2-19-19477/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-19477

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus

Kiir

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. mai 2021. a otsus osas, milles maakohus jagas ühisvara

hulka kuuluvana korteriomandi aadressiga XXXXXXXXXXX; laenulepingust

XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse 134 eurot 76 senti ning krediitkaardi lepingust

tuleneva kohustuse 2549 eurot 50 senti, samuti B.B.lt A.A. kasuks välja mõistetud

hüvitise suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi korteriomandi aadressiga

XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX); laenulepingust XXXXXXXXXXX

tuleneva kohustuse 134 eurot 76 senti ning krediitkaardi lepingust tuleneva kohustuse

2549 eurot 50 senti jagamiseks rahuldamata ning mõista B.B.lt A.A. kasuks välja

hüvitis enamsaadud ühisvara eest 9249 eurot 79 senti.

3. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada A.A. hagi osaliselt.

4.2. Jagada A.A. ja B.B. abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühiskohustused

järgmiselt:

4.3. Jätta B.B. ainuomandisse:

4.3.1. korteriomand

aadressiga

XXXXXXXXXXXXXX

(registriosa

nr

XXXXXX);

4.3.2. sõiduauto Škoda Superb (reg. märk XXXXXX, 2012.a väljalase);

4.3.3. vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika).

4.4. A.A. on kohustatud andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku

kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri asukohaga

XXXXXXXXXXXXXX

(registriosa

nr

XXXXXX)

ainuomanikuna

kinnistusraamatusse B.B..

4.5. A.A. tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas.

4.6. Jätta B.B. kanda laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31

senti.

4.7. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest 13 648 eurot 85

senti.

4.8. Jätta rahuldamata A.A. hagi osas, milles ta soovis ühisvarana jagada

korteriomandi aadressiga XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX);

laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse 134 eurot 76 senti;

laenulepingust nr XXXXXXXX tuleneva kohustuse 734 eurot 98 senti ning

krediitkaardi lepingust tuleneva kohustuse 2549 eurot 50 senti.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 11. detsembril 2019 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks. Hageja palus jagada ühisvara järgmisel viisil:

1) lõpetada ühisomand korteriomanditele asukohaga XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX)

ja XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX); sõiduautole Škoda Superb (XXXXXX) ja

vallasvarale (s.o korterite sisutus, tööriistad ja olmetehnika);

2) jätta vara kostja ainuomandisse;

3) jätta laenulepingust nr XXXXXX tulenev ühiskohustus Swedbank AS-i ees summas 8042

eurot 85 senti kostja kanda;

4) jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenev kohustus Swedbank AS-i ees 134 eurot

76 senti, laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus Placet Group OÜ ees 734 eurot 98

senti ja krediitkaardi tagasimakse nõue 2549 eurot 50 eurot Swedank AS-i ees hageja kanda.

Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitisena enamsaadud vara arvelt

19 488 eurot 25 senti ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt lahutati poolte XXXXXX sõlmitud abielu Viru

Maakohtu XXXX. a otsusega (otsus jõustus 18. juulil 2017). Abielu ajal soetasid pooled vara

ja võtsid ühiselt laenukohustusi. Poolte ühisvara hulka kuulub: 1) sõiduauto Škoda Superb

(XXXXXX, 2012. a väljalase), turuväärtus 8000 eurot; 2) korteriomand asukohaga

XXXXXXX, XXX (4-toaline, omandatud 16. jaanuaril 2004), turuväärtus 25 000 eurot; 3)

korteriomand XXXXXXXXXXX (2-toaline, omandatud 20. veebruaril 2007), turuväärtus ca

7000

eurot.

Sõiduauto

ja

korteriomandid

on

kostja

kasutuses

ja

valduses;

4) vallasvara, s.o korterite sisustus, tööriistad, olmetehnika (nimekirjad I kd, tl 22), koguväärtus

3 600 eurot. Kokku on abikaasadel ühiselt soetatud vara 43 600 eurot.

