2-20-8788/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8788

Kohtuasi

Y hagi X vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

765 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXX),

seaduslik esindaja Q

Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Robert Suir

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 25.05.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

ning jätta 25.05.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid (tl 188-199) vastu

võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 17.02.2021 otsus muutmata.

3. Harju Maakohtu 17.02.2021 otsus on jõustunud osas, milles kohus jättis elatise

võlgnevuse nõude 825,5 eurot ületavas osas ja igakuise elatise nõude 285 eurot

ületavas osas rahuldamata ning osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja alates 16.06.2020 igakuise elatise 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

6. Jätta tähelepanuta hageja 25.09.2021 esitatud taotlus kostja menetluskulude

nimekirja osas seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks.

2-20-8788

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y esitas 16.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatise võlgnevus alates 01.06.2019 kuni 15.06.2020 summas 1165 eurot ning

alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis kehtiva

miinimummäära ulatuses, s.o summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

2. Hageja elab alates jaanuarist 2016 oma isa Q-ga ja lahus oma emast X-st. Kõik hagejaga

seotud kulud on kandnud hageja isa. Kostja on maksnud elatist mõningal määral, kuid seda

ebakorrektselt ja mitte piisavas ulatuses. Kogu kostjapoolne maksmine on järgnenud alles

pärast isapoolset korduvat pealekäimist ja nõudmist. Alates 01.06.2019 kuni 31.12.2019 on

kostja tasunud elatist 1647 eurot, aga peaks olema tasutud 1890 eurot. Alates 01.01.2020 kuni

16.06.2010 on kostja tasunud elatist 830 eurot, kuid pidi tasuma 1752 eurot.

3. Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulu 85 eurot, lasteaia kohatasu ja kulud 80

eurot, toit 150 eurot, huvialategevus ja haridus 100 eurot, transport 50 eurot, riided ja jalanõud

60 eurot, muud kulud 35 eurot, tervisega seotud kulud 10 eurot. Hageja läheb sügisest 2020

kooli, seega ilmselt tõusevad ka kulud.

Kostja vastuväited

4. Kostja nõustub hagiga osaliselt ja on nõus maksma elatist 150 eurot kuus.

5. Elatise summa on hageja poolt ülepaisutatud. Kostja nõustub, et ta ei ole maksnud hagejale

piisavalt elatist, kuid kostja on ostnud hagejale riideid, jalatseid, sünnipäeva kingitusi.

6. Elatist tuleb vähendada, kuna hageja isa ja kostja sissetulek ei võimalda anda hagejale

ülalpidamist nõutud ulatuses. Kostja õpib residentuuris ja tema töötasuks on 1758,09 eurot

kuus. Lisaks alates 2020. a juunist kuni 2020. a oktoobrini töötas kostja Z, kus keskmine palk

oli 377 euro kuus. Kostja kulud on ca 1182,44 eurot, s.h korterilaen 805,40 eurot; kindlustus

147,04 eurot; kommunaalkulud 150 eurot; elekter 10 eurot; kodune internet 22 eurot; telefon

18 eurot (kostja ja tema lapse telefon); kodutarbed umbes 30 eurot.

7. Kostjal on veel üks alaealine laps. Temaga seotud kulud on järgmised: toit 100 eurot; kooli

igakuine makse 201 eurot, 60 eurot ja kooli toit 25 eurot; aastas kooli arve 2420 eurot ja toit

eraldi 300 eurot aastas; lapse huvialategevus 25 eurot kuus; lapse huvialategevuse inventar 125

2-20-8788

eurot; lapse transport 50 eurot; lapse riided ja jalanõud 60 eurot; lapse muud kulud 80 eurot;

tervisega seotud kulud 25 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt

elatise summas 285 eurot alates 16.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 17.07.2031)

ning elatise võlgnevuse perioodi eest 15.06.2019 kuni 15.06.2020 summas 825,50 eurot.

Maakohus määras, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis

tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h perioodil 29.06.2020

kuni 04.11.2020 tasutud 970 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

9. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega

kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta

oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Hageja poolt esitatud tõenditest

nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 01.01.2020 kuni 21.09.2020 elatist kokku 1440 eurot, s.o

keskmiselt 160 eurot kuus.

10. Maakohus hindas hageja igakuiseid kulusid ja leidis, et põhjendatud kulud on kokku 570

eurot, millest kostja osa moodustab 285 eurot.

11. Lähtudes kostjale tehtud väljamaksetest on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks ca

2190 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 09.04.2020 on W OY tasunud

märtsi 2020 eest 5116,20 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf Plus ning

korteriomand Tallinnas. Kostja on seega majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma.

Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine kahjustaks teda või tema teist alaealist last.

12. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist perioodil

15.06.2019-15.06.2020 nõudnud. Samas ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine

õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise

väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav ega aseta teda äärmiselt raskesse olukorda.

Kostjal on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohtu hinnangul on ta

majanduslikult suuteline seda tegema. Perioodil 15.06.2019-31.12.2019 oleks kostjal tulnud

elatist tasuda kokku 1485 eurot. 2019. a oli miinimumelatiseks 270 eurot (270 x 5 kuud +

270/30päevaga x 15 päeva). Perioodil 01.01.2020 -15.06.2020 oleks tulnud kostjal tasuda

elatist kokku summas 1567,50 eurot (285 x 5 kuud + 285/30 x 15 päeva). Seega kokku tuli

kostjal tasuda 3052,50 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud hagejale elatist 2227 eurot.

Seega on tasumata 825,50 eurot.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot ületavas osas. Kostja

palub teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 200

eurot. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas

ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

14. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnormi ja see on toonud kaasa

ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei ole andnud hinnangut kõikidele tõenditele.

2-20-8788

15. Maakohus ei analüüsinud kostja kulusid ega arvestanud, et kosja ülalpidamisel on veel üks

laps. Arusaamatu on kuidas jõudis kohus järeldusele, et kostja sissetulek on 2190 eurot.

Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on praegusel juhul võimeline teenima,

ei ole ta käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus,

kahjustamata enese ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada

hageja poolt nõutud elatise summat.

16. Vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Kui hageja palub

kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, peaks sellises ulatuses

andma ülalpidamist ka tema isa. Kostja leiab, et ka hageja isal ei ole võimalik anda hagejale

ülalpidamist 285 eurot kuus.

17. Kostja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid

tagatud, kui kostja maksab igakuiselt hagejale elatist summas 200 eurot.

18. Tagasiulatuva elatise puhul maakohus ei hinnanud, kas hagejal on võimalus anda

ülalpidamist kohtu määratud ulatuses. Põhjendatud ei ole nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt

ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjalt enne

15.06.2019 elatist nõudnud.

Vastustaja seisukoht

19. Hageja leiab, et kostja ei ole järginud menetlustähtaega apellatsioonkaebuse puuduste

kõrvaldamisel, mistõttu tuleks apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.

20. Juhul, kui ringkonnakohus vaatab kaebust läbi, vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu

ning palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

22. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis elatise võlgnevuse

nõude 825,5 eurot ületavas osas ja igakuise elatise nõude 285 eurot ületavas osas rahuldamata

ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 16.06.2020 igakuise

elatise 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456

lg 4 järgi jõustunud.

23. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja taotluse osas jätta apellatsioonkaebus

läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis 22.03.2021 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 5 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus

toimetati kostjale kätte 23.03.2021, mistõttu puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 29.03.2021.

Kostja kõrvaldas puudused 29.03.2021, seega oli kostja vastus tähtaegne. Eeltoodust tulenevalt

tuleb hageja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.

24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse täiendustes taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil.

Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna see taotlus on esitatud pärast

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 633 lg 7 sätestab, et kui apellant

2-20-8788

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas ei sisaldanud

apellatsioonkaebus taotlust asjas istungi korraldamiseks. TsMS § 634 lg-s 1 ette nähtud kaebuse

muutmise tähtaeg oli taotluse esitamise ajaks möödunud.

25. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetlusosaliste poolt esitatud täiendavate

tõendite osas. Pooled esitasid 29.04.2021 ja 30.04.2021 täiendavad tõendid seoses kostja

taotlusega maakohtu otsuse viivitamatu täitmise peatamiseks. Selguse huvides märgib

ringkonnakohus, et neid tõendeid kohus asja lahendamisel arvesse ei võta. Lisaks esitas kostja

25.05.2021 täiendavad tõendid selle kohta, et kostja on hagejat rahaliselt toetanud perioodil

2016-2018. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui

asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul,

kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või

sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja

poolt esitatud tõendid on olnud kättesaadavad kostjale ka maakohtu menetluse ajal, mistõttu

oleks need saanud maakohtus kohtule esitada. Kostja ei ole viidanud, et need jäid maakohtule

esitamata mingil objektiivsel põhjusel või kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu. Seetõttu

ringkonnakohus neid tõendeid vastu ei võta ja kostja taotlus kuulub rahuldamata jätmisele.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vajadust nende füüsiliseks tagastamiseks.

26. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus ei ole

rikkunud menetlusnorme ega vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

27. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei analüüsinud kostja kulusid ega

arvestanud, et kosja ülalpidamisel on veel üks laps. Otsuse punktis 7 leheküljel 6 on maakohus

käsitlenud kostja kulusid. Samuti võttis maakohus arvesse, et kostjal on teine laps, keda tuleb

ülal pidada. Samas leidis maakohus, et tõendatud on üksnes kostja laenukulu summas 805,4

eurot. Seda maakohtu järeldust kostja vaidlustanud ei ole. Samas lähtus maakohus sellest, et

arusaadavalt tuleb kostjal teha kulutusi teise lapse ülalpidamiseks, kuid arvestades kostja

sissetulekut ei kahjusta teise lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine ja hagejale elatise

väljamõistmine kostja toimetulekut. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. PKS § 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;

28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-

12, p 17). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud

vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda,

millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul,

kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu

22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-

17, p 28.2). Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul Maksu- ja Tolliameti teatisest (tl 88)

tulenevalt õigesti, et kostja sissetulek oli perioodil 01.06.2020-30.11.2020 keskmiselt 2190

eurot kuus. Lähtudes sellest, et kostja teise lapse ülalpidamiseks kulub eelduslikult elatise

miinimum (käesoleval hetkel 292 eurot kuus) ja hagejale kulub 285 eurot kuus, ei kahjusta

elatise hagejale väljamõistmine kostja toimetulekut. Lahutades 2190 eurost maha

ülalpidamiseks vajalikud summad ja kostja tõendatud kulud, jääb kostjal üle 808 eurot. Seega,

2-20-8788

arvestades kostja varalist seisundit ning hageja ja kostja teise lapse vajadusi, ei esine mõjuvat

põhjust elatise vähendamiseks lisaks sellele, millises ulatuses maakohus elatist vähendas.

28. Kostja hinnangul ei suuda hageja isa omalt poolt hageja ülalpidamiseks vajalikus ulatuses

panustada, kuna tema sissetulek seda ei võimalda ning see asjaolu annab aluse elatise

vähendamiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et hageja põhjendatud

ja vajalikud ülalpidamiskulud on 570 eurot kuus. Seda järeldust ei ole kostja vaidlustanud.

Eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Seega peavad eelduslikult

mõlemad hageja vanemad andma hagejale ülalpidamist 285 euro ulatuses kuus. Vanemate

erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises

vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu

09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22). Hageja isa on kinnitanud, et ta ei tööta ja

jätkab õpingutega ning saab igakuiselt õppetoetust 200 eurot, millele lisandub peretoetus 60

eurot ja töötutoetus. Hageja ülalpidamiseks on hageja isa väitel tal ka varasemast ülejäägid ja

hageja vanaisa pärandus. Kuna hageja isa sissetulek on kostja omast väiksem, kohaldub

käesolevas asjas viidatud Riigikohtu seisukoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see aga alust

vähendada kostja poolset hageja ülalpidamise ulatust, kuna kostja poolt igakuiselt hageja

ülalpidamises osalemine 285 euro suuruse elatise maksmisega vastab vanemate sissetulekute ja

varalise seisundi proportsioonile.

29. Maakohus leidis põhjendatult, et ehkki hageja isa ei ole kostjalt tagasiulatuvalt elatist

nõudnud, ei kahjusta selle väljamõistmine summas 825,50 eurot kostjat ebamõistlikult. Elatist

tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise

ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet

ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Tuvastatud on, et kostjal on piisavalt sissetulekuid elatise

maksmiseks, sealhulgas elatise võlgnevuse tasumiseks, kahjustamata seejuures enda

toimetulekut. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 2190 eurot kuus. Lisaks nähtub kostja

Osuuspankki pangakonto väljavõttest, et kostja sai lisaks ühe korra (09.04.2020) Soome

äriühingult töötasu summas 5116 eurot (tl 43-47). Samuti on kostjal kinnisvara ja kostjale

kuulub sõiduauto. Seega ei saa kostja sissetulekut ja varalist seisundit ning elatise võlgnevuse

summat arvestades järeldada, et kostja satuks elatise võlgnevuse tõttu äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda.

30. Kuna hageja ei ole soovinud apellatsioonimenetluse kulude kostja kanda jätmist ja on

nõustunud sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohtus

apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks

käsitleda kostja menetluskulude nimekirjale hageja poolt esitatud seisukoha esitamise tähtaja

pikendamise taotlust ja jätab selle tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm