3-20-690/56 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-690

Haldusasi

Jaak Reinomäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot

väljamõistmiseks seoses Rakvere ja Jõhvi arestimajade

kinnipidamistingimustega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaak Reinomäe määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 kaebuse

läbi vaatamata jätmise osas ja saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule menetluse

jätkamiseks.

3. Jätta Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 12. aprillil 2020 kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) tegevusega tekitatud mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamiseks. Kahju

tekkis kaebajale seeläbi, et teda hoiti perioodil 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018

Rakvere ja Jõhvi arestimajades kinnipidamistingimustes, mis alandasid tema inimväärikust.

Kaebaja nõuab kahju hüvitamise selle eest, et teda hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi;

kambris polnud piisavalt õhku; lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus, ehkki

oleks pidanud võimaldama kord nädalas; lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldatud kolme tunni

pikkuseid, vaid lühemaid; helistada võimaldati ainult kord nädalas kümme minutit ning tal ei

võimaldatud tutvuda õigusaktidega internetis.

2. Tartu Halduskohus lõpetas 13. aprilli 2021. a määrusega menetluse J. Reinomäe kaebuse

nõude osas Rakvere ja Jõhvi arestimajades internetis õigusaktidega tutvumise võimaldamata

jätmise eest kahju hüvitamiseks, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest ja võttis menetlusse

kaebuse Rakvere ja Jõhvi arestimajade kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses pikaajalise arestimajas hoidmise ning kambri õhu,

külastamise ja helistamise ebapiisavusega.

3. 30. mail 2021 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse. Kaebaja

märkis, et tema suhtes taotletakse kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist, ta on vaimselt

haige ja manustab ravimeid. Vastustaja lähtub Riigikohtu lahenditest, millele kaebajal

juurdepääs puudub. Õigusabi, mille eest kaebaja ise ei saa tasuda, tagab õiglase

õigusemõistmise.

4. 7. juuni 2021. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse läbi vaatamata osas, mis

puudutab kaebaja väiteid, et teda hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi; kambris polnud piisavalt

õhku; lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus; helistada võimaldati ainult kord

nädalas kümme minutit (resolutsiooni p 1). Halduskohus andis kaebajale võimaluse esitada

lühiajaliste kokkusaamiste kestvust puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise taotlus 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Halduskohus märkis, et tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 1 saab isik valida,

kas pöörduda kohe kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse või läbida eelnevalt kohtueelne

menetlus. Valides kahju hüvitamiseks kohtueelse menetluse, allutab isik end ka vastava

menetluse reeglitele. Juhul, kui isik otsustab omal vabal tahtel kasutada riigivastutuse seaduses

sätestatud kohtueelset menetlust, ei saa isik seejärel halduskohtusse pöördudes nõuda

haldusorganilt kahju väljamõistmist muudel kui nendel alustel, millistel ta taotles kahju

väljamõistmist haldusorganilt ning haldusorgan taotluse rahuldamata jättis. Kui kaebaja nõuab

kohtus kahju hüvitamist rikkumiste eest, mis pole haldusorganile esitatud kahjunõudes

nimetatud, tuleb kohtule esitatud kaebus vastavas osas jätta kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu läbi vaatamata.

Kaebaja nõudis 6. veebruari 2018. a kahjunõudes PPA-lt mittevaralise kahju hüvitamist ainult

selle eest, et talle ei võimaldatud elukaaslase T. Klemmeriga lühiajalisi kokkusaamisi kolme

tunni ulatuses. Kaebajal on kõigi muude kaebuses loetletud hüvitamisnõude aluste osas

kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb kohtul nende nõuete osas jätta kaebus läbi

vaatamata.

Kahju hüvitamise nõude osas seoses elukaaslase T. Klemmeriga toimunud lühiajaliste

kokkusaamiste kestvuse üle on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, kuid kaebus

halduskohtule esitatud ilmselgelt tähtaega ületades, mistõttu annab kohus kaebajale võimaluse

esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

Kaebaja on käesolevas asjas esitanud korduvalt riigi õigusabi saamise taotlusi, mis on jäänud

rahuldamata. Järjekordse riigi õigusabi saamise taotluse esitamist tuleb pidada pahatahtlikuks.

Teises asjas kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemine ei mõjuta kaebaja

õiguste kaitsmist praeguses asjas. Kaebaja tegevus ja avalduste sisu ei viita, et tema vaimse

tervise probleemid ja manustatavate ravimite mõju oleksid sellised, mis takistaksid tal oma

õigusi praeguses asjas kaitsta. Tõele ei saa vastata kaebaja väide, et talle ei ole tagatud

juurdepääs Riigikohtu lahenditele, kuna selle tagab vangistusseaduse (VangS) § 311 ja § 90 lg

1. Kohus jätab varem esitatud muude põhjenduste juurde ja jätab riigi õigusabi taotluse riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. J. Reinomägi esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 7. juuni 2021. a

määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamiseks. Määruskaebuses leiab kaebaja, et igaühel peab

olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Riigi õigusabi andmisest keeldumise

otsus on meelevaldne ja alandab kaebaja inimväärikust. Kaebaja peab otsima abi

kaaskinnipeetavatelt. Kui kaebaja pöördus kahjunõudega PPA poole, ei olnud ta teadlik

võimalusest pöörduda otse kohtu poole. Võrdlema peab vanglale ja kohtule esitatud

kahjunõuete vastavust, mitte PPA-le ja kohtule esitatud kahjunõuete vastavust.

6. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohtule esitatud kaebuse puhul on

ilmselgelt tegemist korduvkaebusega mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kaebaja kasutab

oma kaebeõigust pahauskselt. Arestimajades viibimise ajal esitas kaebaja korduvalt nii suulisi

kui ka kirjalikke avaldusi ja nõudeid PPA-le ning vähemalt üheksa kaebust kohtule seoses

väidetava kahju põhjustamisega ajavahemikul 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018

Rakvere ja Jõhvi arestimajades viibides. J. Reinomägi on staažika kaebajana omandanud

piisavalt kogemusi, õigusteadmisi ja praktikat, et ennast ise kohtuasjades esindada. Senine

esindamine ei ole saanud takistuseks ei haldusorganile ega ka kohtule kaebuste esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kaebuse läbi

vaatamata jätmise osas. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata.

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja esitatud kahju hüvitamise

nõuded seoses arestimajade kambrites ebapiisava õhuhulgaga, kaebaja hoidmisega arestimajas

kauem kui 48 tundi, lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamisega ainult kord kuus, helistamise

võimaldamisega ainult kord nädalas kümme minutit, tuleb jätta läbi vaatamata kuna läbimata

on kohtueelne menetlus.

Kaebaja esitas halduskohtule nimetatud arestimaja kinnipidamistingimuste osas mittevaralise

kahju hüvitamise kaebuse PPA vastu, leides, et PPA hoidis teda arestimajas tingimustes, mis

alandasid inimväärikust ja tekitasid seeläbi mittevaralise kahju. Õige on halduskohtu viide, et

RVastS § 17 lg 2 alusel oli kaebajal valida, kas ta pöördub otse halduskohtu poole või esitab

esmalt kahju hüvitamise nõude haldusorganile ehk PPA-le. Kaebaja esitas halduskohtule

hüvitamiskaebuse mitmete kinnipidamistingimuste osas, olles eelnevalt läbinud kohtueelse

menetluse vaid lühiajaliste kokkusaamiste kestvuse osas. Riigivastutuse seadus ei näe ette kahju

hüvitamise nõude esitamisel kahju tekitanud haldusorgani vastu kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist enne kohtusse pöördumist. Hüvitamiskaebuse esitamiseks otse

halduskohtule takistusi ei esine. Kui kaebaja valib võimaluse esitada esmalt kahju hüvitamise

taotlus haldusorganile, on tal õigus halduskohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul tema taotluse

lahendamisest. Kuna kaebaja kasutas kohtueelse menetluse võimalust vaid hüvitamisnõude

osas seoses elukaaslasega lühiajaliste kokkusaamiste kestvuse osas ja esitas ülejäänud nõuete

osas kaebuse otse halduskohtule, ei olnud halduskohtul alust jätta kaebust osaliselt läbi

vaatamata kohtueelse menetluse läbimata jätmise põhjendusel. Kaebaja kahju hüvitamise nõue

PPA vastu on seega eelpool nimetatud arestimajade kinnipidamistingimuste osas lubatav. Kuna

halduskohus jättis ekslikult kaebuse osaliselt läbi vaatamata, tühistab ringkonnakohus HKMS

§ 210 lg 3 alusel selles osas halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse.

9. Iseenesest õige on PPA väide, et kaebaja on varem korduvalt pöördunud kohtusse, et

vaidlustada tema kinnipidamise tingimusi Rakvere ja Jõhvi kohtumajas. Jõustunud otsusega on

neist lahendatud siiski üksnes nõue Rakvere ja Jõhvi arestimajades internetis õigusaktidega

tutvumise võimaldamata jätmise eest kahju hüvitamiseks haldusasjas nr 3-18-175. Ülejäänud

kaebused ei ole kohtu menetluses, nende kohta puudub jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus

menetluse lõpetamise kohta. Seetõttu ringkonnakohtu hinnangul ei takista varasemad kaebused

vaidlusaluses osas kaebuse menetlusse võtmist käesolevas asjas. Kui PPA leiab, et kaebuse

mõne nõude osas on siiski tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 mõttes, siis saab ta

oma seisukoha esitada halduskohtule. Sel juhul tuleb PPA-l ühtlasi näidata, millises kohtuasjas

esitatud kaebuse tõttu on praeguses asjas kaebus või mõni kaebuse nõuetest lubamatu.

10. Määruskaebuse väited seoses riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega ei anna alust

halduskohtu määruse vastavas osas tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et

igaühel peab olema võimalus saada kaitset ning olla esindatud. Riigi õigusabi seadus sätestab

ka riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille esinemisel ei ole lubatav riigi õigusabi

määrata. Arvestades kaebaja esitatud kaebuse, taotluste ja seisukohtade sisu on ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja võimeline ise kaitsma enda õigusi kohtumenetluses. Samuti ei ole tegemist

keerulise vaidlusega, mille menetlemiseks peaks kaebajat esindama õigusteadmistega isik.

Kaebaja soov või ettekujutus, et tal peab kohtumenetluses olema esindaja, ei ole riigi õigusabi

taotluse rahuldamiseks piisav. Arvestades kaebaja pikaajalist kohtusse pöördumise kogemust

ja praeguse vaidluse asjaolusid, ei ole põhjendatud määrata kaebajale riigi õigusabi korras

esindajat.

11. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale rahuldamata, kuid rahuldab

J. Reinomäe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti

1 peale, tühistab halduskohtu määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise osas ja saadab haldusasja

tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)