2-19-17530/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17530

Tsiviilasi

A.A.i ja T.T. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

Rävala Laenud OÜ ja XX OÜ vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A.i ja T.T. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (hagejad):

I. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja K.P.

(isikukood XXXXXXXXXXX)

II. T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX), hageja I

seaduslik esindaja

Hagejate lepinguline esindaja Artur Maljukov

Vastustajad (kostjad):

I. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

II. Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269),

esindaja Kadri Uus

III. XX OÜ (registrikood XXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Anneli Aab

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta A.A.i ja T.T. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud T.T. kanda.

4. Mõista T.T.lt XX OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1080 eurot.

5. Kanda hüvitis kohtuotsuse jõustumisel XX OÜ-le T.T. tasutud menetluskulude tagatise

arvelt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja T.T. (hageja II) esitasid 8. novembril 2019 Tartu Maakohtule Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I), Rävala Laenud OÜ (kostja II; sissenõudja) ja XX OÜ

(kostja III; ostja) vastu hagi, milles palusid tunnistada täitemenetluse nr XXXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXXX raames 18. oktoobril 2019 toimunud enampakkumine kehtetuks või

alternatiivselt tuvastada, et kinnistu asukohaga XXXXXX (registriosa XXXXXX) käsutamine,

sh kostja II kasuks kinnistu 21. mail 2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluse nr

XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX raames kinnistu müük, on tühine, mh hageja I

täisealiseks saamisel ning kohustada kostjat III, mh järelpärimise tingimuste saabumisel, andma

nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX teisest

jaost omanikuna kostja III kustutamiseks ja kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX teise

jakku ½ mõttelise osa omanikuna hageja I või hageja II sissekandmiseks. Kui eelnevaid nõudeid

ei ole võimalik rahuldada, siis palusid hagejad määrata kuni hageja I täisealiseks saamiseni

kinnistu asukohaga XXXXXX hooldajaks hageja I seadusliku esindaja K.P.i.

Hagejad täiendasid 18. detsembril 2020 oma nõudeid paludes kohustada kostjat III andma

nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX

teisest jaost omanikuna kostja III kustutamiseks ja ½ mõttelise osa omanikuna hageja II

sissekandmiseks.

Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020. a määrusega (jõustus 9. detsembril 2020) tühisuse

tuvastamise nõude läbi vaatamata (II kd, tlk 106-110). Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021. a

määrusega eraldas kohus pärandvara hooldaja määramise nõude eraldi menetlusse (II kd, tlk

168-169).

Hagiavalduse kohaselt suri E.T. (pärandaja) 8. märtsil 2013. Pärandaja tegi oma surma puhuks

testamendi, millega määras eelpärijateks tütre B.B. ja poja hageja II, mõlemad ½ mõttelise osa

suuruses. B.B. järelpärijaks nimetas tema poja C.C. ja hageja II järelpärijaks tema tütre hageja

I, selliselt, et neile mõlemale peab üle minema nende täisealiseks saamisel ½ mõttelist osa

kinnistust asukohaga XXXXXX. E.T.i pärimismenetluses on 2. aprillil 2014 koostatud ja

tõestatud pärimistunnistus (I kd, tlk 17-18). Pärimistunnistuse alusel on 29. aprillil 2014

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX (I kd, tlk 19-20) kolmandasse jakku kantud

eelmärge. Alates 6. novembrist 2025 on hagejal I õigus nõuda nimetatud mõttelise osa omandi

eelpärijalt temale üleandmist.

Sissenõudja ja hageja II sõlmisid 21. mail 2014 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX

(laenuleping), mille kohaselt andis sissenõudja hagejale II laenu 10 000 eurot. Samal päeval

sõlmiti õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe kinnistusraamatu kande järjekoha

muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping (edaspidi hüpoteegi seadmise leping), mille kohaselt

kantakse kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX neljandasse jakku B.B. ja hageja II

kaasomandiosadele hüpoteek sissenõudja kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse

omanike kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks

vastavalt täitemenetluse seadustikule. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga

tagatud kõik nõuded hageja II vastu, mis tulenevad 21. mail 2014 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXX ning selle lepingu võimalikest muudatustest ja

lisadest, millega ei suurendata laenusummat.

Hageja II ja B.B. suhtes on sissenõudja avalduse ja 21. mail 2014. a notariaalselt tõestatud

hüpoteegi seadmise lepingu alusel algatatud täitemenetlused nr XXXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXXX võla 16 021 euro 32 sendi ja lisanduva viivise sissenõudmiseks.

Vara enampakkumise akti (koostatud 18. oktoobril 2019; I kd, tlk 21-23) kohaselt müüdi

täitemenetluses toimunud enampakkumise raames kinnistu asukohaga XXXXXX hinnaga

13 000 eurot kostjale III.

Hagejad leidsid, et kuigi pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 1 kohaselt on eelpärijal käsutusõigus,

siis lähtuvalt PärS § 48 lg 1 sõnastuse teisest poolest „… kui käesolevast seaduses ei tulene

teisiti“ ja PärS § 48 lg-st 2 ei hõlma eelpärija käsutusõigus kinnisasju. See tähendab, et eelpärijal

on keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. PärS §-s 48 on

selgesõnaliselt sätestatud, et sellest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Hagejad

olid seisukohal, et PärS § 48 lg 2 kohaselt on käsutustehing tühine, kui see piirab järelpärija

õigusi.

Kuna hüpoteegi seadmise leping on tühine, siis puudub täitedokument, mille alusel saaks

alustada täitemenetluse. Hagejad leidsid, et vara müümine enampakkumisel, kui vara on

arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, on käsitletav enampakkumise olulise tingimuse

rikkumisena (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 p 1).

Hagejate hinnangul on üheks võimalikuks aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja

seega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hea usu põhimõtte rikkumine. Lisaks olid

hagejad seisukohal, et kinnistu enampakkumisel müümine on vastuolus heade kommetega

olukorras, kus kõik osalised teadsid, et järelpärija on alaealine, eelpärija on tema vanem, kes

peab kaitsma nii järelpärija kui ka oma lapse huve ja kelle vastava kohustuse rikkumine on

toonud kaasa vastava (järelpärijale kuuluva) vara suhtes (alusetu) täitemenetluse alustamise.

2. Kohtutäitur vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Käesoleval

juhul esitati kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument koos sissenõudja

tahteavaldusega

pöörata

täitedokumendist

tulenev

nõue

sundtäitmisele.

Esitatud

dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse

algatama.

Kohtutäituri

läbiviidud

enampakkumise

tulemusena

tehtud

käsutus

(omandiõiguse

ülekandmine) võib muutuda järelpärimise tähtpäeva (6. november 2025) saabumisel tühiseks

(PärS § 48 lg 3). Kuid viimasest ei tulene, et nimetatud käsutus oleks tühine veel enne selle

tähtpäeva saabumist.

3. Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu.

4. Kostja III vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Tõendatud ei ole

arestimise tühisus PärS § 48 lg 2 ja TMS § 55 p 1 koosmõjus. Järelpärimise kuupäev saabub

alles 6. novembril 2025.

Kui hagejad leidsid, et käesoleval juhul esinesid enampakkumise läbiviimist välistavad

asjaolud, oleksid nad pidanud esitama TMS § 222 järgse hagi sissenõudja vastu. Hagejate

väited, et hüpoteegipidaja poolt täitemenetluse alustamine on vastuolus hea usu põhimõttega,

kuna järelpärija ei vastuta eelpärija kohustuste eest, on asjakohatud.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole ka TMS § 66 lg 1 p 12 koosmõjus TMS

§-ga 55.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 19. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja II kanda. Maakohus määras kostja III menetluskulude suuruseks 3793 eurot ja mõistis

menetluskulud ning menetluskuludelt tasutava viivise välja hagejalt II.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejate 18. detsembril 2020 esitatud tahteavalduste

asendamise nõuded esitatud hilinenult, s.o pärast eelmenetluse lõppu ning kohus jättis need

tähelepanuta.

Maakohtu hinnangul ei ole PäS § 48 lg 1 kohaselt piiratud eelpärija käsutusõigus. Hageja on

viidanud, et piirang tuleneb sama paragrahvi lg-st 2. Kohus selgitas, et kõnealune piirang

muudab eelpärija poolt tehtud käsutustehingu tühiseks järelpärimise tähtpäeva saabumisel.

Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole järelpärimise tähtaeg saabunud ei näe kohus hagejate

põhjendustel alust täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi tühisuse tuvastamiseks.

Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kohtutäituril oli seadusest tulenev õigus kinnisasi

enampakkumisel müüa, ei ole täitur oma tegevuses rikkunud hea usu põhimõtet. Täitur ei oleks

saanud jätta täitemenetlust läbi viimata. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtet

sisustades osutas Riigikohus, et selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a määrus nr 3-2-1-119-02, p

8). Käesoleval juhul oli kohtutäiturile esitatud TMS § 2 lg 1 p-s 19 ettenähtud täitedokument

koos sissenõudja tahteavaldusega pöörata täitedokumendist tulenev nõue sundtäitmisele.

Esitatud dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama.

Heade kommete mõiste sisustamisel tuleb arvestada väga laia ulatusega eripalgeliste moraalsete

väärtustega. Üldlevinuks võib pidada Saksa õiguskirjandusest pärit heade kommetega vastuolu

määratlust, mille kohaselt heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on tegemist

käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Kuivõrd

kohtutäitur viis täitemenetlust läbi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ning pooled ei ole

esile toonud muid rikkumisi enampakkumise läbiviimisel, ei ole kohtutäituri tegevus ka heade

kommete vastane.

Kohus selgitas, et eelpärija on omavahelises suhtes järelpärijaga piiratud heaperemeheliku

valitsemiskohustusega (PärS § 52 lg 1). See tähendab, et kui vara valitsemine ei ole kooskõlas

heaperemeheliku valitsemise põhimõtetega on eelpärija kohustatud järelpärimise sündmuse

saabudes hüvitama järelpärijale heaperemeheliku valitsemiskohustuse rikkumisega tekitatud

kahju (PärS § 52). Seega on kohtu hinnangul, järelpärimise tähtpäeva saabudes, hagejal I

võimalik esitada päritava vara väärtuse võimaliku vähenemisel korral hagi hageja II vastu kahju

hüvitamiseks.

Hagejad ei ole tõendanud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise

eelduste olemasolu.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel hageja II kanda.

Kostja III palus määrata menetluskulude suuruseks 3793 eurot (õigusabikulud 21 tundi ja

2 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ning teostatud päringutest.

Kohus leidis, et kostja III menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning mõistis need hagejalt

II välja. Käesoleva tsiviilasja menetlus on kestnud alates 11. novembrist 2019. Seejuures on

tsiviilasi määruskaebuste menetluste raames käinud neljal korral ringkonnakohtus. Hagejad on

märkinud enda õigusabikulude suuruseks 11 880 eurot (90 tunni ulatuses). Hagejad ei ole

kostjate III menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud.

Tartu Maakohus täiendas 5. märtsi 2021. a otsusega 19. veebruari 2021. a otsuse resolutsiooni

järgmiselt: „Tühistada Tartu Maakohtu 13. veebruari 2020. a määrusega seatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus arestis ½ mõttelise osa XX OÜ-le kuuluvast kinnisasjast asukohaga

XXXXXX linn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

numbriga XXXXXX ning selle alusel kanda käsutuskeelu nähtavaks tegev keelumärge

kinnistusraamatusse T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks.„

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.

Hagejad paluvad menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagejad ei nõustu maakohtuga, et tahteavalduste asendamise nõuded on esitatud hilinenult.

Kuigi PärS § 48 lg 1 kohaselt on eelpärijal käsutusõigus, siis lähtuvalt nii PärS § 48 lg 1

sõnastuse teisest poolest „…kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti“ ja PärS § 48 lg-st 2 ei

hõlma eelpärija käsutusõigus kinnisasju. See tähendab, et eelpärijal on keelatud käsutada

järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. Lähtuvalt PärS § 48 lg-st 3 on seega ka

kohtutäituril eelpärija täitemenetluse raames keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele

kuuluvaid kinnisasju. PärS §-s 48 on selgesõnaliselt sätestatud, et sellest tuleneva keeluga

(järelpärandi käsutamisega) vastuolus olev tehing on tühine. Vaidlust ei saa olla selles, et PärS

§ 48 keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus.

Kuna 21. mai 2014. a hüpoteegi seadmise leping ja selle alusel sissenõudja kasuks sisse kantud

hüpoteek on tühine, siis puudub ka täitedokument, mille alusel saaks alustada täitemenetlust.

Hagejad leiavad, et vara müümine enampakkumisel, kui vara on arestitud ilma kehtiva

täitedokumendita, on käsitletav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena ja ainuüksi

seetõttu tuleb tunnistada enampakkumine kehtetuks. Hüpoteegi seadmise leping on PärS § 48

lg 2 ja lg 3 kohaselt sisuliselt tühine. Täitemenetluse raames ei ole lubatud täita tühist

täitedokumenti.

Hageja hinnangul tuleb järelpärija õiguste kaitsmise ja selle ulatuse hindamisel võtta aluseks

vastav Saksamaa praktika. Saksamaa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung

ehk ZPO) § 773 esimese lause kohaselt ei saa pärandvara hulka kuuluvat eset sundtäitmise

käigus müüa ega selle omandit ega valdust üle anda, kui vastav käsutustehing oleks

järelpärimise tingimuste saabumisel BGB § 2115 alusel tühine. Tuleb arvestada asjaoluga, et

eelpärija käsutusõigus on praktiliselt olematu ja tal on pärandi suhtes üksnes hooldaja õigused.

Järelpärija puhul on mh tegemist lapsega ja eelpärija on tema seaduslik esindaja (vanem). Seega

kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka piirangud, mis on seotud eestkostjale ja lapse

vanema poolt tehingute tegemisega lapse kinnisvaraga. Ülaltoodud tõlgendust toetab ka

perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid,

mille tegemiseks ta vajab kohtu nõusolekut.

Hagejad leiavad, et kostjate tegevus seoses kinnistu aadressil XXXXXX enampakkumisel

müümisega olukorras, kus nad teadsid, et eelpärijal ja kohtutäituril puudub käsutusõigus,

täitemenetluse raames tehtud tehing on tühine ja et kinnistut ei saa müüa eelpärija isiklikke

võlgade katteks, on käsitletav hea usu põhimõtte ja/või heade kommetega vastuolus oleva

tegevusena (tehinguna), mis toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Kuna Riigikohus on asunud seisukohale, et ka täitemenetluses kohaldub tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 138 ja tuleb arvestada hea usu põhimõttega, siis on asjakohatu maakohtu

seisukoht, et täitur ei oleks saanud jätta täitemenetlust läbi viimata. Olukorras, kus ostja ostab

enampakkumisel vara, mis on koormatud järelpärija õigusega, siis saab PärS § 48, TsÜS § 106

ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 2 alusel asuda seisukohale, et ka ostja saab vara omanikuks

juhul, kui selgub, et järelpärimise tingimused ei saabu.

Kuna kinnistut aadressil XXXXXX ei tohi TMS § 66 lg 1 p 12 alusel arestida ega

täitemenetluses müüa, eriti selle arestimise ja täitemenetluse müügi vastuolu tõttu heade

kommetega, siis on ka selle arestimine tühine (TMS § 55 ja TsÜS § 86 lg 1) ja sellest ei tulene

mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega toimus enampakkumine tühise arestimise alusel.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks TMS § 66 lg 1 p 12 ei kuulu kohaldamisele. Kohtutäitur ja

kohus ei saa TMS § 66 lg 1 p 12 ignoreerida viitega formaliseerituse printsiibile.

7. Kohtutäitur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kohtutäitur palub menetluskulud jätta hagejate kanda.

Ebaõige on hagejate seisukoht nagu oleks vara arestitud ja müüdud ilma kehtiva

täitedokumendita. TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument (s.o kohesele sundtäitmisele

allumise kokkulepe) on võlaõiguslik kokkulepe, mille kehtivus ei sõltu käsutustehingu

kehtivusest.

Hüpoteegi kanne ja kinnistu igakordse omaniku kohesele sundtäitmisele allumise kohustus

nähtusid

kinnistusraamatust.

Kohtutäitur

võis

täitemenetluse

läbiviimisel

eeldada

hüpoteegikande kehtivust.

Hagejatele oli tagatud võimalus vaidlustada kohtutäituri tegevust, sh kinnisasjale sissenõude

pööramisel eeskätt arestimisel. Hageja II on esitanud kinnisasja arestimise peale kaebuse, kuid

kohtutäitur on jätnud kaebuse rahuldamata ning kohtutäituri otsus on jõustunud. Hageja II

vaidlustas kohtutäituri otsuse maakohtule esitatud kaebusega, mille kohus jättis tsiviilasjas nr

2-19-14380 tehtud lõpplahendiga läbi vaatamata. Kohtutäituri hinnangul puudub hagejatel

TMS § 217 lg 6 tulenevalt õigus tugineda käesolevas asjas asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses.

8. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

AÕS § 346 lg 2 näeb ette, et kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga

tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue

hüpoteegipidaja suhtes. Lähtudes nimetatud sätte mõttest kehtib hüpoteek kinnisasja igakordse

omaniku suhtes, millest tulenevalt ei saa välistada järelpärija vastutust tagatiskokkuleppest

tulenevate kohustuse ees.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 643 lg 1 alusel, sest kaebuse esitamiseks

puudus alus TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 järgi.

9. Kostja III vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Maakohus on õigesti leidnud, et hagejate tahteavalduste asendamise nõuded on esitatud

hilinenult. Kohustamisnõude lahendamata jätmine ei muuda asja sisulist lõpplahendust.

Enampakkumise aluseks olev täitedokument ei ole tühine. Eelpärija tehtud kinnisasja

käsutustehing on tühine alles järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Eelviidatu

tuleneb otseselt PärS § 48 lg 2 sõnastusest.

Vaidlusalune hüpoteegi seadmise leping on seatud kinnistu igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt

täitemenetluse seadustikule. Seega ei saa välistada ka järelpärija vastutust tagatiskokkuleppest

tulenevate kohustuste ees. Samuti tuleneb AÕS § 346 lg 2 teisest lausest, et tagatiskokkulepe

kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning

hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Seega tuleneb sättest, et hüpoteek

kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Viited TsÜS § 84 lg-le 1 on asjakohatud, kuna

kinnistu võõrandamine on kuni järelpärimise tingimuse saabumiseni kehtiv.

Tarbetud on hagejate viited Saksa õigusele. Ka Saksa õigusest tuleneb üheselt, et oluline on

järelpärimise tingimuse saabumine.

Antud juhul ei saa rääkida lapse nimel tehingute tegemisest (kuivõrd kinnistu oli hageja II

nimel) ning viited perekonnaseadusele on asjakohatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 11.

Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas eelpärija saab kehtivalt pärandvarasse kuuluvat

kinnisasja käsutada. Maakohus on õigesti leidnud, et PärS § 48 lg-st 2 ei tulene eelpärijale

keeldu käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja enne järelpärimise tingimuse saabumist.

Viidatud sätte kohaselt on järelpärija õigusi kahjustav pärandvara hulka kuuluva kinnisasja

käsutustehing, mille on teinud eelpärija, tühine järelpärimise tingimuse või tähtpäeva

saabumisel. Seega on käsutustehingu tühisus selgelt seotud järelpärimise tingimuse

saabumisega ning seadusest ei tulene keeldu sõlmida käsutustehinguid enne järelpärimise

tingimuse saabumist. Sama tuleneb ka PärS § 48 lg-st 3 pärandvara hulka kuuluva eseme

käsutamise kohta täitemenetluses. Pärimistunnistusest (I kd, tl 17) nähtub, et järelpärimise

tingimuseks on hageja I täisealiseks saamine. See tingimus praeguseks ajaks saabunud ei ole.

Hageja I on alles 13 aastane. Seega ei saa praeguseks hetkeks olla kinnisasja käsutustehingud

(nii hüpoteegi seadmine kui ka müük täitemenetluses) järelpärija õiguste kahjustamise tõttu

tühised.

Teistsugusele järeldust ei anna alust teha ka hagejate viited Saksa õigusele. Hagejate viidatud

BGB §-d 2113 ja 2115 seovad samuti selgelt käsutuse kehtetuse järelpärimise tingimuse

saabumisega. Saksa õiguskirjanduses on samuti asutud seisukohale, et kuni järelpärimise

tingimuse saabumiseni on käsutus piiranguteta kehtiv (MüKoBGB/Lieder, 8. Aufl. 2020, BGB

§ 2113 Rn. 17). ZPO §-ga 773 analoogset sätet Eesti õiguskorras ei ole.

Asjakohatu on hagejate viide PKS §-dele 131, 187 ja 188. Enne järelpärimise tingimuse

saabumist kuulub pärandvara eelpärijale, mitte alaealisele järelpärijale.

12. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega ka selles, et kinnisasja müük täitemenetluses oli

vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Kinnisasja müük täitemenetluses ei

kahjusta järelpärija õigusi, kuivõrd juhul, kui järelpärimise tingimus saabub, muutub

käsutustehing PärS § 48 lg 3 järgi tühiseks ning järelpärija saab nõuda kinnisasja omandajalt

kinnisasja väljaandmist ning kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalike tahteavalduste

andmist. Järelpärija õiguste tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud ka eelmärge, mis

sisuliselt välistab ka kinnisasja või sellele seatava piiratud asjaõiguse heauskse omandamise.

13. Kuivõrd hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jääb rahuldamata, ei ole asja

lahendamisel oluline, kas hagejad esitasid enda kohustamisnõude kostja III vastu

kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmiseks õigel ajal. Olukorras,

kus enampakkumine kehtib, on hagejate kohustamisnõue nagunii õiguslikult perspektiivitu. 14.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleks menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta

hagejate kanda. Ringkonnakohus leiab siiski, et menetluskulude hageja I kanda jätmine oleks

äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab ringkonnakohus analoogia alusel TsMS § 168 lg-ga 4

menetluskulud hageja II kanda. Nimelt hageja I on alaealine laps, kes ei ole ise

menetlustoiminguid teinud ega saanud menetluse algatamist ega toimumist mõjutada. Tema

nimel on tegutsenud seadusliku esindajana hageja II. Sellises olukorras leiab ringkonnakohus,

et alaealisele lapsele menetluskulude hüvitamise kohustuse panek oleks äärmiselt ebaõiglane.

Olukorras, kus sisuliselt menetluse algatas ja selles ka teise hagejana osales hageja II, on

õiglane, et põhjendamatu apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulu jääb üksnes hageja II

kanda.

15. Ringkonnakohtule on esitanud menetluskulude nimekirja üksnes kostja III. Teised kostjad

menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ja asja materjalidest ei nähtu, et neil oleks

ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kostja III menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja III menetluskuluks esindajakulu 1440 eurot. Esindaja ajakulu on 8

tundi ja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja III on kinnitanud, et ei saa

esindajakuludelt käibemaksu maha arvata. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa

oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra ja on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.

Ringkonnakohus peab esindaja ajakulu üksnes osaliselt põhjendatuks. Pooled on

apellatsioonimenetluses sisuliselt korranud juba maakohtu menetluses esitatud argumente.

Samuti on kostja III tagatise nõudmise taotluses suures osas korranud maakohtu menetluses

öeldut. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus esindaja põhjendatud ajakuluks

apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi. Seega tuleb hagejalt II kostja III kasuks välja mõista

menetluskulu hüvitis 1080 eurot (150×6×1,2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin