2-20-9374/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22.oktoober 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9374

Kohtuasi

ARi

hagi

Valsem

Ehitus

OÜ,

SS

vastu

SS

tagasikutsumiseks Valsem Ehitus OÜ juhatuse liikme

ametikohalt

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.veebruari 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

SS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

AR

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline

esindaja

Olesja

Polehhina

(e-post:

olesja@cpitalgate.ee)

Kostja

I

(määruskaebuse

esitaja):

SS

(isikukood

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei

Veressov (e-post: info@brightlaw.ee)

Kostja II: Valsem Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood

11527621)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.veebruari 2021.a määrus jätta muutmata.

2. SS määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta SS kanda.

4. Määrata kindlaks ARile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

SSlt välja ARi kasuks menetluskulud 200 eurot (ilma käibemaksuta).

5. Kohustada SSt

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt

ARile

viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2-20-9374

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AR (hageja) esitas 29.juunil 2020.a Harju Maakohtule hagi SS (kostja I) ja Valsem Ehitus

OÜ (kostja II) vastu, nõudes SS tagasikutsumist Valsem Ehitus OÜ juhatusest. Hagiavalduse

kohaselt on kostja S oluliselt rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena, andes sisuliselt

äriühingu juhtimise üle oma abikaasale Valeri Semjonovile, rikkudes ärisaladuse tagamise ning

hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning takistab hagejal täita oma kohustusi juhatuse liikmena.

2. Harju Maakohus võttis hagi 03.juuli 2020.a määrusega menetlusse.

3. Kostja I vaidles hagile vastu, esitades faktiväiteid ning tõendeid selle kohta, et hoopis hageja

on juhatuse liikme kohustusi rikkunud.

4. Kostja I palus 20.jaanuari 2021.a avalduses jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Mõlemad kostjad palusid jätta hagi läbi

vaatamata 25.jaanuari 2021.a avalduses.

5. Harju Maakohus selgitas 20.jaanuari 2021.a määruses, et tulenevalt Valsem Ehitus OÜ

pankroti väljakuulutamisest 19.jaanuaril 2021.a tuleb jätta hagi ilmselt jätta läbi vaatamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

6. Hageja palus 01.veebruari 2021.a avalduses jätta hagi läbi vaatamata ja määrata

menetluskulud kostja Valsem Ehitus OÜ kanda või alternatiivselt menetlusosaliste endi kanda.

Kostja I õigusvastane tegevus viis kostja II pankroti väljakuulutamiseni.

7. 19.jaanuaril 2021.a tsiviilasjas x-xx-xxxxx tehtud määrus kostja II pankroti väljakuulutamise

kohta jõustus 11.veebruaril 2021.a.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 18.veebruari 2021.a määrusega hagi läbi vaatamata ja lõpetas

tsiviilasjas menetluse (resolutsiooni punkt 1) ning menetluskulud poolte endi kanda

(resolutsiooni punkt 2).

9. Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille kohaselt kohus

võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada. Kohus leidis, et hageja eesmärgiks oli kostja SS kõrvaldamine Valsem Ehitus OÜ

juhtimisest, kuna hageja arvates ei täitnud nimetatud kostja oma juhtimisülesandeid

nõuetekohaselt ja kahjustas Valsem Ehitus OÜ huve. Pankroti väljakuulutamisega kaotas kostja

S Valsem Ehitus OÜ juhatuse liikmena oma juhtimisõigused ja nimetatud äriühingu varaliste

2-20-9374

huvide eest peab seisma nüüd pankrotihaldur (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 55). Seega ei ole hagiga

taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Kohus jättis hagi läbi vaatamata ja lõpetas asjas

menetluse.

10. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et

kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

11. Kohus leidis, et senises menetluses esitatud avalduste sisu ning hagi läbi vaatamata jätmise

põhjust arvestades on kohtu hinnangul õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Hageja on esitanud kostja S kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta tõsiseid

faktiväiteid, mida kostja ei ole ilmse selgusega ümber lükanud. Nende süüdistuste põhjendatust

pole aga põhjust täpsemalt käsitleda, kuna hagi tuleb eelnimetatud põhjustel jätta läbi

vaatamata. Seejuures arvestas kohus kostja ebamõistliku käitumisega tsiviilasja menetluses –

kostja esitas hulgaliselt asjakohatuid faktiväiteid ja tõendeid, põhjustades sellega asjatut

koormust nii hagejale kui ka kohtule, mida on kohus kostjale korduvalt selgitanud. Kostja

Valsem Ehitus OÜ pole vaidluse faktiliste asjaolude osas sisulisi seisukohti esitanud ega

taotlenud menetluskulu hüvitamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus määrus, millega jätta kostja I

menetluskulud hageja kanda.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu seisukoht, et kostja I esitatud faktiväited

ja tõendid olid asjakohatud, ebaõige. Peaaegu kõik poolte esitatud menetlusdokumendid ja

sellega seotud menetluskulud puudutasid vaid hageja esialgse õiguskaitse avaldusi ja kostja I

eeldavate menetluskulude tagatise määramise taotlust. Kostja I vaidles mõlemale esialgse

õiguskaitse avaldusele vastu ja maakohus jättis need rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja I

menetluskulude tagatise taotluse. Eeltoodust järeldub, et kostja I töö oli tulemuslik ja esitatud

faktiväited koos tõenditega asjakohased.

14. Arusaamatu on maakohtu väide, et kostja I põhjustas hagejale asjatut koormust. Maakohus

ajas kostja I hagejaga segamini, kuna asjas on just hageja esitanud hulgaliselt

menetlusdokumente. Maakohus on korduvalt leidnud, et hageja peab oma hagi ja esialgse

õiguskaitse taotluste põhjenduste aluseks olevad asjaolud täiendavalt selgitama ja tõendama.

Ka leidis maakohus, et hagi on perspektiivitu. Kostja I täitis maakohtu nõuded ja esitas kõigile

hageja menetlusdokumentidele kirjalikud seisukohad koos tõenditega.

15. Üllatav on maakohtu seisukoht, et kostja I ei ole hageja esitatud tõsiseid faktiväiteid ilmse

selgusega ümber lükanud. Esiteks piisas kostja I põhjendustest ja tõenditest maakohtule selleks,

et jätta mõlemad hageja esialgse õiguskaitse avaldused rahuldamata. Teiseks ei käsitlenud

maakohus faktiväidete põhjendatust täpsemalt, kuna leidis hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

16. Kaebaja ei pea maakohtu TsMS § 162 lg 4 rakendamist ja hagejalt kostja I menetluskulude

välja mõistmata jätmist õigeks ega õiglaseks. Käesoleva asja hagi läbi vaatamata jätmise korral

peab menetluskulud kandma vaid hageja, kui kohtuasja põhjustanud pool (TsMS § 168 lg 2).

Hageja esitas hagi ja pommitas kohut ning kostjat I esialgse õiguskaitse avaldustega, mis olid

ilmselged kunstlikud ja esitatud vaid sooviga saada kostja I vastu kiire survestamise meede.

2-20-9374

Selline avalduste ja tõendite mass tekitas paratamatult kostja I poolel menetluskulud. Oluline

on hageja käitumises ka see, et ta lahkus Valsem Ehitus OÜ juhatusest juba 02.detsembril

2020.a. Seega, isegi kui kostja Valsem Ehitus OÜ ei oleks pankrotti läinud, oleks alus hagi läbi

vaatamata jätmiseks endiselt olemas, kuna hagiga taotletud eesmärki, so kostja Valsem Ehitus

OÜ juhatusest tagasikutsumist, ei ole võimalik realiseerida, sest sel juhul poleks osaühingu

juhatusesse jäänud ühtegi liiget.

17. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda. Valsem

Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisega realiseerus oht, millest soovis hageja äriühingut päästa,

esitades vastava hagiavalduse ja hagi tagamise taotlused. Kohus ei saanud asjas sisulist lahendit

teha, kuna kostja I viis Valsem Ehitus OÜ pankroti seisuni ja hageja ei saanud enam

kohtuvaidluse abil saavutada enda eesmärki. Lähtuvalt ülaltoodust ei ole õige kostja I seisukoht,

et hagi ja hagi tagamise taotlused olid ilmselged kunstlikud ja esitatud vaid sooviga saada kostja

I vastu kiire survestamise meede. Hageja rõhutas korduvalt nii hagiavalduses kui ka hagi

tagamise taotluses, et kostja I teeb kõik selleks, et muuta kostja II maksejõuetuseks. Valsem

Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamine oli tingitud kostja I kahjulikest tegevusest Valsem Ehitus

OÜ vastu ning seega ei olnud õiglane ega mõistlik menetluskulude jätmine hageja kanda.

Maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, kuna taotletud hagi tagamise

kohaldamisega saavutaks hageja koheselt käesoleva tsiviilasjaga taotletava eesmärgi.

18. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle

muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg

6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni punkt 2). Vaidlustamata osas on määrus jõustunud.

21. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus jaotas menetluskulud

õigesti ja õiglaselt. Kostja I hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulud jätma hageja

kanda, hageja hinnangul ei oleks olnud õiglane jätta menetluskulusid ainult tema kanda.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, mida põhjendab alljärgnevalt.

22. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse

kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või

tegi seda ebapiisavalt.

23. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule diskretsiooni piiride ületamist praegusel juhul ette

heita ei saa. Maakohus jagas menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel, mille kohaselt võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

2-20-9374

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt erandlike

asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.aprilli 2015.a kohtuotsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-126-14, p 16).

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et nendeks erandlikeks asjaoludeks on maakohus õigesti

pidanud nii käesoleva vaidluse faktilisi asjaolusid, kostja I käitumist kohtumenetluses ja

asjaolu, et ta ei ole ilmse selgusega suutnud ümber lükata kõiki hageja faktiväiteid, samuti hagi

läbi vaatamata jätmist põhjusel, et maakohus kuulutas välja kostja II pankroti. Nõustuda ei saa

määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kostja I töö on olnud tulemuslik, kõik tema poolt esitatud

faktiväited ja tõendid asjakohased ning maakohtu seisukoht, et kostja I ei ole hageja esitatud

tõsiseid faktiväiteid ilmse selgusega ümber lükanud, on üllatuslik.

25. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt rahuldas maakohus 17.augusti 2020.a määrusega küll

kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse, kuid ringkonnakohus

tühistas selle määruse 18.detsembri 2020.a määrusega. Maakohtu 14.juuli 2020.a ja 17.augusti

2020.a määrustest, millega kohus lahendas hagi tagamise taotlused, nähtub aga, et kostja I

esitatud faktiväiteid ja tõendeid ei ole nendes üldse käsitletudki ning taotlused jäid rahuldamata,

kuivõrd kohus leidis, et hagi tagamine ei peaks kaasa tooma hagi rahuldamisega samaväärset

tagajärge. Kohus märkis, et nii hageja kui kostja I poolt menetluses esitatu põhjal on selge, et

isikute kui kostja II võrdsete osalustega osanike ja juhatuse liikmete vahel on suured

erimeelsused, mida ei ole suudetud omavahel mõistlikult lahendada. Võimalus juriidilise isiku

juhtorgani koosseisus muudatuste tegemiseks kohtu poolt on ette nähtud erandliku võimalusena

juriidilise isiku enda ja seeläbi tema võlausaldajate ning osanike kaitseks, kuid käesoleval juhul

ei ole hagi tagamist põhjendatud vajadusega kaitsta võlausaldajate huve, puuduvad ka teised

osanikud, kelle huve hageja ja kostja I vaheline tüli kaudselt kahjustada saaks.

26. Maakohus andis kostjale I 30.juuni 2020.a määrusega võimaluse hagi tagamise taotlusele

vastamiseks. Maakohus märkis 08.juuli 2020.a määruses, et kostja I vastuväidetes esineb

ebaselgust ja kostja I pole vastanud kõigile hageja poolt esitatud põhjendustele hagi tagamise

vajalikkuse kohta. Kohus märkis, et kostja I ei ole esitanud selgitusi hageja väidete kohta, et

faktiliselt on äriühingu juhina tegutsenud kostja I abikaasa ega selle kohta, kas ja mis alusel on

raamatupidaja keeldunud esitamast hagejale kostja II raamatupidamisandmeid. Kohus soovis

kostja I selgitusi hageja faktiväite kohta, et hageja on rikkunud lojaalsuskohustust. Kohus palus

selgitada kostja I vastusele lisatud dokumentide asjakohasust ning juhtis tähelepanu, et igaks

juhuks ei ole vaja tõendeid esitada, ka ei saa kohus nendest ise otsida osiseid, mis võiksid poole

faktiväiteid toetada. Maakohus jäi eelpooltoodud seisukohtade juurde ka 17.augusti 2020.a ja

05.jaanuari 2021.a määrustes. Muuhulgas soovis kohus 05.jaanuari 2021.a määrusest nähtuvalt,

et kostja I selgitaks täiendavalt oma 07.juuli 2020.a ja 13.juuli 2020.a avalduste lisade 5-18

asjakohasust ning juhtis tähelepanu, et käesolevas menetluses ei lahendata hageja tegevuse

õiguspärasust, kuna hageja tagasikutsumist kohtu poolt ei ole nõutud ja ka muid nõudeid ei ole

tema vastu esitatud ning kui kostja I peab viidatud tõendeid asjakohaseks, tuleb seda selgitada.

Kohus viitas ka, et kostjal I on jätkuvalt esitamata võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kohus

selgitas taas kord, et ei saa tõenditest ise otsida osiseid, mis võiks poolte faktiväiteid toetada.

27. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et maakohtu

seisukoht kostja I ebamõistlikust käitumisest menetluses on arusaamatu. On tõsi, et maakohus

on seoses hagi tagamise taotlustega selgitusi palunud ka hagejalt endalt, kuid eelnev ei tee

olematuks fakti, et kostja I vastas hagile valikuliselt, omapoolsete süüdistustega hageja

aadressil ilma vastuhagi esitamata ning viisil, mille tagajärjeks olid kohtu korduvad

2-20-9374

meeldetuletused vaidluse eseme üle ning kostjat I kohustavad määrused täiendavate selgituste

andmiseks seoses esitatud faktiväidete ja/või tõenditega.

28. Maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas ei anna iseseisvat alust ka asjaolu, et

kohus viitas 05.jaanuari 2021.a määruses hagi tõenäolisele perspektiivitusele seonduvalt kohtu

seisukohtadega 14.juuli 2020.a ja 17.augusti 2020.a määrustes, kuna vaidlustatud määrusest

nähtuvalt jättis maakohus hagi läbi vaatamata hoopiski seetõttu, et kostja II pankrotistumisega

seoses kaotas kostja I kostja II juhatuse liikmena oma juhtimisõigused, millest tulenevalt ei ole

hagiga taotletava eesmärgi saavutamine enam võimalik.

29. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja lahkus kostja II juhatusest

02.detsembril 2020.a. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hagiavaldusest nähtuvalt pöördus

hageja, kui kostja II juhatuse liige ja osanik, maakohtu poole ja vajas õiguskaitses seoses kostja

I poolse juhatuse liikme kohustuste väidetava rikkumisega seoses. Hageja tugines seejuures ÄS

§ 184 lg-le 5, mille kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10

osakapitalist, juhul kui osaühingul ei ole nõukogu, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme

tagasikutsumist kohtu poolt. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja asjas ei ole ka esitatud väidet,

et hageja ei oma enam osalust kostjas II. Eelnevast tulenevalt säilis hageja huvi õiguskaitseks

ja hagi menetlemiseks eelduslikult vähemalt kuni maakohtu poolt kostja II pankroti

väljakuulutamiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS §

171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.

31. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS

§ 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 02.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).

32. Hageja esitatud taotluse kohaselt soovib ta kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas

250 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu.

Hageja kohtuvälised menetluskulud on alljärgnevad: määruskaebusega tutvumine, vastuse

koostamine – 2 tundi 30 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses

käesoleva menetlusega. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma ka viivist menetluskuludelt

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

33. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud.

34. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda pidada

mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni.

Ka ei ole tunnihind vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe

töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 01.juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13).

Määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kulunud ajast peab

ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatuks 2 tundi, arvestades menetlusdokumentide sisu ja

mahtu ning asjaolu, et osaliselt esineb hageja vastuses ka varasemalt esitatud seisukohti.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena

2-20-9374

kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades,

et hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb määruskaebuse esitajal hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebeõigus

35. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest

määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/