Hagejale teadaolevalt on pooltel abielu ajal ühiselt (perekonna tarbeks) võetud kohustused:

1) väikelaen AS-ist Swedbank, väljastatud 2015. a, laenuleping nr XXXXXXXXXX, laenujääk

abielu lõppemisel 134 eurot 76 senti. Hagi esitamise ajaks on laenujääk tasutud hageja poolt;

2) väikelaen Placet Group OÜ-st, väljastatud 2017. a, leping nr XXXXXXXX, jääk abielu

lõppemisel 734 eurot 98 senti. Hagi esitamise ajaks on laen tasutud hageja poolt;

3) AS-i Swedbank nõue hageja vastu abielu lõppemisel, krediitkaardi jääk 2549 eurot 50 senti;

4) laen Swedbank AS-ist, väljastatud 2016. a, leping nr XXXXXX, jääk abielu lõppemisel 8042

eurot 85 senti. Kohustus on eelduslikult osaliselt täidetud kostja poolt. Pooltel on kohustusi

kokku 12 331 eurot 94 senti.

Kuna poolte kooselu on lõppenud, palus hageja jagada abielu ajal soetatud ühisvara ja

kohustused.

2. Kostja nõustus, et ühisvara tuleb jagada, kuid ei nõustunud selle koosseisu ja vara väärtusega.

Kostja palus jätta korteriomandi XXXXXXX kostja ainuomandisse. Kostja vaidles vastu

korteri väärtusele (s.o 25 000 eurot). Kostja esitas eksperthinnangu, mille kohaselt on korteri

väärtus 19 000 eurot. Isegi kui võtta arvesse hageja esitatud hinnangut, tuleb väärtuse

tuvastamisel leida turuväärtuse mediaan, sellisel juhul on vara väärtus 22 000 eurot.

Kostja ei nõustunud, et XXXXXXX korter kuulub abikaasade ühisvara hulka. Vara sai kostja

kinkelepingu alusel oma emalt ning on sellest tulenevalt kostja lahusvara.

Hageja märkis, et ühisvara hulka kuulub ka sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX). Hageja ei

ole esitanud tõendeid, mis kajastaks sõiduki väärtust abielu lõpetamise päeva seisuga.

Kostja on esitanud kostja ja Swedbank AS-i vahel 26. aprillil 2016 sõlmitud laenulepingu

nr XXXXXX koopia. Laenulepingu eritingimustes on märgitud laenu kasutamise sihtotstarbena

sõiduki ostmine. Varaühisuse lõppemise päeval oli laenujääk 8192 eurot 31 senti. Juhul kui

sõiduk kuulub ühisvara hulka, kuulub ka laen ühiskohustuste hulka.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et AS-i Swedbank laen lepingu nr XXXXXXXXXX

alusel, Placet Group OÜ laen lepingu nr XXXXXXXX alusel ja Swedbank krediitkaardi

kohustus kuuluvad poolte ühiskohustuste hulka. Hageja väitis, et peamiselt kasutas ta laenudega

saadud raha laste huvides. Esitatud hageja pangakonto väljavõtetest tuleneb, et krediitkaarti

kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Laenulepingu

nr XXXXXXXXXX saadud laen kanti samal päeval hageja poolt teisele kontole ja selle edasine

kasutamine on ebaselge. Placet Group OÜ laenu osas ei ole hageja tõendanud, et kohustus võeti

pere huvides.

Kostja vaidles vastu sellele, et XXXXXXX korteris olev mööbel ja olmetehnika on poolte

ühisomandis. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tööriistad osteti abielu kestel ühisvara arvel.

Kostja leidis, et XXXXXXX asuva mööbli ja olmetehnika väärtus on kokku 865 eurot

(nurgadiivan 700 eurot, voodi 50 eurot, lastemööbli komplektid 40 eurot, külmik 50 eurot, teler

25 eurot).

Kostja oli seisukohal, et sõiduauto Mazda väärtus oli abielu lahutamise ajal 4000 eurot.

Seega kuulub ühisvara hulka korter XXXXXXX väärtusega 19 000 eurot, sõiduauto Škoda

Superb maksumusega 8000 eurot, XXXXXXX korteris olev mööbel ja olmetehnika kokku

865 eurot; sõiduauto Mazda maksumusega 4000 eurot. Vara väärtus kokku 31 865 eurot. Vara,

välja arvatud sõiduauto Mazda, jääb kostja ainuomandisse, seega on vara kokku väärtuses

27 865 eurot. Hageja omandisse jääb vara väärtuses 4000 eurot. Kostja tasub hagejale hüvitise

11 932 eurot 50 senti.

Poolte ühiskohustuste hulka kuulub laenulepingust nr XXXXXX tulenev laenukohustus, mille

jääk oli lahutamise hetkel 8192 eurot 31 senti. Laenulepingust tulenevad kohustused jäävad

kostja

kanda.

Hageja

on

seega

kohustatud

kostjale

maksma

hüvitist

4096 eurot 15 senti. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal hagejale hüvitada 7836 eurot 35 senti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt ja jagas hageja ning kostja

abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühiskohustused järgmiselt: kostja ainuomandisse jäi

korteriomand XXXXXXX XXXXXXX, XX vald väärtusega 25 000 eurot; sõiduauto Škoda

Superb (XXXXXX) väärtusega 8000 eurot; korteriomand XXXXXXX XX linn väärtusega

6112 eurot 95 senti; vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika) kokku

2470 eurot. Hageja on kohustatud andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku

kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri asukohaga XXXXXXX

XXXXXXX, XX vald ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Hageja tahteavaldust

asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas. Hageja kanda jäävad järgmised

kohustused: laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti ja

krediitkaardist tulenev kohustus 2 549 eurot 50 senti. Kostja kanda jääb laenulepingust

nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 18 047 eurot 46 senti. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Hageja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr XXXXXXXXXXX kohaselt

sai hageja laenu 2600 eurot tähtajaga 10. august 2017. Abielu lõppemise seisuga oli laenujääk

134 eurot 76 senti (I kd, tl 23-24). Laen 2600 eurot kanti hageja kontole 31. juulil 2015 (I kd,

tl 110 pöördel). Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et laen kanti samal päeval teisele kontole

ja selle edasine kasutamine on ebaselge. Eeltoodu ei tähenda seda, et laenu ei kasutatud

perekonna tarbeks. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja esitatud laste spordivõistluste ja -laagrite

nimekirja (I kd, tl 126-127) kohaselt viibisid lapsed 14.08.2015-31.08.2015 spordilaagris

Bulgaarias (kulud majutusele, bussile/lennukile, transfeerile kokku on 1090 eurot, arvestamata

seejuures kahe nädala elamiskulu). Ka kostja on teinud Bulgaariasse sõiduks ülekande

300 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul seada kahtluse alla hageja väiteid, et

laenu kasutati peamiselt laste spordivõistluste ja -laagrite katteks, seega saab selle lugeda pere

huvides võetud kohustuseks.

Placet Group OÜ laen (XXXXXXXX) võeti 15. veebruaril 2017 (I kd tl 25-56). Konto

väljavõtet ei ole kohtule esitatud. Abielu lõppemise seisuga 18. juulil 2017 oli laenulepingu

alusel tasumata 734 eurot 98 senti (I kd tl 35 pöördel). Kuivõrd kohtul ei ole võimalik

kontrollida, milliseks otstarbeks raha kasutati, ei lugenud kohus laenu ühiskohustuste hulka.

AS-i Swedbank nõue hageja vastu (krediitkaart, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

oli

XXXX seisuga 2549 eurot 50 senti (I kd tl 27). Kohus leidis, et pangakonto väljavõttest tuleneb,

et kontot on kasutatud peamiselt internetipoest ostude tegemiseks, tasutud on lennupiletite ja

kütuse eest. Kohtu hinnangul on hageja kasutanud vahendeid perekonna huvides.

Kohus leidis, et poolte ühiskohustuste hulka tuleb lugeda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX

ja krediitkaardist tulenev kohustus.

Pooled ei vaidle selles, et sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX) ja korter asukohaga

XXXXXXX (registriosa XXXXXX) kuulusid abikaasade ühisvarasse ning laenulepingust nr

XXXXXX tulenev kohustus kuulus samuti poolte ühiskohustuste hulka. Poolte vahel on vaidlus

vara väärtuses.

XXXXXXX osas on kumbki pool esitanud eksperthinnangu. Hageja esitatud Uus Maa

Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXXXXXXX kohaselt on korteri turuväärtus 14. aprilli

2021 seisuga 25 000 eurot (II kd, tl 106-137). Kostja esitatud Pindi kinnisvara eksperthinnangu

nr 210304-43-31400 kohaselt on korteri turuväärtus 4. märtsi 2021 seisuga 19 000 eurot (II kd,

tl 25-70).

Maakohus leidis, et Uus Maa eksperthinnangus on võrdlusvara lähedasem võrreldavale

korterile – sarnane seisukord, korterelamu tüüp, majade seisukord, korterite suurus (4-toaliste

puhul), sh Põhja allee tänava maja. Kohus nõustus, et mõlemad hinnangud on teostatud ajaliselt

lähestikku, kuid väärtuste vahe tuleneb turuväärtuse hindamisel kasutatud võrdlusvaraga tehtud

tehingute väärtustest. Kohus oli seisukohal, et XXXXXXX korteri väärtus on 25 000 eurot.

Pooled ei vaidle selle üle, et korter jääb kostja ainuomandisse. Hageja tahteavaldust

kinnistusraamatu andmete muutmiseks asendab käesolev kohtuotsus.

Maakohus leidis, et kostja on võtnud õigeks, et sõiduauto Škoda Superb väärtus oli abielu

lõppemise ajal 8000 eurot. Sõiduki põhiandmete (I kd tl 11) põhjal kontrollis kohus 4. mail

2021 auto24.ee samalaadsete sõidukite müügikuulutusi ja selgus, et pakutake samalaadseid

sõidukeid hinnaga vahemikus 7000 - 8690 eurot. Kohus leidis, et sõiduki turuväärtus võis olla

8000 eurot.

Pooled ei vaidle selle üle, et Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX (I kd tl

83-88) tulenev kohustus on poolte ühiskohustus ning selle jääk abielu lõppemise seisuga oli

8192 eurot 31 senti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohustus jääb kostja kanda.

Pooled vaidlevad vallasvara (korterite sisustus, olmetehnika, tööriistad) väärtuse üle. Maakohus

hindas menetlusosaliste esitatud seisukohti ja tõendeid ning leidis, et vallasvara väärtus on

kokku 2470 eurot (elektriline nurgadiivan Relax 1000 eurot, voodi 500 eurot, lastemööbel 100

eurot, nõudepesumasin 100 eurot, õhupuhasti 50 eurot, külmik 125 eurot, tolmuimeja

50 eurot, televiisor LG 100 eurot, pesumasin AEG 25 eurot, köögitehnika 50 eurot, elektriahi

100 eurot, elektripliit 80 eurot, tööriistad 240 eurot).

Kostja omandas korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXXX 2007. a-l, st abielu ajal. Esmalt

omandas 2. veebruaril 2007 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga kostja ema C.C.

(II kd tl 174-184). Kostja omandas korteri omakorda enda emalt 17. septembri 2007

kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 mõttes sai

abikaasa lahusvaraks lugeda sellise vara, mis oli omandatud tasuta. Kumbki pool ei ole veenvalt

tõendanud, kelle raha arvelt XXXXXXX korter soetati, ehk kas kinkega kaasnes abikaasade

vastusooritus, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu. Hageja väited, et korteriomandi eest

tasuti abikaasade ühisvara arvel, ei ole tõendatud. Seega oli korteriomand kostja lahusvara.

Maakohus tunnistas korteriomandi omandamise ajal kehtinud PKS § 14 lg 2 kohaselt

XXXXXXX korteriomandi väärtuses 6112 eurot 95 senti poolte ühisvaraks. Maakohus leidis,

et korterit parendati abikaasade ühisvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et korter soetati remonti

vajavana. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et remondikulu kandis C.C. või

kostja enda lahusvara arvelt. Vaidlust ei ole ka selles, et korter kohandati selles elamiseks

(üürimiseks) ja seda ka üüriti. Järelikult oli korter viidud abikaasade ühiste vahendite arvelt

seisukorda, mis võimaldas seda elamiseks kasutada. Korteriomandi väärtus on 7000 eurot.

Korter soetati 2007. a-l hinnaga 887 eurot 5 senti, järelikult on selle väärtus suurenenud 6112

euro 95 sendi võrra. Maakohus leidis, et kümne aasta jooksul ilmselgelt parendati korterit

märkimisväärselt ja seda mitte ühe abikaasa lahusvara, vaid ühisvara arvel. Korteri väärtus ei

tõusnud kümne aasta jooksul mitte ainuüksi turusituatsioonist tingituna, vaid abikaasade ühise

panuse tulemina.

Hageja on märkinud, et XXXXXXX korteris oleva vallasvara väärtus on 460 eurot. Kuna

hageja ei ole tõendanud esemete olemasolu korteris, leidis kohus, et korteri väärtust tuleb

arvestada koos võimaliku sisustusega.

Eeltoodust tulenevalt läheb poolte vahel jagamisele ühisvara väärtuses 41 582 eurot 95 senti

(korteriomand XXXXXXX väärtusega 25 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000

eurot, XXXXXXX korter väärtusega 6112 eurot 95 senti, vallasvara kokku 2470 eurot), ühe

abikaasa osa on 20 791 eurot 48 senti.

Poolte vahel lähevad jagamisele ühiskohustused kokku 10 856 eurot 57 senti (laenulepingust

XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti, laenulepingust XXXXXX tulenev

kohustus 8172 eurot 31 senti, krediitkaardist tulenev kohustus 2549 eurot 50 senti), ühe

abikaasa osa on 5428 eurot 29 senti.

Kostja ainuomandisse jääb vara 41 582 euro 95 sendi väärtuses, seega peaks kostja hagejale

tasuma hüvitisena enamsaadud vara arvelt 20 791 eurot 48 senti. Kostja kanda jääb kohustusi

8172 euro 31 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus), hageja kanda 2684

euro 26 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti

ja krediitkaardist tulenev kohustus 2 549 eurot 50 senti). Kuivõrd ühiskohustusi jääb kostja

kanda rohkem 2744 eurot 2 senti, tuleks hagejal tasuda hüvitisena kostjale 2744 eurot 2 senti.

Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitisena 18 047 eurot 46 senti

(20 791 eurot 48 senti – 2744 eurot 2 senti).

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja selle täienduse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega:

1) jätta kostja ainuomandisse korteriomand XXXXXXXXXXXXXX, kuid määrata

korteriomandi väärtuseks 22 000 eurot; sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000 eurot;

vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika), kuid määrata vallasvara väärtuseks

865 eurot;

2) tuvastada, et ühisvara hulka ei kuulu laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus

134 eurot 76 senti ja laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus summas 734 eurot 98

senti; krediitkaardist tulenev kohustus 2549 eurot 50 senti ja korteriomand XXXXXXXXXXX;

3) jätta laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti kostja kanda;

4) jätta hageja ainuomandisse sõiduk Mazda turuväärtusega 4000 eurot;

5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 8346 eurot 35 senti.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu järeldus, et korteri asukohaga

XXXX, XX maksumus on suurenenud abieluvara arvel. Maakohus ei andnud kostjale

võimalust tõendada, et korteri maksumus ei ole suurenenud abieluvara arvelt. Maakohus tegi

järelduse korteri turuhinna suurenemise kohta ilma tõenditeta.

Swedbank AS-i laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel saadud laen ja Placet Group OÜ laen

ei kuulu ühisvara hulka. Puuduvad tõendid, kuidas kasutati Placet Group OÜ-lt saadud laenu.

Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel saadud laenu

pere huvides.

Krediitkaardist tulenev laen ei kuulu ühisvara hulka. Krediitkaardi väljavõtte kohaselt kasutati

kontot internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress). Maakohus tegi ebaõige järelduse, et

krediitkaarti kasutati pere huvides.

Korteriomandi asukohaga XXXXXXX turuväärtus on 22 000 eurot. Lähtudes sellest, et

tsiviilasjas on esitatud kaks hindamisakti, siis pidi kohus võtma korteriomandi hinnaks nende

keskmise hinna, s.o 22 000 eurot. Kohtu poolt valikuliselt ühe ekspertakti kasutamine ei ole

objektiivne ega põhjendatud.

Maakohus leidis, et hageja ostis abielu kestel sõiduki Mazda, kuid kohus ei arvestanud vara

olemasoluga ühisvara jagamisel.

Vallasasjade väärtus on 865 eurot.

Kuna kostja ainuomandisse jääb vara 30 865 euro väärtuses, peaks kostja tasuma hagejale

hüvitisena enamsaadud vara arvelt 14 432 eurot 50 senti. Hagejale jääb vara väärtusega

4000 eurot. Hageja on kohustatud tasuma kostjale 2000 eurot. Tasaarvestuse tulemusel on

kostja kohustatud tasuma hagejale 12 432 eurot 50 senti. Kostja kanda jääb kohustusi 8172 euro

31 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus). Sellest summast peab hageja

hüvitama kostjale 4086 eurot 15 senti. Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejale

8346 eurot 35 senti.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Kostja nõue täiendada varakoosseisu sõiduautoga Mazda tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja

ei ole esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks. 20 aastat vanal sõiduautol puudub väärtus ning

sõiduk ei ole kasutuses alates 2018. a.

Korter asukohaga XXXXXXX soetati abikaasade vara arvel ehk kinkega kaasnes abikaasade

vastusooritus, mille tõttu kaotas tehing kinke iseloomu. Korteri väärtus tõusis abikaasade ühise

panuse tulemina ja abikaasade ühisvara väärtus selles osas on vähemalt 6112 eurot 95 senti.

Väikelaenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel kaeti pere ühiseid vajadusi. Hageja on

seisukohal, et abielu ajal tehtud kulude osas tuleb eeldada nende tegemist perekonna huvides.

Hageja krediitkaardi kohustuste jääk on ühine kohustus. Pangakonto väljavõttest tulenevalt on

kasutatud kontot ainult tavapärasteks tehinguteks, s.o toidu, kütuse ja lastele internetipoest

ostude sooritamiseks (Aliexpress).

XXXXXXX korteri väärtus on 25 000 eurot. Hageja esitatud eksperthinnang on kõige varasem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt

tühistada osas, milles maakohus jagas ühisvara hulka kuuluvana korteriomandi

XXXXXXXXXXX, laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning krediitkaardi lepingust

tulenevad kohustused. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab tühistatud osas hagi

rahuldamata. Ühisvara koosseisu muutmise tõttu muudab ringkonnakohus ka hüvitise suurust,

mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse üksnes kostja, kes vaidlustab

korteriomandi XXXXXXXXXXX, laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning krediitkaardi

lepingust

tulenevad

kohustuste

kuulumist

ühisvara

hulka;

korteriomandi

XXXXXXXXXXXXXX ja vallasvara väärtust ning soovib täiendada otsust sõiduauto Mazda

jätmisega hagejale. Eelnevaga seoses vaidlustab kostja ka talt väljamõistetud hüvitise suurust.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust üksnes nendes küsimustes.

8. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohus

on

ekslikult

tunnistanud

korteriomandi

XXXXXXXXXXX selle omandamise ajal kehtinud PKS § 14 lg 2 alusel poolte ühisvaraks.

Selle sätte kohaselt on ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluva eseme ühisvaraks tunnistamise

eelduseks asjaolu, et selle väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste

tulemusel oluliselt suurenenud. Nimetatud asjaolu tõendamiskoormis on abikaasal, kes soovib,

et teise abikaasa lahusvarasse kuuluv ese tunnistatakse ühisvara hulka kuuluvaks, st praeguses

asjas hagejal. Praeguses asjas ei ole aga kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et korteris

oleks remonti tehtud, rääkimata sellest, et remondiks oleks kulutatud ühisvara või et see

väidetav remont oleks korteriomandi väärtust oluliselt tõstnud. Selliseid väiteid ei ole hageja

ka maakohtus esitanud. Hageja tugines maakohtu menetluses hoopis sellele, et korteriomand

oli ostetud abikaasade ühisvara eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas,

milles maakohus leidis, et see asjaolu ei ole tõendatud. Olukorras, kus hageja väitis

esmakordselt alles maakohtule esitatud lõppseisukohtades, et kostja korterit remontis, ning

kumbki pool ei väitnud maakohtus, et korterit remonditi ühisvara eest või et korteri väärtus

seetõttu oluliselt tõusis, on täiesti asjakohatu maakohtu seisukoht, et kumbki pool ei ole

vaielnud vastu asjaolule, et korterit remonditi ühisvara eest. Olukorras, kus maakohtu

menetluses ei olnud selliseid väiteid esitatud, ei olnud pooltel põhjust ka neile vastuväiteid

esitada. Samuti on maakohus jaganud valesti tõendamiskoormise leides, et kostja pidi

tõendama, et remont tehti tema lahusvara või tema ema vara eest. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga, et ainuüksi asjaolust, et korteriomandi väärtus on võrreldes selle rohkem kui 10

aasta taguse ostuhinnaga tõusnud, saab järeldada, et korterit parendati abikaasade ühisvara

arvel. Seega leiab ringkonnakohus, et korteriomand XXXXXXXXXXX oli kostja lahusvara,

kuna kostja sai selle kinke teel, ning ei ole alust tunnistada seda poolte ühisvaraks ka

varemkehtinud PKS § 14 lg 2 järgi.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX ning krediitkaardi lepingust tulenevad kohustused on poolte ühised

kohustused. PKS § 18 lg 1 kohaselt saab abikaasade ühine (solidaar-) kohustus tekkida

tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna

muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste

kohast mõistlikku määra. Selle sätte kohaldamise eeldusi peab TsMS § 230 lg 1 üldreegli järgi

tõendama see abikaasa, kes väidab, et kohustus on abikaasade ühine kohustus. Praeguses asjas

pidi seega hageja tõendama, et nimetatud lepingud olid sõlmitud perekonna tavapäraste

vajaduste katmiseks.

10. Maakohus on ekslikult leidnud, et asjaolu, et laenuleping nr XXXXXXXXXXX sõlmiti

perekonna huvides, tõendab hageja koostatud nimekiri lastele tehtud kulude kohta.

Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalise enda menetluse jaoks koostatud dokument ei ole

tõend TsMS § 229 mõttes. Seda saab pidada üksnes menetlusosalise selgituseks ning see ei

muuda poole tõendamiskoormist. Jättes nimetatud hageja seletuse välja, ei ole asjas esitatud

tõendeid selle kohta, et laenulepingust nr XXXXXXXXXXX saadud raha oleks kasutatud

perekonna huvides. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et laenulepingu alusel saadud 2600

eurost on samal päeval kantud 1886,03 eurot hageja enda teisele pangakontole, mille väljavõtet

kohtule ei ole esitatud. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et ka ülejäänud raha oleks perekonna

huvides kasutatud.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendamatu ka osas, milles maakohus leidis,

et krediitkaardileping oli sõlmitud perekonna huvides. Krediitkaardiga seotud pangakonto

väljavõttest nähtub, et peamiselt kasutas hageja krediitkaarti internetipoodidest ostude

tegemiseks. Samuti on krediitkaardiga refinantseeritud mingi varasem kohustus, mille sisu

kohta ei ole asjaolusid ega tõendeid esitatud. Krediitkaardiga on ostetud ka lennupileteid.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulutuste puhul ei saa eeldada, et need oleks tehtud

perekonna huvides. Hageja on küll väitnud, et ostis internetipoodidest asju lastele, kuid ei ole

selle kohta tõendeid esitanud. Lennupiletite ostu kohta väitis hageja kohtuistungil, et ta kogus

raha teistelt lastevanematelt ja ostis lennupiletid kõigile lastele, kes laagrisse sõitsid. Selle kohta

ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid isegi väite tõelevastavuse korral, ei saaks tervele

treeninggrupile lennupiletite ostmist pidada perekonna huvides tehtud tehinguks.

Kontoväljavõttelt nähtuvad küll ka mõned ostud toidupoodides, mille puhul võiks eeldada, et

need võisid olla tehtud perekonna huvides, kuid need moodustavad kogukulutustest üksnes

väikse osa (ca 6%). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et krediitkaardileping

oli sõlmitud perekonna huvides.

12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole lugenud Placet Group OÜ-ga sõlmitud

laenulepingust tulenevaid kohustusi poolte ühiseks kohustuseks, mistõttu ei ole asjakohased

apellatsioonkaebuse väited, et kohus luges selle kohustuse põhjendamatult poolte ühiseks

kohustuseks.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma XXXXXXX

korteriomandi väärtuse kindlakstegemisel poolte esitatud asjatundjate arvamustes toodud

hindade keskmisest. Selline lähenemine ei ole põhjendatud (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14). Maakohus on õigesti esitatud asjatundjate

arvamusi sisuliselt hinnanud ning põhjendanud, miks ta peab usaldusväärsemaks hageja

esitatud arvamust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.

14. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsust ka osas, milles maakohus

tuvastas ühisvara hulka kuulunud vallasvara väärtuse. Samas ei ole apellatsioonkaebuses

toodud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, mida maakohus vallasvara väärtuse tuvastamisel

valesti tegi. Ringkonnakohus ei näe alust selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus

on vallasvara väärtuse tuvastanud lähtudes asjas esitatud tõenditest. Osas, milles tõendeid ei

olnud esitatud, on maakohus määranud vara väärtuse sisuliselt lähtudes TsMS § 233 lg-test 1

ja 2. Arvestades asjaolu, et pooled vaidlesid üksnes asjade väärtuse üle, kostja omapoolseid

tõendeid vallasasjade väärtuse kohta ei esitanud ning tegemist oli kasutatud mööbli ja

kodutehnikaga, mille täpse väärtuse tõendamine võib olla keeruline, ei ole maakohus

vallasasjade väärtuse tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust ei ole alust muuta ka osas, milles maakohus ei

jaganud ühisvara koosseisus sõidukit Mazda. Maakohus sai TsMS § 5 lg 1 kohaselt asja

lahendades lähtuda üksnes hagis esitatud nõudest. Selles ei olnud hageja esitanud Mazdaga

seonduvalt nõuet. Kui kostja leidis, et ühisvara hulka kuulub ka sõiduauto Mazda ja soovis selle

jagamist, pidanuks ta esitama vastuhagi. Kostja seda ei teinud.

16. Eeltoodust tulenevalt kuulus ühisvara hulka korteriomand XXXXXXXXXXXXXX

väärtusega 25 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000 eurot ning vallasvara (korteri

sisustus, tööriistad, olmetehnika) väärtusega 2470 eurot. Abikaasade solidaarkohustuseks oli

laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti. Jagatava ühisvara

koguväärtus on seega 27 297 eurot 69 senti (25 000+8000+2470-8172,31). Kostja ei ole

vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kogu nimetatud vara jäi hüvitise vastu talle. Kostja

peab seega hagejale hüvitama poole ühisvara väärtusest, s.o 13 648 eurot 85 senti.

17. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin