2-20-14309/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14309

Kohtuasi

Panamir OÜ hagi S-Trade OÜ vastu võla ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus (hagi läbi vaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

Panamir OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Panamir

OÜ

(registrikood

11458825),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Kostja: S-Trade OÜ (registrikood 14368347), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-20-14309

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Panamir OÜ esitas 30.09.2020 Harju Maakohtule hagi S-Trade OÜ vastu 116 738,01 euro ja

viivise nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kui kakaotoodete kauplemise äris tuntud ettevõte

tarnelepingu ülemaailmse kakaoubade hulgikaupleja Cocoasource SA-ga eesmärgiga soetada

kakaoube. Kuna hagejal puudusid piisavad rahalised vahendid, leppisid hageja ja kostja kokku,

et hulgikauplejalt 100 tonni kakaoube ostab kostja, kes müüb need seejärel kasumimarginaaliga

hagejale edasi. Kostjaga sõlmiti kakaoubade müügileping 01.02.2020. Kuna kostja poolt

06.04.2020 tarnitud kaup ei vastanud varasemate tarnete kvaliteedile ja lepingu tingimustele,

teatas hageja 07.04.2020 kostjale, et on müügilepingust selle olulise rikkumise tõttu taganenud.

Kuna kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ja hageja on müügilepingust

kehtivalt taganenud, nõuab hageja kostjalt müügilepingu alusel tasutud 116 738,01 euro

tagastamist ning sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 08.04.2020–25.09.2020 eest

summas 4363,32 eurot.

Vastuses hagile taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 6 alusel, kuna pooltevaheline leping sisaldab endas vahekohtu kokkulepet.

2.1. Pooled sõlmisid 01.02.2020 müügilepingu, milles leppisid selgesõnaliselt kokku, et leping

on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu (FCC) turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi, mis on

muude tingimuste suhtes ülimuslikud. Kakaokaubanduse Liidu reeglid on üldine termin, mis

hõlmab FCC Kakaoubade Lepingureegleid, FCC vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse

reegleid, FCC kvaliteedireegleid, FCC proovivõtureegleid ja FCC kaalumisreegleid. FCC

Kakaoubade Lepingureeglite punktis 1.3 on sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille

osa on Kakaoubade Lepingureeglid, lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus

kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. FCC

Kakaoubade Lepingureeglite punktis 20 on sätestatud, et kakaoubade lepingureeglitest tulenev

vaidlus lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu

vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglite redaktsiooniga, mis kehtis lepingu sõlmimise

kuupäeva sisuga. FCC Kakaoubade Lepingureeglite punktis 20.1 on sätestatud, et vahekohtu

poole võib pöörduda iga kvaliteeti ja/või seisukorda puudutava vaidlusega. Kakaoubade

kvaliteet tehakse kindlaks kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu kvaliteedinõuetega, kasutades

kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu proovivõtureeglitega vahekohtumenetluse tarbeks võetud

proove. Seega on pooled sõlminud lepingu osaks oleva eristatava tingimusena omavahelise

kokkuleppe vaidluse lahendamise kohta vahekohtus. Vastav kokkulepe on sõlmitud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Pooltevaheline müügileping ei sisalda vahekohtu

kokkulepet. Kuigi lepingus on toodud, et leping on sõlmitud FCC turundusreeglite ja

eritingimuste järgi, ei ole pooled sõnaselgelt ning vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kohtualluvuses kokku leppinud.

Kostja jäi 02.02.2021 menetlusdokumendis hagi läbi vaatamata jätmise taotluse juurde,

märkides vastusena hageja vastuväidetele, et FCC Kakaoubade Lepingureeglid olid

pooltevahelise lepingu osaks, kuna nendele on lepingus otseselt viidatud. Hageja ja kostja on

pikaajalised kakaoubade müügiga tegelevad ettevõtted, kus tehingute tegemine FCC reeglite

alusel on tavapärane turuosaliste poolt aktsepteeritud praktika. Hageja ise edastas kostjale FCC

reeglid, teiste hulgas Kakaoubade Lepingureeglid. Kohtupraktikas on leitud, et kui leping

sisaldab viidet teisele dokumendile, mis on lepingu üheks osaks, siis selles dokumendis sisalduv

2-20-14309

vahekohtu kokkulepe laieneb ka lepingule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2007 lahend

tsiviilasjas nr 2-05-23561). Sellisele seisukohale on jõutud ka erialakirjanduses. Vastav

kokkulepe ehk FCC Kakaoubade Lepingureeglid on sõlmitud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning vastav kokkulepe on pooltevahelise müügilepingu osaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 08.03.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.

5.1. TsMS § 423 lg 1 p 6 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud

lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud

vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Vahekohtumenetluse kokkulepe on TsMS § 717

lg 1 kohaselt poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud vaidlus,

vahekohtumenetluse kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva

eristava tingimusena. Vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud TsMS § 719 lg 1

kohaselt kirjalikult taasesitatavas vormis. Kokkulepe võib sisalduda ka kinnituskirjas.

5.2. Vaidluse all ei ole, et pooled leppisid kokku, et 01.02.2020 müügileping on sõlmitud

Kakaokaubanduse Liidu (FCC) turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi. Seega leppisid

pooled lepingus kokku, et lepingule kohalduvad FCC poolt kehtestatud reeglid, mis hõlmab nii

FCC Kakaoubade Lepingureegleid, FCC vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reegleid, FCC

kvaliteedireegleid kui ka FCC proovivõtureegleid ja FCC kaalumisreegleid. FCC Kakaoubade

Lepingureeglite punktis 1.3. on sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille osa on

Kakaoubade Lepingureeglid, lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas

Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. Hageja ei ole

vastupidist väitnud. Kohus ei nõustu hagejaga, et puudub sõnaselge vahekohtu kokkulepe.

TsMS § 717 lg-st 1 ja § 719 lg-st 1 tulenevalt võib kokkulepe olla sõlmitud ka põhilepingus

viitega muule alusdokumendile. Lepingus on sõnaselge viide FCC reeglitele, leping on

allkirjastatud ning välistavaid kokkuleppeid sõlmitud ei ole. TsMS § 717 ja § 719 ei sätesta,

millised on vahekohtu kokkuleppe kohustuslikud tingimused ning viitega FCC tingimustele on

poolte tahe piisvalt selge. Seega leiab kohus, et ka vahekohtu kokkulepe on sõlmitud nõutavas

vormis ning on pooltevahelise müügilepingu osaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

tsiviilasi tuleb jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Kaebuse väited

on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Maakohus tõlgendas pooltevahelisi suhteid valesti. Müügilepingu näol on tegemist näiliku

tehinguga, mis on tühine. See tähendab, et tühine on ka vahekohtukokkulepe. Maakohus jättis

arvestamata hageja väited, et temal ei olnud soovi lahendada vaidlust FCC vahekohtus. Kuigi

lepingus on tõepoolest toodud, et leping on sõlmitud FCC turundusreeglite ja eritingimuste

järgi, ei ole pooled sõnaselgelt kohtualluvuses kokku leppinud ja poolte tahe oli hoopis teine.

Kuna hageja vaidlustab sisuliselt vahekohtu kokkuleppe kehtivust, siis ei olnud maakohtul alust

jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

2-20-14309

7.1. Kostja vaidles kaebusele vastu. Hageja on hagiavalduses läbivalt olnud seisukohal, et

pooltevaheline võlasuhe kvalifitseerub müügilepinguliseks võlasuhteks ja määruskaebuses

esitatud vastupidised väited on alusetud ning otsitud. Müügileping ei ole näilik ega tühine,

vastav väide on selges vastuolus hageja enda poolt menetluses avaldatuga. Pooltevaheline

müügileping sisaldab kehtivat vahekohtu kokkulepet. Hageja ja kostja on pikaajalised

kakaoubade müügiga tegelevad ettevõtted, kus tehingute tegemine FCC reeglite alusel on

tavapärane praktika. Hageja hagi ese ei võimalda asuda seisukohale, et hageja on vaidlustanud

vahekohtu kokkuleppe kehtivust.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Maakohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel hagi õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus on vaidlustatud määruses pooltevahelisi

suhteid valesti tõlgendanud. Hageja on hagis tuginenud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud

võlaõigusseaduse § 208 lg 1 kohaselt müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale kakaoube

ning millest hageja kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu taganes. Hageja on läbivalt

tuginenud müügilepingu regulatsioonile ning nimetanud pooltevahelist suhet müügilepingust

tulenevaks võlasuhteks.

TsMS § 717 lg 1 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu

lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või

lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. TsMS § 717 lg 2 võimaldab vahekohtu kokkuleppe

sõlmida kas iseseisva kokkuleppena või ka lepingu osaks oleva eristatava tingimusena.

12.1. Käesoleval juhul on müügileping sõnastatud järgmiselt: This contract has been made

under conditions of the Market rule of the Federation of Cocoa Commerce and following

particular conditions which override all others (kostja esitatud tõlkes: „See leping on sõlmitud

Kakaokaubanduse Liidu turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi, mis on muude tingimuste

suhtes ülimuslikud“). Seega leppisid pooled lepingus selgesõnaliselt kokku, et lepingule

kohalduvad Kakaokaubanduse Liidu reeglid. Kakaoubade Lepingureeglite punktis 1.3 on

sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille osaks on Kakaoubade Lepingureeglid,

lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu

vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. Samuti on hageja ise 08.01.2021

menetlusdokumendis kinnitanud, et leping on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu (FCC)

turundusreeglite ja eritingimuste järgi. Vahekohtu kokkuleppe on lepingupooled sõlminud oma

majandus- ja kutsetegevuses ning hageja ei ole veenvalt esile toonud asjaolusid, mis võiks

viidata, justkui ei oleks vahekohtu kokkuleppe sõlmimine olnud hageja tahteks.

TsMS § 718 näeb ette olukorrad, kui vahekohtu kokkulepe ei kehti, aga ühtegi neist antud

juhul ei esine, samuti vastab kokkulepe TsMS § 719 lg-st 1 tulenevale vorminõudele.

Vahekohtu kokkulepe võib sisalduda lepingus, kus viidatakse lepingu osaks olevale

2-20-14309

dokumendile, mis sisaldab vahekohtu kokkulepet (vt nt A. Pohla. Vahekohtu kokkuleppe

tähtsus vahekohtumenetluses. – Juridica I/2014, lk-d 37, 43; aga ka M. Torga, TsMS komm III,

§ 719, p 3.2.c). Kuna üldtingimused olid lepingu osaks, siis on täidetud vahekohtu tingimuse

vorminõue (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2009 määrust tsiviilasjas nr 2-09-39216).

Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, peab kohus

jätma hagi TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe

kehtivust. Vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõue peab olema esitatud hagi esemes

ning tühisusele tuginemine hagi põhjendustes ei asenda nõude esitamist hagi esemes. Hageja ei

ole hagiavalduses osundanud pooltevahelisele vahekohtu kokkuleppele ega selle tühisusele. Ka

pärast kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole hageja taotlenud kehtiva

vahekohtukokkuleppe puudumise tuvastamist, vaid on üksnes avaldanud, et hageja ei ole

soovinud lahendada vaidlust vahekohtus ning on määruskaebuses asunud seisukohale, et

müügilepingu tühisusest tulenevalt on tühine ka vahekohtu kokkulepe.

Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et müügilepingust taganemise või selle väidetava

tühisusega (millele hageja tugines vastuolus seni kohtu ette toodud asjaoludega esmakordselt

alles määruskaebuses) muutus kehtetuks ka vahekohtu kokkulepe. Vahekohtu kokkulepe on

põhilepingust eraldiseisev kokkulepe, mille tühisusele tuginemiseks tuleb hagejal esile tuua

kokkulepet ja mitte ülejäänud lepingut ja selle tingimusi puudutavad asjaolud (vt nt Riigikohtu

15.04.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-34-04, p 20).

Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud

kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174

lg-s 4 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu

hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, kui kulude nimekirjade esitamise võimaluse kõigi

kohtuastmete kohta annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm