2-14-52308/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-52308

Kohtuasi

X pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

06.01.2021

määrus

kohtustest

vabastamise

menetluse

lõpetamise

ja

kohustustest

vabastamisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erika Scholler

Võlausaldajad:

1. Swedbank AS (registrikood 10060701)

2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood 70000349)

3. Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

4. Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.01.2021 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

rahuldamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks,

lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus vabastamast

võlgnikku

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest

ning

jättis

menetluskulud võlgniku kanda.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1 Jätta võlausaldaja Swedbank AS taotlus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks läbi vaatamata seoses tähtaja

saabumisega.

3.2 Pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, st

kuni 04.12.2022.

2-14-52308

4. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

jätkamiseks.

5. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (võlgnik) esitas 21.05.2014 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

13.06.2014 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamiseks. 19.06.2014 määrusega

kuulutati välja võlgniku pankrot.

2. Harju Maakohtu 04.12.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu

ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati

täitma võlgnikku ennast. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu kaudu) nõue summas 34 618,01 eurot, võlausaldaja

Swedbank AS nõue summas 47 098,40 eurot ning võlausaldajate Y ja Q nõue summas 6 304,60

eurot.

3. 11.02.2020 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata

jätmiseks. Võlgnik on teeninud tulu, millele saab sissenõuet pöörata, kuid võlgnik ei ole

usaldusisikule loovutanud tulu ning usaldusisik ei ole väljamakseid teinud jaotusettepaneku

kohaselt. Võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtuvad sularaha sissemaksed

suuremates summades, mille kohta võlgnik selgitusi ei ole andnud. Võlausaldajal on alus

arvata, et võlgnik on tegelenud tulu varjamisega. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik, keda esindab

menetluses juriidiliste teadmistega jurist, ei saanud aru, et võlgnik oleks pidanud nendest

summadest tegema väljamakseid võlausaldajale. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetelt

nähtuvad ka igakuised ülekanded AS-le Inbank. Võlgnik ei ole põhjendanud selliseid

ülekandeid, mistõttu annab see aluse arvata, et võlgnik on võtnud endale kolmandate isikute

ees kohustusi ning täidab neid. Võlgnikul tuleb tasuda pankrotimenetluses tunnustatud, kuid

täitmata jäänud võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust.

4. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõi oma 09.03.2020 seisukohas

välja, et võlgniku nõude katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal Maksu- ja

Tolliametile raha laekunud, ehkki võlgniku sissetulekud seda võimaldasid.

5. 03.09.2020 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et võlausaldajatele Y ja Q tasub ta

võlgnevust pidevalt, teistele vahendeid ei jätku. Alguses maksis 150 eurot, pärast 100 eurot.

Võlgnik ei loobu kohustuste täitmisest. Võlgnik arvas, et peab ühele võlausaldajale ära tasuma

ja siis järgmise ette võtma. Alates detsembrist 2015 ei töötanud võlgnik 3 aastat. Tal oli

abikaasa haige. Pärast abikaasa surma jäi ema jäi haigeks. Võlgnik oli sunnitud Ukrainasse

sõitma, et ema eest hoolitseda. Ukrainas oli majanduskriis ja võlgnikul tekkisid järgmised

2-14-52308

võlad. Võlgnik ei olnud võimeline emale ravimeid ostma. Pärast ema surma õppis võlgnik

tugiisikuks, kuid sissetulek ei olnud eriti suur. Võlgnik töötab viimased kaks aastat. Võlgnik

töötas ka kosmeetikakoolis, aga seal tekkis juuksehooldusvahendite vastu allergia ja ei saanud

jätkata. Võlgnik oli sunnitud uuesti tööd otsima. Ta käis isegi taksojuhi kursusel. Pärast

psühholoogi kursuste läbimist sai võlgnik töökoha. Ta oli W juures praktikal. Sai väga vähe

tasu, elamiseks kõlbmatu summa. Z-st saab ta regulaarset töötasu, mille arvelt võlgnevusi tasub.

Võlgnik avaldas soovi võlausaldajatega maksegraafikud sõlmida ning kohus andis võlgnikule

võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks aega kuni 23.09.2020.

6. 02.11.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse tähtaja

pikendamiseks. Võlgnik selgitab, et on tasunud eraisikutele võlgnevuse ja tegi teistele

võlausaldajatele esimesed osamaksed. Võlgnikul on veel kohustused Bigbank AS ees,

kuumakse 220,55 eurot kuni 01.06.2021. Võlgnik saab alates 01.07.2021 tasuda Maksu- ja

Tolliametile ning Swedbank AS-le igakuiselt kokku 100 eurot. Võlgnik palub pikendada

kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kolme aasta võrra.

7. Võlausaldaja Swedbank AS on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

pikendamisega, kuid ei nõustu 02.11.2020 esitatud taotluses toodud väljamaksete graafikuga.

Võlgnik peab tegema väljamakseid vastavalt jaotusettepanekule, mitte eelistama võlausaldajat

(Bigbank AS), kelle nõue ei ole pankrotimenetluses tunnustatud. Võlausaldaja on nõus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega, kuid võlgnik on kohustatud

koheselt rahuldama pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja ei

nõustu ettepanekuga hakata võlausaldaja nõuet tasuma alates 01.07.2021.

8. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) märgib, et võlgnik on oma võla

katteks teinud kohustustest vabastamise menetluse perioodil ühe tasumise – 20.10.2020 laekus

võla katteks 70 eurot. Bigbank AS-le väljamaksete tegemine on ebaõige, kuna tegemist ei ole

pankrotimenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt pankrotivõlausaldaja.

9. Võlausaldajad Y ja Q omapoolset seisukohta kohtule esitanud ei ole.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 06.01.2021 määrusega jäeti võlausaldaja Swedbank AS 11.02.2020 taotlus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks läbivaatamata

seoses tähtaja saabumisega. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku 02.11.2020 taotluse

kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda.

11. Kuna 04.12.2020 saabus kohustustest vabastamise menetluse 5-aastane tähtaeg, siis jätab

kohus Swedbank AS 11.02.2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks

lõpetamiseks läbivaatamata.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise pikendamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei saa eelistada

pankrotimenetluses tunnustamata nõudega võlausaldajat käesoleva menetluse võlausaldajatele.

Kohus edastas võlgnikule e-kirja, milles selgitas, et menetluse pikendamise korral tuleb tal

koheselt võlausaldajatele väljamaksete tegemisega alustada ning palus teatada, kas ta jääb

menetluse pikendamise taotluse juurde. Võlgnik ei ole kohtule vastanud, millest kohus järeldab,

et võlgnik ei ole sellistel tingimustel menetluse pikendamisest huvitatud.

2-14-52308

13. Kohus keeldub vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p-le 2 võlgnikku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

14. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust, jättes andmata kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul edastanud nii võlgnikule kui

tema lepingulisele esindajale nii omaalgatuslikult kui ka võlausaldaja taotlusel korduvalt

usaldusisiku aruande esitamise nõudeid ja teabenõudeid, millele võlgnik ei ole vastanud. Kohus

on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud. Võlgnikul on käesolevas menetluses juristist

esindaja, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei olnud kohustustest vabastamise menetluse

sisust ja talle seatud kohustustest teadlik.

15. Võlgnik on rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud kohustust, jättes ettenähtud ulatuses

võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Töötamise registri andmetel on võlgnik suurema osa

kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud, kuid ei ole võlausaldajatele väljamakseid

teinud (v.a esimesed väljamaksed, mida võlgnik tegi alles pärast käesoleva kohustustest

vabastamise menetluse tähtaja lõppu). Võlgnik ei ole väitnud, et tal puudub igasugune võimalus

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku väitel on ta teinud väljamakseid

võlausaldajale Bigbank AS, kellel ei ole võlgniku vastu pankrotimenetluses tunnustatud nõuet.

Võlgnikul tuleb eelkõige tasuda pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud

võlausaldajate nõudeid ning vastupidine käitumine on käesoleva menetluse võlausaldajate huve

kahjustav. Võlgniku väitel on ta hiljuti, s.o pärast kohustustest vabastamise tähtaja möödumist,

tasunud ka võlausaldajate Y ja Q võlgnevuse. Selline käitumine on ühte võlausaldajat teistele

eelistav ja seega lubamatu. Võlgniku väljamaksed võlausaldajatele peavad põhinema

jaotusettepanekus märgitud jaotistel.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel jäävad menetluskulud

võlgniku kanda.

Määruskaebus

17. Võlgnik esitas 02.02.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning

teha asjas uus määrus, millega rahuldada võlgniku taotlus kohustusest vabastamise menetluse

pikendamiseks kaheks aastaks või alternatiivselt vabastada võlgnik kohustusest. Võlgnik palus

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

18. Võlgnik ei nõustu, et ta ei ole võlausaldajale väljamakset teinud. Aastal 2017 puudus

võlgnikul võimalus sissemaksete tegemiseks, kuna ta teenis tulu miinimummääras. Aastal 2018

algatasid võlausaldajad Y ja Q täitemenetluse täiteasjas nr 034/2018/522, milleks oli samas

tsiviilasjas tehtud kohtuotsus. Seega on alates 2018. aastast võlgnik tasunud vastavatele

võlausaldajatele kohtutäituri kaudu. Võlgnik on tasunud igakuiselt ca 100 eurot antud

võlgnevuse likvideerimiseks. Rahalised vahendid olid kokkulepe järgi võetud võlgniku endise

abikaasa (A) kontolt. Kohtutäitur selgitas, et asjaolu, et võlgniku suhtes on välja kuulutatud

pankrot ja algatatud võlgadest vabastamise menetlus, ei välista võlgniku suhtes täitemenetluse

algatamist, kui sundtäitmisele antud nõue on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud

pankrotimenetluses esitada.

19. Tõele ei vasta see, et võlgnikul oli lepinguline esindaja. Võlgnik on pöördunud ainult paari

küsimusega esindaja poole ja esitas tema kaudu taotlused kohtusse, sest ise ei valda korralikult

keelt ja ei kasuta arvutit. Selle eest esindaja võlgniku poolt tasu ei ole võtnud.

2-14-52308

20. 03.09.2020 toimunud ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et ta oli sundinud võtma laenu,

sest tema abikaasa ja ema oli haiged. Mõlemal oli vähk, mille tulemusena nad surid. Olukorras,

kus võlausaldajal olid kohustused oma ema ja oma abikaasa eest, ei saanud ta korraldada oma

elu nii, et raha teenida ja võlausaldajatele maksta. Vaatamata sellele, et võlgniku elus oli suur

emotsionaalne stress ja lisafinantsiline koormus, on ta suutnud minna õppima ja saanud

tugiisiku diplomi, mille alusel ta töötab. Võlgnik on selgitanud, et ta ei loobu oma kohustuste

täitmisest, kuid selleks on teatud finantsilised piirangud.

21. Võlgnik ei ole kohtu 01.12.2020 e-kirja, milles kohus palus võlgnikul teavitada, kas ta

soovib endiselt kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kätte saanud. E-toimiku

süsteemis antud kirja ei ole ja võlgnik on seisukohal, et nii tähtsa kirja võib saata tähitult või

toimetada kätte e-toimiku vahendusel. Seega ei saanud võlgnik kohtu kirjale vastata.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Maksu-

ja Tolliamet leidis, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt (kohustustest vabastamise

menetluse pikendamise osas).

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse

pikendamiseks, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus vabastamast

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku

kanda. Osas, millega maakohus jättis võlausaldaja Swedbank AS taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks läbi vaatamata seoses tähtaja

saabumisega, on maakohtu määrus TsMS §-de 659 ja 456 lg 4 teise lause kohaselt

edasikaebamata jõustunud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

pikendab kohustustest vabastamise menetluse tähtaega ja saadab asja maakohtule menetluse

jätkamiseks kuni määratud tähtaja möödumiseni. Määruskaebus kuulub rahuldamisele, kuna

võlgnik on määruskaebuses esimese alternatiivina palunud maakohtu määruse tühistada ja

rahuldada võlgniku taotlus kohustusest vabastamise menetluse pikendamiseks kaheks aastaks.

25. Maakohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamata, sest maakohtu hinnangul on

võlgnik süüliselt:

-

rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust, kuna ei ole vastanud usaldusisiku

aruande esitamise teabenõutele;

-

rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud kohustust, kuna on jätnud võlausaldajatele

väljamaksed tegemata vastavalt jaotusettepanekule.

26. PankrS § 173 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

2-14-52308

sissetulekute ja vara kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik vastanud kohtu

02.04.2018 ja 14.01.2020 nõuetele esitada usaldusisiku aruanne (maakohus on määranud

usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast). Lisaks on võlgnik kohtu nõudel jätnud

esitamata seisukoha võlausaldaja AS Swedbank 08.02.2019 ja 11.02.2020 seisukohtadele ja

taotlusetele. Siiski on võlgnik 14.12.2017 nõudele esitada usaldusisiku aruanne vastanud ning

esitanud aruande 13.03.2018. Lisaks on võlgnik andnud kohtule ja võlausaldajatele teavet oma

tegevuse ja selle otsimise, oma sissetulekute ja võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta

03.09.2020 ärakuulamisel ning 02.11.2020 menetlusdokumendis.

27. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik

peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 172 lg 2 järgi peab

usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku

pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

nõue summas 34 618,01 eurot, võlausaldaja Swedbank AS nõue summas 47 098,40 eurot ning

võlausaldajate Y ja Q nõue summas 6304,60 eurot. Võlgnik on selgitanud, et ta on tasunud

võlgnevust Y-le ja Q-le ja AS-le Bigbank ning teistele võlausaldajatele jätkunud ei ole. Võlgnik

selgitas, et ta arvas, et peab ühele võlausaldajale ära tasuma ja siis võtab järgmise ette (dtl 198).

Võlgnik on selgitanud, et ta on täitnud oma kohustusi vastavalt võimekusele, oma võlga

vähendanud ning märkinud, et ei loobu oma kohustuste täitmisest. Seega on võlgnik näidanud

üles tahet oma kohustusi täita. Siiski on võlgnik oma kohustuste täitmisel eelistanud kahte

võlausaldajat ning teinud väljamakseid ka võlausaldajale Bigbank AS, kellel ei ole võlgniku

vastu pankrotimenetluses tunnustatud nõuet.

28. Arvestades eeltoodut saab võlgnikule (nii võlgniku kui usaldusisikuna) ette heita osalist

rikkumist oma kohustuste täitmisel. Siiski leiab ringkonnakohus, et vastavad rikkumised võivad

vähemalt osaliselt olla tingitud sellest, et võlgnikul võib olla raskusi usaldusisiku kohustustest

arusaamisel ja nende täitmisel. Maakohus määras 04.12.2015 määrusega usaldusisiku kohustusi

täitma võlgnikku ennast. Kui kohus määrab võlgniku usaldusisikuks, on kohtul PankrS § 172

lg 6 teise lause järgi kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi, st kas

võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega

(RKTKm nr 3-2-1-31-16, p 18 teine ja kolmas lõik). Piisav ei ole, kui kohustustest vabastamise

menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest

isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis

koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista (RKTKm nr 2-11-24696, p 27). 04.12.2015

määruses ei ole maakohus usaldusisiku kohustuste sisu selgitanud. 14.12.2017, 02.04.2018 ja

14.01.2020 menetlusdokumentides on kohus viidanud PankrS § 172 lg-le 2. Toimiku

materjalidest ei nähtu aga, et kohus oleks kontrollinud, kas võlgnik täidab ja saab

nõuetekohaselt hakkama usaldusisiku kohustuste täitmisega. Võlgnik on ärakuulamisel

selgitanud, et ta arvas, et peab ühele võlgnikule ära tasuma ja siis võtab järgmise ette (dtl 198).

Käesolevas asjas lepingulise esindaja olemasolu kohta on võlgnik selgitanud, et ta on

pöördunud ainult paari küsimusega esindaja poole ja esitas esindaja kaudu taotlused kohtusse,

kuna ei valda ise korralikult eesti keelt ja ei kasuta arvutit.

29. Märgitud kaalutlustel peab ringkonnakohus põhjendatuks anda võlgnikule täiendav

võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluse raames

kooskõlas jaotisega. PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti

läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kuna võlgnik

2-14-52308

ei ole teinud väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ette nähtud jaotisele ning on jätnud

sellega kahe võlausaldaja (Swedbank AS, Maksu- ja Tolliamet) huvidega arvestamata, kuid on

siiski näidanud üles tahet oma kohustusi täita (võlgnik on määruskaebuses esimese

alternatiivina palunud teha asjas uus määrus, millega rahuldada võlgniku taotlus kohustusest

vabastamise menetluse pikendamiseks kaheks aastaks ning on ka 03.09.2020 ärakuulamisel

selgitanud, et ei loobu kohustuste täitmisest), siis peab ringkonnakohus võimalikuks

kohustustest vabastamise menetluse jätkamist selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi

võimalikult suures määras täita. Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati

04.12.2015 määrusega, siis saab kohus pikendada menetlust kuni 04.12.2022. Pärast nimetatud

kuupäeva möödumist tuleb maakohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine, st täitmata jäänud kohustustest vabastamine või vabastamata jätmine.

30. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab pikendamise määruses võlgnikule selgitama, mida

võlgnik täpsemalt tegema peab (RKTKm nr 2-11-24696, p 24). Ringkonnakohus märgib, et

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule

võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleb

võlgnikul eeskätt oma võlgnevust Swedbank AS ja Maksu- ja Tolliamet ees vähendada,

koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes usaldusisikuna väljamakseid vastavalt võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele, kedagi võlausaldajatest eelistamata (PankrS § 172 lg 2).

Väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotiste protsentidele, st igal aastal väljamakseteks minev

summa jaotub jaotusettepanekus märgitud jaotiste protsentide alusel ära ning selle alusel tuleb

ka väljamaksed teostada. Kohustustest vabastamise menetluses saab kohustuste täitmine

toimuda üksnes nende võlausaldajate nõuete katteks, kellel on pankrotimenetluses tunnustatud

nõue (st Maksu- ja Tolliamet, Swedbank AS Y, Q, PankrS § 174). Kolleegium rõhutab, et

kohustustest vabastamiseks tuleb võlgnikul nimetatud kohustusi ka nõuetekohaselt täita ning

märgib, et võlgniku 02.11.2020 ettepanek kohustuste täitmiseks ei vasta seega võlausaldajate

huvidele (mida on võlgnikule selgitanud ka maakohus). Vajadusel tuleb maakohtul siiski

menetluse jätkamisel võlgnikule tema kohustusi veelkordselt selgitada ning kontrollida, kas

võlgnik saab aru ja täidab usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt.

31. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotab TsMS § 174 lg-st 6 tulenevalt

maakohus koos muude menetluskuludega asja uuel läbivaatamisel.

32. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)