2-21-3977/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Hüvitatavad menetluskulud Heldor Sepp (avaldaja) esitas 13. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana
Legislator headnote
AI generated2-21-3977/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hüvitatavad menetluskulud Heldor Sepp (avaldaja) esitas 13. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-3977
Tsiviilasi
Heldor Sepa kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei
tegevuse peale täiteasjas nr 084/2011/3714
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 25. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja/puudutatud isik I: kohtutäitur
Oksana Kutšmei;
esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei
Vastustaja/avaldaja:
Heldor
Sepp,
ik XXXXXXXXXXX
Puudutatud isik II: Julianus Inkasso OÜ (sissenõudja),
rk 10686553, lepingulised esindajad Marek Aunver ja
Irina Metsler-Verner
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Heldor Sepp (avaldaja) esitas 13. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana
Kutšmei tegevuse peale. Kaebaja palus täituril lõpetada täiteasjas nr 084/2011/3714 menetluse
jätkamine.
Avaldusest nähtub, et kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oli täiteasi nr 084/2011/3714
jõustunud kohtuotsuse täitmiseks (Tartu Maakohtu 8. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas
nr 2-10-34836). Kohtutäitur lõpetas 27. jaanuari 2021. a otsusega täitemenetluse täitemenetluse
seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel sissenõudja avalduse alusel. Pärast otsuse
teatavakstegemist teatas kohtutäitur avaldajale, et jätkab avaldaja suhtes täitemenetlust, kuna
täitemenetluse lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue on
täitmata ning seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine põhjendamatu (ekslik).
Avaldaja leidis, et kohtutäituril ei ole seaduslikku alust täitemenetluse jätkamiseks.
Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte tõttu ei saa täitur juba lõpetatud
täitemenetlust jätkata.
2. Sissenõudja Julianus Inkasso OÜ leidis, et kohtutäitur on sissenõudja tühise avalduse alusel
lõpetatud täitemenetluse jätkamisel käitunud korrektselt.
3. Kohtutäitur selgitas, et sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 kohtutäiturile tingimusliku
avalduse täitemenetluste, sh täiteasjas nr 084/2011/3714, lõpetamiseks. Sissenõudja palus
täitemenetlused lõpetada tingimusel, et kohtutäitur loobub kohtutäituri seaduse (KTS) § 41
lõikes 2 sätestatud tasunõuetest sissenõudja vastu. Kohtutäitur pidas ekslikult KTS § 41 lg 2
dispositiivseks ehk lubavaks jätta sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetamisel
sissenõudjalt tasu nõudmata ning lõpetas 28. jaanuaril 2021 täitemenetluse.
Justiitsministeerium edastas kohtutäituritele 1. veebruaril 2021 teate, milles asus seisukohale,
et kohtutäitur ei saa lõpetada sissenõudja avalduse alusel täiteasja enne, kui on koostanud
sissenõudjale tasuotsuse ja viimane on maksnud KTS § 41 lg-s 2 ettenähtud tasu. Seega ei
saanud kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3714 kehtivalt lõpetada, sest
täitemenetluse lõpetamise eelduseks sissenõudja poolt seatud tingimus on seadusega vastuolus.
Kohtutäitur selgitas 8. veebruaril 2021 avaldaja e-posti aadressile saadetud teates, et
täitemenetluse lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue
(võlg) on täitmata ja seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine põhjendamatu (ekslik). Kuivõrd
täitemenetluse lõpetamine oli põhjendamatu (ekslik), siis jätkab kohtutäitur Heldor Sepa suhtes
täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3714.
Heldor Sepp esitas 16. veebruaril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis
12. märtsil 2021 kaebuse rahuldamata. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamiseks
on nõutav sissenõudja kehtivalt antud tahteavaldus. Sissenõudja esitatud tahteavaldus oli
tingimuslik. Pärast täitemenetluse lõpetamist selgus, et lõpetamise eelduseks seatud tingimus
ei ole saabunud ega saabugi. Sissenõudjal oli 12. märtsi 2021. a seisuga kehtiv, riiklikult
tunnustatud täitedokumendist tulenev rahaline nõue avaldaja vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Tartu Maakohus rahuldas 25. juuni 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäitur Oksana
Kutšmei
tegevuse
peale
täiteasjas
nr 084/2011/3714
ning
tühistas
kohtutäituri
12. märtsi 2021. a otsuse samas täiteasjas. Maakohus kohustas kohtutäiturit Heldor Sepa
16. veebruari 2021. a kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas
nr 084/2011/3714 uuesti läbi vaatama. Ülejäänud osas jäi avaldaja kaebus rahuldamata.
Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt Heldor Sepa
kasuks välja menetluskulud 15 eurot.
Maakohus selgitas, et täitemenetluse läbiviimisel kohtutäituri otsuse kehtivuse tuvastamisel
tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust. Kohtutäituri 27. jaanuari 2021. a otsus ei
ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 109 lg-s 1 sätestatud alustel tühine, kuna
täitemenetluse seadustik ei võimalda lugeda kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsust
tühiseks. Kui täitemenetluse seadustik võimaldaks kohaldada kohtutäituri otsustele tehingu
tühisuse või tühistamise kohta sätestatut, ei oleks kohtutäituri 27. jaanuari 2021 otsus TsÜS
§ 109 lg 1 alusel ikkagi tühine, kuna selles ei sisaldu edasilükkavat tingimust, mis on vastuolus
seaduse, heade kommete või avaliku korraga.
Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et kohtutäitur võiks omal algatusel tühistada
täitemenetluse lõpetamise otsuse. Kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks saab TMS § 217 lg 1
järgi olla kas sissenõudja või võlgniku esitatud kaebus. Kohtutäitur tühistas oma 27. jaanuari
2021. a otsuse omal algatusel, kuigi seadus ei sätesta sellist võimalust. Seega on kohtutäituri
edasine tegevus täitemenetluse läbiviimisel õigusvastane. Kohtutäituri 12. märtsi 2021. a otsus
täiteasjas nr 084/2011/3714, millega kohtutäitur jättis avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebuse
kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata, tuleb TMS § 218 lg 2 alusel tühistada.
5. Kohus ei saa kohtutäituri asemel teha avaldaja 16. veebruari 2021 kaebuse kohta ise uut
otsust. Kohtutäitur peab avaldaja kaebuse kohta uue otsuse tegemisel arvestama kohtu
seisukohti.
6. Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause
ja § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt välja avaldaja
menetluskulud 15 eurot. Puudutatud isikut II esindas menetluses puudutatud isiku töötaja,
seetõttu puudutatud isikul II menetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei tekkinud.
MÄÄRUSKAEBUS
7. Kohtutäitur esitas 19. juulil 2021 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse
osas, milles maakohus rahuldas Heldor Sepa kaebuse, tühistas kohtutäitur Oksana Kutšmei
12.03.2021. a otsuse täiteasjas nr 084/2011/3714 ning kohustas kohtutäiturit vaatama Heldor
Sepa 16.02.2021. a kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas
nr 084/2011/3714 uuesti läbi, jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt
avaldaja kasuks välja menetluskulud. Kohtutäitur palus teha tühistatud osas uus lahend, millega
jätta avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja maakohtu menetluses kantud
menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palus kohtutäitur jätta avaldaja
kanda ning mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv
15 eurot, määrates, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kuni
kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Justiitsministeeriumi 1. veebruari 2021 teate järgselt sai kohtutäitur aru, et ta lõpetas menetluse
kõnealuses täiteasjas seadusevastaselt. Sissenõudja oli teinud täitemenetluse lõpetamise
avalduse edasilükkava tingimusega, s.t. tingimusel, et kohtutäitur loobub KTS § 41 lg-s 2
sätestatud tasunõuetest sissenõudja vastu. Kuivõrd kohtutäituril puudub õigus loobuda
sissenõudjalt tasu nõudmisest, siis on sissenõudja poolt seatud edasilükkav tingimus seadusega
vastuolus ning seega on sissenõudja tingimuslik täitemenetluse lõpetamise avaldus TsÜS § 109
lg 1 järgi tühine.
Kohtutäitur leidis, et olukorras, kus kohtutäitur on tuvastanud, et tegi menetluse läbiviimisel
õigusvastase otsuse, ning see otsus ei ole veel jõustunud, peab kohtutäituril olema võimalus
oma eksitus iseseisvalt uue otsusega parandada. Õigusvastase otsuse või toimingu
tühistamiseks tehtud kohtutäituri otsus või toiming (antud juhul kohtutäituri võlgnikule
8. veebruaril 2021 saadetud teade) on vaidlustatav TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras.
8. Sissenõudja Julianus Inskasso OÜ oli seisukohal, et kohtutäituri määruskaebus tuleb
rahuldada.
9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel
tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuses esitatud
väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane kohtutäituri viide, et sissenõudja tingimuslik
täitemenetluse lõpetamise avaldus on TsÜS § 109 lg 1 kohaselt tühine. Kohtutäitur lõpetab
TMS § 48 lg 1 p 1 järgi täitemenetluse mh juhul, kui sissenõudja esitab selleks avalduse.
Täitemenetluse lõpetamise ja selle tagajärgede realiseerumise aluseks on kohtutäituri otsus
täitemenetluse
lõpetamise
kohta.
Kohtutäitur
tegi
28. jaanuaril
2021
täiteasjas
nr 084/2011/3714 otsuse, millega lõpetas TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse. Kohtutäituri
otsus on selge ja arusaadav, otsuse resolutsioonist ega selle põhjendustest ei nähtu, et
täitemenetluse lõpetamine oleks seotud mingi tingimusega. Maakohus viitas õigesti, et
kohtutäituri otsuse kehtivuse tuvastamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust,
mitte tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud tehingu, sh ühepoolse tehingu, tühisuse alustest
või tühistamise korrast.
Kohtutäituri hinnangul peab tal olema võimalus iseseisvalt uue otsusega parandada menetluse
läbiviimisel tehtud viga. Ringkonnakohus leiab, et kui seadus on andnud kohtutäituri otsuse
vaidlustamise võimaluse sissenõudjale ja võlgnikule, siis ei saa kohtutäitur kaebust ära
ootamata asuda ise oma varasemat otsust muutma. Kui kohtutäituri otsus ei ole seaduslik, näeb
täitemenetluse seadustik ette otsuse õigusvastasuse kõrvaldamiseks kaebemenetluse korra,
mille raames tehtava otsusega on võimalik varasemat otsust muuta või see tühistada.
11. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1
alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt
/allkirjastatud digitaalselt
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi