3-21-1280/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1280

Haldusasi

Juri

Ustimenko

kaebus

Tartu

Vangla

tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Ustimenko määruskaebus Tartu Halduskohtu

29. juuni 2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 8 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Ustimenko

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Juri Usimenko määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. juuni 2021. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale. Saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Jätta Juri Ustimenko määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. juuni 2021. a määruse

resolutsiooni punkti 8 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. juuni 2021. a määrus

selles osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla jättis 28. detsembri 2020. a otsusega nr 1-13/284-5 kinni peetava isiku Juri

Ustimenko 21. oktoobri 2020. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, mis puudutab

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist perioodil 21. oktoober 2017 kuni

21. oktoober 2020 ning läbi vaatamata osas, mis puudutab kaebaja suhtes käeraudade

kohaldamist perioodil 21. oktoober 2017 kuni 3. august 2020.

2. Tartu Vangla jättis 9. juuni 2021. a otsusega nr 1-13/121-5 J. Ustimenko 8. aprilli 2021. a

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist perioodil 22. oktoober 2020 kuni 11. märts 2021 ning läbi

vaatama perioodi osas 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020, kuna selles osas on tegemist

korduva kahju hüvitamise taotlusega, mille vangla lahendas juba 28. detsembri 2020. a otsusega

nr 1-13/284-5.

3. J. Ustimenko esitas 10. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses perioodil 1. jaanuar 2019 kuni

11. märts 2021 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.

4. Tartu Halduskohus tagastas 29. juuni 2021. a määrusega J. Ustimenko kaebuse perioodi

1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020 puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ning võttis

menetlusse kaebuse perioodi 22. oktoober 2020 kuni 11. märts 2021 puudutavas osas. Sama

määruse resolutsiooni p-ga 8 jättis halduskohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlus on

jäetud läbi vaatamata on lubatav siis, kui taotlus jäeti läbi vaatamata ebaõigesti. Kaebaja

21. oktoobri 2020. a kahju hüvitamise taotlus kattub kaebaja 8. aprilli 2021. a kahjunõudega

osas, milles kaebaja nõuab perioodil 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020 tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla lahendas vasta kahjunõude sisuliselt juba 28. detsembri

2020. a otsusega. Vanglale 8. aprillil 2021 esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja välja toonud uusi

asjaolusid, mis tinginuks haldusmenetluse uuendamise. Seega esines ajavahemikku 1. jaanuar

2019 kuni 21. oktoober 2020 puudutavas osas alus vanglale esitatud kahjunõude läbi vaatamata

jätmiseks, Tartu Vangla 9. juuni 2021. a otsus nr 1-13/121-5 on selles osas õiguspärane ning

eeltoodud ajavahemikku puudutavas osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbituks lugeda. Kohus tagastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse ajavahemikku 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020 puudutavas

osas.

Halduskohus võttis menetlusse kaebuse perioodil 22. oktoober 2020 kuni 11. märts 2021

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu tervise kahjustamisega ja väärikuse

alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja esitas Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning halduskohtule arusaadavad

avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ja põhjendused. Kaebajal on ulatuslik

halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning ta on suutnud iseseisvalt kohtule kaebusi ja

muid menetlusdokumente esitada. Tõendatud on, et kaebaja on võimeline kohtumenetluses

osalema ja selgitusi andma. Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi ja advokaadi abi.

Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika selgitab

välja kohus enda initsiatiivil. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Halduskohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. J. Ustimenko esitas Tartu Halduskohtu 29. juuni 2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 8

peale määruskaebuse, milles taotleb kohustada halduskohut võtma kaebus vastu täies ulatuses.

Kohtul pole õigust jätta üks ajavahemik läbi vaatamata. Kaebaja selgitab, et tal oli haigus aga

ta varjas seda psühhiaatri eest ja arvas, et saab hakkama tahtejõu abil. Kaebaja ei vaidlustanud

kohtus vastust nr 1-13/284-5 halva psüühilise seisundi tõttu, võimalik, et unustas seda teha

depressiooni tõttu. Kaebaja vaidlustab vangla tegevust tuginedes haiguse faktile ja seepärast on

tema nõue õiguspärane. Kaebaja käitumine on usaldusväärne, alates 1. jaanuarist 2019 ei ole

tal rikkumisi olnud. Halduskohus tõlgendas seadusi ebaõigesti ega viidanud, et kaebaja ei

võinud uut kahju hüvitamise nõuet esitada. Periood alates 1. jaanuarist 2019 on seaduslik ja

kaebus kohtule esitatud õigeaegselt, seaduse järgi on kolm aastat vaidlustamiseks. Vangla

rikkus kaebaja õigusi ja kaebajal on õigus kaitsta enda õigusi kohtus. Kaebaja palub määrata

talle riigi õigusabi, kuna asi seisneb piinamises ja ebaseaduslikus isolatsiooni kohaldamises

nelja aasta jooksul, mis põhjustas psüühilise haiguse. Kaebaja ei saa alati oma mõtteid täielikult

väljendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Ustimenko määruskaebuse halduskohtu 29. juuni

2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega halduskohus tagastas kaebuse

ajavahemikku 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020 puudutavas osas (I) ning seejärel

J. Ustimenko määruskaebuse halduskohtu 29. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 8

peale, millega halduskohus ei rahuldanud riigi õigusabi taotlust (II).

(I)

7. J. Ustimenko esitas halduskohtule kaebuse, millega taotles perioodil 1. jaanuar 2019 kuni

11. märts 2021 tema suhtes täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist.

Halduskohus leidis, et perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020 osas on kaebajal

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohtu hinnangul on selline halduskohtu

seisukoht ebatäpne. Halduskohus tugines õigesti asjaolule, et kui kinnipeetava kahju hüvitamise

taotlus jäetakse vangla poolt ebaõigesti läbi vaatamata, siis on hüvitamiskaebuse esitamine

halduskohtule lubatav. Õige on ka see, et Tartu Vangla 9. juuni 2021. a otsus nr 1-13/121-5 on

kahjunõude osalise läbi vaatamata jätmise osas õiguspärane. Ringkonnakohus ei saa aga

nõustuda arvamusega, et kui kaebaja kahjunõue jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata, siis saab

öelda, et tal on kohtueelne menetlus teatud perioodi osas läbimata.

Antud juhul kinnipeetav esitas vanglale ligi kuuekuulise vahega kaks kahju hüvitamise taotlust

täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Halduskohus on nõustunud vanglaga, et kaebaja 21. oktoobri 2020. a kahju hüvitamise taotlus

kattub kaebaja 8. aprilli 2021. a kahjunõudega perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020

osas ning nimetatud ajavahemikku puudutavas osas esines alus vanglale esitatud kahjunõude

läbi vaatamata jätmiseks. Halduskohtu tõlgendus kohtueelse menetluse läbimata jäämise kohta

on ebatäpne, sest kaebaja esitas vanglale kahjunõude perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober

2020 osas ja vangla lahendas selle taotluse sisuliselt 28. detsembri 2020. a otsusega.

Seega kaebajal oli perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 21. oktoober 2020 osas kohustuslik kohtueelne

menetlus läbitud ning halduskohus tagastas ekslikult kaebuse nimetatud ajavahemiku osas

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

8. Tehtud järelduse ning HKMS § 210 lg 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu

29. juuni 2021. a määruse kaebaja kaebuse osalise tagastamise osas ning saadab haldusasja

tagasi halduskohtule kaebuse menetluse jätkamiseks. Enne asja sisulisele läbivaatamisele

asumist tuleb halduskohtul aga kontrollida, kas kaebus vaidlusaluses osas on esitatud pärast

kaebetähtaja möödumist ning vajadusel anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks.

(II)

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29. juuni 2021. a määruse resolutsiooni p 8

peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Ringkonnakohus tugineb HKMS § 2 lg-le 4 ning leiab, et kaebaja esitatud taotlust riigi

õigusabi saamiseks tuleb vaadelda kui halduskohtu 29. juuni 2021. a määruse resolutsiooni p

8 vaidlustamiseks esitatud määruskaebust.

11. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks, kuna kaebaja on võimeline ise enda õigusi kohtus kaitsma.

Ringkonnakohus jagab eelnevat halduskohtu seisukohta. Kaebaja esitas iseseisvalt kaebuse

halduskohtule ning hiljem täiendavaid seisukohti. Kaebaja taotlused ja seisukohad on kohtule

arusaadavad ning võimaldavad kaebaja kaebust kohtus menetleda. Selle kohta, kuidas kaebaja

suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõude kaebajale mõjusid, saab kaebaja ise kõige

paremini selgitusi anda. Ringkonnakohus hinnangul suudab J. Ustimenko ise kohtule vajalikul

määral selgitada kaebusega seotud asjaolusid. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist nii

keerulise vaidlusega, et kaebajat peaks esindaks õigusteadmistega isik.

12. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks

menetlusosalistele.

Samuti

selgitab

haldusasja

lahendav

kohus

uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.

Kaebaja ei pea ise õiguslikult oma kaebust põhjendama. Eelkõige peab kaebus sisaldama

põhiliste asjaolude kogumit, millega seoses nõue esitatakse ning kaebaja konkreetset nõuet.

Antud juhul on kaebaja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja

oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole J. Ustimenkole riigi kulul

õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning Tartu Halduskohus jättis 29. juuni

2021. a määruse resolutsiooni p-ga 8 õiguspäraselt J. Ustimenko taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)