3-21-2004/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma,

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2004

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba X

kinnipidamiseks

ning

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ivan Moskaljov

Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.09.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.09.2021 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused kurdi keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 01.09.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

Taotluse kohaselt peeti isik kinni 31.08.2021 kell 13.05 Tallinna reisisadama D-terminalis.

Isikul oli laevapilet Soome Vabariiki suunduvale reisilaevale Megastar ning ta näitas PPA-le

telefonist pilti Türgi ID-kaardist, millelt nähtuvalt on tegemist XX.XX.XXXX sündinud Türgi

kodaniku X-ga. Isik esitas samal päeval kell 15.32 rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitades, et

ta saabus 16.08.2021 Istanbuli, kus maksis reisi organiseerijatele 1000 eurot. Istanbulist lendas

3-21-2004

2(7)

ta Minskisse, kust ta sõidutati metsa ning võeti dokumendid ära. Metsas kõndis ta kaks päeva,

siis paigutati ta treilerisse ja seejärel autosse, millega ta saabus Tallinnasse.

Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks ja isikuga

täiendava intervjuu tegemiseks. Esineb isiku põgenemise oht, sest ta on ebaseaduslikult

ületanud Schengeni ala välispiiri ja seejärel sisepiire ning viibinud siin ebaseaduslikult.

Reisisadamas proovis isik vältida kontakte PPA ametnikega, muutes liikumise trajektoori.

Vabaduses võib isik minna Soome, kus tal on tema väitel sugulased. Isik esitas

varjupaigataotluse päev pärast Eestisse saabumist ning alles pärast enda kinnipidamist. Isik ei

avaldanud soovi abi saamiseks enne, kui ta Eestis kinni peeti. Isiku tegevusest järeldub, et ta

esitas taotluse eesmärgiga vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki, millega võib

kaasneda sissesõidukeelu kohaldamine. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole

võimalik, sest isik on korduvalt maininud, et tema eesmärgiks on jõuda Soome. Isik on seni

tuvastatud vaid tema ütluste alusel. Reisidokumendi puudumine raskendab isiku tuvastamist ja

esialgne info tema isiku kohta vajab kontrollimist. Varjupaigataotluses toodud asjaolusid ei ole

PPA veel jõudnud kontrollida.

2. Puudutatud isik vaidles halduskohtu istungil taotlusele vastu. Isik selgitas, et üks tema

vendadest vangistati kaheksa aastat tagasi poliitilistel põhjustel. Kuna vangistatud venda peeti

terroristiks, segab see väga isiku elu. Isik arvas, et kuna tema vend viisat ei saanud, ei väljastata

seda ka temale. Isik otsustas seetõttu saabuda Euroopasse ebaseaduslikult ja taotleda siis

varjupaika. Isikul elab Soomes kolm venda. Kuna ta kardab oma vanglakaristust kandva venna

pärast, kustutas ta telefonist andmed ja muutis oma algseid ütlusi. Isik lubas, et ei ületa enam

illegaalselt piiri.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.09.2021 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 02.11.2021 (k.a).

Isikut tuleb kinni pidada isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks (välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-d 1 ja 2). Isik on tuvastatud üksnes

oma ütluste ning telefonis oleva ID-kaardi foto järgi. Seega puudub veendumus nii

isikusamasuses kui ka kodakondsuses. Isiku kinnipidamine on ka lubatav rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isiku esitatud varjupaigataotlust ei ole veel

jõutud sisuliselt kontrollida. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamiskartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalemist ja kättesaadavust. Ka kohtule jäi istungil ebaselgeks, milles seisneb isiku kartus

tagakiusamise ees, kui tema vend vangistati kaheksa aastat tagasi ning isiku selgituste kohaselt

on ta saanud käia ülikoolis. Nende asjaolude põhistamine ilma isiku osaluseta ei ole võimalik.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 p 8 järgi esineb välismaalase

põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei

ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik on teadlikult korraldanud enda ebaseadusliku

sisenemise Euroopa Liitu, makstes selleks vahendajale. Isik ületas piiri teadmata kohas metsas

(võimalik, et Poolas), saabus siis autoga Tallinna ning isiku vend korraldas talle Tallinnas

ööbimise ja laevapileti, jõudmaks Soome. Piirivalvuri ettekande kohaselt proovis isik sadamas

piirivalvureid vältida. Seega on isikul olemas nii vahendid, kontaktid kui ka teadmised, kuidas

ületada ebaseaduslikult riigipiiri ning end ametivõimude eest varjata. Samuti on isik

kustutanud oma ütluste kohaselt telefonist andmeid ning algseid ütlusi menetluse käigus

muutnud. Seetõttu ei kaalu isiku lubadused olla vabaduses kättesaadav üles varasemat

käitumist. Isik on seaduslikult Euroopasse saabumisele (Erasmuse programm, viisa,

3-21-2004

3(7)

rahvusvaheline kaitse) eelistanud ebaseaduslikku piiriületust, lootes viibimise hilisemat

seadustamist. Kui isik soovis saada varjupaika Soomes, oli tal võimalik esitada taotlus Soome

välisesindusele nii Türgis, Valgevenes kui ka Eestis. Selle asemel asus isik end varjama ja

proovis jõuda ametivõimudele märkamatult Soome. Isik esitas varjupaigataotluse alles siis, kui

PPA ametnikud olid ta kinni pidanud. Isik on korduvalt kinnitanud oma soovi jõuda Soome,

mistõttu on tal ka motivatsioon Eestist lahkuda. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et

isiku vabaduses viibimisel on tema eelnevat käitumist arvestades olemas põgenemise oht, mh

võib isik lahkuda Soome. Põgenemise ohu esinemisest järeldub, et võimalik ei ole kasutada

leebemaid järelevalvemeetmeid.

Kohtule ei nähtu kinnipidamisest tulenevat ohtu isiku elule ja tervisele. Kergemat sorti

terviseprobleemide korral on KPK-s tagatud meditsiiniline abi. PPA võib isikut kinni hoida

üksnes kinnipidamise aluste äralangemiseni. Seega kui isikusamasus ja kodakondsus leiavad

kinnitust, varjupaigamenetluse olulised asjaolud on välja selgitatud ning puuduvad muud

olulised põhjused isiku kinnipidamiseks, peab PPA isiku omal algatusel KPK-st vabastama.

Seega sõltub isiku vabastamine osaliselt ka sellest, kas isik teeb enda tuvastamisel ja

varjupaigataotluse põhjendamisel koostööd.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.09.2021 määrus ning teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

Asjaolu, et isik peab isikusamasuse tuvastamiseks ja pagulase staatuse aluseks olevate väidete

kontrollimiseks olema kättesaadav, ei tähenda, et isikut tuleb tingimata kinni pidada. PPA ei

ole taotluses põhjendanud, miks ei ole jõutud isiku kohta täiendavat informatsiooni saada.

Kinnipidamise eelduseks on põgenemise oht, mille esinemist ei ole PPA ja halduskohus

piisavalt põhjendanud. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotleja

puhul tuleb see kohustus veel ka VRKS § 361 lg-st 1 (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-

93-16, p 13). PPA ja halduskohus ei ole neid asjaolusid arvestanud. Põgenemisohtu ei saa

praegusel juhul järeldada isiku päritoluriigist lahkumise ja Eestisse saabumise asjaoludest. X

oli sunnitud ebaseaduslikult piire ületama, kuna tema vend viibib Türgis poliitilistel põhjustel

vanglas, ning telefonist andmed kustutama, et vältida probleemide tekkimist tema vennale,

kelle naine on lapseootel. X ei ole oma ütlusi muutnud. X ei pidanud otstarbekaks viisat

taotleda, kuna tema vennal polnud see õnnestunud. Ka asjaolust, et isik on väitnud soovi jõuda

Soome, ei saa automaatselt järeldada põgenemisohtu. Isik on kinnitanud, et soovib Eestis

rahvusvahelist kaitset taotleda ning selle menetluse käigus siin viibida.

Kohus pole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et isiku puhul ei ole võimalik rakendada

leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohus on andnud hinnangu, et põgenemisohu tõttu pole

leebemate järlevalvemeetmete kohaldamine võimalik, piiratud teabe põhjal, ilma et oleks välja

selgitanud olulised asjaolud ja arvestanud isiku ütlustega. Isik selgitas halduskohtu istungil, et

on seoses Türgist põgenemisega depressioonis. Kuna isikul on hirm kinnipidamisasutuse ees,

siis on tõenäoline, et depressioon võib süveneda ning tekitada veel tõsisemaid psüühilisi

probleeme. Lisaks kinnitas isik kohtuistungil, et ei kavatse põgeneda ning teeb vastustajaga

igati koostööd. PPA ega kohus ei ole viidanud tõenditele, mis näitaks, et isik on ohtlik ja

tõenäoliselt põgeneks. Kohus ei ole isiku ütlustega arvestanud. Isiku kättesaadavus

väljasaatmise täideviimiseks oleks saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamisega. Neil asjaoludel on isiku KPK-sse paigutamine ilmselgelt ebaproportsionaalne

meede.

3-21-2004

4(7)

5. PPA ei esitanud vastust määruskaebusele kohtu määratud tähtajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. X on määruskaebuses taotlenud enda vabastamist tõlkekulude kandmisest. Arvestades, et

määruskaebuses ei ole taotletud asja lahendamist kohtuistungil, tõlgendab ringkonnakohus seda

avaldust selliselt, et X soovib tema vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude

kandmisest. Ringkonnakohus andis X-le 08.09.2021 määrusega riigi õigusabi ning kuna isik

viibib KPK-s, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Kohtulahendi

tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega

mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS §

111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab X taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p

1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude

kandmisest. Arvestades, et haldus- ja halduskohtumenetluses on osalenud kurdi keele tõlk, siis

tuleb kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida kurdi keelde.

II

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg-ga 2 on üle võetud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3, mille esimeses lõigus on ammendavalt

loetletud erinevad alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab

konkreetsele vajadusele ning on teistest sõltumatu (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p

42). VRKS § 361 lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes

sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka

põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2

p-s 4. Selles sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68

nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361

lg 21). Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole

iseseisvalt KPK-sse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de

1–5 ja 7 alusel KPK-sse paigutamist. Kohasteks põhjendusteks on ka näiteks tõendite

hävitamise või tunnistajate mõjutamise oht (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14,

p 12).

9. PPA on taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alustele. Nende

sätete järgi on isiku kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrolliseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks

(p

2),

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

menetlemisel

tähtsust

omavate

asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui on põhjendatud

alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks

või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Halduskohus leidis, et praegusel juhul on isiku

kinnipidamine lubatav VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud alustel.

10. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb alus isiku kinnipidamiseks

tema isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2). Isikul

puudub reisidokument või muu isikut tõendav dokument ning ta on tuvastatud tema enda ütluste

alusel. Isik näitas telefonist fotot Türgi ID-kaardist kehtivusega kuni 19.08.2030, kuid foto

dokumendist ei ole samaväärne dokumendi endaga ning üksnes foto põhjal on raskendatud

dokumendi ehtsuse kontrollimine.

3-21-2004

5(7)

11. Riigikohus selgitas 30.01.2018 määruses asjas nr 3-17-792 (p-d 18.1 ja 18.2), et isiku

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav.

Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka

Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus asjas nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude

all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust

põhistavad

asjaolud,

päritoluriigis

ümberpaiknemise

võimalikkusega

seostuv

jms)

kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus

üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks

koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt

ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Halduskohus on põhjendatult

märkinud, et praegusel juhul on pagulase staatust puudutavad asjaolud ebaselged. PPA

korraldas 01.09.2021 ehk vahetult enne kohtule taotluse esitamist isiku esmase küsitluse,

mistõttu on ilmne, et PPA ei jõudnud enne taotluse esitamist koguda päritolumaainfot ja

kontrollida isiku väiteid. Asjaolude täpsustamiseks täiendavate intervjuude tegemiseks peab

isik olema PPA-le kättesaadav.

12. Seoses sellega, et PPA on taotluses viidanud ka VRKS § 361 lg 2 p-le 5, märgib

ringkonnakohus järgmist. Seda sätet tuleb kooskõlas direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d

tõlgendada viisil, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes

juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises

olukorras on võimalik isik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete

kriteeriumide ja konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi või

vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 13–16). Taotleja

sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise

asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et

isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline

usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 10–12). Kuigi isiku käitumine

(sh ebaseaduslik riiki sisenemine, piirivalveametnike teadlik vältimine sadamas, rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist) ja esmased ütlused annavad põhjust kahelda

isiku vajaduses rahvusvahelise kaitse järele, ei nähtu ringkonnakohtule, et isik oleks kinni

peetud lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel. Isiku kinnipidamise protokollis

on kinnipidamise alusena märgitud VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-d 1–6. Kuivõrd pole tõendatud,

et isik oleks VSS alusel kinni peetud enne, kui ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, ning isik

ei pruukinud ka teada PPA kavatsusest ta välja saata, pole VRKS § 361 lg 2 p 5 alus praegusel

juhul kohaldatav (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 15).

13. PPA on oma taotluses viidanud põgenemisohu tuvastamisel VSS § 68 p-le 9, s.o

välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni

liikmesriigist. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud alus on kohaldatav eelkõige juhul, kui isik

on rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise järel lahkunud selles sättes nimetatud asukohast või

riigist ning tal on seega olnud (rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest tulenev või muu) alus

Schengeni alal viibimiseks. X sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult ja tal puudus

kinnipidamise ajal õiguslik alus alal viibimiseks. Seega ei ole VSS § 68 p 9 praegusel juhul

kohaldatav.

14. Halduskohus on oma määruses tuginenud VSS § 68 p-le 8, mille kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku

ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nimetatud alus on kohaldatav

juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Riigipiiri seadus (RiPS) eristab

välispiiri sisepiirist. Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühine maismaapiir, sh jõe-

3-21-2004

6(7)

ja järvepiir (RiPS § 2 lg 11). Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas

jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir (RiPS § 2 lg 12; Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2020

määrus asjas nr 3-20-1360, p 9). Ka Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovituse (EL) 2017/2338

p 1.6 käsitab põgenemisohuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi

2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiivi) art 3 p 7 mõttes ebaseaduslikku sisenemist Euroopa

Liidu liikmesriikide ja Schengeni riikide territooriumile. Praegusel juhul nähtub isiku ütlustest,

et ta sisenes Schengeni alale tõenäoliselt Poolas ning Eestisse sisenemiseks ületas ta Schengeni

ala sisepiiri. PPA esitatud andmetest ei nähtu, et tuvastatud oleks isiku sisenemine Eestisse

Schengeni ala välisest riigist. Teadaolevatest andmetest lähtudes ei ole järelikult ka VSS § 68 p

8 praegusel juhul kohaldatav. X Eestisse saabumise asjaolud vajavad siiski veel täpsustamist.

15. PPA on taotluses viidanud ka VSS § 68 p-le 3, kuid taotlusest ei selgu, et PPA-l oleks

põhjendatud kahtlus X isikusamasuses või tema kodakondsuses, kuigi need vajavad

kontrollimist. Põgenemisohule võib selle aluse puhul viidata näiteks võltsitud dokumendi

kasutamine või isikuandmeid (nt sünniaega) puudutavate väidete muutmine, mida PPA pole

praegusel juhul väitnud. Põhjendatud kahtluse olemasolu peab PPA oma taotluses põhistama,

kohus seda PPA eest teha ei saa. Reisidokumendi ja muu isikut tõendava dokumendi puudumine

välistab VRKS § 29 lg 1 p-s 4 sätestatud järelevalvemeetme kohaldamise, kuid üksnes sellest

ei saa automaatselt järeldada põgenemisohtu.

16. Kuivõrd teadaolevate andmete põhjal ei saa lugeda tuvastatuks mõne VSS §-s 68 nimetatud

asjaolu esinemist ning isik pole ka loata lahkunud mõnest Euroopa Liidu liikmesriigist, sest ta

ei saanud enne Eestisse saabumist luba viibida mõnes teises liikmesriigis, ei ole kinnipidamise

alusena kohaldatav VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus (vt nt Riigikohtu 31.05.2017 määrus

nr 3-3-1-93-16, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 14–16 ja

seal viidatud kohtupraktika). Küll aga saab kohaldada VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud

aluseid, kuivõrd nende sätete kohaldamisel ei ole kohus rangelt seotud VSS §-s 68 loetletud

põgenemisohule viitavate asjaoludega, kuid tegemist peab VRKS § 361 lg 1 järgi olema

olukorraga, kus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks tõhusalt isiku

kättesaadavust vajalike toimingute tegemiseks ning edasiliikumise vältimist. Ringkonnakohtu

hinnangul esineb X puhul niisugune olukord.

17. X sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, kasutades selleks vahendajate abi. Viisa

mittetaotlemist on X põhjendanud sellega, et kuna tema vend ei saanud viisat, ei pidanud ka

tema selle taotlemist mõttekaks. X-le olid seega teada seaduslikud võimalused teise riiki

jõudmiseks, kuid ta on reisimiseks teadlikult valinud ebaseadusliku viisi. Reisidokumendi

puudumine pole isikut takistanud riigipiire ületamast. X saabus Eestisse enda väitel 30.08.2021,

kuid ei pöördunud kohe Eesti ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse saamiseks. VRKS §

14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse

saabumist. Ka järgmisel päeval Soome sõitvale laevale suundudes üritas ta piirivalve ametnikke

vältida ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast tema kinnipidamist. Isiku

käitumine viitab sellele, et tal ei olnud soovi oma Eestis viibimist seadustada. Halduskohus on

põhjendatult järeldanud, et isikul on olemas vahendid, kontaktid ja teadmised ebaseaduslikult

riigipiiri ületamiseks. Halduskohus on hinnanud X käitumist ja teda konkreetselt puudutavaid

asjaolusid, mitte pelgalt tuginenud VSS §-s 68 sätestatud alusele, mistõttu on halduskohtu

seisukoht põgenemisohu kohta põhjendatud, hoolimata sellest, et halduskohtu viidatud VSS §

68 p 8 ei ole kohaldatav. Isik tunnistas intervjuul, et kustutas telefonist andmeid (venna saadetud

sms-i Tallinnas asuva hotelli kohta), ning muutis oma ütlusi Tallinnas viibimist puudutavate

asjaolude kohta (sh venna saabumine Tallinna isiku abistamiseks). Andmete varjamine ja

ebaõigete väidete esitamine kahandavad isiku usaldusväärsust. Kuivõrd X-l elavad Soomes

vennad, on põhjust arvata, et tal on jätkuvalt soov minna Soome ning võimaluse korral ta seda

ka teeb. Kirjeldatud asjaolud kogumis annavad piisava aluse arvata, et isiku puhul esineb

3-21-2004

7(7)

põgenemise oht. Pelgalt isiku lubadusest ebaseaduslikul viisil enam riigipiire mitte ületada ei

piisa leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29 lg 1) kohaldamiseks. Leebemad

järelevalvemeetmed ei takista isiku Eestist lahkumist.

18. Seoses määruskaebuse väitega, et halduskohus on X kinnipidamise otsustanud piiratud

teabe põhjal, märgib ringkonnakohus, et esmakordse KPK-sse paigutamise taotluse puhul ei

saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla sama kõrged kui

kinnipidamise tähtaja pikendamise taotluse puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli

tegutseda piiratud aja jooksul ning puudulikule või kontrollimata teabele tuginedes. Sellises

olukorras võib piisata ka sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt

mittemõõdukas (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14). Praegusel juhul ei ole

alust pidada isiku kinnipidamist ilmselgelt ebaproportsionaalseks. X on väitnud, et tal on

depressioon ning hirm kinnipidamisasutuste ees, kuid kohtule pole esitatud arsti kinnitust isikul

selliste vaimse tervise probleemide esinemise kohta, mis välistaks isiku kinnipidamise KPK-s.

Isikule on KPK-s tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VSS

§ 269 lg 1). Kohtupraktika järgi võib vajadus välja selgitada isiku tervislik seisund olla

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaks asjaoluks, mille välja selgitamise

vajadus õigustab kinnipidamiskeskusesse paigutamist (Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-

415, p 16).

19. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus halduskohtu 02.09.2021 määruse resolutsiooni

muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)