2-20-17992/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-17992

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

A.

R. hagi

T.

S. vastu

kinnistu

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. R. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Roman

Märtson

Kostja: T. S. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. R.u hagi T. S. vastu.

2. Kohustada T. S. vabastama kinnistu asukohaga xxxx ja andma see A. R.u

valdusesse.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud T. S. kanda.

4. Määrata A. R.u menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot ja mõista see T. S.lt

A. R.u kasuks välja.

5. Mõista T. S.lt A. R.u kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt

välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A. R. esitas Harju Maakohtule 05.12.2020 hagi T. S. vastu kinnistu ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks. Hageja palub kohustada kostjat andma hageja valdusesse kinnistu

asukohaga xxxx ja kui kostja keeldub kohtuotsuse vabatahtlikult täitmisest, tõsta kostja

kinnistult koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

(18.12.2020 täpsustatud sõnastus).

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi asukohaga xxxx. Kostja elab hageja

kinnistul asuvas eluruumis ja kinnistu on registreeritud kostja elukohana rahvastikuregistris.

Seega on kinnistul asuv eluruum kostja valduses. Kostja tekitab oma käitumisega eluruumis

stressirohkeid situatsioone ja temaga ühes eluruumis elamine on vaimselt väga koormav ja

hagejale vastuvõtmatu.

3. Kostja kasutab eluruumi ilma hageja nõusolekuta. Hageja on korduvalt pöördunud

kostja poole, paludes selgitada, mis õiguslikul alusel ta eluruumi kasutab ja palunud eluruumi

vabastada. Kostja ei ole õiguslikku alust selgitanud ega tõendanud, kuid keeldub eluruumist

välja kolimisest ja ka eluruumi kasutamisega seotud kulude kandmisest.

4. Kostja ei ole hagejaga eluruumi kasutamise osas kunagi ühtegi lepingut sõlminud.

Kostja kolis hageja korterisse umbes 20 aastat tagasi, kui hageja ja kostja vahel oli kooselu.

Kostjale kuulub kinnisasju, mida ta saaks elukohana kasutada.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostjal on olnud hagejaga perekondlikud suhted aastast 1993. Vaidlusalune kinnistu ja sellel

asuvad hooned kuuluvad omandiõiguse alusel hagejale, kuid elamu ja kõrvalhooned on

ehitatud kinnistule koos tegutsedes ja perena majandades. Pooltel on kolm ühist last.

Kinnistul elavad hageja, kostja ja nende alaealised lapsed. Kostja on osalenud ühise

majapidamisega seotud kommunaalkulude katmises, osalenud jäätmeveo ja elektriarvete

tasumises, elamu sisustamisel. Pooled majandavad ühiselt, valmistavad süüa ja söövad ühe

perena ja hoiavad ühist kodu korras. Kostja on hageja nõusolekul elanud temaga koos pikka

aega.

7. Kostja töö autojuhina eeldab enesedistsipliini ja kohast mõõdukust eluviisis, sh ka alkoholi

tarbimises. Kostjal ei ole ühtegi kehtivat süüteokaristust, mis oleks seotud alkoholi

tarvitamisega. Kuigi pooltel on olnud aeg-ajalt ühise elukorralduse osas eriarvamusi, on see

kümneid aastaid kestnud kooselus möödapääsmatu.

8. Kostja on kasutanud ja kasutab eluruumi hageja sellekohasel nõusolekul, elades ja

majandades seal ühise perena. Õige ei ole väide, nagu valdaks kostja kinnistut õigusliku

aluseta.

Tõele vastab väide, et lepingut poolte vahel kirjalikult sõlmitud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

10. Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei vaidle pooled

järgmiste asjaolude üle:

-

hagejale kuulub kinnisasi aadressil xxxx (tl 3),

-

kostja kasutab hageja kinnisasja eluruumina,

-

kostja kolis hageja kinnisasjale enam kui 20 aastat tagasi hageja nõusolekul; -

hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud eluruumi kasutamise kohta kirjalikke lepinguid.

11. Hageja nõuab kostjalt hagejale kuuluva kinnisasja valduse üleandmist. Hageja esitas

kostja vastu vindikatsioonihagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt

on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus selgitas

23.08.2021 määruses, et AÕS § 80 alusel esitatud nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja

on kinnisasja omanik, kostja on kinnisasja valdaja ja kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta

(vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus 3-2-1-178-14 p 11). 23.09.2021 kirjas selgitas kohus pooltele,

et arvestades kostja esitatud väiteid selle kohta, et kinnisasi juba on mh ka hageja enda

kasutuses, nimelt elavad pooled seal koos, võib hageja nõue olla kvalifitseeritav aga ka AÕS §

89 alusel. Viidatud sätte kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise

kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega, välja arvatud juhul, kui

omanik on kohustatud rikkumist taluma. Säte kohaldub seega kõigi selliste omandiõiguse

rikkumise juhtudel, mis ei seondu valduse kaotusega. Pooled hageja nõude õigusliku

kvalifitseerimise osas seisukohta ei esitanud.

12. Kostja esitatud selgituste kohaselt elab kostja hagejale kuuluval kinnisasjal koos

hagejaga juba pikka aega ja neil on olnud perekondlikud suhted. Hageja sellele vastu ei vaielnud

ja on ka ise selgitanud, et elab kostjaga ühes eluruumis. Hageja palub aga kostjal eluruumi

vabastada, kuna kostjaga kooselu on muutunud stressirohkeks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et

hageja valduse vabastamisele suunatud nõue on käsitletav omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamise nõudena AÕS § 89 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt rikub hageja omandiõigust

see, et kostja keeldub hoolimata palvetest eluruumist välja kolimast, kuigi hageja ei soovi

kinnisasja kaaskasutust jätkata.

13. Omanikule, so hagejale kuuluva asja kasutamine kostja poolt võib tuua kaasa hageja

omandiõiguse rikkumise AÕS § 89 tähenduses, kui asja kasutamiseks puudub omaniku

nõusolek. Kostja kinnitas vastuses hagiavaldusele, et vaidlusalune kinnisasi ja sellel asuvad

hooned kuuluvad hagejale ja kostja kasutab, s.t valdab kinnisasja. Kostja leiab, et tal on olnud

selleks hageja nõusolek, kuna pooled on majandanud kinnisasjal ühise perena. Kohus selgitas

kostjale, et hagi rahuldamata jätmiseks ei ole piisav viide sellele, et kostjal on hageja nõusolek

varem olnud. Kostja pidi hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal on kinnisasja

kasutamiseks õiguslik alus käesoleval ajal, sh see, et hageja on kohustatud taluma kostjapoolset

kinnisasja kaaskasutust. Kostja ei ole seda teinud.

14. Asjaoludest, et hagejal ja kostjal on olnud perekondlikud suhted, et nad on seni ühiselt

majandanud, kostja on kinnisasja korras hoidnud ja selleks kulusid teinud, et neil on ühised

lapsed ja nad kannavad koos kinnistuga seotud kulusid, ei järeldu, et kostjal on seadusest või

lepingust tulenev alus vallata võõrast kinnisasja ja et hageja on kohustatud kostja valdust

taluma. Seda, et kostjal oleks käesoleval ajal hageja nõusolek, ei ole kostja hoolimata kohtu

ettepanekust tõendanud. Arvestades, et hageja esitas kinnisasja valduse saamiseks hagi kostja

vastu, on ilmne, et kostjal sellist nõusolekut enam ei ole. Poolte esile toodud asjaoludel oli

kostjal hageja nõusolek hageja kinnisasja kasutada seotud nende kooseluga. Hagiavalduse

kohaselt palub hageja kostjal lahkuda ja kooselu on lõppenud. Vastuseks kostjale märgib kohus,

et selle tuvastamine, millal enne hagi esitamist poolte suhe lõppes, ei ole hageja nõude

rahuldamise seisukohast vajalik. Samuti ei oma tähtsust see, kas kostja kuritarvitab alkoholi.

Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et tal on asja kasutamiseks käesoleval ajal

hageja nõusolek või muus õiguslik alus. Seda ei ole kostja teinud. Asjas ei ole esile toodud ja

kostja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping kinnisasja kasutamise kohta.

Kostja möönis, et kirjalikke lepinguid pooltel ei ole ja kinnisasi kuulub hagejale.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja valdab ilma hageja nõusolekuta

hagejale kuuluvat kinnisasja, rikub ta hageja omandiõigust. Kostja esile toodud asjaoludest ei

järeldu, et poolte vahel oleks õigussuhe, mis annaks kostjale õiguse kinnisasja vallata ja et

hageja peab kostja kaasvaldust taluma. Hagejal kui omanikul on täielik õiguslik võim temale

kuuluva asja üle, sh õigus otsustada selle üle, kas ja kellele ta asja kasutusõiguse annab. Kui

kostja kasutab hageja asja ilma nõusolekuta, siis takistab ta hagejal omandiõiguse teostamist,

s.t rikub omandiõigust ja hagejal on õigus nõuda sellise rikkumise kõrvaldamist.

16. TsMS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitatud

vastuväited ei anna alust jätta rahuldamata omaniku nõue tema omandiõigust rikkuva tegevuse

lõpetamiseks. Kohus selgitab, et käesoleva asja lahendust ei mõjuta kostja väited selle kohta, et

poolte vahel võivad olla muud, kinnisasjale kulutuste tegemisest tulenevad õigussuhted.

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat kinnisasja valdus

vabastama ja andma see üle hagejale. Hageja palub kohtuotsuses ka määrata, et kui kostja

keeldub kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest, siis ta tõstetakse kinnistult koos talle kuuluva

varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja taotlus on käsitletav otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte

kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

18. Kohus märgib, et kinnisasja valduse väljaandmist kohustava lahendi täitmist reguleerib

täitemenetluse seadustik (TMS) § 180, mille lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma,

üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või

muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja

väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kohus leiab, et

kohtuotsuses ei ole täiendavalt vaja märkida asjaolu, et see on vabatahtlikult täitmata jätmisel

sundtäidetav seaduses sätestatud korras. Hageja ei ole palunud määrata kohtuotsuse täitmise

korda kindlaks erinevalt seaduses sätestatust. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud

kohtuotsuses täitedokument ja hagejal on seadusest tulenevalt võimalik selle täitmiseks

pöörduda kohtutäituri poole. Hageja vastav taotlus jääb seetõttu rahuldamata.

19. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata

tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

20. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). Kostja hageja menetluskulude

nimekirja osas seisukohta ei esitanud.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav

esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt

nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

23. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis.

Käibemaksu esindaja tasumäärale ei lisandu. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja

vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-

193-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817,

p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja esindaja tasumäär on mõistlik.

24. Hageja palub hüvitada talle 4 tunni ja 30 minuti ulatuses osutatud õigusabikulud

järgmiste toimingute eest: 01.12.2020 hageja esmane nõustamine ja päringute teostamine

registritest 1 tund, 05.12.2020 hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule 2 tundi,

18.12.2020 hagi täiendamine 15 minutit, 04.02.2021 menetluskulude nimekirja avalduse

koostamine 15 minutit, 08.01.2021 seisukoha kirjutamine 15 minutit, 14.04.2021 seisukoha

kirjutamine 15 minutit, 26.08.2021 lõpliku seisukoha ja menetluskulude koostamine 30 minutit.

25. Kohus leiab, et esindaja tehtud toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast

vajalikud ja neile kulud aeg on taotletud mahus põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii asja

sisu ja mahtu, kuid ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja põhjendatud ja

vajalik õigusabikulu on seega 450 eurot (4 tundi 30 minutit × 100 eurot). Ühtlasi taotleb hageja

riigilõivu 300 euro väljamõistmist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist

põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja

põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suuruseks 750 eurot (450 + 300), mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik