2-20-16447/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16447

Tsiviilasi

ERIAL KINNISVARA OÜ hagi Elektrilevi OÜ

vastu tuvastusnõudes

Tsiviilasja hind

29 952,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ERIAL KINNISVARA OÜ (registrikood

12880472), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Vitali Šipilov ja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

Kostja Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857),

lepinguline esindaja Gertu Pillenberg

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.04.2021, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta ERIAL KINNISVARA OÜ hagi Elektrilevi OÜ vastu tuvastusnõudes

rahuldamata.

2. Jätta ERIAL KINNISVARA OÜ 13.09.2021 vastuväide kohtu tegevusele

rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 alusel

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kohustada hagi

tagamiseks Elektrilevi OÜ-d jätkama kuni kohtumenetluse lõppemiseni ERIAL

KINNISVARA OÜ-le võrguteenuse osutamist aadressil xxxx asuvatel

kinnistutel (registriosad nr xxxx, xxxx, xxxx) hagiavalduse esitamise seisuga

samadel tingimustel, nagu Elektrilevi OÜ on seda teinud alates 01.07.2020 ja

mille alusel on esitatud 30.09.2020 arve nr 835909185682.

4. Kohtuotsuse p 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud ERIAL KINNISVARA OÜ kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

2(7)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. ERIAL KINNISVARA OÜ (hageja) esitas Elektrilevi OÜ (kostja) vastu nõude tuvastada,

et kostja ei tohi nõuda hagejalt liitumisega seotud kulutusi ega liitumistasu Elektrilevi OÜ

välja ehitatud ja Elektrilevi OÜ 30.10.2020 kirjas nr JV-EVK-1/5048 viidatud elektrivõrguga

liitumise eest aadressil xxxx asuvatel kinnistutel (registriosad nr xxxx, xxxx, xxxx). Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja.

2. Hageja omandas kolm kinnisasja, millel toimub arendustegevus. Müügilepingu kohaselt

olid kinnisasjad ühendatud ja liitunud elektrivõrguga ning liitumistasud olid makstud.

Kinnistutel asub elektrivõrk. Elektrivõrku opereeris OÜ Artesio. Hageja sõlmis 13.11.2019

OÜ-ga Artesio elektrivõrguga liitumise ja elektrienergia ostu-müügi vahenduslepingu.

Lepingu p 1.1 järgi tagas OÜ Artesio hagejale elektrienergiaga varustamise kinnistutel.

Lepingu punktis 1.4 kinnitas OÜ Artesio, et on vahendajana sõlminud lepingu Eesti Energia

AS-ga elektrienergia ostmiseks ja Elektrilevi OÜ-ga võrguteenuse osutamiseks. OÜ Artesio

võrguleping kostjaga lõppes 30.06.2020. OÜ Artesio pidi andma elektrivõrgu üle kostjale.

Pärast elektrivõrgu üleandmist nõudis kostja liitumistasu.

3. Hageja leiab, et ta ei pea liitumistasu maksma, sest ta on juba võrguga liitunud; kostjal

lasub võrguettevõtjana kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet; hagejalt liitumistasu

nõudmine oleks meelevaldne ja tooks kaasa tarbijate ebavõrdse kohtlemise; kostja käitumine

on vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja ei ole tarbinud elektrienergiat ebaseaduslikult.

4. Kui hageja kostja nõudmisi ei täida, ähvardab kostja lõpetada kinnistute varustamise

elektriga. Kinnistute varustamise lõpetamisel elektrienergiaga kaasneks hagejale

ehitustegevuse peatumine, mis tingiks olulise kahju tekkimise hagejale. Samas on kostja

sama piirkonna teistel tarbijatel võimaldanud tasuta liitumise uue võrguga. Kostja rikub

sellega oma kohustusi võrguettevõtjana ja kohtleb hagejat ebavõrdselt.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et vajadus jätkata hageja kinnisasjade

elektriga varustamisest oli kostjale teada juba 2018. aastal. Kostja on ise tunnistanud, et temal

oli võrguleping Artesio OÜ-ga kinnisasjade elektriga varustamiseks. Kostja varustab

kinnisasju elektriga ka praegu. Hageja ei ole tarbinud elektrienergiat ebaseaduslikult, kuna

hageja on tarbimise eest regulaarselt kostjale tasunud. ELTS § 64 lg 1¹ mõttes ei saa omada

tähtsust asjaolu, et 13.11.2019 leping esitati kostjale väidetavalt ebamõistlikult hilja ning see

erines piirkonna teiste elanikega sõlmitud lepingutest vormistuse poolest. Isegi kui saaks

väita, et 13.11.2019 leping võis lõppeda 30.06.2020, mil Artesio OÜ andis võrgu üle kostjale,

siis alates sellest ajast varustas hagejat kostja ehk hageja oli ELTS § 64 lg 1¹ mõttes endiselt

võrguga liitunud. Kostja ei ole tõendanud hageja võrdset kohtlemist teiste tarbijatega. Hageja

on selgelt esile toonud, et vaidlusaluse liitumise läbilaskevõime on 16 A boksi kohta.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole kohustust võimaldada hagejale tasuta

elektrivõrguga liitumist. Kostja leiab, et tal puudub kehtiv elektrivõrguga liitumise leping

hagejaga ja hageja ning Artesio OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevad võimalikud

3(7)

kohustused ei kehti kostjale. Hagejal tuleb elektrivõrguga liitumiseks esitada liitumisavaldus

ja tasuda liitumistasu.

7. Kostjal oli Artesio OÜ-ga ühes tarbimiskohas sõlmitud võrguleping, mille alusel oli kostjal

üksnes kohustus tagada Artesio OÜ-le võrguühenduse olemasolu lepingus kokkulepitud

tingimustel. Erinevad lepingud, mis Artesio OÜ oma klientidega nii müügitehingute kui ka

võrguühenduse võimaldamiseks sõlmis, ei ole kostjale siduvad. Kostja ei vastuta võrgu eest,

mille Artesio OÜ ebaseaduslikult kostja teeninduspiirkonnas rajas. Kostja teavitas hagejat

juba 07.01.2020 ja 10.01.2020, et kostja tagab ilma eraldiseisvat liitumisprotsessi läbimata

võrguühenduse tarbijatele, kelle kohta Artesio OÜ on kostjale 2019. aastal esitanud

elektrienergiaga varustamise lepingu ja isikud, kes soovivad elektrivarustust saada, peavad

esitama liitumistaotluse. Selline leping hagejaga puudub.

8. Õigus saada elektriühendus elektrituruseaduse (ELTS § 64 lg 1¹) alusel ilma

liitumisprotsessi läbimata ja täiendavat tasu maksmata oli 13 Xxxx tarbijal, kelle hulka hageja

ei kuulunud. Hageja ei tasunud erinevalt teistest elanikest otse Eesti Energia AS-le Artesio

OÜ võrguühenduse väljalülitamise vältimiseks arveid ega pöördunud võrgulepingu

sõlmimiseks aegsasti kostja poole.

9. 13.11.2019 dateeritud lepingu näol ei ole tegemist võrgulepinguga, vaid see on

Elektrivõrguga liitumise ja elektrienergia ostu-müügilepingu vahendusleping. Kostja ja

Artesio OÜ vahel sõlmitud võrguleping puudutas üksnes Artesio OÜ võrguühendust kostja

võrguga, kuid kostja ei olnud Artesio OÜ-ga vahenduslepingut sõlminud. Seega ei saanud

Artesio OÜ hagejale kostja poolt osutatavat teenust vahendada. Artesio OÜ oli võrgu valdaja,

kuid mitte omanik. Kostja ei ole ei lepingut ja/või võrku Artesio OÜ-lt ega hagejalt üle

võtnud, vaid sõlmis kõigi tarbijatega uued võrgulepingud.

10. Kostja on kõiki tarbijaid võrdselt kohelnud. Kõik Xxxx elanikud, kellel oli Artesio OÜ-

ga sõlmitud leping, tõendatud tarbimine (arved, esitatud arvestinäidud) ja kes pöördusid

õigeaegselt kostja poole, said võrguteenuse tarbimist jätkata senistel tarbimistingimustel.

Vaatamata sellele, et hageja ja Artesio OÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei kuulunud

liitumistasud maksmisele, ei kandu selline lubadus kostjale üle. Konkurentsiamet ei ole antud

asjas rikkumisi välja toonud ega järelevalvemenetlust alustatud. Kostja täitis oma seadusest

tulenevalt kohustust, tagades elektrivarustuskindluse heausksetele väiketarbijatele, kellele

Artesio OÜ oli varasemalt ELTS-ga mitte kooskõlas olevalt asunud võrguteenust osutama.

Kostjal puudub mistahes õiguslik alus või kohustus tagada hagejale võrguühendused tasuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

12. Kohus lahendab esmalt menetlusliku taotluse, so hageja 13.09.2021 vastuväite kohtu

tegevusele. Hageja on seisukohal, et tunnistaja üle kuulamata jätmine on vastuolus poolte

võrdsuse põhimõttega, kuna kohus on jätnud hageja ilma võimalusest esitada hageja palgatud

elektrispetsialisti ütlused, pannes seega menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Tunnistaja

ütlused oleksid täiendavaks tõendiks selle kohta, et hageja ei tarbinud elektrit ebaseaduslikult.

Samuti on vaidlus tarbimise olemasolu üle. Kostja hinnangul on kohtu 23.08.2021 määrus

põhjendatud ning tunnistaja ülekuulamiseks puudus alus.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite

menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et vastuväide rahuldamisele ei kuulu.

Kohus jääb enda 23.08.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde, et ELTS § 64 lg 11 järgi

ei ole võrguteenuse osutamise ülevõtmise eelduseks varasem faktiline elektritarbimine, vaid

liitumislepingu olemasolu. Seetõttu ei ole nõude ELTS § 64 lg 11 alusel lahendamiseks

4(7)

oluline, kas ja missuguses mahus hageja elektrit tarbis. Kinnisasja läbilaskevõime ei ole

vaidlusalune asjaolu ning selles osas pole tunnistaja ülekuulamine põhjendatud.

14. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tuvastada, et kostja ei tohi nõuda hagejalt

liitumisega seotud kulutusi ega liitumistasu elektrivõrguga liitumise eest. Hageja tugineb

hagiavalduses asjaoludele, et ta ei pea liitumistasu maksma, sest ta on juba võrguga liitunud;

kostjal lasub võrguettevõtjana kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet; kostja

käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja ei ole tarbinud elektrienergiat

ebaseaduslikult. Kostja on seisukohal, et tal puudub kehtiv elektrivõrguga liitumise leping

hagejaga ja hageja ning Artesio OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevad võimalikud

kohustused ei kehti kostjale. Hagejal tuleb elektrivõrguga liitumiseks esitada liitumisavaldus

ja tasuda liitumistasu.

15. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on

sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Olukorras, kus vaieldakse selle

üle, kas hagejal tuleb elektrivõrguga liituda, on hagejal õiguslik huvi tuvastada, kas tohib

hagejalt nõuda liitumisega seotud kulutusi ja liitumistasu elektrivõrguga liitumise eest

aadressil xxxx asuvatel kinnisasjadel või mitte. Seega on hagejal õigus esitada tuvastushagi.

16. Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks

tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga

võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja

tegevusloa tingimuste täitmise eest (ELTS § 64 lg 1). Võrguettevõtja, kelle

teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija

asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel,

arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet (ELTS § 64 lg 1¹).

Seega on kostjal kohustus jätkata hagejale võrguteenuse osutamist hageja ja varasema võrgu

omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel juhul, 1) kui hagejal oli liitumisleping võrgu

omanikuga ning 2) varasema omanikuga sõlmitud tingimustel teenuse osutamise jätkamine

on võimalik võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõimet arvesse võttes.

17. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja omandas

06.09.2019 müügilepingu alusel Hoiu-Laenuühistult Erial kinnisasjad aadressil xxxx

(edaspidi kinnisasjad) (I kd, tl 6-15). Hoiu-Laenuühistu Erial ostis nimetatud kinnisasjad

16.10.2018 müügilepingu alusel UÜ-lt Lehise Kinnisvara (I kd, tl 19-24). 16.10.2018

müügilepingu p 2.1.5 järgi olid kinnisasjad ühendatud ja liitunud elektrivõrguga ning

liitumistasud olid tasutud (I kd, tl 21). 06.09.2019 lepingu p 2.1.4 kohaselt on lepingu esemel

olemas valmidus liitumiseks elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning

gaasivarustuse ja sidekanalisatsiooniga (liitumispunktid asuvad kinnistute piiril, tasutud on

ka liitumistasud, v.a liitumine sidekanalisatsiooniga) (I kd, tl 8 pöördel). 14.10.2019 teostati

xxxx kinnisasjadel elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit (I kd, tl 27-35). Samuti

viidi nimetatud kinnisasjadel 14.10.2019 läbi vajalikud mõõtmised (I kd, tl 36-41). Hageja

sõlmis 13.11.2019 OÜ-ga Artesio elektrivõrguga liitumise ja elektrienergia ostu-

müügilepingu vahenduslepingu (I kd, tl 42-43). Lepingu p 1.1 järgi tagas OÜ Artesio hagejale

elektrienergiaga varustamise OÜ Artesio omandis olevast alajaamast hagejale kuuluvatele

kinnisasjadele asukohaga xxxx (I kd, tl 42). OÜ Artesio kinnitas 13.11.2019 lepingu p-is 1.4,

et ta on vahendajana sõlminud lepingu Eesti Energia AS-iga elektrienergia ostmiseks ja

kostjaga võrguteenuse osutamiseks (I kd, tl 42). 13.11.2019 lepingu p 5.2 kohaselt on hageja

teadlik, et vahendaja ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks

tegevusluba omav võrguettevõtja ning ta annab elektrivõrgu esimesel võimalusel üle

tegevusloaga võrguettevõtja omandisse, kes hakkab hagejale edaspidi võrgu- ja

elektrienergia müügiteenust osutama (I kd, tl 42-43). OÜ Artesio on esitanud hagejale

tasumiseks arveid (I kd, tl 44-52 pöördel). OÜ Artesio võrguleping kostjaga lõppes

5(7)

30.06.2020. 14.09.2020 vormistasid hageja ja kostja olukorra fikseerimise aktid (I kd, tl 53-

54).

18. Kohus leiab, et kinnisasjadel asuv olemasolev võrk vastab ELTS § 64 lõikes 1 toodud

tunnustele, kuna võrgu omanik ei ole võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba

omav võrguettevõtja. Liitumine on kantud ehitusregistrisse (I kd, tl 25). Xxxx kinnistul asub

alajaam, mille majandamiseks on OÜ Artesio kasuks kinnistusraamatusse kantud isiklik

kasutusõigus (I kd, tl 14-18 pöördel). OÜ Artesio on kinnitanud, et tema ei ole võrguteenuse

osutamiseks tegevusluba omav ettevõtja (I kd, tl 43-43 pöördel, lepingu p 5.2).

Konkurentsiameti seisukohtadest nähtuvalt on Artesio OÜ võrgu omanik, kes annab võrgu

üle kostjale (II kd, tl 25-25 pöördel). Seega vastab olemasolev võrk ELTS § 64 lg tunnustele.

19. Kohus analüüsib, kas hagejal oli varasema võrgu omanikuga võrguga liitumisleping.

ELTS § 83 lg 1 kohaselt on liitumisleping võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja

tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitav leping ja võrguleping on muude

võrguteenuste osutamiseks sõlmitav leping. Võrguühenduse ehitamine ehk liitumine on

vajalik tarbimiskoha ühendamiseks elektrivõrguga. Hageja tarbis elektrienergiat alates

15.10.2019. Alates 30.06.2020 osutab võrguteenust hageja kinnisasjadel kostja. ELTS § 64

lg 1¹ järgi on võrguteenuse osutamise ülevõtmise eelduseks liitumislepingu olemasolu.

Hageja sõlmis 13.11.2019 OÜ-ga Artesio elektrivõrguga liitumise ja elektrienergia ostu-

müügilepingu vahenduslepingu (I kd, tl 42-43). Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist ei

ole võrgulepinguga ning lepingu eesmärgiks oli Artesio OÜ poolt vahendajana tagada

hagejale elektrienergiaga varustamine Artesio OÜ omandis olevast alajaamast. Kohus

nõustub kostjaga, et 13.11.2019 leping ei ole võrguleping, vaid on elektrivõrguga liitumise

ja elektrienergia ostu-müügilepingu vahendusleping. Kohus märgib, et ELTS § 64 lg 1¹ järgi

on võrguteenuse osutamise ülevõtmise eelduseks liitumislepingu olemasolu, mitte

võrguleping.

20. Hageja väite kohaselt on hagejale kuuluvad kinnisasjad liitunud varem kinnisasjal võrgu

omanikuks olnud Artesio OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel. Samuti kinnitas hageja esindaja

29.04.2021 toimunud kohtuistungil, et hageja ise elektrivõrguga liitunud ei ole. Liitumine

oli olemas, kui hageja omandas kinnisasjad (II kd, tl 34). Selle üle pooled ka ei vaidle.

13.09.2021 kohtule esitatud lõppseisukohtades väidab aga hageja, et 13.11.2019 lepingu

alusel liitus hageja olemasoleva võrguga, kuna OÜ Artesio kohustus lepingu p 1.2 alusel

tagama hagejale liitumise ja tarbimisvõimaluse. Ka lepingu pealkirjast nähtuvalt on tegemist

elektrivõrguga liitumise lepinguga. Täiendavalt olid kinnistud võrguga liidetud juba varem,

nagu nähtub UÜ Lehise Kinnisvara kinnitusest 16.10.2018 müügilepingu punktis 2.1.5 (II

kd, tl 71-75). Elektritoide anti uuesti oktoobris 2019, kui kinnisasjadel algas ehitustegevus (I

kd, tl 26). Konkurentsiameti kirjast nähtuvalt on OÜ Artesio kinnitanud, et elektrivarustus

on 25.10.2019 Laiamäel tagatud, kõik liitumispunktid on välja ehitatud ja vajalikud joonised

ka kostjale edastatud (II kd, tl 25). 13.11.2019 lepingu p 1.1 järgi tagas OÜ Artesio hagejale

elektrienergiaga varustamise OÜ Artesio omandis olevast alajaamast hagejale kuuluvatele

kinnisasjadele asukohaga xxxx (I kd, tl 42). OÜ Artesio kinnitas 13.11.2019 lepingu p-is 1.4,

et ta on vahendajana sõlminud lepingu Eesti Energia AS-iga elektrienergia ostmiseks ja

kostjaga võrguteenuse osutamiseks (I kd, tl 42). 13.11.2019 lepingu p 5.2 kohaselt on hageja

teadlik, et vahendaja ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks

tegevusluba omav võrguettevõtja ning ta annab elektrivõrgu esimesel võimalusel üle

tegevusloaga võrguettevõtja omandisse, kes hakkab hagejale edaspidi võrgu- ja

elektrienergia müügiteenust osutama (I kd, tl 42-43).

21. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on võrguga varem liitunud tarbija

ELTS § 64 lg 1¹ mõttes.

6(7)

22. Kohus tuvastab, kas on täidetud teine ELTS § 64 lg 1¹ sätestatud eeldus, so kohustus

jätkata hagejale võrguteenuse osutamist hageja ja varasema võrgu omaniku vahel sõlmitud

lepingu alusel juhul, kui varasema omanikuga sõlmitud tingimustel teenuse osutamise

jätkamine on võimalik võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõimet arvesse võttes.

23. ELTS § 64 lg 11 järgi ei ole võrguteenuse osutamise ülevõtmise eelduseks varasem

faktiline elektritarbimine, vaid liitumislepingu olemasolu. Seetõttu ei ole nõude ELTS § 64

lg 11 alusel lahendamiseks oluline, kas ja missuguses mahus hageja elektrit tarbis. Kohus ei

nõustu kostja seisukohaga, et võrguteenuse osutamise ülevõtmise üheks eelduseks on

varasem faktiline elektritarbimine. Nimetatud eeldus ei tulene ELTS §-st 64 lg 11. Olemas

peab olema liitumisleping ning arvestada tuleb kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja

läbilaskevõimet.

24. 13.11.2019 lepingu punkti 1.2 kohaselt pidi Artesio OÜ lepinguga tagama igale kinnistule

liitumise ja tarbimisvõimaluse võimsusega: peakaitsme suurus 3x16 amprit. Kostja hinnangul

läbilaskevõime 3x16 A ka üheridaelamuboksi kohta ei pruugi olla küllaldane, pidades silmas

elamispinna suurust ja tänapäevaste elektritarvitite võimsust. Artesio OÜ ja kostja vahel

22.03.2006 sõlmitud võrgulepingu nr 140506002/1 ja selle lisaks olnud võrguühenduse

fikseerimise kokkuleppe nr 274521001 VK/1 (16.04.21 lisa 1) kohaselt oli võrguühenduse

läbilaskevõime 150 kW, millest suuremat võimsust ei olnud lubatud Artesio valduses olevas

võrgus tarbida (II kd, tl 12-12 pöördel). Artesiole kuulunud alajaama on paigaldatud trafo

(alajaam) nimivõimsusega 160 kW. Sellise trafo nimivool on 232A. Kostja on 16.04.2021

menetlusdokumendis selgitanud, et arvestades seniste tarbimiskohtade koormuste teatavat

eriaegsust, sai trafo (alajaama) võimsust pidada olemasolevate ühenduste tagamiseks veel

piisavaks, kuid mõeldamatuks täiendavate võimsuste ühendamise tarbeks (s.o ridaelamute

jaoks). Artesio OÜ poolt ehitatud kaablivõrgu lubatav koormusvool torusse paigaldatuna on

180A. Kõnealuste võimsuste võrku ühendamine oleks lisaks alajaamale toonud kaasa

ülekoormuse kaablite teatud lõikudes. Kokku oleks pidanud Artesio valduses olnud võrk

tagama tarbijatele võrguühenduse läbilaskevõime summas 488 A (325 kW), mis ületab

Artesio OÜ ja kostja vahel 22.03.2006 sõlmitud võrgulepingus fikseeritud läbilaksevõimet

(150 kW) (II kd, tl 7-9). Kostja esindaja tõi 29.04.2021 toimunud istungil esile, et

läbilaskevõime on kokku lepitud 150 kW, mis vastab 264A ja selles ulatuses sõlmis Artesio

OÜ erinevaid lepinguid. Minimaalselt on vaja ühe ridaelamu kohta 16A (II kd, tl 34 pöördel).

Seega ei oleks hagejale teenuse osutamise jätkamine võimalik võrgu läbilaskevõimet arvesse

võttes.

25. Kostja poolt kohtule esitatud 2018 võrgu ülevaatusega on tõendatud, et Artesio valduses

olnud 10kV õhuliin ja alajaam olid amortiseerunud Nimetatud hinnangust nähtub, et 10kV

ÕL haruliin ja Harju TREV KTPN tüüpi alajaama ei ole otstarbekas säilitada, kuna

omandatava 10kV haruliini mastid on mädanenud, alajaam amortiseerunud ning

omandatavate 0,4kV kaabelliinide vahetus läheduses on juba kaks kostjale kuuluvat

komplektalajaama, milledest AJ 5003 on ka alakoormatud. Seega on otstarbekas omandatava

0,4kV kaabelliinid viia üle nimetatud alajaama toitele (II kd, tl 29-30). Samuti selgitas kostja

nõustaja 29.04.2021 toimunud istungil, et Artesio OÜ omandas kinnisasjad 2044. aastal ja

seal oli ajalooliselt nõukogudeaegne alajaam ja keskpingeliin, mis oli amortiseerunud.

Artesio OÜ rajas 2015. aastal võrku juurde (II kd, tl 35). Hageja taotleb 12 x 16 = 192 A

ulatuses täiendava võimsuse ühendamist kõnealuse võrguosaga liitumistasu rakendamata.

Kostja on selgitanud, et see tähendaks juba trafo (alajaama) kuni 1,8 kordset ülekoormust,

mis on võrguteenuse kvaliteedi ja varustuskindluse suhtes lubamatu ja ohtu võib sattuda teiste

tarbijate varustuskindlus. Kostja selgitas ka istungil, et nad tegid täiesti uue võrgu, nad võtsid

ainult Viimsi vallalt väikese lõigu üle. Artesio OÜ-le kuuluvat võrku kostja üle ei võtnud,

kuna see oli amortiseerunud (II kd, tl 37). Eeltoodust tulenevalt ei ole teenuse osutamise

jätkamine võimalik võrgu tehnoseisundit arvesse võttes.

7(7)

26. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejale teenuse osutamise jätkamine ei

ole võimalik võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet arvesse võttes. Hageja ja Artesio OÜ

vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei kuulunud liitumistasud maksmisele. Siiski ei kandu

selline lubadus kostjale üle. Antud juhul ei oleks enam tegemist tarbijale võrguteenuse

osutamise jätkamisega senistel tingimustel (s.o pelgalt võrguettevõtja vahetumisega), vaid

sisuliselt tarbimistingimuste muutmisega, mille eest on võrguettevõtjal seadusest tulenev

õigus nõuda tarbijalt eraldi tasu (ELTS § 71 lg 1 p 2).

27. Kostja on järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on selgitanud, et kõik teised ei

saanud ühendust. Xxxx pidid uuesti liituma (II kd, tl 34 pöördel). Kostja käitumine ei ole ka

vastuolus hea usu põhimõttega.

28. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja puhul ELTS § 64 lg-st 1¹ tulenevad eeldused

täidetud. Seega peab hageja alustama liitumisprotsessiga kostjaga, kuna vastavalt ELTS § 83

lg-le 1 sõlmitakse liitumisleping võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste

muutmiseks. Samuti on võrguteenuste kasutamiseks vajalik hiljem sõlmida võrguleping.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

30. Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui

hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4). Tulenevalt

asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 24.11.2020 määrusega

seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse

resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused

lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise

tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt RKTKo nr 3- 2-1-164-

09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva

kohtuotsuse jõustumisega.

MENETLUSKULUD

31. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

32. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik