2-21-7277/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-7277

Hagi ese

M.J. hagi J.M. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3550,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.J. (isikukood XXX, elukoht XXX),

hageja seaduslik esindaja A.A. (e-post XXX)

Kostja: J.M. (isikukood XXX, aadress XXX,

viibimiskoht XXX, e-post XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.J. hagi J.M. vastu osaliselt.

2. Mõista J.M. M.J. kasuks välja elatis alates 6. maist 2021 kuni M.J.

täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alamäära (PKS § 101 lg 1)).

3. Mõista J.M. M.J. kasuks välja tagasiulatuv elatis (perioodi 2020. a augusti

kuni 2021. a aprilli eest) ühekordse summana 1044 eurot.

4. Resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette

A.A. pangakontole (kohtuotsuse tegemise ajal nr XXX AS Swedbank)

selgitusega „Elatis M.J. “.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. M.J. (hageja) esitas 06.05.2021 Tartu Maakohtule hagi J.M. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise

alates 01.08.2020 summas 394,50 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad A.A. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja.

Hageja vanemad läksid lahku ning kostja ei ole pärast seda hagejat ülal pidanud. Hageja

igapäevakulutuste kandmine kostja poolt on harv ja ebakorrapärane. Kostja ei osale

hageja XXX vm olulise tasumisel. Kostja veedab hagejaga aega mõned korrad aastas,

mil käiakse poes ning ostetakse mõned (sh ebavajalikud) asjad.

Hageja nõuab elatist üle miinimummäära, kuivõrd ta õpib XXX, mille XXX on XXX

eurot kuus. XXX tuleb tasuda XXX kuud aastas (mitte üksnes õppeperioodil). Lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks piisaks poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud

poolest kuupalga alammäärast, kuid XXX suurendab kulutusi. Elatise summa peaks

sisaldama poolt kooli XXX ehk XXX eurot. Elatise summa kujuneb järgmiselt: pool

kehtestatud kuupalga alammäär 292 eurot + pool XXX eurot.

Hageja ei nõustu kostja väidetega, et ta on hagejat ülal pidanud talle parimal võimalikul

viisil. Hageja XXX tasub hageja seaduslik esindaja. Kostja peaks elatist maksma

vähemalt alates 2021. a aprillist.

Hageja seaduslik esindaja ja kostja tasuvad kaasomandis oleva kinnistu hoolduse ja

remondi eest kordamööda. Tsiviilasjas nr XXX on pooleli vaidlus kaasomandi

lõpetamiseks.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja nõustus hagiga osaliselt, s.o igakuise elatisena miinimumsumma tasumisega

alates hagi esitamisest. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja seadusliku

esindaja kanda.

Kostja ei nõustu elatise nõude põhjendustega. Kostja annab hagejale ülalpidamist

kostjale parimal võimalikul viisil. Kostja on tasunud hageja XXX alates hageja

kooliminekust 2019. aastal. Samuti on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale

ülekandeid hageja kulude tarbeks.

Hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad kostja ja hageja seadusliku esindaja

kaasomandisse kuuluvas majas, mille igakuiseid kohustusi nagu pangalaen,

kommunaalteenuseid (sh elekter ja prügivedu), tehnilise korrashoiu, hoolduse ja

paranduste eest tasub kostja. Lisaks on kostja tasunud hageja sidekulude ning majas

kasutatava teleteenuse eest. Seega on põhjendamatu mõista kostjalt välja elatis

miinimummäärast suurema summana, sest mõlemal vanemal on kohustus võrdselt

panustada lapse ülalpidamisse.

Hagejaga ajaveetmine on olnud koroonaviiruse tõttu raskendatud, kuna kostja töötab

XXX ning reisimine on olnud piiratud. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega

tagasiulatuvalt.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatis hagi esitamisest alates kuni hageja täisealiseks saamiseni pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, s.o 292 eurot kuus. Samuti tuleb

osaliselt rahuldada hageja tagasiulatuva elatise nõue. Hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata osas, milles taotletakse miinimummäärast suurema elatise ja osaliselt

tagasiulatuva elatise väljamõistmist.

4. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates 2020. a augustist kuni hageja

täisealiseks saamiseni 394,50 eurot kuus. Seega on hageja esitanud tagasiulatuva elatise

nõude perioodi eest, mis puudutab kuni hagi esitamiseni nõutavat elatist (2020. a august

kuni 2021. a mai algus, s.o 9 kuud kokku summas 3550,50 eurot) ning edasiulatuva

elatise nõude alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas

394,50 eurot kuus.

5. Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Pooled ei

vaidle ka selle üle, et hageja vajadused on vähemalt pool PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, s.o käesoleval ajal 292 eurot.

Samuti ei ole vaidlust selle üle, et XXX XXX eurot kuus (XXX kuud aastas) on hageja

ülalpidamiseks vajalik kulutus. Lisaks pole vaidlust, et tulenevalt PKS § 96 ja 102 lg 2

alusel tuleb lähtuda vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada.

Esmalt võtab kohus seisukoha edasiulatuva elatise nõude osas ning seejärel analüüsib

tagasiulatuva elatise nõude põhjendatust.

6. Poolte vaidlus seisneb eelkõige selles, kas on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis,

mis on seaduses sätestatud miinimummäärast suurem poole XXX summa võrra, s.o

kokku 394,50 eurot (292 eurot + XXX eurot).

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

7. Elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul

elatise kahekordset miinimummäära ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste katteks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-174-16, p 13).

Seega tuleb hagejal tõendada, et tema vajadusest tekkinud kulutused on

miinimummäärast suuremad. Hageja on esitanud tõenditena XXX (tl 10-12) ja

maksekorraldused nende arvete tasumise kohta alates 2020. a oktoobrist (mil maksti

XXX tasu XXX eurot) kuni 08.06.2021 XXX eurot kuus (tl 37).

Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et hageja vajadused kokku on

miinimummäärast XXX võrra suuremad, s.o kokku 789 eurot (584 + 205). Kostja ei ole

ka antud asjaolule vastu vaielnud.

8. Kostja hinnangul ei ole aga miinimummäärast poole XXX võrra suurema elatise

väljamõistmine põhjendatud, kuivõrd kostja katab miinimummäärast suuremas osas

hageja vajadused vahetult.

Pooled ei vaidle, et hageja elab kinnisasjal, mis on kostja ja hageja seadusliku esindaja

kaasomandis. Kaasomandi jagamise vaidlus on pooleli tsiviilasjas nr XXX, kus

menetlus on alles eelmenetluse faasis. Kohus lähtub seetõttu käesoleva otsuse ajal

kehtivast olukorrast, st et kinnisasi on hageja vanemate kaasomandis ning sellel elavad

hageja ja hageja seaduslik esindaja.

9. Kostja väidab, et tasub eelnimetatud kinnisasjaga (millel elavad hageja ja hageja

seaduslik esindaja) seotud laenukohustusi. Kostja on esitanud oma väite kinnitamiseks

pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.2019-16.05.2021 (tl 22-24). Tõenditest nähtub, et

kostja on tasunud igakuiselt laenu ja intresside katteks 242,27 eurot ja varakindlustuse

eest 19,18-19,22 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja peab hagejat

üleval

tasudes

laenumakseid

kinnisasjal,

millel

hageja

elab.

Kostja

ülalpidamiskohustuse katteks saab pidada nimetatud summadest (242,27+19,22)

kolmandikku (87,16 eurot), sest kinnisasi kuulub hageja seadusliku esindaja ja kostja

kaasomandisse ning sellel elab hageja. Hageja ei ole eeltoodut ümber lükanud.

10. Lisaks on kostja tuginenud asjaolule, et ta tasub kaasomandisse kuuluva kinnisasja

ja hagejaga seotud muid arveid: elektri-, prügi- ja teleteenuste eest.

Kostja esitas elektriarvete tasumise tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl 25-25

pöördel). Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja on tasunud perioodil 10.01.2020-

30.04.2021 kinnisasja elektrilepingu alusel elektriarveid 13 kuu eest vahemikus 47,97-

134,58 eurot, s.o ca 100 eurot kuus. Elektri eest tasumist ei nähtu vaid 2020. a veebruari

eest. Kuivõrd vaidlust ei ole, et kinnisasjal elavad hageja ja tema seaduslik esindaja, on

nemad ka eelduslikult elektri tarbijad. Järelikult on hageja elektritarbimise osa

eelduslikult pool kogu elektritarbimisest. Seega peab kostja hagejat vahetult üleval

elektriarveid tasudes keskmiselt 50 eurot kuus. Hageja ei ole elektriarvete tasumise osas

vastuväiteid esitanud.

11. Prügiarvete tasumine nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt vaid kahel

kuul: 06.02.2020 summas 15 eurot ja 17.05.2021 summas 11,34 eurot (tl 26-26

pöördel). Hageja vaidleb kostja poolt prügiarvete tasumisele vastu ning esitab omakorda

pangakonto väljavõtte (tl 35), millelt nähtub hageja seadusliku esindaja poolt

prügiarvete tasumine 17.07.2020, 08.10.2020, 04.11.2020, 11.01.2021 ja 31.03.2021.

Kohus leiab, et kostja poolt prügiarvete tasumise vähesust arvestades ei saa seda pidada

regulaarseks hageja vahetuks ülalpidamiseks, millega elatise väljamõistmiseks alla

hageja tõendatud vajaduste arvestada.

12. Kostja on esitanud ka väite, et on tasunud hageja sidekulude eest ning majas

kasutatava teleteenuse eest, mille tõendamiseks on esitanud pangakonto väljavõtte

(tl 27-27 pöördel). Hageja vaidleb sellele vastu ning esitab hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõtte, millest nähtub samuti teleteenuste eest tasumine (tl 33). Seega

on kohtu hinnangul tõendatud, et kumbki vanem kannab teleteenusega seotud kulusid.

Samuti on kostja tasutud summad mõnevõrra väiksemad, kui hageja seadusliku esindaja

tasutud summad. Järelikult puudub põhjus arvestada teleteenuste tasumist, kui hageja

vahetut ülalpidamist vajaduste katmiseks vajaliku elatise vähendamise alusena.

13. Samuti on kostja selgitanud, et tasub ainuisikuliselt kaasomandisse kuuluva kinnistu

korrashoiu, hoolduse ja paranduste eest. Hageja vaidleb sellele vastu ning väidab, et

reeglina tasuvad hageja seaduslik esindaja ja kostja neid kulusid kordamööda. Ühtegi

tõendit kumbki pool oma väidete kinnitamiseks ei esitanud, mistõttu jätab kohus poolte

sellekohased väited elatise summa määramisel arvestamata.

14. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et peab hagejat üleval sellega, et hageja

elab tasuta tema ja hageja seadusliku esindaja kaasomandisse kuuluval kinnisasjal, tasub

laenukohustusi, kindlustust ja elektriarveid, millest hageja kuluks võib arvestada

vähemalt 137,16 eurot. Järelikult ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja elatist

miinimummäärast XXX eurot suuremas ulatuses, kuivõrd kostja on tõendanud, et

kannab miinimummäärast suuremas ulatuses hageja kulutusi muul viisil.

15. Eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise hagi

esitamisest alates ulatuses, millega on kostja nõustunud, s.o miinimummääras ehk poole

Vabariigi Valitsuse määratud kuupalga alammääras.

16. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 2020. a augustist

kuni hagiavalduse esitamiseni 3550,50 eurot. Hageja ei põhjenda tagasiulatuva elatise

väljamõistmist muuga, kui asjaoluga, et kostja on tasunud seni ülalpidamist harva ning

ebakorrapäraselt. Hageja on lisanud, et elatise peaks tagasiulatuvalt välja mõistma

vähemalt 2021. a aprilli eest. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu.

PKS § 108

järgi

võib

õigustatud

isik

nõuda

ülalpidamiskohustuse

täitmist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-16, p 19).

17. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte (tl 18-18 pöördel), millega soovib

tõendada, et on osalenud varasemalt XXX maksmisel, sh tagasiulatuva elatise nõude

perioodil. Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on tasunud 04.09.2020 XXX

eurot, st kolme kuu XXX. Arvestades, et enne seda oli viimane ülekanne 04.05.2020,

võib eeldada, et 04.09.2020 XXX hõlmas 2020. a juuni, juuli ja augusti XXX.

18. Hageja esitas oma seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte, millest nähtub XXX

maksmine alates 07.10.2020, mil maksti 410 eurot (tl 37). Edaspidi on kõigil kuudel

tasunud XXX (sh kuni hagi esitamiseni) hageja seaduslik esindaja. Kohus leiab, et

hinnates kostja ja hageja tõendeid XXX tasumise osas kogumis, nähtub, et alates 2020.

a septembrist on XXX eest tasunud hageja seaduslik esindaja. Samuti on tuvastatav, et

kostja on tasunud tagasiulatuva elatise perioodi ajal XXX vaid ühe kuu (augusti) eest.

19. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte (tl 19-21), millega soovib tõendada, et

on hagejale elatist maksnud mh tagasiulatuva elatisnõude perioodi ajal (st alates 2020. a

augustist). Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale maksnud

ebaregulaarselt erinevate summade ulatuses: 2020. a augustis 75 eurot, novembris

kokku 528 eurot (sh detsembri eest ette 300 eurot), detsembris lisaks 50 eurot, 2021. a

jaanuaris 295 eurot, veebruaris 295 eurot, märtsis 295 eurot ning aprillis 50 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et kostja ülalpidamise andmine on

olnud ebaregulaarne ning alla hageja vajaduste (tuvastatud eespool). Kostja ei ole

tuginenud väitele, et tema majanduslik seisund ei võimalda tagasiulatuvat elatist tasuda

või selle väljamõistmine seaks ta raskesse olukorda.

Kostja on andnud hagiavaldusele eelnenud üheksa kuu jooksul elatist kokku 1588 eurot,

s.o ca 176 kuus. Kohus leiab, et ka nimetatud perioodi jooksul pidi kostja pidama

hagejat ülal miinimummääras (292 eurot kuus), sest seda ületavas osas kandis kostja

hageja kulud vahetult. Seega sai hageja nimetatud perioodil elatist vähem 116 eurot

kuus. Järelikult tuleb kostjalt mõista ühekordse tagasiulatuva elatise summana välja

1044 eurot (116 eurot × 9 kuud).

21. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited ja tõendid (sh hageja pangakonto väljavõte

laevapiletite ostmise kohta, tl 43), mis puudutavad kostja hagejaga suhtlemist, kuna

tegemist ei ole käesoleva vaidluse esemega seotud asjaoludega.

22. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest

ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid.

Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

23. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, hagiavalduselt ei ole pidanud

tasuma riigilõivu ning pooltel ei ole lepingulisi esindajad, on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik