2-21-15270/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. oktoober 2021

Tsiviilasja number

2-21-15270

Tsiviilasi

Igor Šuvalovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Šuvalovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Igor

Šuvalov

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Igor Šuvalovi määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2021. a

määrus Igor Šuvalovi avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise osas ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule

Igor

Šuvalovi

avalduse

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asja lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Igor Šuvalov (avaldaja, võlgnik) esitas 28. septembril 2021 e-kirjaga Viru Maakohtule

avalduse

täitemenetluse

lõpetamiseks

täitmise

aegumise

tõttu

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXXX. Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse

täitemenetluse peatamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 29. septembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest,

jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Avaldaja on esitanud avalduse trahvi tühistamiseks, kuid avalduse sisust võib aru saada, et

avaldaja soovib täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu. Täitemenetluse registri

kohaselt on täiteasja nr XXX/XXXX/XXXX puhul tegemist kriminaalasjas nr X tehtud

kohtuotsusest või määrusest tuleneva nõudega.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse

rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust

või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

TMS

§-st

tulenevalt

kohaldatakse

kohtuotsuse

või

-määrusega

kohaldatud

kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete

täitmisele muuhulgas §-s 207 sätestatut. Seega on väärteo- ja kriminaalasjades otsuste ja

määruste täitmise aegumisele sätestatud eriregulatsioon ja pärast karistusseadustiku (KarS)

§-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud ning

täitemenetluse lõpetab kohtutäitur. Kui avaldaja ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, tuleb

avaldajal esitada kohtutäiturile kaebus kohtutäituri otsusele/tegevusele (TMS § 217 lg 1).

1. aprillil 2021 jõustunud TMS ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) aegumise sätteid

puudutavad seadusemuudatused on kohaldatavad ainult tsiviilnõuetele ning tsiviilnõuete

aegumine on erinev väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete täitmise aegumisest. Kui

tegemist on täitedokumendiga tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega

või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõudega, siis on selliste nõuete täitmise

aegumistähtaeg 20 aastat TsÜS § 157 lg 11 järgi ja aegumine algab kohtulahendi jõustumisest.

Kui kohtulahend esitatakse sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur alustab täitemenetlust,

siis aegumistähtaeg katkeb ja algab uuesti (TsÜS § 159 lg 1). Praegusel juhul on tegemist

kriminaalasjas nr X tehtud kohtulahendist tuleneva nõudega ning seega, kui nõue esitati

täitmiseks 2009. aastal, siis aeguks see alles 2029. aastal. Seega ei ole vaidlusalune nõue

aegunud ja avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki.

Tagada saab ainult avaldust, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Kuna kohus keeldus

kaebuse menetlusse võtmisest, siis puudub avaldus, mida tagada ning taotlus esialgse

õiguskaitse rakendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on avaldused esitatud puudustega,

sh on esialgse õiguskaitse avalduselt tasumata riigilõiv ja avaldused on allkirjastamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata ja teha tühistatud osas uus

määrus, millega rahuldada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu või edastada asi

tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks ja kohtulahendi tegemiseks.

Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

TsÜS § 157 lg 1 alusel, mitte KarS § 82 järgi. Ehkki praegusel juhul on täitemenetluse

algatamise aluseks olnud Viru Maakohtu 8. jaanuaril 2009 kriminaalasjas nr X tehtud otsus

(täitedokument), kohalduvad asjas siiski tsiviilõiguse normid. Sundtäitmisel olev kohustus on

oma olemuselt vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Kahjuhüvitise

väljamõistmise nõude aegumist reguleerivad eraõiguse, mitte kriminaalõiguse normid. Seda

isegi juhul, kui kahjuhüvitis mõistetakse välja kriminaalasja raames.

Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX on täitedokumendiks Viru Maakohtu 8. jaanuari 2009. a

otsus kriminaalasjas nr X, mis jõustus 26. jaanuaril 2009. Seega hakkas aegumistähtaeg

kulgema 26. jaanuaril 2009. Täitedokumendist nr X tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1

kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades

aegunud kõige varem 2029. aastal. Nõuded ei olnud seega 5. aprillil 2011 aegunud.

Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 5. aprillist 2011 kehtima TsÜS § 157 lg

1 kohane 10-aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda 5. aprillil

2021.

Vaidlusalusele nõudele TsÜS § 157 lg-s 11 sätestatud 20-aastase aegumistähtaja kohaldamine

on välistatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 5 alusel kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11

aegumise kohta sätestatut alates 2019. aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust

kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Täitedokumendiks olev

kohtuotsus kriminaalasjas nr X jõustus enne 1. juulil 2019 seadusemuudatuse kehtestamist,

mistõttu kohaldub sellest tulenevate nõuete aegumisele 10-aastane aegumistähtaeg.

Enne kohtule avalduse esitamist oli avaldaja pöördunud nõude aegumise avaldusega ka

kohtutäituri poole. Kuna kohtutäitur ei saanud võlausaldajalt seisukoha nõude aegumise

küsimuses, siis jätkas ta täitemenetluse läbiviimist otsust tegemata. Kohtutäitur selgitas

avaldaja õigust pöörduda asja lahendamiseks maakohtusse. Erinevalt maakohtust leidis

kohtutäitur õigesti, et käesoleva juhtumi korral kohtutäituri teatele ei saa esitada kaebust

kohtutäituri tegevuse peale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse.

