3-21-1228/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1228

Haldusasi

X kaebus Eesti Kultuurkapitali 11.03.2021 otsuse

tühistamiseks

loometöötoetuse

osas,

Eesti

Kultuurkapitali

kohustamiseks

maksma

välja

loominguline stipendium ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Kultuurkapital

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

X

taotlus

riigi

õigusabi

saamiseks

ringkonnakohtule

määruskaebuse esitamiseks.

2. Tagastada X määruskaebus osas, milles see puudutab vastuväidet Tallinna

Halduskohtu tegevusele (Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määruse resolutsiooni p

1).

3. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määruse resolutsiooni

punktide 2, 3 ja 4 vaidlustamist puudutavas osas menetlusse.

4. Rahuldada X määruskaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu

09.09.2021 määrus osas, milles halduskohus jättis menetlusabi taotluse 15 euro

ulatuses rahuldamata.

5. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X menetlusabi taotlus 15 euro

ulatuses ning jätta rahuldamata seda summat ületavas osas.

6. Sõnastada Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määruse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 6

järgmiselt:

„2. Rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus osaliselt ning vabastada kaebaja riigilõivu

tasumisest 15 euro ulatuses.

3. Muus osas võimaldada kaebajal tasuda riigilõiv osamaksetena kahes osas.

3-21-1228

2(8)

6. 15 eurot ületavas osas (165 eurot) tuleb riigilõiv tasuda osamaksetena vastavalt

makseinfo lehel toodud andmetele järgmiselt:

- 85 eurot 15 päeva jooksul alates määruse punktide 2 ja 3 jõustumisest;

- 80 eurot 45 päeva jooksul alates määruse punktide 2 ja 3 jõustumisest.“

7. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

8. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8;

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole

määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 05.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:

- kohustada Eesti Kultuurkapitali (Kultuurkapital) maksma välja 11.03.2021 otsuse alusel

loominguline stipendium 180 eurot;

- tühistada Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 11.03.2021 otsus, millega jäeti rahuldamata

kaebaja loometöötoetus ilukirjandusliku teksti kirjutamiseks;

- mõista Kultuurkapitalilt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 6000 eurot kaebaja

diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise eest.

Kaebaja taotles menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.09.2021 määrusega menetlusabi taotluse osaliselt ja

määras kaebuselt tasutava riigilõivu (180 eurot) maksmisele kahes võrdses osas (resolutsiooni

p-d 2, 3 ja 6). Riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata (resolutsiooni p 4). Samuti jättis

halduskohus rahuldamata kaebaja 06.07.2021 menetlusdokumendis esitatud vastuväited kohtu

tegevusele (resolutsiooni p 1).

Kaebaja esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvalt oli vahemikus 05.02.–04.06.2021 kaebaja

keskmine sissetulek (töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, autoritasu) 483,60 eurot kuus. Kohus

arvestab kaebaja sissetulekust maha järgmised kulud: eluasemekulud keskmiselt 110,70 eurot

kuus, mõistlikud kulud toidule 125 eurot kuus, kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele 70

eurot kuus, kulud sideteenusele 20 eurot kuus. Taotluses märgitud transpordikulude ja abistaja

teenuse kulude mahaarvamiseks puudub alus, kuivõrd need kulud katab Jõgeva vald

sotsiaaltransporditeenuse, koduteenuse ja isikliku abistaja teenuse näol. Eeltoodut arvestades

on kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek

315,80 eurot, millest piisab riigilõivu 180 eurot tasumiseks.

Lisaks ei ole kaebuse eduväljavaated sedavõrd head, et anda kaebajale menetlusabi.

Loomingulise stipendiumi väljamaksmise nõudes taandub vaidlus sellele, kas isikul on

stipendiumi saamisel õigus taotleda selle maksmist mistahes isiku või üksnes enda

pangakontole. Vastustaja on esitanud oma esialgsed põhjendused toimingu tegemisest

keeldumisel 18.06.2021 vastuses ning need ei ole ilmselgelt meelevaldsed. Kohtule ei nähtu

menetluslikke puudujääke kaebajale loometöötoetuse maksmisest keeldumisel. Samuti ei

3-21-1228

3(8)

nähtu kaebuse põhjal, et kaebajat oleks toetuse taotlemisel diskrimineeritud puude või tema

sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu.

Arvestades, et kaebaja ühe kuu sissetulek pärast mahaarvamisi on siiski riigilõivust väiksem

ja kaebajat ei tohi panna olukorda, kus tal jäävad vältimatult vajalikud kulutused riigilõivu

korraga tasumise tõttu tegemata, määrab kohus riigilõivu tasumiseks kahes võrdses osas.

Kaebajale ei ole põhjust anda riigi õigusabi, sest kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma

(RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas kogemus nii

tsiviilkohtumenetluses (kokku üle 40 asja) kui ka halduskohtumenetluses osalemisel. Kaebaja

on esitanud kohtule mahukad seisukohad, kus lisaks oma õiguste rikkumise ja väidetava

ebavõrdse kohtlemise selgitamisele on ta viidanud seadustele ja enda esitatud tõenditele ning

esitanud kohtu tegevusele vastuväiteid. Halduskohtul on uurimis- ja selgitamiskohustus

(HKMS § 2 lg 4 ja 5) ning nii materiaal- kui ka menetlusõiguse õige kohaldamine on kohtu

ülesanne. Praegune vaidlus ei ole nii keeruline, et eeldaks õigusalaseid süvateadmisi. Kuivõrd

kaebuse eduväljavaated on vähesed, on riigi õigusabi andmine välistatud ka RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel. Ainuüksi asjaolu, et Kultuurkapital on avalik-õiguslik asutus, ei kinnita avalikku huvi

asja suhtes, sest sellisel juhul tuleks avalikku huvi eeldada mistahes haldusasjas. Ka see, et

kaebaja on enda sõnul avaliku elu tegelane, ei kinnita avalikku huvi asja vastu. Avalik huvi

seisneb ühiskondlikult tähtsa huvi kaitsmises ning sellist avalikku huvi praeguses asjas ei nähtu

(RÕS § 7 lg 1 p 6).

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määruse

resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4 ning teha uus määrus, millega rahuldada taotlused menetlusabi

ja riigi õigusabi saamiseks. Alternatiivselt taotleb kaebaja, et ringkonnakohus muudaks

halduskohtu määruse punkti 6 selliselt, et kaebajal oleks võimalik 180 euro suurune riigilõiv

tasuda kuue kuu jooksul kuues osas iga kuu 10. kuupäeval. Kaebaja esitab ka vastuväite

halduskohtu tegevusele seoses kaebaja ja vastustaja ebavõrdse kohtlemisega ning taotleb, et

ringkonnakohus selgitaks välja ebavõrdse kohtlemise ja diskrimineerimise asjaolud.

Kaebaja taotleb ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi korras advokaadi

määramist. Kaebajal puuduvad juriidilised teadmised ning tema majanduslik olukord ei

võimalda advokaadi palkamist. Kaebajal on sügav vaimne puue ja temalt ei saa eeldada

juriidiliselt korrektse määruskaebuse esitamist.

Halduskohus on olnud asja arutamisel erapoolik, on diskrimineerinud kaebajat tema

sotsiaalmajandusliku seisundi ning sügava vaimse ja liikumispuude tõttu. Kohus on kohelnud

pooli ebavõrdselt ning on andnud vastustajale asja arutamisel eelise. Kohus rikkus oluliselt

õigust olla ära kuulatud ja uurimisprintsiipi, kui tugines määruses tõenditele, mille kohta ei

küsitud kaebajalt arvamust (Jõgeva Vallavalitsuse 05.07.2021 esitatud tõendid), ja tsiviilasjades

nr 2-21-2786, 2-20-10799 ja 2-20-12556 tehtud lahenditele. Halduskohus on määruse tegemisel

arvestanud vaid selliseid tõendeid, mis kinnitavad kohtu eelarvamusi.

Halduskohtu määrusest pole võimalik aru saada, miks ja kui palju peab kaebaja riigilõivu

tasuma. Halduskohus on kaebuse menetlusse võtmise õigusvastaselt sidunud 180 euro suuruse

riigilõivu tasumisega, kuigi tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel tuleks kaebajal tasuda

kokku vaid 30 eurot.

Kohus on kaebaja mõistlike kulude suurust määratledes hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohtu

seisukohad kulude kohta on üllatuslikud ja põhjendamata. Kohus on lähtunud üksnes kaebaja

pangakonto väljavõttelt nähtuvatest kuludest, kuid tegelikult ostab kaebajale igapäevaselt

3-21-1228

4(8)

vajalikud asjad hooldustöötaja, kellele kaebaja maksab ostude eest sularahas. Kaebaja on

menetlusabi taotluses toonud välja vaid need kulud, mida tema ise kannab. Kaebaja ei

pidanudki taotluses kajastama kulutusi, mida kannab tema eest Jõgeva vald. Vald kannab

kaebaja transpordikulud vaid osaliselt. Kaebaja tasub suure osa igapäevaste ostude ja teenuste

eest sularahas. Kaebajal pole alates 01.06.2021 isiklikku abistajat ning ta peab kulutused

isiklikule abistajale täies ulatuses ise kandma (varasemalt vaid osaliselt). Vald ei ole seda oma

vastuses välja toonud. Kaebajal on sügav vaimne ja liikumispuue ning ta pole võimeline endale

ise süüa tegema. Kuna hooldustöötaja kaebajale toitu ei valmista, peab kaebaja tellima

valmistoitu (kolm söögikorda päevas 20 euro eest). Tervislikust seisundist tulenevalt peab

kaebaja tarbima erinevaid vitamiine ja toidulisandeid, mis ei ole soodustusega ja mille

soetamise kulusid kaebajale ei kompenseerita. Halduskohus pole hinnanud kaebaja vajadust

meditsiiniseadmete (mähkmed – 40 eurot kuus; testiribad glükomeetrile – vajadus on 20 karpi

kuus, ühe karbi hind on 17 eurot, kuid kaebaja soetab testiribasid eraisikutelt, hoides sellega

raha kokku) järele ega nendega seotud kulusid. Kaebaja kulutused ravimitele ja meditsiinilistele

abivahenditele on kokku 400 eurot kuus. Telefon, internet ja televisioon on kaebajale eluliselt

vajalikud. Kaebaja kulutused sideteenusele on 60–70 eurot kuus.

Kohus on andnud kaebuse perspektiivikusele ebaõige hinnangu. Vastustaja on kaebajale

määranud loomingulise stipendiumi 180 eurot, kuid pole seda kaebajale välja maksnud.

Vastustaja on meelevaldselt leidnud, et kaebaja ei saa nõuda talle määratud loomingulise

stipendiumi väljamaksmist oma õe kontole. Kultuurkapitali raha jagamise üldkorrast ei tulene

keeldu kanda toetussumma toetuse saaja tahteavalduse alusel muu isiku pangakontole.

Vastustaja viivitas kaebajale loometöötoetuse andmise otsustamisega. Halduskohus on

ebaõigesti leidnud, et vastustaja pole kaebaja taotluse lahendamisel menetlusnorme rikkunud.

Viivituse tõttu oli kaebajal õigustatud ootus, et tema taotlus saab positiivse vastuse. Vastustaja

on kaebajat diskrimineerinud, seades meelevaldselt kahtluse alla tema eraelulised valikud, ning

kohelnud kaebajat ebavõrdselt, sest ei järginud kaebaja taotlusele vastamisel raha jagamise

üldkorda.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Sellist järeldust

ei saa teha üksnes sellest, et kaebaja on ise esitanud kohtule kaebuse või hagiavalduse. Kaebajal

puuduvad juriidilised teadmised. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja menetluses

osalemine on edukas. Diskrimineerimist puudutavate asjade lahendamine on avalikes huvides,

sest nõrgemate inimeste kaitsmine teenib kogu ühiskonna huvisid.

Halduskohus

jättis

kaebaja

06.07.2021

menetlusdokumendis

esitatud

vastuväited

põhjendamatult rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine

4. Osas, milles kaebaja on esitanud vastuväite halduskohtu tegevusele, tuleb määruskaebus

tagastada (HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et vastuväite kohtu

tegevusele saab esitada sellele kohtule, kelle võimalikele menetlusvigadele menetlusosaline

soovib tähelepanu juhtida (HKMS § 90), et kohus saaks ise menetlusnormide rikkumise

kõrvaldada. Ringkonnakohtu ette saab väited halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise

kohta tuua apellatsioonkaebuses või asjaomases küsimuses esitatud määruskaebuses.

Tulenevalt HKMS § 203 lg-s 1 sätestatud edasikaebamise piirangutest ei ole määruskaebusega

vaidlustatav halduskohtu määrus osas, millega lahendati kaebaja vastuväide halduskohtu

tegevusele (halduskohtu määruse resolutsiooni p 1).

3-21-1228

5(8)

5. Muus osas, s.o halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 vaidlustamise osas võtab

ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse (HKMS § 119 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).

Riigi õigusabist määruskaebusemenetluses

6. X taotleb riigi õigusabi korras advokaadi määramist, et koostada juriidiliselt korrektne

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määruse peale. Määruskaebusele on lisatud

riigi õigusabi taotlus ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis.

7. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise

esmaseks eelduseks taotleja vähemalt ajutine raske majanduslik olukord. Kaebaja esitatud

majandusliku seisundi teatist arvesse võttes ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et oma

majandusliku seisundi poolest vastab kaebaja riigi õigusabi saamise tingimustele ega ole

suuteline tasuma professionaalse õigusabi eest. Ringkonnakohus ei pea sellele vaatamata riigi

õigusabi osutaja määramist praegusel juhul põhjendatuks, sest kaebaja õigused ei jää kaitseta

ka advokaadi puudumise korral. RÕS § 7 lg 1 p 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta

halduskohtumenetluses ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast

haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige

vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (vt

Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-8, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p

7). Menetlusabi andmist puudutav vaidlus ei ole faktiliselt ega õiguslikult keerukas vaidlus,

mille õigeks lahendamiseks oleks vajalik taotlejale riigi kulul õigusteadmistega esindaja

määramine. Kaebaja esitatud määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele

määral, mis võimaldab selle menetlemist. Seetõttu ei ole määruskaebuse koostamiseks riigi

õigusabi määramine põhjendatud ja taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Riigilõivu tasumisest vabastamisest

8. Kaebuses on esitatud kolm nõuet: tühistamis-, kohustamis- ja kahju hüvitamise nõue.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 järgi tuleb tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu 15 eurot ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kahju hüvitamise nõude esitamisel

3% nõutavast summast ehk 6000 euro suuruse kahjuhüvitise nõude puhul 180 eurot. HKMS

§ 104 lg 1 teise lause kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude esitamisel riigilõivu, lähtudes

nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Viidatud sätete kohaselt tuleb

praegusel juhul kaebuselt tasuda riigilõivu 180 eurot (mitte 210 eurot). Seega on halduskohus

nimetanud oma määruses õige riigilõivu summa.

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada

tühistamis- ja kohustamisnõudelt tasutava riigilõivu osas, s.o 15 euro ulatuses.

10. Kaebaja taotleb määruskaebuses ebavõrdse kohtlemise ja diskrimineerimise asjaolude

väljaselgitamist. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja peab

halduskohtu määrust õigusvastaseks muu hulgas põhjusel, et halduskohus on pooli ebavõrdselt

kohelnud ning soovib selle väitega (lisaks muudele väidetele) põhjendada oma määruskaebust.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene keeldu teha kaebuse

materjalid vastustajale kättesaadavaks enne kaebuse menetlusse võtmist. Selline vajadus võib

esineda näiteks seoses kaebuse nõuete sobilikkuse väljaselgitamisega (HKMS § 120 lg 1 p 3)

või kaebaja esitatud menetluslike taotluste, sealhulgas menetlusabi taotluse lahendamisega.

HKMS § 116 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus enne menetlusabi taotluse lahendamist küsida

teiste menetlusosaliste seisukohta. Vastustaja omandab menetlusosalise staatuse automaatselt

arvates kaebuse esitamise hetkest, mitte kaebuse menetlusse võtmise hetkest või sellekohase

määruse temale kättetoimetamise hetkest. Vastustajal on õigus toimikuga tutvuda (HKMS § 27

3-21-1228

6(8)

lg 1 p 1). Vastustajale kaebuse materjalide kättesaadavaks tegemist enne kaebuse menetlusse

võtmist ei saa seega pidada menetlusnormi rikkumiseks, sealhulgas järeldada sellest poolte

ebavõrdset kohtlemist.

11. Halduskohus tugines kaebaja taotluste lahendamisel muu hulgas Jõgeva vallalt saadud

teabele ning kaebajaga seotud tsiviilasjades tehtud lahenditele. Ringkonnakohus selgitab, et

kohus võib menetlusabi taotluse lahendamisel nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas

krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku

seisundi või maksevõime kohta (HKMS § 114 lg 3, § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 186). Kuivõrd kaebaja majandusliku seisundi teatises märgitud kulud ületasid

oluliselt tema teadaolevaid sissetulekuid, oli täiendava teabe kogumise vajadus ilmne. Sellega,

et kohus ei küsinud kaebaja arvamust Jõgeva valla esitatud tõendite ja tsiviilasjades nr 2-21-

2786, 2-20-10799 ja 2-20-12556 tehtud lahendite kohta enne nendele tuginemist, ei ole kohus

menetlusnormi oluliselt rikkunud määral, mis tooks kaasa asja halduskohtule uueks

otsustamiseks saatmise. Määruskaebuse väited ei anna põhjust asuda seisukohale, et Jõgeva

vallalt saadud teave on ebaõige. Halduskohus ei ole menetlusabi taotluse lahendamisel

tuginenud eelnevalt nimetatud tsiviilasjades kogutud tõenditele või tehtud lahenditele, vaid

üksnes viidanud, et Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-12556 tehtud 25.09.2020 määruses

esitanud sarnaseid selgitusi seoses kulutustega ravimitele ja meditsiiniseadmetele ning

tsiviilasjades nr 2-21-2786, 2-20-10799 ja 2-20-12556 tehtud lahenditest nähtuvalt on kaebaja

ka nendes asjades varjanud menetlusabi taotlemisel Jõgeva vallalt sotsiaaltoetuste ja -teenuste

saamist. Asjaolust, et halduskohus on kaebajat hoiatanud, et teadvalt või raskest hooletusest

faktiväite, mis ei ole tõene, esitamise eest võib kohus menetlusosalist trahvida, ei ole põhjust

järeldada kohtu erapoolikust ja diskrimineerivat suhtumist kaebajasse. Kohus selgitas kaebajale

õigesti kehtiva õiguse sisu. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult juhtinud

tähelepanu sellele, et kaebaja on menetlusabi taotluse esitamisel varjanud kohalikult

omavalitsuselt saadud sotsiaaltoetusi ja -teenuseid ning loonud sellega ebaõige ettekujutuse

oma vältimatutest püsikuludest.

12. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise esmaseks tingimuseks asjaolu, et

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid

tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. HKMS § 112 lg-s 1 on sätestatud füüsilisele isikule

menetlusabi andmise piirangud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvatakse menetlusabi taotleja

sissetuleku arvutamisel tema keskmisest kuusissetulekust maha mõistlikud kulutused

eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud

kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115

on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot, millest 75% on 438 eurot.

13. Kohus on Jõgeva vallalt saadud teabe põhjal arvestanud perioodil 05.02.–04.06.2021

kaebaja keskmiseks eluasemekuluks 110,70 eurot kuus. Kohus on keskmise eluasemekulu

arvestamisel lähtunud kõnealuse perioodi tegelikest kuludest (veebruaris 136,08 eurot, märtsis

133,92 eurot, aprillis 91,90 eurot, mais 80,83 eurot), mitte taotluses märgitud summast (140

eurot). Menetlusabi taotleja sissetulekutest ei ole põhjendatud maha arvata kulutusi eluasemele

suuremas määras, kui ta tegelikkuses on kandnud.

14. Kaebaja on majandusliku seisundi teatise p-s 3.3.1 märkinud, et tal kulub abistajatele

tasumiseks 200 eurot kuus ning transpordile 100–200 eurot kuus, kuna ta käib igakuiselt Tartus

silmaoperatsioonidel ja vahel on vaja ka lisasõite teha.

Jõgeva valla vastusest nähtuvalt on kaebajale 2021. aastal osutatud sotsiaaltransporditeenust

1814,16 euro eest Tartusse eriarstile, kunstinäitustele ja kohtutäituri juurde sõitmiseks. Kaebaja

väitel on vald jätnud suure osa sõite kinni maksmata (sh nädalavahetustel tehtavad sõidud) ning

3-21-1228

7(8)

kaebaja on nende eest ise sularahas tasunud. Kaebaja pole täpsustanud, kuhu ja mis eesmärgil

sõitmiseks ta kulutusi on teinud. See kaebaja väide pole ka kontrollitav. Kaebaja pole esitanud

tõendeid (sh valla keelduvaid otsuseid) selle kohta, et vald oleks jätnud kompenseerimata

hädavajalikud transpordikulud, näiteks arsti juurde sõitmiseks, ning kaebajal oleks vältimatu

vajadus teha täiendavaid kulutusi transpordile 100–200 eurot kuus.

Jõgeva Vallavalitsuse otsustega on kaebajale määratud koduteenus vahemikuks 01.11.2019–

31.10.2021 kuni kuus tundi nädalas ning isikliku abistaja teenus 15 tundi kuus vahemikuks

04.01.2021–31.12.2021. Jõgeva valla 05.07.2021 vastuse kohaselt on kaebajale osutatud

isikliku abistaja teenust 2021. aastal kokku 146,45 tundi, sh juunis 26,5 tundi ning vastav kulu

(225,25 eurot) on tasutud valla eelarvest. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda Jõgeva valla

esitatud andmete õigsuses. Kaebaja väide, et ta on alates 01.06.2021 kandnud isikliku abistaja

teenuse kulud täies ulatuses ise (sularahas), on paljasõnaline ja vastuolus Jõgeva valla esitatud

andmetega. Samuti pole kaebaja tõendanud ega veenvalt põhjendanud vajadust abistaja järele

valla poolt tagatavast suuremas mahus ning sellest tingitud kulutusi 200 eurot kuus.

Seega on halduskohus põhjendatult jätnud arvestamata majandusliku seisundi teatises märgitud

kulud transpordile ja abistajatele.

15. Ringkonnakohus arvestab, et kaebaja muud vältimatud kulutused võivad tema tervislikust

seisundist tulenevalt olla tavapärasest suuremad. Ehkki kaebaja pangakontolt ei nähtu kõikide

kaebaja väidetud kulutuste tegemist, nähtuvad sellelt sularaha väljamaksed, mistõttu on usutav

osade kulude kandmine sularahas. Kuivõrd kaebaja tegelike kulutuste suurust on keeruline

tuvastada, arvestab ringkonnakohus, et kaebaja eluasemekulud ja muud vältimatud kulutused

on kokku ligikaudu sama suured kui kaebaja sissetulekud. Sellise hinnangu puhul ei ületa

mõistlikus ulatuses arvesse võetavad vältimatud kulutused HKMS § 112 lg 1 p 1-s 1 sätestatud

ülemmäära. Kaebajal puudub vara, mille arvelt saaks tasuda asjas nõutava riigilõivu. Seega

tuleb asuda seisukohale, et kaebaja pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline riigilõivu

tasuma.

16. HKMS § 111 lg 1 p 1 järgi tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks taotleja

majanduslikule seisundile hinnata ka kavandatava menetluses osalemise edukust.

16.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis tühistamis- ja

kohustamisnõudeid pidada sedavõrd perspektiivituks, et keelduda sellel alusel menetlusabi

andmisest. Kaebaja on esitanud tõendi, mille kohaselt on varasemalt tema toetuse rahuldamise

korral stipendiumi summa kantud teise isiku (kaebaja õe) kontole (kaebuse lisa 24). Sellest

tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudelt

tasumisele kuuluva riigilõivu osas, s.o 15 euro ulatuses.

16.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga kahju hüvitamise nõude

eduväljavaadete osas. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajat toetuse

taotlemisel puude või muude põhjuste tõttu ebavõrdselt kohelnud. Vaidlusalusel juhul jäeti

kaebaja taotlus rahuldamata põhjendusel, et ta ei esitanud isikliku pangakonto andmeid.

Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks toetuse taotlemisel esitatud mingisuguseid teistest

erinevaid nõudeid tema puudest tulenevalt ja seda ei nähtu ka kohtule. Sellest, et toetuse

maksmiseks peab kaebaja esitama enda isikliku pangakonto andmed, ei ole põhjust järeldada

ebavõrdset kohtlemist puude ega muu asjaolu tõttu. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb

tema ebavõrdne kohtlemine tulenevalt sotsiaalmajanduslikust seisundist. Asjas ei nähtu, et

kaebajast näiteks paremas majanduslikus olukorras olevatele või parema haridustasemega

taotlejatele või mingil muul alusel kaebajast erinevas sotsiaalmajanduslikus seisundis olevatele

taotlejatele võimaldataks toetuse/stipendiumi kandmist kolmanda isiku kontole. Tõendamata ja

põhistamata on ka mittevaralise kahju tekkimine ning seos väidetavalt tekkinud kahju ja

vastustaja õigusvastase otsuse vahel. Perspektiivitu nõude esitamiselt riigilõivu tasumise

3-21-1228

8(8)

kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud. Seega jääb määruskaebus kahjunõuet puudutava

riigilõivu (15 eurot ületavas) osas rahuldamata. Kui kaebaja soovib jääda perspektiivitu nõude

juurde, peab ta selle menetlemiseks tasuma riigile riigilõivu.

17. Halduskohus on määranud, et riigilõiv tuleb tasuda kahe 90 euro suuruse osamaksena kohtu

määratud tähtaja jooksul. Kaebaja on määruskaebuses esitanud alternatiivse taotluse

võimaldada tasuda riigilõiv kuue kuu jooksul kuues osas, s.o korraga 30 euro ulatuses. Kahju

hüvitamise nõude väheseid eduväljavaateid arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

maksegraafikut muuta vastavalt määruskaebuses taotletule. Küll aga tuleb maksegraafikut

muuta seoses kaebaja osalise vabastamisega riigilõivu tasumisest, kuivõrd maksegraafiku

alusel tasutav riigilõiv on 180 asemel 165 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda kahe osamaksena: 85

eurot ja 80 eurot. Juhul, kui kaebaja täiendavat riigilõivu ei tasu, saab kohus menetleda

tühistamis- ja kohustamisnõuet ning kahjunõuet kuni 500 euro ulatuses, kuivõrd 15 euro

suurune riigilõiv hõlmaks ka selle nõude.

Riigi õigusabist halduskohtus esindamiseks

18. Halduskohus on jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, tuginedes RÕS § 7 lg

1 p-dele 1, 5 ja 6. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 09.09.2021 määruses esitatud põhjendustega

ega korda neid täies ulatuses üle (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Kaebajal on olemas varasem

kogemus tsiviil- ja halduskohtumenetluses osalemisel ning ta on suuteline ise vormistama

nõuetekohaseid menetlusdokumente. Menetluslikku ebavõrdsust võrreldes vastustajaga aitab

korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Asja olemus ei

nõua tingimata kaebajal advokaadi olemasolu. Kohtuistungit on võimalik pidada ka virtuaalselt,

kui selleks peaks esinema vajadus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud ka RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Kahjunõude

vähese perspektiivi tõttu on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1

p 5), ning RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Intensiivset

õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi kaebajale mittevaralise kahju

hüvitamiseks praeguses asjas ei nähtu. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, leides,

et taotluse rahuldamata jätmisega on kaebajat tema puude ja sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu

diskrimineeritud ja teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Toetusest ilmajäämisega

tekitatud negatiivsed tagajärjed on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad

avalikkusele.

Muud menetluslikud otsustused

19. Kaebaja taotlusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)