2-18-8748/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-8748

Kohtuasi

AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri hagi C ja

Y vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Kostja C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus:

1.1. määras AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile AS-i

MiniCredit (pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks 6421,2 eurot ületavas osas;

1.2. mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu

menetluskulud 750 eurot ületavas osas;

1.3. mõistis C-lt AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks välja

ringkonnakohtu menetluskulud.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

2.1. jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 6421,2 eurot ületavas

osas;

2.2. jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi taotlus C-lt

menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude

puhul 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulude puhul

tervikuna.

3. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

2-18-8748

2 (6)

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles Y-lt mõisteti AS-i MiniCredit

(pankrotis) pankrotivara kasuks välja maakohtu menetluskulude katteks 6421,2

eurot.

6. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Määrata kindlaks, et AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupile

AS-i

MiniCredit

(pankrotis)

pankrotivarasse

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus on 6421,2 eurot.

6.2. Mõista AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotivara kasuks maakohtu

menetluskulude katteks välja C-lt ja Y-lt solidaarselt 750 eurot ning Y-lt

täiendavalt 5671,2 eurot.

6.3. Jätta AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi taotlus C-lt

menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata maakohtu menetluskulude

puhul 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulude puhul

tervikuna.

6.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb C-l ja Y-l tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

6.5. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

7. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi

(hageja) hagi C (kostja I) ja Y (kostja II, koos: kostjad) vastu kostjatelt solidaarselt

kahjuhüvitise 19 347,11 euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista hüvitise

välja üksnes kostjalt I.

2. Maakohus rahuldas 2. detsembri 2019. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja 19 347,11 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Mõlemad

kostjad esitasid maakohtu otsuse peale eraldi apellatsioonkaebuse koos taotlustega menetlusabi

saamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas kostja I taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning kohustas teda tasuma kaebuse

esitamisel riigilõivu osamaksetena. Ringkonnakohus rahuldas kostja II taotluse menetlusabi

2-18-8748

3 (6)

saamiseks osaliselt ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 192 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus

keeldus 9. aprilli 2020. a määrusega kostja II kaebuse menetlusse võtmisest, sest kostja II ei

tasunud tähtaegselt ettenähtud ulatuses riigilõivu osamakseid. Kostja II 9. aprilli 2020. a

kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustus 29. aprillil 2020. Seega vaadati

apellatsioonimenetluses läbi üksnes kostja I apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus jättis 17.

juuli 2020. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus otsustas jätta

menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda. Kostja II kaebuse menetlemise kulu jäi

tema enda kanda ning kostja I kaebuse menetlemise kulu jäi kostja I kanda. Kostja I esitas

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 9. novembri 2020. a

määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3. Hageja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulude koondnimekirja 16. oktoobril

2019. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot, menetluskulude

tagatis 10 080 eurot, hagi tagamise eest tasutud tagatis 967,36 eurot ning lepingulise esindaja

kulu. Hagejale osutati õigusabi kokku 39 t 23 min. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele

lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

4. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude koondnimekirja

1. juulil 2020. Hageja palus kostjalt I enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu

2304 eurot. Esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses oli 16 t. Esindaja tunnitasu on 120 eurot,

millele lisandub käibemaks.

5. Kostjad ei esitanud hageja menetluses kantud kuludele vastuväiteid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus määras 7. jaanuari 2021. a määrusega kindlaks, et hageja AS-i MiniCredit

(pankrotis) pankrotivarasse hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 8725,2 eurot.

Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt pankrotivarasse välja maakohtu menetluskulude

katteks 6421,20 eurot ja kostjalt I ringkonnakohtu menetluskulude katteks 2304 eurot.

Maakohus kohustas kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

7. Hagi esitamiselt hinnaga 19 347,11 eurot tuli tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1 järgi 750 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750

eurot. Seega on hagi esitamisel tasutud riigilõiv hageja põhjendatud menetluskulu. Maakohus

ei mõistnud kostjatelt menetluskuluna välja hageja kohtu kontole tasutud menetluskulude

tagatist 10 080 eurot ja hagi tagamise tagatist 967,36 eurot, kuna hagejal on õigus taotleda

kohtult tagatiste tagastamist.

8. Hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Võttes arvesse kohtupraktikat ja praeguse

asja keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud õigusabikulud maakohtus on 5476 eurot

(750 + (39 × 120) + (23 × 120 ÷ 60)). Hageja põhjendatud õigusabikulud ringkonnakohtus on

1920 eurot (16 × 120). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja

põhjendatud menetluskulud koos käibemaksuga on 8725,2 eurot (750 + (4726 × 1,2) + (1920

× 1,2)). Kohus mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hageja maakohtu menetluskulud

6421,2 eurot välja kostjatelt solidaarselt ja hageja ringkonnakohtu menetluskulud 2304 eurot

ainult kostjalt I.

2-18-8748

4 (6)

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Kostja I esitas 26. jaanuaril 2021 määruskaebuse ja 25. veebruaril 2021 puuduste

kõrvaldamise dokumendi, milles palub tühistada maakohtu määrus ning mõista kostjalt I hageja

menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Kui ringkonnakohus leiab, et

kostjalt I tuleb välja mõista ka hageja õigusabikulu, siis palub kostja I mitte mõista temalt hageja

kasuks välja rohkem kui 1920 eurot.

10. Kostja I väitel on hageja ainus põhjendatud menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

Kuna hageja on pankrotis, siis esindab teda õigusalase kõrgharidusega pankrotihaldur Martin

Krupp. Sellest johtuvalt ei olnud hagejal vaja kasutada menetluses täiendavalt eriteadmisi

omavat isikut ehk pankrotihalduri büroo juristi Kerli Kaasikut. Lisaks kahtleb kostja I, kas

hageja on menetluskulud, mille hüvitamist ta kohtule esitatud menetluskulude nimekirjades

taotleb, ka tegelikult kantud. Kostjale I jääb mulje, et õigusabiarveid ei esitata, sest on võimatu,

et pankrotihalduri õigusbüroo esitab õigusabiarveid iseendale.

11. Alternatiivselt on nii hageja lepingulise esindaja õigusabi ajakulu kui ka tema tunnitasu

osaliselt põhjendamatud. Hageja õigusabikulu suurust tuleb vähendada 20 tunnini ning mõistlik

tunnitasu on 80 eurot, s.o kokku 1920 eurot. Tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks,

on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja volitatud esindajaks on

mitteadvokaadist jurist. Lisaks esindab K. Kaasik pankrotihaldurit kostja I vastu mitmes asjas,

mistõttu on vaidluse faktilised asjaolud talle teada. Hageja suurendas iga menetlusdokumendi

mahtu sellega, et menetlusdokumentidel olid samad ebavajalikud sissejuhatavad osad. Samuti

tsiteeris hageja lehekülgede kaupa Riigikohtu praktikat, mis ei ole põhjendatud ega vajalik.

Hageja palub hüvitada ka menetluskulude avalduste koostamise ajakulu, mis ei ole Riigikohtu

praktika kohaselt lubatav. Kostja palub arvestada, et 6. mai 2019. a istungi edasilükkamise

põhjustas hageja, kes esitas tõendid viimasel hetkel. Maakohus leidis, et selle istungiga seotud

menetluskulud peab tasuma hageja. Lisaks põhjustas apellatsioonmenetluse hageja, kes varjas

poolte eest tõendit, mille alusel apellatsioonkaebus esitati.

12. Menetluskulude väljamõistmine teiselt kostjalt on ebaõige. Maakohus oleks pidanud jätma

hageja avalduse teiselt kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks pankrotiseaduse § 43 lg 2

alusel läbi vaatamata.

13. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

14. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks 6421,2 eurot ületavas osas, mõistis kostjalt I välja hageja maakohtu

menetluskulud 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulud. Ringkonnakohus teeb

tühistatud

osas

uue

määruse,

millega

jätab

hageja

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks 6421,2 eurot ületavas osas rahuldamata ning kostjalt I välja mõistmata

hageja maakohtu menetluskulud 750 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluskulud

täielikult. Määruskaebus rahuldatakse.

16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas,

mille peale edasi on kaevatud. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse üksnes kostja I.

2-18-8748

5 (6)

Kuna kostja II maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, on määrus kostjalt II välja

mõistetud menetluskulude osas TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

17. Kostja I leiab määruskaebuses, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt II ei olnud

põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kostja II määruskaebust ei esitanud, ei ole

ringkonnakohtul kostja I määruskaebust lahendades alust hinnata, kas menetluskulude

väljamõistmine kostjalt II oli põhjendatud. Lisaks seondub kostja I väide menetluskulude

jaotuse, mitte nende kindlaksmääramisega. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine

ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust

saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praeguses asjas on menetluskulude

jaotus otsustatud ringkonnakohtu 17. juuli 2020. a otsusega, mis on jõustunud. Vaidlustatud

määrusega määras maakohus kindlaks üksnes menetluskulude rahalise suuruse. Seega ei saa

ringkonnakohus

praeguses

määruskaebemenetluses

hinnata

menetluskulude

jaotuse

õiguspärasust.

18. Kostja I leiab määruskaebuses, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud tuleb jätta

välja mõistmata või alternatiivselt vähendada nende suurust. Kostja I arvates ei olnud hagejal

praeguses kohtumenetluses vaja kasutada oma huvide ja õiguste kaitsmiseks TsMS § 218

kohast lepingulist esindajat.

Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene piirangut, et

õigusteadmistega pankrotihaldur, kes on võlgniku asemel menetlusosaliseks, ei või kasutada

kohtumenetluses lepingulist esindajat. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta

temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt ka Riigikohtu

19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kohtupraktikas on

pankrotihalduril lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud õigusabikulusid peetud

põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58976, 20. detsembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 ja 18. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-

16). Pooled ei vaidle selle üle, et K. Kaasik vastab lepingulisele esindajale esitatavatele

nõuetele. Seega võis hageja volitada K. Kaasikut end kohtumenetluses esindama ning seeläbi

tekkinud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatavad. Järelikult ei anna

kõnealune määruskaebuse väide alust maakohtu määruse muutmiseks.

19. Täiendavalt tõi kostja I määruskaebemenetluses esile, et pankrotihaldurit esindas praeguses

menetluses tema õigusbüroo jurist. Kostja I arvab, et hagejal ei ole õigusabikulusid tekkinud ja

arveid ei esitata, sest pankrotihalduri büroo ei saa esitada arveid iseendale, vaid kulud

kajastuvad üksnes kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas.

Kuna kostja I väiteid arvestades tekkis kohtul kahtlus, kas hagejal on tegelikult tekkinud

kohustus menetluskulude nimekirjades toodud õigusabi eest tasuda, andis ringkonnakohus

hagejale vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 võimaluse selgitada hageja lepingulise esindamise

õigussuhte

aluseks

olevaid

asjaolusid

ja

esitada

tõendeid

(vt

ka

Riigikohtu

15. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11). Ringkonnakohus selgitas

hagejale 26. augusti 2021. a kohtunõudes, et õigusabikulude teiselt poolelt väljamõistmiseks

tuleb kohtul tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimine (vt ka Riigikohtu 10.

veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus palus hagejal

selgitada, kellele täpsemalt ja missugusel õiguslikul alusel on hageja kohustatud

õigusabikulusid maksma. Samuti palus kohus hagejal TsMS § 176 lg 6 alusel esitada tõendid

õigusabikulude tasumise kohustuse kohta (nt arved või kulu kandmist tõendav dokument, nt

maksekorraldus), et veenduda kulude tekkimises või nende kandmises. Hageja kohtunõudele ei

vastanud.

2-18-8748

6 (6)

Kuna hageja õigusabikulude kandmise või nende tasumise kohustuse tekkimise kohta selgitusi

ega tõendeid ei esitanud, ei kõrvaldanud hageja ringkonnakohtul tekkinud kahtlust, kas hagejal

tuleb tegelikult menetluskulude nimekirjades välja toodud õigusabikulusid kanda. Kujunenud

olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja

õigusabikulude tasumise kohustus, mis on õigusabikulude hüvitamise eelduseks. Seejuures ei

ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on hageja

kohustatud õigusabikulusid maksma. Eelnevast tulenevalt ei ole alust mõista kostjalt I välja

hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud õigusabikulu. Selles osas tuleb maakohtu

määrus tühistada ja jätta hageja taotlus rahuldamata.

20. Kostjat I puudutavas osas jääb maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus luges

hageja vajalikuks ja põhjendatud kuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot on

põhjendatud ja vajalik kohtukulu TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg-te 1 ja 2 järgi.

21. Kuna hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu jääb kostjalt I välja mõistmata ja kostja II

maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata

maakohtu kaalutlusotsuse õiguspärasust hageja lepingulise esindaja õigusabi põhjendatud ja

vajaliku ajakulu ning tunnitasu kindlaksmääramisel.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

23. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja

lõike 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa