2-18-1403/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-1403

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 26.

oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

(endise nimega Tallinn, Pirita linnaosa, Nurmiku tee 16

korteriühistu; registrikood 80161941), esindaja Reelika

Tuisk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Parandada maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 ilmne

ebatäpsus, kus maakohus on tähistanud Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistut

ekslikult avaldajana. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 sõna

"avaldaja" sõnadega "puudutatud isiku".

4. Parandada maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-s 5 ilmne

ebatäpsus, kus maakohus on tähistanud X ekslikult kostjana, Tallinn, Nurmiku tee

16 korteriühistut ekslikult hagejana ning viidanud sama maakohtu määruse

resolutsiooni punktile 2 punkti 4 asemel. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni

p-s 5 sõna "kostjat" sõnaga "avaldajat", sõna "hagejale" sõnadega "puudutatud

isikule" ning sõnad "punktis 2" sõnadega "punktis 4".

5. Parandada maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-s 8 ilmne

ebatäpsus, kus maakohus on tähistanud menetlusosalisi ekslikult pooltena.

Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-s 8 sõna „pooltele“ sõnaga

„menetlusosalistele“.

6. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Rahuldada puudutatud isiku Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

(registrikood 80161941) 22.04.2019 ja 28.11.2019 avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2-18-1403

2 (7)

6.2. Määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus I astme

kohtus (maakohtus) kokku 320 eurot.

6.3. Määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulude suurus II astme kohtus

(ringkonnakohtus) 240 eurot.

6.4. Mõista avaldajalt X-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) välja puudutatud isiku

Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (registrikood 80161941) kasuks

menetluskulude hüvitis 560 eurot (lepingulise esindaja tasu kahes

kohtuastmes).

6.5. Kohustada avaldajat tasuma punktis 4 välja mõistetud menetluskuludelt

(560 eurot) puudutatud isikule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6.6. Rahuldada

avaldaja

X

22.04.2019

taotlus

enammakstud

riigilõivu

tagastamiseks.

6.7. Tagastada avaldaja X 22.04.2019 taotluse alusel enammakstud riigilõiv

summas

eurot

Osaühingu

Õigusbüroo

LIIVAK&SUURVÄLI

arveldusarvele EE692200221013645545 Swedbank AS-is.

6.8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

7. Jätta osas, milles X vaidlustas enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu

Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, menetluskulud X kanda. Osas, milles X

vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise, määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

8. Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistul ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest, v.a riigilõivu tagastamist puudutavas osas (resolutsiooni p-d 6.6 ja

6.7). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

(puudutatud isik) 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Avaldaja maksis

12. märtsil 2018 avalduse esitamiselt riigilõivu 300 eurot.

2. Avaldaja esitas 22. aprillil 2019 avalduse esialgselt avalduselt enamtasutud riigilõivu

250 euro

tagastamiseks

Osaühingu

Õigusbüroo

LIIVAK&SUURVÄLI

kontole

EE692200221013645545 Swedbank AS-is.

2-18-1403

3 (7)

3. Maakohus jättis 3. juuni 2019. a määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast

kohtumääruse jõustumist. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 20. märtsi 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus keeldus 8. juuni 2020. a

kohtumäärusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.

4. Puudutatud isik esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja 22. aprillil

2019. Puudutatud isiku menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabi kulu 320 eurot.

Puudutatud isikule osutati õigusabi 4 t järgmiselt: nõupidamine kliendiga 15 min; tutvumine

avalduse ja sellele lisatud tõenditega, nende osas õigusliku positsiooni kujundamine 45 min;

avaldusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 3 t. Esindaja tunnitasu on 80 eurot.

Puudutatud isik nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

5. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja

28. novembril 2019. Puudutatud isiku menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabi kulu

240 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi 3 t järgmiselt: kohtumäärusega tutvumine 0,5 t;

määruskaebuse ja sellele lisatud tõenditega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine

1 t; kaebuse osas seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1,5 t. Esindaja tunnitasu on

80 eurot. Puudutatud isik nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas 4. septembri 2020. a määrusega puudutatud isiku 22. aprilli 2019. a ja

28. novembri 2019. a avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks

puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse maakohtus 320 eurot ning ringkonnakohtus

240 eurot. Maakohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitise

560 eurot. Kohus kohustas avaldajat (määruse resolutsiooni p-s 5 ekslikult märgitud kui kostjat)

tasuma puudutatud isikule (määruse resolutsiooni p-s 5 ekslikult märgitud kui hagejale)

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus

rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel avaldaja 22.

aprilli 2019 taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus määras tagastada

enammakstud riigilõiv 250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole

EE692200221013645545 Swedbank AS-is.

6.1. Kohus leidis, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on

põhjendatud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS

§ 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt.

Puudutatud isikut esindas jurist ehk muu isik TsMS § 218 mõttes. Kohus kontrollis esindaja

vastavust TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Juristi õigusabikulud on hüvitatavad. Puudutatud isiku

lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas

kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega. Puudutatud isik taotles menetluskulude

väljamõistmist ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku menetluskulude nimekiri on kooskõlas

asja käiguga. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu oli maakohtus 4 t ning

ringkonnakohtus 3 t, mis on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud.

Kohus määras puudutatud isiku (määruse põhjenduste p-s 22 ekslikult märgitud kui hageja)

vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 320 eurot ning

ringkonnakohtus 240 eurot, kokku 560 eurot. Kohus märkis vastavalt puudutatud isiku

2-18-1403

4 (7)

(määruse põhjenduste p-s 23 ekslikult märgitud kui hageja) taotlusele, et avaldajal (määruse

põhjenduste p-s 23 ekslikult märgitud kui kostjal) tuleb tasuda menetluskuludelt viivist.

6.2. Avaldaja esitas kohtule 22. aprillil 2019 avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks,

mille kohus oli menetluse käigus jätnud ekslikult tähelepanuta, kuid lahendas selle avalduse

vaidlustatud määrusega. Avaldaja tasus 12. märtsil 2020 riigilõivu 300 eurot. TsMS § 475 lg 2

ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 lg 2 kohaselt vaatab kohus korteriühistu organi

otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded läbi hagita menetluses.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seetõttu rahuldas kohus enammakstud riigilõivu

tagastamise avalduse ning määras tagastada 250 eurot avalduses märgitud isikule ja kontole.

6.3. Maakohus selgitas määruse edasikaebamise korda. TsMS § 178 lg-te 2 ja 4 järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Kuna kohus rahuldas avaldaja avalduse ja tagastas riigilõivu, siis ei

saa TsMS § 150 lg 8 alusel määruse peale esitada määruskaebust osas, milles tagastati

avaldajale enamtasutud riigilõiv.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus.

7.1. Esiteks palub avaldaja kanda enammakstud riigilõiv 250 eurot avaldaja kontole või jätta

menetluskulude katteks. Maakohus otsustas ebaõigesti tagastada enammakstud riigilõivu

250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole. Avaldaja endine lepinguline

esindaja teavitas kohut, et ta ei esinda avaldajat alates 20. aprillist 2020. Maakohus oleks

pidanud vaidlustatud kohtumääruse koostamisel mõistma, et Osaühing Õigusbüroo

LIIVAK&SUURVÄLI lepinguline esindamine on lõppenud. Seega tuleb enammakstud

riigilõiv 250 eurot tagastada avaldajale, mitte Osaühingule Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI.

7.2. Teiseks palub avaldaja vähendada puudutatud isiku maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulu suurust, sest avaldaja ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetused.

7.3. Kolmandaks

taotleb

avaldaja

menetlusabi,

kui

määruskaebus

ei

vasta

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele.

8. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja määruskaebuse kohta seisukohta.

9. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.

11. Avaldaja

vaidlustab

enammakstud

riigilõivu

tagastamise

Osaühingu Õigusbüroo

LIIVAK&SUURVÄLI kontole, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 7. Seda, et maakohus

otsustas riigilõivu tagastada (määruse resolutsiooni p 6), avaldaja ei vaidlusta. Ringkonnakohus

leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni p 7 osas

tühistamiseks.

2-18-1403

5 (7)

11.1. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu

määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seaduse järgi lubatud. Riigilõivu tagastamist reguleerib TsMS § 150. Selle lõike 8 esimese lause

järgi võib määruskaebuse esitada maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale,

kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kolleegium leiab, et sellest sättest

tuleneb isikule kaebeõigus ka juhul, kui kohus on riigilõivu küll tagastanud, kuid teinud seda

kaebaja arvates valele isikule, kuna ka sellisel juhul ei ole kaebaja enammakstud riigilõivu

tegelikult tagasi saanud.

11.2. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et maakohus tagastas

enammakstud riigilõivu 250 eurot TsMS § 150 lg 4 järgi õigesti avaldaja taotluses märgitud

kontole. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja palus 22. aprilli 2019. a

avalduses tagastada enammakstud riigilõiv Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI

arvelduskontole Swedbankis. Samalt kontolt oli riigilõiv ka tasutud. Ekslik on avaldaja kaebuse

väide, et maakohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruse koostamisel mõistma, et

Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI lepinguline esindamine on lõppenud. Avaldaja

lepinguline esindaja teavitas maakohut esindusõiguse lõppemisest 4. septembril 2020 pärast

vaidlustatud kohtumääruse tegemist (II kd, tl 51). Samas ei muuda esindusõiguse lõppemine

lepingulise esindaja varasemaid menetluses tehtud toiminguid kehtetuks. Asja materjalidest ja

kohtute infosüsteemist nähtuvalt on enammakstud riigilõiv maakohtu määruse resolutsiooni p-

s 7 nimetatud isikule välja makstud. Maakohus on avaldajale 2. oktoobri 2020. a e-kirjas

selgitanud, et avaldajal on võimalik pöörduda enammakstud riigilõivu tagastamise küsimuses

oma endise lepingulise esindaja poole, kuna see puudutab avaldaja ja tema endise lepingulise

esindaja kokkuleppeid.

12. Avaldaja vaidlustab määruskaebusega ka maakohtu kindlaks määratud puudutatud isiku

menetluskulude suuruse. Avaldaja palub vähendada puudutatud isiku maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude suurust. Puudutatud isiku menetluskulude suuruse vähendamise

alusena toob avaldaja välja üksnes selle, et tema ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetused.

Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas ei anna avaldaja väited alust maakohtu määruse

muutmiseks.

12.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele

annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus

üldjuhul maakohtu hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on

see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused

on selged ja kohtu arutluskäik jälgitav. Ringkonnakohus lisab, et kõik lepingulise esindaja

toimingud on tehtud asja menetluse raames ning need on olnud puudutatud isiku õiguste ja

huvide kaitseks vajalikud. Arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuvaidluse eset ja raskusastet, on toiminguteks

kulunud aeg põhjendatud.

2-18-1403

6 (7)

12.3. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et kohtusse pöördumisel peab

avaldaja arvestama võimalusega, et avalduse rahuldamata jätmise korral on tal kohustus

hüvitada menetlusosaliste menetluskulud. Avaldaja võimalik halb majanduslik seisund ei ole

menetluskulude hüvitise vähendamise aluseks. Teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiteks on TsMS § 175 lg 1 järgi nende põhjendatus ja

vajalikkus, millest maakohus on puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel ka õiguspäraselt lähtunud.

Avaldaja esile toodud asjaolu, et tema majanduslik seisund on halb, võib olla asjakohane

menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuivõrd selle tagajärjel võib menetluskulude

väljamõistmine isikult, kelle kahjuks lahend tehti, olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Samas on menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja

menetluskulude kindlaksmääramine erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab TsMS §

178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu 4. septembri 2020. a

määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas otsustatud maa- ja ringkonnakohtu

määrustes ning Riigikohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses. Need

lahendid on jõustunud. Seega ei saa avaldaja praeguse määruskaebusega vaidlustada

menetluskulude jaotust.

Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p-de 2, 3, 5 ja 8 sõnastamisel

ilmselt eksinud menetlusosaliste tähistamisel ning p-s 5 märkinud ebaõige viite sama määruse

resolutsiooni punktile. Ringkonnakohus saab need maakohtu ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta

maakohtu määruse sisu, TsMS § 447 lg 2 järgi parandada.

13.1. Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks puudutatud isiku menetluskulude

rahalise suuruse, kuid on resolutsiooni p-des 2 ja 3 ilmselt ekslikult märkinud, et määras

kindlaks avaldaja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Seega

parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 sõna

"avaldaja" sõnaga "puudutatud isik" vastavas käändes.

13.2. Maakohus on ilmselt ekslikult tähistanud resolutsiooni p-s 5 avaldajat kostjana ning

puudutatud isikut hagejana. Ringkonnakohus asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5

sõna "kostja" sõnaga "avaldaja" ja sõna "hageja" sõnadega "puudutatud isik" vastavas käändes.

13.3. Maakohus on resolutsiooni p-s 5 ekslikult viidanud sama määruse p-le 2, kuigi maakohus

mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 560 eurot

resolutsiooni p-ga 4, mitte p-ga 2. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu

määruse resolutsiooni p-s 5 viite "punktile 2" viitega "punktile 4".

13.4. Maakohus on resolutsiooni p-s 8 tähistanud avaldajat ja puudutatud isikut ebaõigesti

sõnaga „pooled“, ehkki tegemist on hagita menetlusega. Seega parandab ja asendab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

resolutsiooni

p-s

sõna

„pooled“

sõnaga

„menetlusosalised“ vastavas käändes.

14. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS

§ 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Osas, milles avaldaja vaidlustas enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu

Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta

2-18-1403

7 (7)

kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Osas, milles avaldaja

vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise, menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei

hüvitata. Puudutatud isikul ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

16. Määruskaebuse p 4.3 kohaselt taotles avaldaja menetlusabi juhul, kui määruskaebus ei vasta

seaduse nõuetele. Määruskaebuse saamisel ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollis ja

veendus, et kaebus vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Samuti on avaldaja tasunud

määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebus vastas seaduse nõuetele, sellel ei

olnud menetlemist takistavaid puuduseid ning avaldaja palus menetlusabi üksnes juhul, kui

kaebus on puudustega, puudus vajadus avaldaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

17. Määruse peale saab osas, mis puudutab menetluskulude kindlaksmääramist ja maakohtu

määruses vigade parandamist, esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 447 lg 4 ja § 643 lg 2

kohaselt võib määruse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse. Osas, mis puudutab

riigilõivu tagastamist, ei saa määruse peale TsMS § 150 lg 8 teise lause kohaselt Riigikohtule

edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa