3-21-1294/65 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1294 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti 07.06.2021 ettekirjutuse nr 1052243347 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja Politseija Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määruse haldusasjas nr 3-21- 1294 resolutsiooni p 2 peale menetlusse.

3. Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-1294 resolutsiooni p 2 ja saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1294 2(4) 1. Politseija Piirivalveamet (PPA) tegi X-le 07.06.2021 ettekirjutuse nr 1052243347 Eestist lahkumiseks 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 07.07.2021.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 07.06.2021 ettekirjutuse nr 1052243347 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse.

Väljasaatmise korral ei ole kaebajal võimalik pooleliolevaid õpinguid jätkata. Lahkumisettekirjutusest ei ole võimalik üheselt aru saada, miks vastustaja ei ole nõus kaebajale viisat või elamisluba väljastama. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja jätkab õpinguid, siis ei tohiks PPA-l olla ka takistusi elamisloa või viisa väljastamiseks. Kaebajale anti vastustaja büroo töötaja poolt valeinformatsiooni, st öeldi, et viisat saab taotleda maksimaalselt passi kehtivuse lõpuni, vastav märge on samuti viisaregistris. Kaebajale esitati informatsioon, et tema Eestis viibimine on seaduslik, kuna ta õpib siin. Kuna kaebaja pass kehtis kuni 30.06.2021, siis eeldas kaebaja, et viisa väljastatakse sama ajani. Antud info võis kaebaja välismaalasena saada ainult vastustajalt. Ebaõige ja eksitava informatsiooni andmisest tulenevate riskide eest vastutab vastustaja, mitte kaebaja. Kui aga vastustaja andis kaebajale ebaõiget informatsiooni, siis peab vastustaja pakkuma kaebajale ka mõistlikku lahendust tekkinud olukorrale. Ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada millised huvid ja kaalutlused on kaalunud üles kaebaja seadusest tuleneva õiguse Eestis õppida.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.08.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest ja menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmise kohustusest vabastamiseks, jättis läbi vaatamata taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulude tasu maksmise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel (resolutsiooni p 2) ning keelas PPA-l kaebajat Eestist välja saata kuni kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3).

Lahkumisettekirjutuse tühistamine ei tooks kaasa olukorda, kus kaebajal oleks võimalik taotleda PPA-lt viisat või tähtajalist elamisluba õppimiseks. Kaebuse väited, mis on seotud sellega, et lahkumisettekirjutusest ei nähtu, miks kaebajale ei saa viisat või tähtaegset elamisluba anda, ei ole asjakohased ning väljuvad vaidluse sisust. Lahkumisettekirjutusega ei otsustata viisa või elamisloa andmist. Väited, mis puudutavad uurimispõhimõtte kohaldamata jätmist, on asjakohatud. Isiku ebaseadusliku Eestis viibimise tuvastamise korral on PPA kohustatud tegema lahkumisettekirjutuse (VSS § 7 lg 1). PPA saab viisa väljastada väga piiratud juhul ning see eeldab õiguslikku alust Eestis viibimiseks. Kaebaja nõudis tasuta viisa andmist. Viisataotluse vastuvõtmiseni ei jõutud. PPA määratud maksimaalne lahkumistähtaeg võimaldas kaebajal lahkuda iseseisvalt Eestist, et taotleda siia naasmiseks uuesti viisat välisesindusest. Lahkumisettekirjutus ei piira kaebajal Eestisse naasmist ning siin õpingute lõpetamist. Kaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale õiguslikku alust Eestis viibimiseks ega õpingute jätkamiseks Tallinna Tehnikaülikoolis. Isikul tuleks ka kaebuse rahuldamisel Eestist lahkuda ning taotleda viisat välisesindusest. Kaebuse eesmärgi saavutamine tühistamiskaebusega ei ole võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist.

3-21-1294 3(4) Kaebuses on esitatud asjaolud ja põhjendused, mis näitavad, et ettekirjutus Eestist lahkumiseks on õigusvastane. Arvestades mh võimalikku kaebaja eksitamist seoses viisa taotlemisega, on võimalik, et lahkumisettekirjutus on õigusvastane ja kaebajal on võimalik õpingute jätkamiseks saada õigus viibida jätkuvalt Eestis. Samas võib ettekirjutuse tühistamata jätmine ettekirjutuses toodud põhjustel mõjutada negatiivselt kaebaja võimalust saada tulevikus uus viisa/elamisluba õpingute jätkamiseks Eestis. Tõsikindlalt ei saa asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 121 lg 2 p 2 ja kaebuse põhjendamatult tagastanud.

Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS §-d 121 lg 4, 203 lg 1, 204 lg 1, 207 lg 1). Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb taotlus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

6. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

7. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et lahkumisettekirjutuse vaidlustamine tühistamiskaebusega ei võimalda saavutada kaebuse eesmärki.

8. HKMS § 121 lg 2 p 2 kehtib sellises sõnastuses alates 01.01.2018. Sätte varasema sõnastuse muutmise kohta on seaduseelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 496 SE) seletuskirjas märgitud, et sätte sõnastuse täpsustamise eesmärk oli piirata kaebuse tagastamine juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning ta keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus asjas nr 3-19- 2070, p 17; 20.06.2018 määrus asjas nr 3-18-554, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2019 määrus asjas nr 3-19-12, p 8; ).

9. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse lahkumisettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja tahtest võib aru saada nii, et tema eesmärgiks on vabaneda lahkumiskohustusest, et ta saaks seaduslikult jätkata õpinguid Eestis. Lahkumisettekirjutus on tühistamiskaebusega vaidlustatav halduskohtus (vt Riigikohtu 17.12.2013 määrus asjas nr 3-3-1-74-13, p 21). Viibimisaluseta välismaalasel on seadusest tulenev lahkumiskohustus (VSS § 3 lg 2). Lahkumisettekirjutuse tühistamise korral ei vabane ta seadusest tulenevast lahkumiskohustusest, vaid PPA peaks tegema talle põhimõtteliselt uue lahkumisettekirjutuse, kui ta viibimisalust ei saa. Kuigi lahkumisettekirjutuse tühistamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja lõppeesmärki seadustada enda Eestis viibimine, saavutaks kaebaja lahkumisettekirjutuse tühistamisega selle, et teda ei ole vaidlusaluse ettekirjutuse alusel võimalik sundkorras Eestist välja saata. Kas kaebajale antakse ka õiguslik alus Eestis viibimiseks või mitte ja kas tal on seejärel võimalik seaduslikult Eestis õpinguid jätkata, ei oma lahkumisettekirjutuse tühistamise nõude lahendamisel tähendust. Kaebaja ei ole seega eksinud kaebuse liigi valikul.

3-21-1294 4(4)

10. Kaebaja õiguste kaitseks võib olla vajalik ka kohustamisnõude esitamine. Halduskohus selgitas 28.07.2021 määruses vajadust vaidlustada viisa taotlemisega seotud otsuseid, sh 01.06.2021 viisa taotluse vastuvõtmisest keeldumise otsust. Kaebaja esindaja selgitas 03.08.2021 vastuses kohtu määrusele, et PPA ei ole 01.06.2021 otsust kirjalikult vormistanud ning ta ei välista selle vaidlustamist, kui selline otsus tehakse. Kui avaldust keeldutakse menetlusse võtmast, on kohane õiguskaitsevahend taotletava eesmärgi (s.o riigis viibimise seadusliku aluse saamiseks) kohustamisnõue. Kas kohustamisnõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb välja selgitada asja sisulise arutamise käigus.

11. Halduskohus pidas enamik kaebuses esitatud väiteid asjakohatuteks ning sisuliselt põhjendamatuteks. Kaebuse eduväljavaate puudumine ei muuda kaebust sobimatuks kaebaja taotletava eesmärgi saavutamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2019 määrus asjas nr 3- 1912, p 12). HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ei saa tagastada kaebust, mille väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

12. Kuna kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ei olnud põhjendatud, tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada. Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)