4-10-2782/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number

4-10-2782 Otsuse kuupäev

30. august 2010.a Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi Vladimir Saaremets (isikukood 45911266564, elukoht xxx) väärteoasja KarS § 218 lg 1 ja liiklusseaduse (LS) § 74-1 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev

30. august 2010.a

Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ametnik Oleg Klok, menetlusalune isik Vladimir Saaremets

Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1. Tunnistada Vladimir Saaremets süüdi LS § 74-1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Lõpetada väärteomenetlus Vladimir Saaremetsa väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi ja tagastada selles osas materjalid PP Lääne-Harju Politseijaoskonnale.

3. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 28.08.2010.a. kell 23.20

4. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. 30.08.2010 koostati väärteoprotokoll nr AB 1204696, mille kohaselt V. Saaremets 28.08.2010 kella 23.26 ajal Pärnu mnt 552 AS Statoil Laagri bensiinijaamas tarnis 20,53 l bensiini 95 340,80 krooni väärtuses ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata, pannes toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, pannes seega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; tema juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, pannes seega toime LS 74-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga KarS 218 lg 1 järgi 15 päeva ja LS § 74-1 lg 1 järgi samuti 15 päeva

3. Menetlusalune isik seletab, et ta oli tõepoolest pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teod. Ta juhtis autot ilma juhtimisõiguseta ning lahkus tanklast bensiini eest maksmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud V. Saaremetsa LS § 74-1 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine ning väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku ja tunnistaja M. K ütlustega.

5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

6. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on V. Saaremetsa kriminaalkorras varguste eest karistatud 10 korda. Viimane kord karistati teda KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2kuud vangistust. Karistuse kandmiselt vabanes ta 26.01.2010.a. ning tema karistus on kustumata. Riigikohus on asunud seisukohale, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-87-08 p 10/. V. Saaremets pani uue varguse toime lühikese aja möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest ning tema tegevuses on KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud kuriteo tunnused. VtMS § 107 lg 2 kohaselt teeb kohus väärteomenetluse lõpetamise määruse § 29 lg

1 p 2-7 sätestatud alustel. VtMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. Eeltoodut arvesse võttes tuleb KarS § 218 lg

1 osas väärteomenetlus lõpetada, kuna teos on kuriteo tunnused.

Eha Popova Kohtunik