2-18-8748/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus: mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu
Legislator headnote
AI generated2-18-8748/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus: mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-8748
Kohtuasi
AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri hagi C ja
Y vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a menetluskulude
kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin
Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Kostja C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus:
1.1. määras AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile AS-i
MiniCredit (pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks 6421,2 eurot ületavas osas;
1.2. mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu
menetluskulud 750 eurot ületavas osas;
1.3. mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja
ringkonnakohtu menetluskulud.
2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega:
2.1. jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi avaldus
menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 6421,2 eurot ületavas
osas;
2.2. jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi taotlus C-lt
menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude
puhul 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulude puhul
tervikuna.
3. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
2-18-8748
2 (6)
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles Y-lt mõisteti AS-i MiniCredit
(pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu menetluskulude katteks 6421,2
eurot.
6. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1. Määrata kindlaks, et AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin
Krupile
AS-i
MiniCredit
(pankrotis)
pankrotivarasse
hüvitatavate
menetluskulude rahaline suurus on 6421,2 eurot.
6.2. Mõista AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks maakohtu
menetluskulude katteks välja C-lt ja Y-lt solidaarselt 750 eurot ning Y-lt
täiendavalt 5671,2 eurot.
6.3. Jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi taotlus C-lt
menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude
puhul 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulude puhul
tervikuna.
6.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb C-l ja Y-l tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
määras.
6.5. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
7. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses oli AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi
(hageja) hagi C (kostja I) ja Y (kostja II, koos: kostjad) vastu kostjatelt solidaarselt
kahjuhüvitise 19 347,11 euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista hüvitise
välja üksnes kostjalt I.
2. Maakohus rahuldas 2. detsembri 2019. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja
kasuks välja 19 347,11 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Mõlemad
kostjad esitasid maakohtu otsuse peale eraldi apellatsioonkaebuse koos taotlustega menetlusabi
saamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus
rahuldas kostja I taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning kohustas teda tasuma kaebuse
esitamisel riigilõivu osamaksetena. Ringkonnakohus rahuldas kostja II taotluse menetlusabi
2-18-8748
3 (6)
saamiseks osaliselt ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 192 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus
keeldus 9. aprilli 2020. a määrusega kostja II kaebuse menetlusse võtmisest, sest kostja II ei
tasunud tähtaegselt ettenähtud ulatuses riigilõivu osamakseid. Kostja II 9. aprilli 2020. a
kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustus 29. aprillil 2020. Seega vaadati
apellatsioonimenetluses läbi üksnes kostja I apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus jättis 17.
juuli 2020. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus otsustas jätta
menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda. Kostja II kaebuse menetlemise kulu jäi
tema enda kanda ning kostja I kaebuse menetlemise kulu jäi kostja I kanda. Kostja I esitas
ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 9. novembri 2020. a
määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3. Hageja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulude koondnimekirja 16. oktoobril
2019. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot, menetluskulude
tagatis 10 080 eurot, hagi tagamise eest tasutud tagatis 967,36 eurot ning lepingulise esindaja
kulu. Hagejale osutati õigusabi kokku 39 t 23 min. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele
lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
4. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude koondnimekirja
1. juulil 2020. Hageja palus kostjalt I enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu
2304 eurot. Esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses oli 16 t. Esindaja tunnitasu on 120 eurot,
millele lisandub käibemaks.
5. Kostjad ei esitanud hageja menetluses kantud kuludele vastuväiteid.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Maakohus määras 7. jaanuari 2021. a määrusega kindlaks, et hageja AS-i MiniCredit
(pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 8725,2 eurot.
Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt pankrotivarasse välja maakohtu menetluskulude
katteks 6421,20 eurot ja kostjalt I ringkonnakohtu menetluskulude katteks 2304 eurot.
Maakohus kohustas kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest
alates kuni täitmiseni.
7. Hagi esitamiselt hinnaga 19 347,11 eurot tuli tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja
lisa 1 järgi 750 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750
eurot. Seega on hagi esitamisel tasutud riigilõiv hageja põhjendatud menetluskulu. Maakohus
ei mõistnud kostjatelt menetluskuluna välja hageja kohtu kontole tasutud menetluskulude
tagatist 10 080 eurot ja hagi tagamise tagatist 967,36 eurot, kuna hagejal on õigus taotleda
kohtult tagatiste tagastamist.
8. Hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Võttes arvesse kohtupraktikat ja praeguse
asja keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta keskmist sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud õigusabikulud maakohtus on 5476 eurot
(750 + (39 × 120) + (23 × 120 ÷ 60)). Hageja põhjendatud õigusabikulud ringkonnakohtus on
1920 eurot (16 × 120). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja
põhjendatud menetluskulud koos käibemaksuga on 8725,2 eurot (750 + (4726 × 1,2) + (1920
× 1,2)). Kohus mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hageja maakohtu menetluskulud
6421,2 eurot välja kostjatelt solidaarselt ja hageja ringkonnakohtu menetluskulud 2304 eurot
ainult kostjalt I.
2-18-8748
4 (6)
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9. Kostja I esitas 26. jaanuaril 2021 määruskaebuse ja 25. veebruaril 2021 puuduste
kõrvaldamise dokumendi, milles palub tühistada maakohtu määrus ning mõista kostjalt I hageja
menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Kui ringkonnakohus leiab, et
kostjalt I tuleb välja mõista ka hageja õigusabikulu, siis palub kostja I mitte mõista temalt hageja
kasuks välja rohkem kui 1920 eurot.
10. Kostja I väitel on hageja ainus põhjendatud menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
Kuna hageja on pankrotis, siis esindab teda õigusalase kõrgharidusega pankrotihaldur Martin
Krupp. Sellest johtuvalt ei olnud hagejal vaja kasutada menetluses täiendavalt eriteadmisi
omavat isikut ehk pankrotihalduri büroo juristi Kerli Kaasikut. Lisaks kahtleb kostja I, kas
hageja on menetluskulud, mille hüvitamist ta kohtule esitatud menetluskulude nimekirjades
taotleb, ka tegelikult kantud. Kostjale I jääb mulje, et õigusabiarveid ei esitata, sest on võimatu,
et pankrotihalduri õigusbüroo esitab õigusabiarveid iseendale.
11. Alternatiivselt on nii hageja lepingulise esindaja õigusabi ajakulu kui ka tema tunnitasu
osaliselt põhjendamatud. Hageja õigusabikulu suurust tuleb vähendada 20 tunnini ning mõistlik
tunnitasu on 80 eurot, s.o kokku 1920 eurot. Tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks,
on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja volitatud esindajaks on
mitteadvokaadist jurist. Lisaks esindab K. Kaasik pankrotihaldurit kostja I vastu mitmes asjas,
mistõttu on vaidluse faktilised asjaolud talle teada. Hageja suurendas iga menetlusdokumendi
mahtu sellega, et menetlusdokumentidel olid samad ebavajalikud sissejuhatavad osad. Samuti
tsiteeris hageja lehekülgede kaupa Riigikohtu praktikat, mis ei ole põhjendatud ega vajalik.
Hageja palub hüvitada ka menetluskulude avalduste koostamise ajakulu, mis ei ole Riigikohtu
praktika kohaselt lubatav. Kostja palub arvestada, et 6. mai 2019. a istungi edasilükkamise
põhjustas hageja, kes esitas tõendid viimasel hetkel. Maakohus leidis, et selle istungiga seotud
menetluskulud peab tasuma hageja. Lisaks põhjustas apellatsioonmenetluse hageja, kes varjas
poolte eest tõendit, mille alusel apellatsioonkaebus esitati.
12. Menetluskulude väljamõistmine teiselt kostjalt on ebaõige. Maakohus oleks pidanud jätma
hageja avalduse teiselt kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks pankrotiseaduse § 43 lg 2
alusel läbi vaatamata.
13. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
14. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks 6421,2 eurot ületavas osas, mõistis kostjalt I välja hageja maakohtu
menetluskulud 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulud. Ringkonnakohus teeb
tühistatud
osas
uue
määruse,
millega
jätab
hageja
avalduse
menetluskulude
kindlaksmääramiseks 6421,2 eurot ületavas osas rahuldamata ning kostjalt I välja mõistmata
hageja maakohtu menetluskulud 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulud
täielikult. Määruskaebus rahuldatakse.
16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas,
mille peale edasi on kaevatud. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse üksnes kostja I.
2-18-8748
5 (6)
Kuna kostja II maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, on määrus kostjalt II välja
mõistetud menetluskulude osas TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
17. Kostja I leiab määruskaebuses, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt II ei olnud
põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kostja II määruskaebust ei esitanud, ei ole
ringkonnakohtul kostja I määruskaebust lahendades alust hinnata, kas menetluskulude
väljamõistmine kostjalt II oli põhjendatud. Lisaks seondub kostja I väide menetluskulude
jaotuse, mitte nende kindlaksmääramisega. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine
ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust
saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praeguses asjas on menetluskulude
jaotus otsustatud ringkonnakohtu 17. juuli 2020. a otsusega, mis on jõustunud. Vaidlustatud
määrusega määras maakohus kindlaks üksnes menetluskulude rahalise suuruse. Seega ei saa
ringkonnakohus
praeguses
määruskaebemenetluses
hinnata
menetluskulude
jaotuse
õiguspärasust.
18. Kostja I leiab määruskaebuses, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud tuleb jätta
välja mõistmata või alternatiivselt vähendada nende suurust. Kostja I arvates ei olnud hagejal
praeguses kohtumenetluses vaja kasutada oma huvide ja õiguste kaitsmiseks TsMS § 218
kohast lepingulist esindajat.
Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene piirangut, et
õigusteadmistega pankrotihaldur, kes on võlgniku asemel menetlusosaliseks, ei või kasutada
kohtumenetluses lepingulist esindajat. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta
temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt ka Riigikohtu
19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kohtupraktikas on
pankrotihalduril lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud õigusabikulusid peetud
põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58976, 20. detsembri
2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 ja 18. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-
16). Pooled ei vaidle selle üle, et K. Kaasik vastab lepingulisele esindajale esitatavatele
nõuetele. Seega võis hageja volitada K. Kaasikut end kohtumenetluses esindama ning seeläbi
tekkinud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatavad. Järelikult ei anna
kõnealune määruskaebuse väide alust maakohtu määruse muutmiseks.
19. Täiendavalt tõi kostja I määruskaebemenetluses esile, et pankrotihaldurit esindas praeguses
menetluses tema õigusbüroo jurist. Kostja I arvab, et hagejal ei ole õigusabikulusid tekkinud ja
arveid ei esitata, sest pankrotihalduri büroo ei saa esitada arveid iseendale, vaid kulud
kajastuvad üksnes kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas.
Kuna kostja I väiteid arvestades tekkis kohtul kahtlus, kas hagejal on tegelikult tekkinud
kohustus menetluskulude nimekirjades toodud õigusabi eest tasuda, andis ringkonnakohus
hagejale vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 võimaluse selgitada hageja lepingulise esindamise
õigussuhte
aluseks
olevaid
asjaolusid
ja
esitada
tõendeid
(vt
ka
Riigikohtu
15. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11). Ringkonnakohus selgitas
hagejale 26. augusti 2021. a kohtunõudes, et õigusabikulude teiselt poolelt väljamõistmiseks
tuleb kohtul tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimine (vt ka Riigikohtu 10.
veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus palus hagejal
selgitada, kellele täpsemalt ja missugusel õiguslikul alusel on hageja kohustatud
õigusabikulusid maksma. Samuti palus kohus hagejal TsMS § 176 lg 6 alusel esitada tõendid
õigusabikulude tasumise kohustuse kohta (nt arved või kulu kandmist tõendav dokument, nt
maksekorraldus), et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises. Hageja kohtunõudele ei
vastanud.
2-18-8748
6 (6)
Kuna hageja õigusabikulude kandmise või nende tasumise kohustuse tekkimise kohta selgitusi
ega tõendeid ei esitanud, ei kõrvaldanud hageja ringkonnakohtul tekkinud kahtlust, kas hagejal
tuleb tegelikult menetluskulude nimekirjades välja toodud õigusabikulusid kanda. Kujunenud
olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja
õigusabikulude tasumise kohustus, mis on õigusabikulude hüvitamise eelduseks. Seejuures ei
ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on hageja
kohustatud õigusabikulusid maksma. Eelnevast tulenevalt ei ole alust mõista kostjalt I välja
hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud õigusabikulu. Selles osas tuleb maakohtu
määrus tühistada ja jätta hageja taotlus rahuldamata.
20. Kostjat I puudutavas osas jääb maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus luges
hageja vajalikuks ja põhjendatud kuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot on
põhjendatud ja vajalik kohtukulu TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg-te 1 ja 2 järgi.
21. Kuna hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu jääb kostjalt I välja mõistmata ja kostja II
maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata
maakohtu kaalutlusotsuse õiguspärasust hageja lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja
vajaliku ajakulu ning tunnitasu kindlaksmääramisel.
22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
23. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja
lõike 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise
peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Gea Lepik
Meeli Kaur
Villem Lapimaa