1-10-8082/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408 -1 lg 2 alusel avalikustada süüdistatava nimi ja isikukood, mitte avalikustada isikute elukohti ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega ning muud teiste isikute isikuandmed asendada tähemärkidega.

Kriminaalasi nr 1-10-8082

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.I KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. (kuus)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust Tartu

Maakohtu 23.12.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks E.I-le mõista 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. (üks) (kolm) KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.I-le karistuseks mõistetud 1 aasta

3 kuud 27 päeva vangistust 954 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.august 2010.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-10-8082 kohtueelses menetluses 09260105725 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster Kriminaalasi E.I süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav E.I

elukoht XXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Kaitsja kokkuleppel Tambet Laasik – asenduskitsjana

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 954 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 aasta (kahe) jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on E.I üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

E.I suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse E.I esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.I-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 51 krooni 60 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.I, 1-10-8082, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.I, 1-10-8082, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – V.K. ’le (lk 37) ja T.M. ’le (lk 38).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus E.I süüdistatakse selles, et tema 04.12.2009 kella 03.00 paiku Tartu linnas Ülikooli 5 asuvas pubis Illegard baarileti juures ründas T.M. `t lüües teda vähemalt ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus T.M. baarileti juurde põrandale pikali ja peale seda koheselt ründas E.I armukadedusest tingitud isikliku viha hoos V.K. `t lüües temale vähemalt kolmel korral rusikaga näo ja pea piirkonda, täpsemalt vasaku silma, parema silma ja parema sarnaluu pihta. Oma tegevusega põhjustas E.I T.M. `le füüsilist valu ja tekitas vasakpoolse sarnaluu murru ning vasaku silma ümbruse turse ja verevalumi; V.K. `le põhjustas

E.I füüsilist valu ning tekitas ninaverejooksu ja vasaku silma ümbruse verevalumi. Lisaks rikkus selline käitumine nii kannatanute kui ka pubis tööl olnud

M.H. ja seal külastajatena viibinud T.B. , A.K. ja M.V. rahu ning avalikku kindlustunnet. Seega tema, avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumisena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppes kajastatud karistus Süüdi tunnistada E.I KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.12.2008 otsusega mõistetud 9 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb E.I teha [(15x30)+27]x2= 954 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 24 kuud.

KarS § 69 lg 4 kohaselt on E.I kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

-

51 krooni 60 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk

45; KrMS § 175 lg 1 p 5);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Heli Sillaots kohtunik