Legislator Case Law & Legislation
2-20-18305/37 AI generated

2-20-18305/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-18305/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Legislator headnote

AI generated

2-20-18305/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Keywords

AI generated
market price market exclusivity spot market market abuse geographical market fundamental breach of contract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18305

Kohtuasi

Veski Market OÜ hagi Alliku Kaubandus OÜ ja

Kinnisvaravalduse

AS-i

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr 027/2020/2056

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

6. juuli 2021. a

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Veski Market OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Veski Market OÜ (endise ärinimega Demarone

Trading OÜ, registrikood 14847935), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja Alliku Kaubandus OÜ (registrikood 14988943),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Kostja Kinnisvaravalduse AS (registrikood 10434202),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitamõa kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-20-18305

2 (6)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Veski Market OÜ (endise ärinimega Demarone Trading OÜ,

hageja) hagi Alliku Kaubandus OÜ (kostja I) ja Kinnisvaravalduse AS-i (kostja II) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/2056.

2. Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostja II

vastu

tagaseljaotsusega.

Kohus

tunnistas

12. jaanuari 2021. a

otsusega

täiteasjas

nr 027/2020/2056 sundtäitmise hageja suhtes lubamatuks osas, milles sundtäidetakse Harju

Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-14222 resolutsiooni p-e 2.6 ja 2.7.

Menetluskulud jäid kostja II kanda.

3. Kostja II esitas tagaseljaotsuse peale kaja, paludes taastada asja menetlus ja jätta hagi

rahuldamata.

4. Maakohus jättis 6. aprilli 2021. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Kohus jättis kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja II kanda. Maakohtu 6. aprilli 2021. a

määrus jõustus 3. juunil 2021.

5. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 8. juunil 2021. Hageja menetluskulud on kokku

2457,66 eurot, s.o hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot, registripäringu

kulu 3 eurot ning lepingulise esindaja õigusabi kulu 2104,66 eurot. Hagejale osutati õigusabi

15 t 5 min järgmiselt: 4. detsembril 2020 analüüs, hagi koostamine 3 t 25 min; 7. detsembril

2020 analüüs, hagi koostamine 2 t 40 min; 11. detsembril 2020 hagi täiendamine (hagi tagamise

avaldus) ja esitamine e-toimikus 1 t 58 min; 11. detsembril 2020 kinnistusraamatu päring 3

eurot; 12. jaanuaril 2021 suhtlus kliendiga, taotluse koostamine kohtutäiturile Harju Maakohtu

12. jaanuari 2021. a otsuse täitmiseks 44 min; 18. jaanuaril 2021 suhtlus kliendi ja

kohtutäituriga seoses maakohtu 12. jaanuari 2021. a otsuse täitmisega 24 min; 19. jaanuaril

2021 kliendi esindamine Instituudi 132 üüripinna valduse tagastamisel kohtutäituri poolt Harju

Maakohtu 12. jaanuari 2021. a otsuse täitmiseks 35 min; 9. veebruaril 2021 nõupidamine

kaaskostjate esindajatega 1 t 34 min; 20. märtsil 2021 vastuse koostamine kajale 2 t 7 min; 26.

märtsil 2021 vastuse koostamine kajale 1 t 12 min; 12. mail 2021 e-kiri maakohtule

jõustumismärkega kohtumääruse saamiseks 6 min ning 8. juunil 2021 menetluskulude

nimekirja koostamine 20 min. Esindaja tunnitasu on 140 eurot. Hageja nõuab kulude hüvitamist

ilma käibemaksuta. Hageja esitas taotluse märkida lahendis, et kostja II poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 7. juunil 2021. Kostja I menetluskulu on lepingulise

esindaja õigusabi kulu 425 eurot. Kostjale I osutati õigusabi 2,5 t. Esindajate tunnitasu on

170 eurot. Kostja I nõuab menetluskulu hüvitamist käibemaksuta. Kostja I palus mõista välja

ka VÕS § 113 lg 1 järgse viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse tegemisest kuni

kohustuse täitmiseni.

7. Kostja II vaidles hageja ja kostja I menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlustele

osaliselt vastu. Hageja ja kostja I esindajate õigusabitoimingute ajakulu ning tunnitasu suurus

on osaliselt ülepaisutatud. Mõistlik hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Hagi

koostamise põhjendatud ajakulu on 4 t. Ajavahemiku 12. jaanuar kuni 19. jaanuar 2021

2-20-18305

3 (6)

toimingutest saab pidada õigustatuks taotluse koostamist kohtutäiturile 0,5 t ulatuses.

18. jaanuari ja 19. jaanuari 2021. a toimingud ei ole õigusteenuse osutamine tsiviilasja raames.

Samuti puudus selliste toimingute tegemiseks vajadus. 9. veebruari 2021. a nõupidamine

kaaskostjatega on arusaamatu, kuna sellist nõupidamist ei ole hageja ja kostjate vahel toimunud.

Samuti jääb arusaamatuks sellise toimingu vajalikkus ja sisu. Kajale vastuse koostamine on

õigustatud 2,5 t ulatuses. 12. mai 2021. a ja 8. juuni 2021. a toimingud ei olnud praeguses

tsiviilasjas vajalikud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas 6. juuli 2021. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1613 eurot. Maakohus jättis hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 844,66 euro ulatuses. Kohus

rahuldas kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt II kostja I kasuks välja

menetluskulu 280 eurot. Kohus jättis kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata 145 euro ulatuses. Kohus kohustas kostjat II tasuma hagejale ja kostjale I VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8.1. Kohus jättis 12. jaanuari 2021. a otsusega ning jõustunud 6. aprilli 2021. a kaja

rahuldamata jätmise määrusega menetluskulud kostja II kanda. Seega on hagejal ja kostjal I

õigus nõuda kostjalt II menetluskulude hüvitamist.

8.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2

lähtuvalt on hageja põhjendatud menetluskulu hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud

riigilõiv 350 eurot. TsMS § 143 p 2 alusel on põhjendatud ka registriväljavõtte kulu 3 eurot.

8.3. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot on vaidluse asjaolusid ja asja keerukust arvestades

aktsepteeritav. Kohtupraktikas on aktsepteeritud vandeadvokaadi puhul ka oluliselt suuremaid

tunnitasu määrasid. Küll aga on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ebamõistlik.

Kostja I lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu on sarnaselt hageja lepingulisele esindajale

140 eurot.

8.4. Hageja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hagi koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu koos sellega seotud toimingutega on 5 t. Hageja esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu alates 12. jaanuari 2012. a kohtuotsuse tegemisest kuni kajale

vastuse koostamiseni on kokku 40 min. Hageja esindaja kulu seoses nõupidamisega

kaaskostjate esindajatega ei ole praeguses menetluses vajalik õigusabikulu. Kostja II kajale

vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 3 t. Muude õigusabitoimingute vajalik

ajakulu on 20 min, sh menetluskulude nimekirja koostamine. Seega on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 9 t tunnihinnaga 140 eurot ehk 1260 eurot,

millele lisandub riigilõiv 350 eurot ja registriväljavõtete kulu 3 eurot. Kohus mõistis kostjalt II

hageja kasuks välja 1613 eurot. Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

kostjalt II väljamõistmiseks jäi rahuldamata 844,66 euro ulatuses (2457,66–1613).

8.5. Kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 2 t tunnitasuga 140

eurot, kokku 280 eurot, mille kohus mõistis kostjalt II kostja I kasuks välja. Kostja I avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt II väljamõistmiseks jäi rahuldamata 145 euro

ulatuses (425–280).

2-20-18305

4 (6)

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti

rahuldamata hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja nende

kostjalt II väljamõistmiseks 844,66 euro ulatuses. Hageja palub teha tühistatud osas uue

määruse, millega mõista kostjalt II hageja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis

844,66 eurot.

9.1. Hageja väitel on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei põhjendanud,

miks ta peab hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks vaid 9 t ulatuses.

Hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud täies ulatuses, s.o 15 t 5 min. Samuti tuleb

vajalikuks ja põhjendatuks lugeda registripäringute kulu 3 eurot.

9.2. Esiteks ei ole hagi mahtu ja sisu arvestades selle koostamise ajakulu 8 t 3 min

ülepaisutatud. Hagi oli õiguslikult piisavalt põhjendatud, sest kohus pidas võimalikuks

rahuldada see kostja II suhtes tagaseljaotsusega.

9.3. Teiseks on maakohus põhjendusi esitamata märkinud, et luges hageja esindaja ajakulu

alates 12. jaanuari 2021. a kohtuotsuse tegemisest kuni kajale vastamiseni põhjendatuks üksnes

40 min ulatuses. Hageja esindaja tegelik ajakulu sellel ajavahemikul oli 3 t 17 min. Muu hulgas

hõlmas see ajakulu kliendisuhtlust, mida on kohtupraktikas loetud vajalikuks ja põhjendatuks.

Kui kohus asus seisukohale, et kohtuotsuse täitmise kulud ei ole käsitatavad tsiviilasja

menetluskuludena, oleks kohus pidanud seda vaidlustatud lahendis selgelt märkima. Sel juhul

saaks hageja nõuda nende hüvitamist väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust.

9.4. Kolmandaks luges kohus hageja esindaja ajakulu seoses kajale vastuse koostamisega

põhjendatuks 3 t ulatuses, kuigi tegelik ajakulu oli 3 t 19 min. Arvestades kaja vastuse sisu ja

mahtu, ei ole põhjust pidada hageja esindaja ajakulu ülemääraseks.

10. Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

11. Kostja I avaldas, et ta ei vaidle määruskaebusele vastu, kuna sellega ei taotleta kostja I

suhtes lahendi tegemist ja vaidlus seondub üksnes hageja menetluskulude nõudega kostja II

vastu.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

14. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 844,66 euro ulatuses. Hageja palub

teha uue määruse, millega mõista kostjalt II hageja kasuks välja täiendav menetluskulude

hüvitis 844,66 eurot. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, mistõttu see on TsMS §

456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

2-20-18305

5 (6)

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu

põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse

alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

16. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu põhjendused hageja esindaja ajakulu

põhjendatuse kohta on kohati üldsõnalised. Samas ei ole tegemist menetlusõiguse normi olulise

rikkumisega, kuna maakohtu põhjendused on piisavad, et võimaldada ringkonnakohtul mõista,

milliseid hageja esindaja konkreetseid toiminguid ja missuguses mahus maakohus

põhjendatuks pidas, ning kontrollida diskretsiooniõiguse piiride järgimist, s.o seda, kas

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Arvestades menetluse käiku ja kestust, samuti hageja kohtule

esitatud menetlusdokumente ning muid menetluse käigus tehtud toiminguid, on maakohtu

põhjendatuks peetud lepingulise esindaja ajakulu 9 t põhjendatud ja vajalik. Lisaks on

maakohus põhjendatult mõistnud hageja kasuks välja kulud riigilõivule 350 eurot ja

registriväljavõttele 3 eurot.

18. Hageja on toonud määruskaebuses välja konkreetsed lepingulise esindaja toimingud,

millele kulunud aega maakohus hageja hinnangul põhjendamatult vähendas ja mille osas tuleks

hageja menetluskulude hüvitist suurendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väited ei

ole põhjendatud.

18.1. Maakohus ei ületanud hageja esindajal hagi koostamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Hagi ei olnud õiguslikult ega faktilistest asjaoludest

tulenevalt keskmisest keerukam ega mahukam. Hageja esitas täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi alusena tugines

hageja asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-19-14222 hagi tagamise korras on rikutud hageja õigust

üüripinda vallata, ehkki hageja ei olnud selles tsiviilasjas menetlusosaline. Hagi koostamisel ei

olnud vaja tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat,

Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda asja keerukaks (vt Riigikohtu 9. novembri

2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Samuti ei esitatud koos hagiga kohtule suures

mahus tõendeid, mis võinuks muuta hagi koostamise ajamahukamaks kui maakohtu

põhjendatuks ja vajalikuks loetud 5 t.

18.2. Ekslik on kaebuse väide, et maakohus asus seisukohale, et 12. jaanuari 2021. a otsuse

täitmisega seotud kulud ei ole praeguse kohtumenetluse kulud. Maakohus luges hageja esindaja

12. jaanuarist 2021 kuni 19. jaanuarini 2021 tehtud toimingute, sh 12. jaanuari 2021. a otsuse

täitmise ja kliendiga suhtlemise kulud praeguse kohtumenetluse kuludeks ning hindas

kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga nende põhjendatust ja vajalikkust. Kohus pidas neid

kulusid põhjendatuks kokku 40 min ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

hageja esindaja 12. jaanuari 2021 kuni 19. jaanuari 2021 toimingute ajakulu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu

hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

18.3. Hageja ei ole määruskaebuses vastu vaielnud maakohtu järeldusele, et hageja esindaja

nõupidamine kaaskostjate esindajatega 1 t 34 min ei olnud praeguses menetluses vajalik.

2-20-18305

6 (6)

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, arvestades mh asjaolu, et nõupidamine

toimus ajal, mil hagi oli juba õigeksvõtul põhineva otsusega ja tagaseljaotsusega rahuldatud.

Lisaks ei esitanud hageja menetluses kohtule ühtegi menetlusdokumenti selle nõupidamise

tulemuste kohta. Maakohus ka ei palunud vastavas menetlusetapis pooltel kohtule täiendavaid

seisukohti esitada.

18.4. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka hageja esindaja ajakulu hindamisel seoses

kajale vastuse koostamisega. Maakohtu hinnang, et põhjendatud ajakulu on 3 t, ei ole

menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades ilmselgelt põhjendamatu. See ei erine oluliselt ka

hageja enda väidetud ajakulust 3 t 19 min.

19. Hageja määruskaebuses viidatud registripäringute kulu 3 eurot on maakohus lugenud

põhjendatuks ja vajalikuks ning on selle kulu vaidlustatud määrusega kostjalt II hageja kasuks

välja mõistnud.

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

21. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa