2-20-11302/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11302

Tsiviilasi

AKTSIASELTS PRIKE hagi OÜ Bar vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

26 009,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: AKTSIASELTS PRIKE (registrikood 10310368,

asukoht Peterburi tee 92g, 11415 Tallinn), lepinguline

esindaja Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ, e-post

xxx)

Kostja: OÜ Bar (registrikood 12796263, asukoht Väike-

Karja 8, 10140 Tallinn, e-post xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Anneli

Aab

(LEADELL

Pilv

Advokaadibüroo, e-post xxx)

24.08.2021

Hageja seaduslik esindaja Lauri Põldemaa

Kostja seaduslik esindaja Rauno Simson

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada AKTSIASELTS PRIKE hagi OÜ Bar vastu rahalises nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt OÜ Bar hageja AKTSIASELTS PRIKE kasuks põhivõlgnevus summas

3444,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3444,66 eurot, võla sissenõudmiskulud

summas 40 eurot ja edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt 0,15% päevas määras alates

01.08.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda.

4. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

6. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 12 984,93 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 6 273,61 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja

edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt 0,15% päevas määras alates 01.08.2020 kuni

põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 12 984,93 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7. 09.07.2015 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr xxx, mille alusel tarniti erinevaid

alkoholijooke lepingus sätestatud tingimustel, kostja kohustus nende eest tasuma ostuhinna.

8. 01.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja turunduslepingu, mille eesmärgiks oli kostjale rahalise

toetuse andmine hageja kaupade turundustegevuse teostamiseks kaupade reklaamimisel ja

läbimüügi edendamisel läbi erinevate kampaaniate, promotsioonide, ürituste, soodusmüükide,

brändingute jne. Turundustoetuse summaks oli 15 000 eurot. Leping kehtib kuni kostja alkoholi

netoostud hagejalt ületavad 50 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kuid mitte vähem kui 1

aasta ja mitte rohkem kui 5 aastat.

9. 20.07.2016 on hageja kandnud kostjale üle viimase arve alusel toetuse summas 18 000 eurot

(sh käibemaks). Turundustoetuse kasutamise eelduseks oli ostja kohustus osta müüjalt

alkoholitooteid vähemalt summas 60 000 eurot (koos käibemaksuga) vastavalt turunduslepingu

punktile 3.1. Perioodil 01.06.2016-20.07.2020 on ostja ostnud müüjalt kaupu summas 28 199,12

eurot ehk 46,9985 % turunduslepingus kindlaksmääratud summast. Kostja ei täitnud

turunduslepingust tulenevat ostukohustust, mille tõttu nõudis hageja kostjalt tagasi 9540,26 eurot

turutoetusest.

10. Hageja tarnis kostjale tema tellimusel erinevaid alkoholijooke, mille eest esitas 16.12.2016

arve nr xxx summas 6 436,80 eurot maksetähtajaga 31.03.2017 (tasumata 2 136,80 eurot);

18.04.2017 arve nr xxx summas 512,40 eurot maksetähtajaga 05.05.2017 (tasumata) ja

28.04.2017 arve nr xxx summas 795,46 eurot maksetähtajaga 12.05.2017 (tasumata). Hageja täitis

nõuetekohaselt oma lepingujärgsed kohustused ja andis tellitud kaubad kostjale üle. Kostja võttis

kaubad vastu. Pärast kauba vastuvõtmist ei saanud hageja kostjalt mingeid pretensioone kauba

kvaliteedi ega koguse kohta. Kostja tasus osaliselt arve nr xxx summas 4 300 eurot, ülejäänud

osas jättis kostja arved tasumata, millega rikkus oma kohustusi ja sattus võlgnevusse kogusummas

3 444,66 eurot.

11. Professional Partnerid OÜ tegutsedes hageja esindajana esitas 20.05.2019 kostjale nõude

võlgnevuse tasumise kohta ja tegi 03.09.2019 ettepaneku võlgnevuse tasumise graafiku

sõlmimiseks. Kostja on nõuet ja ettepanekut eiranud.

21.07.2020 esitas hageja kostjale turunduslepingu ülesütlemise teatise, millega ütles

turunduslepingu üles ja nõudis korduvalt tagastada turundustoetus summas 9540,26 eurot ning

tasuda võlgnevus summas 3 444,66 eurot hiljemalt 27.07.2020. Kostja teatisele ei reageerinud.

12. Ostu-müügilepingu p 5.7 järgi maksmisega hilinemisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist

0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast. Seega on kostja kohustatud maksma

31.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist ostuhinna tasumise ja

turundustoetuse tagastamisega viivitamise eest summas 6 273,61.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot VÕS 1131 lg 1

järgi. Võla ja viivise sissenõudmiseks on hageja pidanud kostjaga esindaja kaudu läbirääkimisi ja

kirjavahetust, konsulteerinud juristiga ja esitanud esindaja kaudu nõudekirja.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

15. Kostja hinnangul on hageja müügilepingust tulenev nõue aegunud. Hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud 09.07.2015 müügileping nr xxx, seega tuleb kohaldada kolme aastast aegumistähtaega.

Vaidlusalused arved muutusid sissenõutavaks järgmistel kuupäevadel: arve nr xxx - 31.03.2017

(vastavalt poolte kokkuleppele arve pikendamise osas), arve nr xxx - 02.05.2017 ning arve nr xxx

- 12.05.2017. Arve nr xxx aegumistähtaeg hakkas kulgema 23.12.2016 kell 00:00 ning nõue aegus

hiljemalt 23.12.2019 kell 23.59. Arve nr xxx aegumistähtaeg hakkas kulgema 02.05.2017 kell

00.00 ning nõue aegus hiljemalt 02.05.2020 kell 23.59. Arve nr xxx aegumistähtaeg hakkas

kulgema 12.05.2017 ning nõue aegus hiljemalt 12.05.02020 kell 23.59. Hageja on hagiavalduse

esitanud alles 31.07.2020, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Seetõttu on hageja eelnimetatud

arvetest tulenevad nõuded aegunud. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks

väita, et nõuete aegumine on katkenud. Kuivõrd müügilepingust tulenevad nõuded on aegunud,

on ka hageja esitatud viivisenõue nimetatud arvete osas aegunud. Isegi, kui kohus leiab, et hageja

esitatud müügilepingust tulenev nõue ei ole aegunud, on viivisemäär 0,15% päevas ebamõistlikult

kõrge, sh ületab ca kahekordselt põhinõuet ning kuulub VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel

vähendamisele.

16. Kostja leiab, et turunduslepingust tulenev nõue on alusetu. Hageja väidab ekslikult, et kostja

on turunduslepingut rikkunud, kuivõrd kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat ostukohustust.

Turunduslepingu p 3.1 sätestab, et leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning kehtib kuni

ostja alkoholi netoostud ületavad 50 000 eurot + km, kuid mitte vähem kui üks aasta. Lepingu p

3.3 järgi on lepingu maksimaalne kehtivusaeg viis aastat. Viidatud lepingupunktidest ega ka

teistest lepingu punktidest ei tulene, et kostja peab alkoholitooteid nimetatud summa eest ostma

kindla ajaperioodi jooksul. Kuivõrd lepingus ei olnud ostukohustuse täitmise aega kindlaks

määratud, on ilmne ning üheselt mõistetav, et kostjal oli kohustus ostukohustus täita lepingu

kehtivuse jooksul. Kostja ei rikkunud turundustoetuse kasutamise eelduseks olevat kohustust osta

alkoholitooteid vähemalt summas 60 000 eurot, kuivõrd turundusleping oli kehtiv ning kostjal

oleks olnud aega täita lepingust tulenev ostukohustus lepingu kehtivusaja jooksul. Seetõttu on

hageja kostja hinnangul lepingu alusetult tuginedes VÕS § 108 lg-le 1 üles öelnud. Kostja ei ole

turunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu puudus alus lepingu ülesütlemiseks

ning kostja kohustamiseks turundustoetus tagastada.

Kohtu põhjendused

17. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele

osaliselt.

18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

19. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

20. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

21. Käesolevalt loeb kohus tõendatuks asjas vaidlustamata asjaolud:

• 09.07.2015 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 6313, mille alusel tarnis hageja

kostjale alkohoolseid jooke

• 01.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja turunduslepingu, mille eesmärgiks oli kostjale

rahalise toetuse andmine hageja kaupade turundustegevuse teostamiseks

• Turundustoetuse summa oli 15 000 eurot (koos käibemaksuga 18 000 eurot), mis kanti üle

20.07.2016

• Turunduslepingu ülesütlemise teatis esitati 21.07.2020

• Tellitud kaupade eest on kostja tasunud arve 00214105 summas 4300 eurot

• Kostja äriühing faktiliselt ei tegutse (24.08.2021 kohtuistungi protokoll)

22. Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi,

millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab

VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele

(VÕS § 217 lg 2 p 1). Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas

ja võtma asja vastu.

23. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see

on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle,

et kaup on üle antud ja osaliselt on selle eest asja sisulise arutamise ajal tasumata.

24. Kostja ei täitnud hagi asjaolude kohaselt turunduslepingust tulenevat ostukohustust, mille

tõttu nõudis hageja kostjalt tagasi 9540,26 eurot turutoetusest. 20.07.2020 on hageja poolt tehtud

turunduslepingu ülesütlemise teatis ning viidatud lepingu rikkumistele. Nimetatu järgi on rikutud

lepingut VÕS § 116 lg 2 punktide 2-4 tähenduses, sest kostja ei ole alates 2017 ühtegi ostu teinud,

arved on tasumata ja müüja kaupade turundustegevusega ei tegele, samuti ei tunne huvi koostöö

jätkamise vastu. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed

eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised

(materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (Riigikohtu 19. aprill 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-

17, p 27). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg 2 punktide 1-5 järgi on

olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kohustuse rikkumise tõttu

jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; 2)

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult; 4) kohustuse rikkumine annab

kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka

edaspidi ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust nimetatud seaduse §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. Kostja hinnangul on turunduslepingust tulenev nõue VÕS §-le 108 lg 1

alusetult üles öeldud. Lepingu punkt 3.3 järgi on lepingu maksimaalne kehtivusaeg viis aastat

ning lepingust ei tulene, et just kindla ajaperioodi jooksul peab tooteid ostma. Kohtu hinnangul

turundustoetuse tingimused olid kokku lepitud lepingu punktis 1 ning hageja ei ole viidanud

neile rikkumistele. Lepingu tähtaeg oli seotud ostetava kauba kogusega kuni 50 000 eurot ning

(mitte pikema kui) viie aasta jooksul. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud lepingu

ülesütlemise aluseid olulise rikkumise tõttu, mis tooks kaasa kahju nõude rahuldamise. Seega ei

kuulu rahuldamisele nõue 9540.27 euro ulatuses.

25. Müügilepingu punkt 1.1 järgi ostis kostja kaupa vastavalt olemasolevale sortimendile,

kogusele ja hinnale, mis oli ära näidatud arvetel, punkt 3.1 kohaselt oli ka kauba hind arvel. Ostja

kohustus tasuma lepingu p 5.1 kohaselt müüja poolt esitatud arve alusel maksetähtaja jooksul.

Hageja on kostjale tema tellimusel üle andnud erinevad alkoholijoogid, mille eest on ka esitatud

16.12.2016 arve nr xxx summas 6 436,80 eurot maksetähtajaga 31.03.2017 (tasumata 2 136,80

eurot); 18.04.2017 arve nr xxx summas 512,40 eurot maksetähtajaga 05.05.2017 (tasumata) ja

28.04.2017 arve nr xxx summas 795,46 eurot maksetähtajaga 12.05.2017. Kokku on tasumata

3444.66 eurot. Kostja väitel on müügilepingust tulenev nõue aegunud: arve nr xxx - 31.03.2017

(vastavalt poolte kokkuleppele arve pikendamise osas), arve nr xxx - 02.05.2017 ning arve nr xxx

- 12.05.2017. Arve nr xxx aegumistähtaeg hakkas kulgema 23.12.2016 kell 00:00 ning nõue aegus

hiljemalt 23.12.2019 kell 23.59. Arve nr xxx aegumistähtaeg hakkas kulgema 02.05.2017 kell

00.00 ning nõue aegus hiljemalt 02.05.2020 kell 23.59. Arve nr xxx aegumistähtaeg hakkas

kulgema 12.05.2017 ning nõue aegus hiljemalt 12.05.02020 kell 23.59. Hageja on hagiavalduse

esitanud kohtu infosüsteemi andmete kohaselt 05.08.2020 (hagis märgitud kuupäev 31.07.2020),

s.o pärast aegumistähtaja möödumist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda selle täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1

sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses

sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda

oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 3 esimene lause sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg

algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks

arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik

TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel või arve esitada. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväiteid

hagi aegumise osas ning arvestades vastuväidete puudumist kauba kättesaamise ja mittetasumise

osas, tuleb hagi rahuldada tasumata kauba summa 3444.66 euro ulatuses.

26. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist

kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal

õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja selle tasumist.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot VÕS 1131 lg 1

järgi. Nimetatud nõude tegevusena on hageja kirjeldanud ja esitanud dokumentaalsed tõendid, et

pidas võla ja viivise sissenõudmiseks kostjaga esindaja kaudu läbirääkimisi ja kirjavahetust,

konsulteeris juristiga ja esitas esindaja kaudu nõudekirja. Kohtu hinnangul on esitatud nõue

põhjendatud ja tõendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.

28. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seoses hagi rahuldamisega

tasumata arvete osas on põhjendatud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis, kuid mitte

hagetavas suuruses 6216.37 (1403.19, 909.25 ja 3903.93 vastavalt arvetele) eurot, vaid põhinõude

piires ehk 3444.66 eurot. Ostu-müügilepingu punkt 5.7 kohaselt on maksetega hilinemisel

müüjal õigus nõuda viivist 0.15% päevas tasumata jäänud summast.

Menetluskulud

29. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga

163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ning 64% ulatuses hageja

kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

31. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik