2-20-14309/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated2-20-14309/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-14309
Kohtuasi
Panamir OÜ hagi S-Trade OÜ vastu võla ja viivise
nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus (hagi läbi vaatamata
jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
Panamir OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja:
Panamir
OÜ
(registrikood
11458825),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Kostja: S-Trade OÜ (registrikood 14368347), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-20-14309
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Panamir OÜ esitas 30.09.2020 Harju Maakohtule hagi S-Trade OÜ vastu 116 738,01 euro ja
viivise nõudes.
1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kui kakaotoodete kauplemise äris tuntud ettevõte
tarnelepingu ülemaailmse kakaoubade hulgikaupleja Cocoasource SA-ga eesmärgiga soetada
kakaoube. Kuna hagejal puudusid piisavad rahalised vahendid, leppisid hageja ja kostja kokku,
et hulgikauplejalt 100 tonni kakaoube ostab kostja, kes müüb need seejärel kasumimarginaaliga
hagejale edasi. Kostjaga sõlmiti kakaoubade müügileping 01.02.2020. Kuna kostja poolt
06.04.2020 tarnitud kaup ei vastanud varasemate tarnete kvaliteedile ja lepingu tingimustele,
teatas hageja 07.04.2020 kostjale, et on müügilepingust selle olulise rikkumise tõttu taganenud.
Kuna kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ja hageja on müügilepingust
kehtivalt taganenud, nõuab hageja kostjalt müügilepingu alusel tasutud 116 738,01 euro
tagastamist ning sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 08.04.2020–25.09.2020 eest
summas 4363,32 eurot.
Vastuses hagile taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 423 lg 1 p 6 alusel, kuna pooltevaheline leping sisaldab endas vahekohtu kokkulepet.
2.1. Pooled sõlmisid 01.02.2020 müügilepingu, milles leppisid selgesõnaliselt kokku, et leping
on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu (FCC) turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi, mis on
muude tingimuste suhtes ülimuslikud. Kakaokaubanduse Liidu reeglid on üldine termin, mis
hõlmab FCC Kakaoubade Lepingureegleid, FCC vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse
reegleid, FCC kvaliteedireegleid, FCC proovivõtureegleid ja FCC kaalumisreegleid. FCC
Kakaoubade Lepingureeglite punktis 1.3 on sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille
osa on Kakaoubade Lepingureeglid, lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus
kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. FCC
Kakaoubade Lepingureeglite punktis 20 on sätestatud, et kakaoubade lepingureeglitest tulenev
vaidlus lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu
vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglite redaktsiooniga, mis kehtis lepingu sõlmimise
kuupäeva sisuga. FCC Kakaoubade Lepingureeglite punktis 20.1 on sätestatud, et vahekohtu
poole võib pöörduda iga kvaliteeti ja/või seisukorda puudutava vaidlusega. Kakaoubade
kvaliteet tehakse kindlaks kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu kvaliteedinõuetega, kasutades
kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu proovivõtureeglitega vahekohtumenetluse tarbeks võetud
proove. Seega on pooled sõlminud lepingu osaks oleva eristatava tingimusena omavahelise
kokkuleppe vaidluse lahendamise kohta vahekohtus. Vastav kokkulepe on sõlmitud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Pooltevaheline müügileping ei sisalda vahekohtu
kokkulepet. Kuigi lepingus on toodud, et leping on sõlmitud FCC turundusreeglite ja
eritingimuste järgi, ei ole pooled sõnaselgelt ning vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kohtualluvuses kokku leppinud.
Kostja jäi 02.02.2021 menetlusdokumendis hagi läbi vaatamata jätmise taotluse juurde,
märkides vastusena hageja vastuväidetele, et FCC Kakaoubade Lepingureeglid olid
pooltevahelise lepingu osaks, kuna nendele on lepingus otseselt viidatud. Hageja ja kostja on
pikaajalised kakaoubade müügiga tegelevad ettevõtted, kus tehingute tegemine FCC reeglite
alusel on tavapärane turuosaliste poolt aktsepteeritud praktika. Hageja ise edastas kostjale FCC
reeglid, teiste hulgas Kakaoubade Lepingureeglid. Kohtupraktikas on leitud, et kui leping
sisaldab viidet teisele dokumendile, mis on lepingu üheks osaks, siis selles dokumendis sisalduv
2-20-14309
vahekohtu kokkulepe laieneb ka lepingule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2007 lahend
tsiviilasjas nr 2-05-23561). Sellisele seisukohale on jõutud ka erialakirjanduses. Vastav
kokkulepe ehk FCC Kakaoubade Lepingureeglid on sõlmitud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning vastav kokkulepe on pooltevahelise müügilepingu osaks.
Maakohtu määrus ja põhjendused
Maakohus jättis 08.03.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.
5.1. TsMS § 423 lg 1 p 6 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud
lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud
vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Vahekohtumenetluse kokkulepe on TsMS § 717
lg 1 kohaselt poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud vaidlus,
vahekohtumenetluse kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva
eristava tingimusena. Vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud TsMS § 719 lg 1
kohaselt kirjalikult taasesitatavas vormis. Kokkulepe võib sisalduda ka kinnituskirjas.
5.2. Vaidluse all ei ole, et pooled leppisid kokku, et 01.02.2020 müügileping on sõlmitud
Kakaokaubanduse Liidu (FCC) turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi. Seega leppisid
pooled lepingus kokku, et lepingule kohalduvad FCC poolt kehtestatud reeglid, mis hõlmab nii
FCC Kakaoubade Lepingureegleid, FCC vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reegleid, FCC
kvaliteedireegleid kui ka FCC proovivõtureegleid ja FCC kaalumisreegleid. FCC Kakaoubade
Lepingureeglite punktis 1.3. on sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille osa on
Kakaoubade Lepingureeglid, lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas
Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. Hageja ei ole
vastupidist väitnud. Kohus ei nõustu hagejaga, et puudub sõnaselge vahekohtu kokkulepe.
TsMS § 717 lg-st 1 ja § 719 lg-st 1 tulenevalt võib kokkulepe olla sõlmitud ka põhilepingus
viitega muule alusdokumendile. Lepingus on sõnaselge viide FCC reeglitele, leping on
allkirjastatud ning välistavaid kokkuleppeid sõlmitud ei ole. TsMS § 717 ja § 719 ei sätesta,
millised on vahekohtu kokkuleppe kohustuslikud tingimused ning viitega FCC tingimustele on
poolte tahe piisvalt selge. Seega leiab kohus, et ka vahekohtu kokkulepe on sõlmitud nõutavas
vormis ning on pooltevahelise müügilepingu osaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
tsiviilasi tuleb jätta läbi vaatamata.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Kaebuse väited
on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1. Maakohus tõlgendas pooltevahelisi suhteid valesti. Müügilepingu näol on tegemist näiliku
tehinguga, mis on tühine. See tähendab, et tühine on ka vahekohtukokkulepe. Maakohus jättis
arvestamata hageja väited, et temal ei olnud soovi lahendada vaidlust FCC vahekohtus. Kuigi
lepingus on tõepoolest toodud, et leping on sõlmitud FCC turundusreeglite ja eritingimuste
järgi, ei ole pooled sõnaselgelt kohtualluvuses kokku leppinud ja poolte tahe oli hoopis teine.
Kuna hageja vaidlustab sisuliselt vahekohtu kokkuleppe kehtivust, siis ei olnud maakohtul alust
jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
2-20-14309
7.1. Kostja vaidles kaebusele vastu. Hageja on hagiavalduses läbivalt olnud seisukohal, et
pooltevaheline võlasuhe kvalifitseerub müügilepinguliseks võlasuhteks ja määruskaebuses
esitatud vastupidised väited on alusetud ning otsitud. Müügileping ei ole näilik ega tühine,
vastav väide on selges vastuolus hageja enda poolt menetluses avaldatuga. Pooltevaheline
müügileping sisaldab kehtivat vahekohtu kokkulepet. Hageja ja kostja on pikaajalised
kakaoubade müügiga tegelevad ettevõtted, kus tehingute tegemine FCC reeglite alusel on
tavapärane praktika. Hageja hagi ese ei võimalda asuda seisukohale, et hageja on vaidlustanud
vahekohtu kokkuleppe kehtivust.
Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta
muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
Maakohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel hagi õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus
nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus on vaidlustatud määruses pooltevahelisi
suhteid valesti tõlgendanud. Hageja on hagis tuginenud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud
võlaõigusseaduse § 208 lg 1 kohaselt müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale kakaoube
ning millest hageja kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu taganes. Hageja on läbivalt
tuginenud müügilepingu regulatsioonile ning nimetanud pooltevahelist suhet müügilepingust
tulenevaks võlasuhteks.
TsMS § 717 lg 1 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu
lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või
lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. TsMS § 717 lg 2 võimaldab vahekohtu kokkuleppe
sõlmida kas iseseisva kokkuleppena või ka lepingu osaks oleva eristatava tingimusena.
12.1. Käesoleval juhul on müügileping sõnastatud järgmiselt: This contract has been made
under conditions of the Market rule of the Federation of Cocoa Commerce and following
particular conditions which override all others (kostja esitatud tõlkes: „See leping on sõlmitud
Kakaokaubanduse Liidu turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi, mis on muude tingimuste
suhtes ülimuslikud“). Seega leppisid pooled lepingus selgesõnaliselt kokku, et lepingule
kohalduvad Kakaokaubanduse Liidu reeglid. Kakaoubade Lepingureeglite punktis 1.3 on
sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille osaks on Kakaoubade Lepingureeglid,
lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu
vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. Samuti on hageja ise 08.01.2021
menetlusdokumendis kinnitanud, et leping on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu (FCC)
turundusreeglite ja eritingimuste järgi. Vahekohtu kokkuleppe on lepingupooled sõlminud oma
majandus- ja kutsetegevuses ning hageja ei ole veenvalt esile toonud asjaolusid, mis võiks
viidata, justkui ei oleks vahekohtu kokkuleppe sõlmimine olnud hageja tahteks.
TsMS § 718 näeb ette olukorrad, kui vahekohtu kokkulepe ei kehti, aga ühtegi neist antud
juhul ei esine, samuti vastab kokkulepe TsMS § 719 lg-st 1 tulenevale vorminõudele.
Vahekohtu kokkulepe võib sisalduda lepingus, kus viidatakse lepingu osaks olevale
2-20-14309
dokumendile, mis sisaldab vahekohtu kokkulepet (vt nt A. Pohla. Vahekohtu kokkuleppe
tähtsus vahekohtumenetluses. – Juridica I/2014, lk-d 37, 43; aga ka M. Torga, TsMS komm III,
§ 719, p 3.2.c). Kuna üldtingimused olid lepingu osaks, siis on täidetud vahekohtu tingimuse
vorminõue (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2009 määrust tsiviilasjas nr 2-09-39216).
Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, peab kohus
jätma hagi TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi
vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe
kehtivust. Vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõue peab olema esitatud hagi esemes
ning tühisusele tuginemine hagi põhjendustes ei asenda nõude esitamist hagi esemes. Hageja ei
ole hagiavalduses osundanud pooltevahelisele vahekohtu kokkuleppele ega selle tühisusele. Ka
pärast kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole hageja taotlenud kehtiva
vahekohtukokkuleppe puudumise tuvastamist, vaid on üksnes avaldanud, et hageja ei ole
soovinud lahendada vaidlust vahekohtus ning on määruskaebuses asunud seisukohale, et
müügilepingu tühisusest tulenevalt on tühine ka vahekohtu kokkulepe.
Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et müügilepingust taganemise või selle väidetava
tühisusega (millele hageja tugines vastuolus seni kohtu ette toodud asjaoludega esmakordselt
alles määruskaebuses) muutus kehtetuks ka vahekohtu kokkulepe. Vahekohtu kokkulepe on
põhilepingust eraldiseisev kokkulepe, mille tühisusele tuginemiseks tuleb hagejal esile tuua
kokkulepet ja mitte ülejäänud lepingut ja selle tingimusi puudutavad asjaolud (vt nt Riigikohtu
15.04.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-34-04, p 20).
Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud
TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud
kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174
lg-s 4 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu
hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, kui kulude nimekirjade esitamise võimaluse kõigi
kohtuastmete kohta annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist.
TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427
võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Gaida Kivinurm