9/1947-1 Capital 24 OÜ-le, otsusega nr 3.4-9/1946-1 LZZ Capital OÜ-le ja otsusega

nr 3.4-9/1948-1 QRAZZ OÜ-le virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusloa andmisest.

RAB põhjendas keeldumist sellega, et ettevõtted ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaolule. RAB

tuvastas tegevusloa taotluste juurde esitatud dokumentide ja andmete ning tegevusloa taotlejate

poolt antud seisukohtade alusel, et ettevõtete tegevuskoht ei ole virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks sobilik ega kohane.

3. CoinFortCap OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2020 kaebuse (haldusasi nr 3-20-

1965) RAB-i 11.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1943-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks

CoinFortCap OÜ 03.03.2020 tegevusloa taotlust uuesti läbi vaatama. DigiMaestro OÜ esitas

Tallinna Halduskohtule 09.10.2020 kaebuse (haldusasi nr 3-20-1967) RAB-i 11.09.2021 otsuse

nr 3.4-9/1945-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks DigiMaestro OÜ 03.03.2020 tegevusloa

taotlust uuesti läbi vaatama. Capital24 OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2020 kaebuse

(haldusasi nr 3-20-1968) RAB-i 11.09.2021 otsuse nr 3.4-9/1947-1 tühistamiseks ja RAB-i

kohustamiseks Capital24 OÜ 04.03.2020 tegevusloa taotlust uuesti läbi vaatama. LZZ Capital

OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2020 kaebuse (haldusasi nr 3-20-1969) RAB-i

11.09.2021 otsuse nr 3.4-9/1946-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks LZZ Capital OÜ

04.03.2020 tegevusloa taotlust uuesti läbi vaatama. QRAZZ OÜ esitas Tallinna Halduskohtule

09.10.2020 kaebuse (haldusasi nr 3-20-1980) RAB-i 11.09.2021 otsuse nr 3.4-9/1948-1

tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks QRAZZ OÜ 03.03.2020 tegevusloa taotlust uuesti läbi

3-20-1965

3(11)

vaatama. Tallinna Halduskohus võttis 13.10.2020 määrusega kaebused menetlusse ning liitis

haldusasjad ühte menetlusse numbriga 3-20-1965.

Vastustaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, miks kaebajad ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4

toodud nõuetele. Arusaadav ei ole, milliste asjaolude põhjal leidis vastustaja, et renditud ruumid

ei ole sobilikud finantsteenuse osutamiseks. Vastustaja eeldused, et sellise äriühingute arvu

juures ei ole võimalik täita hoolsus-, konfidentsiaalsus-, andmekaitse- ja töötervishoiu nõudeid,

on meelevaldsed ning ületavad õiguslikke raame, mille piires peab RAB-i tegevus toimuma.

Loogiline ei ole vastustaja etteheide, et kirjeldatud tingimustes oleks järelevalveorganite

kontroll ettevõtete tegevuse üle raskendatud. Kui ettevõtted tegutsevad ühes äriruumis ja nende

juht on üks ja sama isik, on kontrolli korraldamine oluliselt kergendatud. Ettevõtete juht tegi

menetluse käigus aktiivselt koostööd RAB-iga, kõrvaldades korduvalt väidetavalt esinenud

puuduseid. Ükski õigusakt ei reguleeri seda, mitu äriühingut võivad tegutseda konkreetses

äriruumis. Samuti ei ole reguleeritud, millise suurusega äriruum peab konkreetset liiki

äritegevusele vastama. Õigusaktidega ei ole piiratud ka ühe inimese juhtimise all toimivate

äriühingute arvu.

Haldusakti andmisel on lubamatu tugineda seaduseelnõu seletuskirjale. Haldusakt peab olema

seaduspärane ehk õiguslikult põhjendatud.

Kaebajate kavandatav äritegevus hakkab seisnema 2–3 kliendi teenindamises. See ei too kaasa

hulgaliselt paberkandjal dokumente ega klientide füüsilise teenindamise vajadust, kuna

äritegevus toimub arvutivõrgus. Konfidentsiaalsus tagatakse dokumentide krüpteerimisega.

Ruumis on olemas lukustatav seif, kus võib hoida tähtsaid dokumente ja andmekandjaid. Ruum

on tehnilise valve all. Ruumi pääseb veel kaks inimest.

Vastustaja on rikkunud hea halduse tava ja selgitamiskohustust. Haldusmenetluse jooksul ei

antud kaebajatele eelhinnangut äriruumide kohta. Kaebajad on vastustajalt küsinud, kas ruumid

on vastustaja hinnangul sobilikud või mitte, kuid ei ole vastust saanud. Otsuste tegemine võttis

peaaegu pool aastat, mis on ebamõistlikult pikk aeg.

Vastustaja tugineb otsustes 10.03.2020 jõustunud seadusemuudatusele. Taotlused on esitatud

enne viidatud muudatuste jõustumist, s.t. avalduse läbivaatamisel tuleb antud juhul lähtuda

avalduse esitamisel kehtinud õigusnormist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5).

Otsused piiravad kaebajate põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust. Tegevusloa

väljastamise taotluse esitamine ei tekita küll kaebajatele õigust tegeleda virtuaalvääringu

teenuse osutamisega, kuid tagatud peab olema õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele

menetlusele.

4. RAB palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

Kaebajate taotlused esitati enne 10.03.2020, mil jõustusid karmimad nõuded tegevusloa

väljastamiseks virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1182 alusel kohaldati

üleminekuperioodi vaid isikute osas, kellele oli tegevusluba väljastatud enne 10.03.2020. Seega

ei olnud kaebajate osas võimalik kohaldada üleminekuperioodi. Täiendavate nõuete hindamata

jätmisel oleks RAB vastuollu läinud RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. RAB teavitas

tegevusloa taotlejaid üleminekuperioodil tegevusloa taotluste menetluse erisustest.

Tegevusloa taotlejatele anti piisavalt pikk aeg, et nad saaksid ennast viia vastavusse uute

kontrollieseme asjaoludega, täiendavalt lubati ka kaebajatel korduvalt kõrvaldada puudused,

mis taotlustes esinesid. Menetluse tähtaeg sõltus peamiselt kaebajate tegevusest.

3-20-1965

4(11)

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärk on välja toodud eelnõu esimese lugemise seletuskirjas RahaPTS

§ 72 täiendamise osas. Seletuskirjale haldusaktis viitamise eesmärgiks oli tuua välja

seadusandja tahe. Seadusandja on soovinud rõhutada, et tegevuskoht ei ole ettevõtte asukoht

(praktikas võivad need küll kattuda). Asukoht on juriidiline mõiste, mis väljendab ettevõte tahet

kusagil asuda (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 11) ning tegevuskoht on sisuline

ettevõtte tegevuse teostamise koht (TsÜS § 29 lg 2). Tegevuskoht on koht, kus ettevõtja peab

osutama oma peamist teenust ehk virtuaalvääringu teenust. Konkreetsele teenusele eriseadustest

tulenevate nõuete kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskohas teostama ka

RahaPTS-st tulenevaid peamisi funktsioone (nt kontaktisiku ülesanded, andmete säilitamine ja

registreerimine). Lisaks peab tegemist olema kohaga, kus järelevalveasutusel on võimalik

teostada kohast järelevalvet. Seadusemuudatuse eesmärgiks oli seletuskirja kohaselt tõkestada

isikutel, kes Eestis virtuaalvääringu teenust pakkuma ei hakka või tegevusloa olemasolu korral

seda siit ei paku (siin ei asu ettevõtte töötajad, kliendid, tehniline platvorm ega siin ei täideta

RahaPTS nõudeid) tegevusloa saamise võimalus. Aktsepteerides kaebajate tegevuskohta,

saaksid teenust pakkuda kõik need ettevõtted, kes näitavad tegevuskohtadena ruume ja asukohti,

kus päriselt tegevust pakkuma ei asuta ja teenust ei pakuta.

Kuna finantseerimisasutused (sh virtuaalvääringu teenuse pakkujad) on kõrge konkurentsiga

tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, ei ole eluliselt usutav, et kaebajad soovivad teenust

pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga ning selle käigus kõiki õigusaktides

sätestatud nõudeid järgides. Kaebajad on isikud, kes ei soovi teenust päriselt taotlustes esitatud

tingimustel pakkuda. Tegemist on ettevõtetega, mille kaudu üritatakse mööda minna seaduses

sätestatud tegevuskoha olemasolu ja juhatuse Eestis asumise nõudest.

Vastustaja on põhistanud, miks kaebajate tegevuskoht ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

RAB-i otsustega tagatakse seaduses sätestatud eesmärk hoida ära ärimudel, mille käigus

soovitakse virtuaalvääringu teenust pakkuda viisil, mille korral praktikas ei ole võimalik järgida

RahaPTS-st tulenevaid kohustuslikke nõudeid. RAB ei saa lubada teenuse pakkumist isikute

poolt, kes ei taga teadete esitamise konfidentsiaalsust (RahaPTS § 51) ega teavitajate kaitset

(RahaPTS § 521). Virtuaalvääringu teenuse pakkumisel ei ole tegemist äriseadustiku §-s 631

märgitud kontaktisiku teenusega, millise teenuse puhul võiks mistahes ettevõtete arvu korral

lugeda sobivaks iga tegevuskoha.

Kaebajad ei ole mõistnud virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemust. Finantsteenused on

karmimalt reguleeritud sektor, sest tegemist on valdkonnaga, mis puudutab paljusid isikuid

(avalik huvi) ning paljude isikute varalist seisukorda. Finantsteenuse pakkumise soovi korral

kaasneb kõrgendatud äririsk, mille üheks osaks on juba enne tegevuse alustamist kulutuste

tegemine, mis puudutab isikute kohustust vastata tegevusloa väljastamise aluseks olevatele

kontrollieseme asjaoludele. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud

tegevusloa põhimõte ongi ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga ja seda preventiivselt.

RahaPTS ja MSÜS sisaldavad piirangut, et teatud sektoris võib tegutseda vaid väga kindlatele

nõuetele vastavad ettevõtted, sest need sektorid on riigi jaoks olulised, nendes sektorites

kantakse

kõrgemat

riski

tarbijate

kaitsmise

eesmärgil

või

muudel

eesmärkidel.

Majandustegevuse piiramiseks on riigil õigus sätestada majandustegevuse nõuded (MSÜS § 6

lg 1).

5. Tallinna

Halduskohus

jättis

26.01.2021

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Alates 10.03.2020 jõustus RahaPTS uus redaktsioon, milles on muu hulgas täiendatud RahaPTS

§ 72 lg-s 1 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks vajaliku tegevusloa eeldusi. Kehtiva RahaPTS

§ 72 lg 1 p 4 kohaselt peab virtuaalteenuste tegevusluba taotleva ettevõtte registrijärgne asukoht,

3-20-1965

5(11)

juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis. Kaebajate tegevusloa taotlused esitati enne

10.03.2020, kuid taotluste lahendamine, sh kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade

andmine, toimus pärast 10.03.2020. Seega tuli RAB-il kaebajate taotlusi lahendades lähtuda

materiaalõiguslike normide osas, sh uued kontrollieseme asjaolud, 10.03.2020 kehtima hakanud

RahaPTS redaktsioonist, v.a menetlusõiguslike normide osas.

Menetlusõiguslike normide osas (sh ka menetlusaeg) tuli rakendada taotluste esitamise hetkel

kehtinud seadust. Taotluse esitamise hetkel kehtinud RahaPTS § 71 sätestas, et tegevusloa

taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 tööpäeva jooksul

taotluse esitamise päevast arvates. MSÜS § 20 lg 1 teise lause kohaselt hakkab taotluse

lahendamise tähtaeg kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Haldusmenetluse

materjalidest nähtub, et kaebajatele on antud korduvalt võimalusi taotlustes esinevate puuduste

kõrvaldamiseks ning määratud selleks mõistlik aeg. Menetluse tähtaja pikendamisel on

vastustaja eksinud menetlusõiguslike normide rakendamisel, sest taotluste esitamisel ei näinud

RahaPTS § 71 sellist võimalust ette. Ka MSÜS § 20 lg 3 lubab majandushaldusasutusel taotluse

lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kuid vastustaja pikendas

menetlustähtaega 60 päeva võrra. Selline eksimus ei too aga automaatselt kaasa haldusakti

tühistamist (HMS § 58). HMS § 41 ei välista haldusakti andmist pärast selleks ettenähtud tähtaja

möödumist, kuid nõuab, et sel juhul teavitataks isikut ja selgitataks viivituse põhjusi (sama

kohustus tuleneb MSÜS § 20 lg 3 lausest 2). Vastustaja on menetluse tähtaja pikendamisest ja

otsuse tegemise tähtajast kaebajaid teavitanud ning põhjendanud piisavalt ka selle põhjuseid.

Kaebajad ei ole haldusmenetluses selles osas vastuväiteid esitanud.

Vastustaja on vaidlustatud otsustes oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Nendega suures osas

nõustudes ei pea kohus vajalikuks kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 165 lg 2). RAB leidis

vaidlustatud otsustes, et kaebajad ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, kuna nende ühine

tegevuskoht ei ole sobilik virtuaalteenuse osutamiseks. Kaebajad märgivad õigesti, et RahaPTS

ega ükski muu õigusakt ei reguleeri, mitu äriühingut võivad tegutseda konkreetses äriruumis

ega seda, millise suurusega äriruum peab konkreetset liiki äritegevusele vastama. See aga ei

tähenda, et RAB-il on kohustus lugeda RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud Eestis asuva

tegevuskoha nõue täidetuks formaalselt, tuginedes üksnes faktile, et taotlejal on Eestis

tegevuskoht konkreetsel aadressil registreeritud. RAB-il tuleb hinnata, kas konkreetses

tegevuskohas on taotletud tegevusloa alusel soovitud majandustegevusega nõuetekohane

tegelemine võimalik. RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sisalduv mõiste tegevuskoht on määratlemata

õigusmõiste, mida vastustajal tuli taotluste lahendamisel sisustada ning vastustaja on teinud

seda õiguspäraselt.

Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu

põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). RahaPTS ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

seletuskirjas on selgitatud, et finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse

rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus

toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide

jätkuvus. Tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse lisatud Eestis asuva tegevuskoha nõue

võimaldab RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele. Kuna tegevuskoht

ei ole määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, ei pruugi äriühingu asu- ja tegevuskoht kokku

langeda. Seega ei ole määrav asjaolu, et kaebaja asukohana on registreeritud Tallinnas asuv

aadress. Seadusandja juhise järgi peab olema tegemist füüsilise ruumiga, kus on võimalik

reaalselt tegevust läbi viia.

Kaebajad on oma ühise tegevuskohana tegevusloa taotlustes märkinud aadressil Väike-Paala 2,

Tallinn asuva kontoriruumi. Kuigi kaebajad väidavad kaebustes, et nende äriruumide

üldpinnaks on 150 m2, siis on haldusmenetluses välja selgitatud, et kaebajad kasutavad teenuse

3-20-1965

6(11)

pakkumiseks ühte kabinetti nr 201-4 suurusega 24 m2. Vastustaja saatis 08.09.2020 Capital24

OÜ-le ja LZZ Capital OÜ-le täiendavad päringud ruumide osas, milles tõi välja, et kaebajate

esitatud töökoha üürilepingust ei selgu, milliseid ruume kaebajad üürivad, kui suured need

ruumid on ja milline on ruumide asukoht. Vastustaja palus esitada täpse info, millistes ruumides

tegevuskoht asub, kui suur on renditav ruum, mitu ettevõtet on veel nendes ruumides, mitmel

inimesel on ruumi juurdepääs jne. Samasisulised, kuid üldsõnalisemad puuduste kõrvaldamise

teated saatis vastustaja 08.09.2020 ka ülejäänud kaebajatele. Kaebajate ühine seaduslik esindaja

Ilja N vastas teadetele 08.09.2020, teatades, et äriühingute asukoht on kabinetis 201-4

kogupinnaga 24 m2. Lisaks selgitas ta, et ruumis on kaks töökohta ning Ühinenud Õigusbürood

OÜ ei anna rendile mitte kogu ruumi, vaid lubab kasutada kaebajatel vaid bürooruumis asuvat

töökohta vastavalt tekkivale vajadusele. Kaebajad on koos 29.12.2020 täiendava seisukohaga

esitanud arve bürooruumi üüri ja halduse tasude kohta, mis on esitatud Väike-Paala 2 hoone

omaniku poolt nende üürileandjale Ühinenud Õigusbürood OÜ-le, millest selgub, et ruumi 201-

4 suurus on 24 m2 asemel 12,2 m2. Seega on kaebajate ühise tegevuskohana märgitud

bürooruum veel väiksem, kui kaebajad haldusmenetluses väitsid. Lisaks ei rendi kaebajad mitte

kogu ruumi, vaid üksnes ühte töökohta.

Kaebajate ühine juhatuse ainuliige IN selgitas 08.09.2020 vastuses RAB-ile, et aadressil Väike-

Paala 2, Tallinn ruumis 201-4 asuvad tema CV-s loetletud äriühingud ning vaidlustamata

andmetel on see ruum registreeritud 22 virtuaalvääringuga tegeleva äriühingu, mis hetkel on

majandustegevusest ajutiselt loobunud, aadressiks ja lisaks on CV-s virtuaalvääringu teenuse

tegevusluba taotlevad kaebajad (kokku 5) ning 4 äriühingut, kes on omanud virtuaalvääringu

teenuse tegevusluba, kuid kelle load on RAB-i poolt kehtetuks tunnistatud. Lisaks eelnimetatud

virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga ettevõtetele on selles ruumis veel 16 muu tegevusalaga

äriühingut, sh 3 usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkumisega tegeleva ettevõtet.

Vastustaja on otsuste p-des 3.4–3.5 (ja alapunktides) toonud välja piisavad ja loogilised

põhjendused, miks ei vasta kaebajad RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme

asjaolule. Kohus nõustub vastustaja põhjendustes toodud seisukohtadega ning peab eluliselt

usutavaks, et nii väikesel kontoripinnal (12 m2) 47 erineva ettevõtte (sh erineva tegevusalaga

ettevõtte) tegutsemisel ei ole tegevuskohas kontaktisikule võimalik kindlustada RahaPTS § 17

lg-s 7 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke tingimusi, sh konfidentsiaalsust, ja teavitaja

õiguste kaitset tagades RAB-ile teadete esitamise võimalust, ning et RAB-il oleks sellises

tegevuskohas võimalik efektiivselt (mh konfidentsiaalsust tagades) teostada ettevõtete tegevuse

üle järelevalvet. Vastustaja on põhjalikult hinnanud RahaPTS nõuete täitmise võimalikkust

kaebajate poolt taotlustes ja menetluse kestel esitatud asjaolusid ja seletusi arvestades ning

jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebajate tegevuskoht ei ole vastav ega sobiv

virtuaalvääringu teenuse osutamiseks.

PS § 31 tagab igaühe õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ainuüksi tegevusloa taotluse esitamisest ei

tulene kaebajatele subjektiivset õigust luba saada. RAB ei keelanud kaebajatel soovitud

majandustegevusega tegelemist üleüldiselt. Virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks tegevusloa

saamine ei ole kaebajate jaoks välistatud, kui täidetakse tegevusloa saamise eelduseks olev

tingimus ehk tõendatakse ettevõttele kohase tegevuskoha olemasolu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. CoinFortCap OÜ, DigiMaestro OÜ, Capital24 OÜ, LZZ Capital OÜ ja QRAZZ OÜ

paluvad 24.02.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsus ja

teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebused ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3-20-1965

7(11)

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendamine ei anna alust arvata, et sättega on kehtestatud täiendavaid

nõudeid Eestis asuva tegevuskoha omadustele ja see ei näe ette erinõudeid virtuaalvääringu

teenusepakkuja tegevuskohale. RAB on väljunud RahaPTS § 72 lg 1 p 4 piiridest ega ole

tõlgendanud normi grammatiliselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate registrijärgne asukoht,

juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Eestis asuvad ka kaebajate kontaktisik, arvutid,

andmekandjad, paberarhiiv jne. Seega puudub alus arvata, et äriühingud on seotud välismaaga.

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärk on sõnastatud RahaPTS eelnõu esimese lugemise seletuskirjas:

„Tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse lisatakse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis

võimaldaks RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele.“ Seadusandja

tahe oli võimaldada RAB-il teostada RahaPTS §-s 66 sätestatud järelevalve tegija õigusi.

Seadusandja on pidanud silmas, et äriühingu asukoht peab olema Eesti Vabariigi territooriumil

selliselt, et RAB-il oleks võimalik ilmuda sinna kontrolli teostamiseks, RAB-il peab olema

võimalik kontakteeruda äriühingu juhatusega ja kontaktisikuga ning tutvuda äriühingu

dokumentatsiooniga, klientide ja tehingute andmetega. Kaebajad on täitnud RahaPTS § 72 lg 1

p 4 nõuded. Vastustaja ja halduskohtu poolne seaduse seletuskirjas toodud fraasi „Ettevõtjal

peab olema kasutada ettevõttele kohane kontoriruum“ tõlgendus võimaldab sisuliselt piiramatut

diskretsiooni, mis ei olnud seadusandja eesmärk ning on vastuolus õiguspärase ootuse

põhimõttega.

Halduskohus on valesti hinnanud kontoripindadega seotud asjaolusid. Ruum 201-4 oli märgitud

äriühingute tegevuskohana seetõttu, et seal asub kaebajate juhatuse liikme ja kontaktisiku INi

töökoht, kus temaga saab vajadusel kontakteeruda. See ei välista kuidagi teiste ruumide

kasutamist, kui tulevikus tekib selline vajadus. Rendiarve järgi on tõesti ruumi 201-4 pindala

12 m2, samas on IN tegevuskoht ruumis 201-5 (pindala 24 m2), kuhu pääseb ruumi 201-4 kaudu.

Seetõttu on õige juhis temaga kontakteerumiseks kabinet 201-4.

RAB-il ega halduskohtul pole pädevust hinnata kaebajate ja nendega seotud isikute äritegevuse

loogikat, ärimudeleid, äriplaane, samuti seda, miks ja kui palju äriühinguid asutatakse ja

tegevuslubasid taotletakse.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajate tegevuskohas pole võimalik

kindlustada konfidentsiaalsust ega teavitaja õiguste kaitset. Seadus ei sätesta selles osas

tingimusi ja RAB-il puudub RahaPTS § 54 lg-st 1 tulenevalt õigus teostada järelevalvet

konfidentsiaalsuse nõude täitmise üle. Kaebajate puhul on konfidentsiaalsusnõude tagamise

osas erisus, sest tegemist on kontserniga (RahaPTS § 51 lg 2 p 3). Tegevuskoha ruumis asuv

arvuti on kaitstud salasõnaga, ruumis on seif ja ruum ise on turvafirma tehnilise valve all. Seega

on konfidentsiaalsete andmete sattumine kolmandate isikute kätte välistatud. Samuti ei nõustu

kaebajad halduskohtu seisukohaga, et kaebajate tegevuskohas ei ole võimalik efektiivselt

teostada ettevõtete üle järelevalvet. Järelevalve teostamine on tagatud, sest kaebajate

tegevuskoht asub Eestis. Haldus- ja kohtumenetluses ei saa tugineda rikkumistele ja muudele

asjaoludele, mis võivad ilmneda tulevikus.

Hea halduse põhimõttega on vastuolus see, et vastustaja ei ole kuus kuud kestnud menetluse

käigus teinud ühtegi kaebajate tegevuskoha kontrollimise katset, tuginedes samas väitele, et

sellise kontrolli teostamine on raskendatud. Kaebajad vastasid kõikidele RAB-i kirjadele ning

esitasid andmed enda tegevuse ja tegevuskoha kohta. Kahtluse tekkimisel oleks RAB pidanud

enne negatiivse otsuse tegemist võtma kasutusele lisameetmed (nt kohtumine juhatusega,

tegevuskoha kontroll).

Halduskohtu otsus piirab kaebajate PS §-st 31 tulenevat ettvõtlusvabadust. Õigusselguse

tagamiseks peavad virtuaalvääringu tegevusloa väljastamise kriteeriumid olema selged ja

üheselt arusaadavad.

3-20-1965

8(11)

7. RAB palub 31.03.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Kaebajate seisukoht, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab virtuaalvääringu teenuse pakkujatele

üksnes nõude, et tegevuskoht peab asuma Eestis ja täiendavaid nõudeid tegevuskohale

seadusega ei sätestata, ei ole täpne. Seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud, et tegevuskoht

peab vastama tegevusele, millist teenust tegevuskohas pakutakse või pakkuma asutakse. Seega

on seadusandja ette näinud, et seadus peab kohalduma koosmõjus TsÜS § 29 lg 2 tegevuskoha

mõistega. RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud Eesti tegevuskoha nõude kohaselt peab

virtuaalvääringu teenuse pakkujal olema tegelikkuses kasutatav kontor, mida ettevõtte personal

kasutab teenuse pakkumiseks ja RahaPTS-s sätestatud ülesannete täitmiseks. Täiendavalt on

seaduseelnõu teise lugemise muudatusettepanekute loetelus selgitatud, et: „Punktis 4 viidatud

juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõuet saab sisustada järgmiste kriteeriumite põhjal: ettevõtte

võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis. Ettevõtjal peab olema kasutada ettevõttele

kohane kontoriruum.“ Kaebajate tegevuskohas ei ole sellise ettevõtete arvu juures võimalik

pakkuda virtuaalvääringu teenust, sest see ei võimalda isikute poolt täita RahaPTS-st tulenevaid

nõudeid ega korraldada RahaPTS kohast järelevalvet.

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 üks eesmärke on võimaldada järelevalve tegemist. Samas ei tähenda see,

et tegevuskohaks võib olla mistahes ruum. Seadusandja eesmärgiks on olnud muu hulgas ära

hoida virtuaalvääringu teenuse pakkujate ja seda teenust pakkuma asuvate isikute näilik nõuete

täitmine. Praegusel juhul puuduks RAB-il sisulise järelevalve võimalus, võimalus teha

järelevalvet ettevõttepõhiselt, menetluse käigus ei oleks tagatud menetluse ja teadete esitamise

ning sellega kaasneva teabe konfidentsiaalsus. RAB-i järelevalve on terves ulatuses

konfidentsiaalne ning puudutab vaid seda isikut, kelle osas menetlust läbi viiakse. Kui ühes

kabinetis on ligi poolsada ettevõtet, ei ole võimalik tagada, et dokumendid puudutavad vaid

järelevalve all olevat isikut. Võimalik ei oleks ka mitmes erinevas ettevõttes üheaegselt

järelevalve tegemine. Kontaktisik või vastutav juhatuse liige, kes täidab kontaktisiku

ülesandeid, peab tagama teadete esitamise konfidentsiaalsuse ja menetlemise, lähtudes

konkreetsest ettevõttest, tema klientidest ja teadete esitamise vajadusest. Kuna vastavaid

ülesandeid tuleb analüüsida eraldiseisvalt, ei ole võimalik, et neid tehakse ühest tegevuskohast

viie erineva ettevõtte poolt 12 m2 suurusel alal. Samuti ei ole tagatud RahaPTS § 52 lg 4

sätestatud teavitaja kaitse põhimõte.

Kaebajate puhul ei ole tegemist kontserniga. Kaebajad ei ole menetluse jooksul varasemalt

sellele ka tuginenud. RahaPTS § 70 lg 5 kohaselt oleks kontserni puhul piisanud kaebajatele

vaid ühest loast, kuid kaebajad taotlesid kõik erinevaid lube. Seega on kaebajate viide RahaPTS

§ 51 lg 2 p-le 3 eksitav.

Apellatsioonkaebusest jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja hea halduse põhimõtet

rikkunud. Kui esitatud dokumentide ja täiendavate selgituste pinnalt on võimalik asuda

seisukohale, et kontrollieseme asjaolude nõue ei ole täidetud, siis oleks täiendav vaatlus või

kutse vestlusele olnud ebaefektiivne. Seisukoht, et RAB ei ole kuue kuu jooksul proovinud

kontrolli teha, ei ole asjakohane, sest kaebajad ei ole tegevust alustanud ja tegemist ei ole

järelevalve subjektidega.

Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne. MSÜS § 4 lg 2 sätestab, et ettevõtlusvabadust võib piirata

tegevusloaga ja tegevusloa saamiseks või säilitamiseks kohustuslike täiendavate tingimustega

ja avalikust huvist tulenevalt. Seaduses sätestatud tingimustele mittevastamine ei piira

ebamõistlikult ettevõtlusvabadust, vaid tegemist on seaduse alusel kehtestatud riigipoolsete

piirangutega, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Kaebajatel on võimalik

3-20-1965

9(11)

esitada uued tegevusloa taotlused, mille käigus hinnatakse nende vastavust kõigile tegevusloa

kontrollieseme asjaoludele ning kui mittevastavusi ei tuvastata, väljastatakse tegevusload.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus on RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendamise üle. Normist tulenevalt antakse ettevõtjale

tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, kui „tegevusluba taotleva ettevõtja

registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis“. Vastustaja leiab, et

nimetatud nõue on täitmata, sest taotlustes märgitud aadressi (Väike-Paala tn 2, endise nimega

Peterburi tee 47) on oma tegevuskohana näidanud peale kaebajate veel mitmed ettevõtted

(otsuste kohaselt 22 virtuaalvääringuga tegelevat ettevõtet, mis on ajutiselt majandustegevusest

loobunud; 4 virtuaalvääringuga tegelenud ettevõtet, mille virtuaalvääringu teenuse tegevusluba

on RAB-i poolt kehtetuks tunnistatud; ning 16 muu tegevusalaga tegelevat ettevõtet).

Ringkonnakohus leiab, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 rikkumist ei saa tuletada ainuüksi ettevõtjate

arvust. Olukorras, kus kõigil äriühingutel on samad juhatuse liikmed, ei ole TsÜS § 29 lg-s 2

nimetatud püsiva ja kestva majandustegevuse toimumine ühel aadressil välistatud. Küsimus,

kuidas juhatuse liikmed lahendavad tehniliselt selle, et hoida erinevate äriühingute

majandustegevus lahus, ei kuulu ringkonnakohtu hinnangul tegevusloa kontrolliesemesse.

Arvestades, et teenuse osutamine toimub valdavalt virtuaalsete kanalite kaudu, ei saa selliste

tehniliste lahenduste võimalikku olemasolu eitada. Kui realiseerub RAB-i otsustes ja

halduskohtus avaldatud seisukohtades vihjatav kahtlus, et äriühingud on asutatud nende

edasimüümise eesmärgil, siis saab vastustaja teostada selle üle järelevalvet. Nimelt sätestab

MSÜS § 30, et kui ettevõtjal on kavas muuta tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolusid,

tuleb majandushaldusasutust, antud juhul vastustajat, sellest vähemalt 30 päeva varem

teavitada, misjärel teavitatakse ettevõtjat tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise

vajadusest. Konkreetsel juhul on tegevusloa kontrolliese määratletud RahaPTS § 72 lg-s 1 ning

selle hulka kuuluvad lisaks tegevuskohale ka nt uute omanike, kasusaajate ja juhatuse liikmete

ärialane maine ning nõuetekohase kontaktisiku ja maksekonto olemasolu.

9. Ringkonnakohus lahendas 13.10.2021 otsustega sarnased haldusasjad nr 3-20-1750 ja nr 3-

20-1752. Nendes asjades olid 55 äriühingut taotlenud virtuaalvääringu teenuse osutamiseks

tegevusluba, näidates kõik tegevuskohana 23,6 m2 suurust äripinda. Haldusasjas nr 3-20-1750

rahuldas halduskohus kaebused ja ringkonnakohus nõustus oma otsuses halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korranud neid (HKMS § 201 lg 4). Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsuses

nr 3-20-1750 välja toodud väidetest kordab ringkonnakohus seetõttu siinkohal kokkuvõtlikult

järgmist. Vastustaja väitel tulenevad RahaPTS-st, RahaPTS seletuskirjast ja seaduseelnõu

menetlusdokumentidest tegevuskohale järgmised nõuded: 1) tegevuskoht peab olema juriidilise

isiku peamine majandustegevuse teostamise koht, kust ettevõtet juhitakse; 2) tegevuskoht ehk

(kontori)ruum peab olema toimiv ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele; 3)

tegevuskohas peab teostama RahaPTS nõuete täitmise tagamiseks vajalikke toiminguid või

sealt tuleb osutada RahaPTS nõuete täitmiseks teenust; 4) tegevuskohas peavad töötama

RahaPTS nõuete täitmise eest vastutavad isikud; 5) tegevuskohas peab olema ligipääs

RahaPTS-st tulenevatele kohustuslikele andmetele, protseduurireeglitele, riskihinnangutele,

sisekontrollieeskirjadele ja muudele võimalikele täiendavatele dokumentidele; 6) tegevuskohas

peab RAB-il olema võimalik teostada kohapealset kontrolli; 7) tegevuskohas antakse tarbijatele

teavet pakutavate teenuste ja tingimuste kohta; 8) tegevuskohas peab kontaktisik täitma oma

ülesandeid. RahaPTS-st ega teistest õigusaktidest ei tulene selliseid eelmärgitud nõudeid.

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kehtestab üksnes nõude, et tegevuskoht peab olema Eestis, kuid ei sea

sellele tegevuskohale erinõudeid. Vastustaja on püüdnud RahaPTS-st virtuaalvääringu teenuse

osutajale tulenevaid nõudeid siduda kunstlikult tegevuskohana märgitud kontoripinna

omadustega, leides, et 55 äriühingut ei saa tegevuskohana märkida sama büroopinda. Vastustaja

3-20-1965

10(11)

ei ole põhjendanud, et konkreetses kontoriruumis ei saa RahaPTS-st tulenevaid nõudeid täita

ükski äriühing. Etteheide on seotud üksnes äriühingute paljususega. RahaPTS ei sisusta

äriühingu asu- ja tegevuskoha mõistet. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 2 on juriidilise isiku

tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.

RahaPTS 10.03.2020 jõustunud redaktsiooni seletuskirja järgi on finantsvaldkonna ettevõtja

tegevuskoht see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis-

ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja

tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma

Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi.

Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu need ei

pruugi kokku langeda. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus

ehk ettevõtte asukoht või muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgsel

aadressil. Eelnevast tulenevalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu

sedavõrd kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus

võimaldab

ettevõtjale

küllaltki

suurt

paindlikkust

oma

tegevuse

korraldamisel.

Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub virtuaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel.

Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse osutajale nõudeid bürooruumide arvule, suurusele,

varustatusele jne. Pole välistatud, et teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalite

kaudu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu kohaselt aktsepteerivad vaid 8% turul

tegutsevatest ettevõtetest teenuse osutamisel sularaha. Seega puudub vajadust rentida suuri

büroopindu, sest klientide teenindamist kontoris ei toimu. Asjakohased ei ole vastustaja viited

võimalikele tarbijaõiguste rikkumistele. Etteheide, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55

ettevõtet, on liiga abstraktne. Vastustaja esitatud argumentidest ei saa teha tõsikindlaid

järeldusi, et kaebajad ei suuda täita RahaPTS nõudeid. Vastustaja leiab, et pole eluliselt usutav,

et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe

reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Sisuliselt pakutakse tegevuskoha

teenust. Kui ka nõustuda vastustajaga, et selline ärimudel kätkeb endas rahapesu riski, ei ole

äriühingute asutamine (sh tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud.

Virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. RahaPTS

kuritarvitused tuleb tuvastada tegelikus kontrollimenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda

hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. Kohus ei saa võtta vastu otsust kohustada

vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul puudub teave selle

kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saa juhtumi asjaolude tõttu haldusakti

andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Vastustajat tuleb kohustada

kaebajate taotluste üle uuesti otsustama.

Ringkonnakohus nõustub jätkuvalt halduskohtu eelviidatud seisukohtadega ning need

seisukohad on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamisel.

10. Eeltoodud

põhjendustel

rahuldab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse,

tühistab

halduskohtu 26.01.2021 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega tühistab vaidlustatud

haldusaktid

ning

kohustab

vastustajat

kaebajate

taotluste

üle

uuesti

otsustama.

Apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele puudub vajadus hinnangut anda, kuna need ei oma

asja lahendamisel määravat tähendust.

11. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS §

108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus

tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebused, peab menetluskulud

kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1).

3-20-1965

11(11)

Kaebajate 29.12.2020 halduskohtule esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt

moodustuvad kaebajate esimese kohtuastme menetluskulud riigilõivust 75 eurot ja

esindajakuludest 1750 eurot (tunnitasuga 100 eurot). Apellatsiooniastmes on kaebajad tasunud

riigilõivu 75 eurot, menetluskulude taotlust ettenähtud tähtajaks esitatud ei ole. Kokku 1900

euro suuruste menetluskulude (sh riigilõiv 150 eurot) kandmise kohustus on nõuetekohaselt

tõendatud ja need seonduvad praeguse vaidluse lahendamisega (HKMS § 109 lg 11).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine

vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb võtta arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust,

samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-

16, p 35). Ringkonnakohus leiab, et kaebajate esimeses kohtuastmes esitatud menetluskulude

nimekiri ei sisalda ülearuseid tegevusi ning kulud ei ole ülepaisutatud. Koos esimeses ja teises

kohtuastmes tasutud riigilõivudega tuleb menetluskuludena vastustajalt kaebajate kasuks välja

mõista 1900 eurot. Kaebajate taotlus menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud suuruses viivise väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hüvitamisele kuuluvatele

menetluskuludele viivise kohaldamise näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4,

mille kohaldamiseks halduskohtumenetluses puudub alus (HKMS § 1 lg 3; vt ka Riigikohtu

03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26).

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)