5. TsMS § 651 lg 1 kohaselt koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud

(TsMS § 659, § 456 lg 4 teine lause).

6. Avaldaja esitas avalduse täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu. Nimetatud täiteasjas on täitedokumendiks Viru Maakohtu 8. jaanuari

2009. a otsus kriminaalasjas nr X ning sissenõudjaks on Compensa Vienna Insurance Group

ADB Eesti filiaal.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel

tuginenud TMS §-dele 207 ja 210 ja KarS §-le 82. TMS §-s 207 on reguleeritud täitemenetluse

lõpetamine aegumise tõttu, kui täidetakse kuriteo eest mõistetud rahalist karistust ja varalist

karistust. TMS § 210 järgi kohaldatakse TMS §-s 207 sätestatut ka kohtuotsuse või -määrusega

kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste

nõuete täitmisele. TMS §-d 207 ja 210 võimaldavad seega kohtutäituril hinnata rahalise

karistuse või varalise karistuse ning kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste nõuete

täitmise aegumist ja aegumise tuvastamise korral täitemenetluse lõpetada.

Kuigi täitemenetlus käesolevas asjas vaidluse all olevas täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX on

algatatud kriminaalasjas tehtud otsuse alusel, ei ole täitmisel TMS §-des 207 ja 210 nimetatud

avalik-õiguslikud nõuded, s.o kuriteo eest mõistetud rahaline ega varaline karistus ega

kriminaalmenetluse kulud ega kriminaalasjas muu avalik-õiguslik rahaline nõue.

Kuigi avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses trahvi tühistamist, jättis maakohus

tähelepanuta, et sissenõudjaks oli märgitud eraõiguslik juriidiline isik. Asjaolu, et täiteasjas nr

XXX/XXXX/XXXX on sundtäitmisel kriminaalasjas tehtud otsuse alusel eraõigusliku

juriidilise isiku kahjutasu nõue avaldaja vastu, s.o täidetakse tsiviilhagi korras avaldaja vastu

esitatud ja rahuldatud nõuet, nähtub ka avaldusele lisatud kohtutäituri täitemenetluse jätkamise

teatest (tl 2). Seega on maakohus vääralt kohaldanud TMS § 207 ja § 210.

Juhul, kui maakohtul jäi avalduse sõnastusest ebaselgeks, millise nõude aegumist avaldaja

taotles, tuli avaldus jätta käiguta ning kohustada avaldajat puudused kõrvaldama (TsMS § 3401

lg 1).

7. Maakohus leidis, et isegi TsÜS § 157 lg 11 järgi aegunuks nõude täitmine alles 2029. aastal

ning seetõttu avaldaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada.

TsÜS § 157 lg 11 kohaselt kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud

kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga

esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. VÕSRS § 9 lg 5 järgi

kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates 2019. aasta 1. juulist

jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele

nõuetele. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb uut regulatsiooni rakendada üksnes uutele

nõutele, mis tulenevad kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist,

mis jõustub pärast muudatuse jõustumist, kuna see on kõige enam kooskõlas õiguspärase ootuse

põhimõttega ning seetõttu riivab kõigi asjaosaliste õigusi kõige vähem. Uus regulatsioon on

seotud kohtuotsuse jõustumise ajaga, kuna see on kõige selgem ja kõige vähem võimalikke

vaidlusi tekitav variant.

Kuivõrd käesolevas asjas täitedokumendiks olev 8. jaanuari 2009. a otsus kriminaalasjas

nr X jõustus 26. jaanuaril 2009, siis ei kohaldu praegusel juhul VÕSRS § 9 lg 4 järgi TsÜS §

157 lg 11 ja sellest tulenev 20-aastane aegumistähtaeg.

8. Kuivõrd avaldaja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, siis on

õige ka avaldaja seisukoht, et selle avalduse kohtutäituri poolt rahuldamata jätmisel tuleb

pöörduda kohtu poole TMS § 501 lg 4 ja § 2231 alusel ning TMS § 501 lg 5 ei võimalda esitada

kaebust kohtutäituri tegevuse peale juhul, kui täitur jätab täitemenetluse lõpetamata. Kuivõrd

maakohus kohaldas vääralt TMS § 207 ja § 210, viitas maakohus ebaõigesti ka avaldaja

võimalusele vaidlustada kohtutäituri tegevust TMS § 217 alusel.

9. Maakohus tugines asja menetlusse võtmisest keeldumisel ebaõigetele normidele, s.o

TMS §-dele 207 ja 210 ning alates 1. juulist 2019 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg-le 11 ning

selles sätestatud 20-aastasele aegumistähtajale. Kuivõrd praeguses asjas eespoolviidatud

normid ei kohaldu, tuleb asi saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

10. Maakohus on põhjendatult märkinud, et avaldus oli esitatud puudustega (allkirjastamata).

Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul õigus jätta puudustega esitatud avalduse käiguta ning

määrata avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1).

11. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke