3-21-786/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-786

Haldusasi

OÜ Adepte Group kaebus Saaremaa Vallavalitsuse

16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 tühistamiseks Pahapilli

külas asuva Varese sadama kinnistu ning Võhma külas

asuva Metsa-Simmu kinnistu osas

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Adepte Group (varasema ärinimega Osaühing

Adepte; registrikood 10677206), volitatud esindajad

vandeadvokaat Piret Kergandberg ja advokaat Siim Vahtrus

Vastustaja Saaremaa vald, volitatud esindaja Liina Sepp

Asja läbivaatamine

08.09.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Adepte Group kaebus ning tühistada Saaremaa Vallavalitsuse

16.03.2021 korraldus nr 2-3/296 osas, millega kehtestati ajutine planeerimis- ja

ehituskeeld

Võhma

külas,

Saaremaal

Metsa-Simmu

kinnistul

(katastritunnus

48301:006:0435)

ning

Pahapilli

külas,

Saaremaal

Varese

sadama

kinnistul

(katastritunnus 48301:006:0515).

2. Mõista Saaremaa vallalt välja OÜ Adepte Group kasuks menetluskulud summas

4407,74 eurot (koos käibemaksuga).

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

3-21-786

2(13)

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Adepte Group OÜ (varasema ärinimega Osaühing Adepte) on tuuleenergia tootmisega

tegelev ettevõte, kellele kuuluvad Pahapilli külas, Saaremaal Varese sadama kinnistu

(katastritunnus 48301:006:0515) ning Võhma külas, Saaremaal Metsa-Simmu kinnistu

(katastritunnus 48301:006:0435).

2. Saare valla territooriumil on tuulegeneraatori püstitamiseks menetluses Võhma külas

Metsa-Simmu detailplaneering (huvitatud isik Adepte Group OÜ). 2020. a suvel avalikustati

detailplaneeringu eskiislahendus.

3. Saaremaa Vallavolikogu 21.10.2020 otsusega nr 65 on osaliselt kehtestatud Varese sadama

detailplaneering. Saaremaa Vallavolikogu jättis kehtestamata ehitusõiguse tuulegeneraatori

püstitamiseks, mis on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2273).

4. Saaremaa

Vallavalitsus

kehtestas

16.03.2021

korraldusega

nr

2-3/296

planeerimisseaduse (PlanS) § 79 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel kogu Saaremaa valla

haldusterritooriumil ajutise planeerimis- ja ehituskeelu uute tuulegeneraatorite püstitamiseks.

Keelatud on tuulegeneraatorite ehitusõigust käsitlevate detailplaneeringute (DP) kehtestamine

ning tuulegeneraatori püstitamiseks ehitusloa andmine, välja arvatud olemasoleva

tuulegeneraatori asendamine samaväärsega kooskõlas aladel kehtivate DP-dega (resolutsiooni

punkt 1). Planeerimis- ja ehituskeeld kehtib kaks aastat alates selle kehtestamisest või kuni

Saaremaa valla üldplaneeringu (ÜP) kehtestamiseni, kui see kehtestatakse enne kahe aasta

möödumist planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisest (resolutsiooni punkt 3).

Valla haldusterritooriumil kehtib praegu 22 erinevat üld-, osaüld- või teemaplaneeringut, milles

üheski ei ole määratud konkreetseid ehitustingimusi tuulegeneraatorite rajamiseks. Mitme ÜP

kohaselt valla haldusterritooriumile tuuleparke ei kavandata. Koostamisel oleva Saaremaa valla

ÜP-ga (algatatud Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 1-3/96) kaardistatakse Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ lisas määratud elektrituulikute arendusalad ja arenduspiirkonnad

ning käsitletakse üksikute tuulikute rajamist. ÜP eelnõu koostamise käigus on kaardianalüüsi

põhjal valitud tuuleparkide rajamiseks sobivad alad, mis arvestaksid loodus- ja riigikaitseliste

piirangutega ning soovitatava vahemaaga (1000 m) tuulegeneraatorite ja elamute vahel. ÜP

eelnõu sisaldab ka tingimust, et üksikuid üle 28 m kõrguseid tuulegeneraatoreid võib ehitada

ainult planeeritud tuuleparkide aladel. ÜP eelnõu avalikul arutelul selgus mitme kogukonna

vastuseis tuuleparkide ja tuulegeneraatorite planeerimisele, samuti nt Eesti Ornitoloogiaühingu

vastuseis tuuleparkide planeerimisele Sõrve poolsaarele. Seega puudub vallas hetkel terviklik

kogukondlik kokkulepe ja seisukoht tuuleparkide rajamise asukohtade ja tingimuste osas.

Samas on menetluses mitmeid DP-sid, millega soovitakse rajada nii üksikuid

tuulegeneraatoreid kui ka tuuleparke. PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on ÜP ülesandeks mh olulise

ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Ehkki Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr

102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 4 kohaselt on selliseks ehitiseks vähemalt

3-21-786

3(13)

30 m kõrgustest tuulikutest koosnev tuulepark, on ka üksik tuulegeneraator maastiku oluline

visuaalne objekt, mille asukohta valiku aluseks peaks olema ÜP raames saavutatav ühiskondlik

kokkulepe.

Kuna koostatava ÜP-ga kavatsetakse muuta valla haldusterritooriumil tuulegeneraatorite kohta

varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi, siis on praegusel juhul põhjendatud kehtestada

PlanS § 79 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ning piirangud

isikute õigusele oma omandit kasutada on proportsionaalsed. ÜP koostamine on pikaajaline

protsess ning ÜP-ga kavandatu elluviimiseks on vajalik peatada kaheks aastaks või kuni ÜP

kehtestamiseni omanike õigused maa-ala vabaks kasutamiseks. Kuna olemasolevate tuulikute

mõjusid on hinnatud DP menetluse käigus, siis on põhjendatud lubada nende samaväärsetega

asendamist. Tuulegeneraatorite püstitamiseks on vallas menetluses neli DP-d, sh Saaremaa

Vallavolikogu 29.08.2019 otsusega nr 1-3/97 algatatud Võhma külas Metsa-Simmu DP, millest

huvitatud isik OÜ Adepte (alates 07.01.2021 ärinimega OÜ Adepte Group) soovib püstitada

Metsa-Simmu kinnistule (katastritunnus 48301:006:0435; pindala 6,53 ha; sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) ühe tuulegeneraatori. Vastuseks OÜ Adepte 25.09.2020 seisukohale märkis

vald, et Metsa-Simmu DP on kooskõlastatud, kuid vastu võtmata, ning DP menetluse jätkamine

ei ole põhjendatud enne tuulegeneraatorite püstitamise küsimuses ÜP-ga ühtsete põhimõtete

kehtestamist, sest vastasel juhul ei ole avalik huvi piisavalt kaitstud. Ka Metsa-Simmu DP-le

on esitatud mitmeid vastuväiteid seoses planeeritava üksiku tuulegeneraatori tekitatava müra ja

visuaalse mõjuga. Seega esineb vastuseis ka üksikute tuulegeneraatorite püstitamiseks, mistõttu

on ÜP-ga vajalik määratleda üldised lähteseisukohad ka üksikute tuulegeneraatorite rajamiseks.

OÜ Adepte investeeringud Varese sadama rekonstrueerimisse on arendaja äririsk, sest DP

algatamine ei anna õigustatud ootust, et DP soovitud kujul kehtestatakse. Tuulegeneraatorite

püstitamise teema on valla jaoks äärmiselt oluline, mistõttu ei pea vald põhjendatuks piirduda

üksnes koostatava ÜP tingimuste järgimisega, vaid kehtestada tuleb ka ajutine planeerimis- ja

ehituskeeld, et tagada isikute võrdne kohtlemine. Ka üksiku tuulegeneraatori püstitamise mõju

ulatub konkreetse DP menetlusse kaasatud naabruskonnast kaugemale.

5. Adepte Group OÜ esitas 14.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa

Vallavalitsuse 16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 tühistamiseks Pahapilli külas asuva Varese

sadama kinnistu ning Võhma külas asuva Metsa-Simmu kinnistu osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb Saaremaa Vallavalitsuse 16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 tühistamist,

kuivõrd see on õigusvastane ning rikub kaebaja õigusi.

6.1. Vaidlusaluse korraldusega ettenähtud planeerimis- ja ehituskeeld toob kaasa Metsa-Simmu

DP menetluse peatumise. Kuigi Varese sadama DP on haldusasjas nr 3-20-2273 vaidlustatud,

siis kaebuse edukuse korral takistab planeerimis- ja ehituskeeld Varese sadama DP menetluse

uuendamist ning selle käigus tuulegeneraatori rajamist puudutava uue otsuse tegemist.

6.2. Vaidlusalune korraldus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja on käesolevaks ajaks

teinud

Metsa-Simmu

ning

Varese

sadama

DP-de

koostamise

ja

realiseerimise

ettevalmistamisega märkimisväärseid kulusid, sh: 1) Varese sadama kaide (kuhu

tuulegeneraator oli plaanitud paigaldada) rekonstrueerimine summas 553 800,79 eurot ja

sellega seotud akvatooriumi süvendamine 138 678,94 eurot; 2) Varese sadamas

tuulegeneraatori projekteerimisele ja ettevalmistustöödele summas 15 516 eurot; 3) kaebaja

kinnistutele püstitavate üksikute tuulegeneraatorite põhivõrku ühendamiseks vajaliku liitumise

väljaehitamisele (liitumise esimene osamakse ja menetlustasud) summas 51 298,29 eurot.

3-21-786

4(13)

Lisaks ootab Enefit Connect kaebajalt 28.04.2021 kavandatud tuulegeneraatorite jaoks vajaliku

liitumise väljaehitamise teise osamakse tasumist summas 416 961,60 eurot. Vaidlusalune

korraldus tekitab kaebajale varalist kahju enam kui 620 000 eurot.

6.3. Alusetu ja kaalutlusvigadega korraldus, millega kehtestati ebaproportsionaalne ja kaebajat

põhjendamatult diskrimineeriv planeerimis- ja ehituskeeld, rikub kaebaja õigust omandi vabale

kasutamisele.

6.4. Puudub alus planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamiseks (PlanS § 79 lg 1). Korralduse

põhjendused on üldsõnalised. Vastustaja pole välja toonud ühtegi konkreetset avalikku huvi,

mille kaitseks oleks hädavajalik kehtestada kaebaja kinnistutel tuulegeneraatorite planeerimis-

ja ehituskeeld. Keelu kehtestamiseks ei piisa vaid sellest, et koostatava üldplaneeringuga

kavatsetakse muuta kehtivas ÜP-s ettenähtud maa-alade ja ehitiste kasutamis- ja

ehitustingimusi. Vastasel juhul tuleks sisuliselt iga ÜP koostamisel kohaldada üleüldist

planeerimis- ja ehituskeeldu, mistõttu ei oleks enam tegemist erandliku võimalusega.

Vaidlusaluses korralduses ei ole vastustaja välja toonud ühtegi konkreetset ja erandlikku

põhjust osas, miks takistaks või ohustaks tuulegeneraatorite rajamine Saarema ÜP-s kavandatu

elluviimist. Kaebaja juhtis planeerimis- ja ehituskeelu aluste puudumisele tähelepanu juba

varem (vt kaebuse lisa 2, lk-d 1-2). Seega ei ole tegemist pelgalt motiveerimispuudustega.

6.5. Väited kogukonna vastuseisust tuulegeneraatorite püstitamisele on väärad ja vastuolulised.

ÜP eskiislahenduse avalikustamise käigus ei laekunud üheltki kogukonnalt kirjalikke arvamusi,

mis oleks põhimõtteliselt vastustanud üksikute tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamist kogu

valla territooriumil. Üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitasid

üksikute tuulegeneraatorite rajamisele vastuväiteid 8 isikut ühise kirjaga (Liisa Linna jt), olles

vastu tuulegeneraatorite rajamisele Jõgela külla ning Margus Muld, kes tegi ettepaneku keelata

üksikute tuulegeneraatorite püstitamine kogu vallas (vt avaliku väljapaneku tulemuste tabelit,

lisa 5). Tuuleparkide osas esitasid küsimusi või väljendasid teatavat vastuseisu veel mõned

isikud (6 üksikisikut ja Eesti Ornitoloogiaühing). Nende seisukohad olid valdavalt seotud

tuuleparkide sobivusega konkreetsesse asukohta (nt Koimla küla lähedusse, Viidumäe

looduskaitseala naabrusesse, Sikassaare külla, Sõrve poolsaarele). ÜP eskiislahenduse avalike

arutelude käigus väljendati täpsustamata isikute poolt vastuseisu tuuleenergeetika arendamisele

aruteludel, mis toimusid Kuressaares (vastustati tuulegeneraatorite rajamist metsa-aladele),

Kihelkonnas (vastustati tuulegeneraatorite rajamist Tagamõisa poolsaarele), Salmes (vastustati

tuulegeneraatorite rajamist endise Salme valla territooriumile) ja Torgus (vastustati

tuulegeneraatorite rajamist Sõrve poolsaarele).

6.6. Metsa-Simmu ja Varese sadama kinnistutele üksikute tuulegeneraatorite rajamise osas on

kohalik kogukond vastupidi avaldanud oma poolehoidu. Mõlemaid detailplaneeringuid on

ülekaalukalt toetanud selle piirkonna elanikke esindav Mustjala osavallakogu (vt osavallakogu

protokolle, kaebuse lisad 6 ja 7). Varese sadama DP-le on poolehoidu avaldanud ka selle küla

elanikud (vt kaebuse lisad 8 ja 9). Mustjala rahvamajas, ehk kaebaja kinnistute piirkonnas

toimunud üldplaneeringu avaliku arutelu ajal ei väljendatud samuti mingit vastuseisu ei

tuulegeneraatorite rajamisele üldiselt ega sellesse piirkonda (endise Mustjala valla

territooriumile). Tuginemine faktiliselt ebaõigetele kaalutlustele kujutab endast olulist

kaalutlusviga, mis muudab korralduse materiaalselt õigusvastaseks.

6.7. Vastustaja väited, nagu õigustaks planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamist kohalike

kogukondade vastuseis, on ühtlasi vastuolus vastustaja poolt üldplaneeringu menetluses

varasemalt

väljendatud

seisukohtadega.

Vastuolulise

käitumise

keeld

on

oluline

haldusmenetluse põhimõte (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-82-03, p 12). Vastustaja ei

pidanud eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus väljendatud üleüldist vastuseisu

3-21-786

5(13)

tuuleenergeetika arendamisele ühes või teises piirkonnas põhjendatuks (vt kaebuse lisa 5, lk-d

5 ja 65).

6.8. Planeerimis- ja ehituskeeld on vastuolus kohalike ja riigi huvidega (vt Saaremaa valla

arengukava 2019-2030, lk 13, 45; Saare maakonna arengustrateegia 2019-2030, kaebuse lisa

10, lk 13; riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (edaspidi REKK 2030), lk-d 22, 24;

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 13.03.2019 ja 11.12.2020

kirjad, kaebuse lisad 11-12; MKM 01.06.2021 kiri, kaebaja 31.08.2021 menetlusdokumendi

lisa 2; elektrituulikute kohaliku kasu instrumendi väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK),

kaebaja 31.08.2021 menetlusdokumendi lisa 3). MKM on rõhutanud, et vastustaja peaks

tuulegeneraatorite, eriti üksikute tuulegeneraatorite, rajamist võimalikult suurel määral

soodustama, lähenedes erinevatele arendustele juhtumipõhiselt. ÜP on käesolevaks ajaks kaks

ja pool aastat pärast algatamist alles eskiislahenduse staadiumis. See tähendab, et eelduslikult

kulub ÜP kehtestamiseni vähemalt sama palju aega või isegi rohkem (vt PlanS § 79 lg 3).

6.9. Planeerimis- ja ehituskeeld on ebaproportsionaalne. Vastustaja eesmärki (tagada ÜP

koostamisel tuulegeneraatoritele ehitusõiguse andmisel tasakaalustatud era- ja avalike huvide

kaalumine ühtsetel alustel) on võimalik saavutada ka DP-de menetluses. DP-de üks peamisi

ülesandeid on erinevate, vastandlike huvide tasakaalustamine (vt Riigikohtu lahendid nr 3-18-

1901, p 14; nr 3-14-52416, p 27; nr 3-3-1-15-16, p 32). Seejuures saab vajadusel kehtestada DP

kõrvaltingimustega, mis tagavad huvide kohase tasakaalu. DP kehtestamisel on kohalikel

omavalitsustel õigus arvestada koostamisel olevate kõrgema tasandi planeeringutega, praegusel

juhul Saaremaa valla ÜP-ga (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-88-15).

6.10. Planeerimis- ja ehituskeeld rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaidlusaluses

korralduses on välja toodud, et planeerimis- ja ehituskeeld mõjutab selle kehtestamise ajal 3

isikut – lisaks kaebajale Stacey OÜ-d ning OÜ-d Baltic Wind Energy. Planeerimis- ja

ehituskeelu osas avaldasid arvamust Stacey OÜ ja kaebaja, millest võib järeldada, et OÜ Baltic

Wind Energy on vabatahtlikult oma arendusplaanist loobunud või selle omal algatusel

külmutanud. Stacey OÜ tegi ettepaneku kehtestada planeerimis- ja ehituskeeld osaliselt, nii et

isikul oleks võimalik jätkata Sikassaare külas Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu DP menetlust.

DP-ga kavandatakse samuti üksiku tuulegeneraatori püstitamist. Vastustaja otsustas

ettepanekut arvestada ning tegi selle DP suhtes erandi. Vaidlusaluses korralduses on erandi

tegemist põhjendatud asjaoluga, et Stacey OÜ DP menetluses ei ole tuulegeneraatori

püstitamisele esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. Sellest jääb ekslikult mulje, nagu erineksid

Varese sadama ja Metsa-Simmu kinnistu DP-d Sikassaare külas Uuevärava, Tiigi ja

Sarapupõllu DP-st selle poolest, et esimeste puhul on üksikud isikud väljendanud vastuseisu

tuulegeneraatorite rajamisele, teisel puhul aga mitte. Tegelikkuses on ka Stacey OÜ kavandatud

tuulegeneraatori suhtes avaldatud vastuseisu ja kriitikat (vt kaebuse lisa 5, lk 12).

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlusalused otsused

on õiguspärased.

7.1. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada valla ruumilist planeerimist (vt kohaliku

omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1). Käesoleval juhul peab vastustaja

tuulegeneraatorite püstitamist valla territooriumil sedavõrd oluliseks küsimuseks, millega

kaasneb võrreldes teiste ehitistega erinev ja oluline piirkonna ruumiline mõju. Sellest tingitult

muutub eelkõige tuulegeneraatori kavandatava asukoha visuaalne väljanägemine, kaasneb

müramuutus võrreldes senisega ning mõju, mis ulatub suurele territooriumile. Vald ei saa DP-

de ja ÜP-de koostamisel lähtuda vaid planeeringust huvitatud isiku ärihuvidest (vt PlanS § 10

lg 1). Tuulegeneraatorite püstitamiseks on vaja põhjalikult analüüsida ja välja töötada ühtsed

tingimused, kuhu selline ehitis kohaliku omavalitsuse territooriumil kõige paremini sobiks, et

3-21-786

6(13)

ka teised samas ruumis toimuvad tegevused saaksid sama edukalt toimuda. Vastustaja on

seisukohal, et eelnimetatut on pikaajalise strateegilise arengu suunamiseks kõige

eesmärgipärasem ja efektiivsem teha üldplaneeringu koostamise käigus.

7.2. Kaebajal ei saa olla enne DP kehtestamist õiguspärast ootust, et soovitud ja taotletud

tuulegeneraatori püstitamine on lubatud. DP koostamine on huvitatud isiku äririsk.

7.3. Ajutise ehituskeelu (PlanS § 79) kehtestamise vajadus võib ilmneda planeeringu

koostamise käigus, kuivõrd kõiki ÜP koostamise käigus esilekerkivaid probleeme ja olukordi

ei ole algatamisel võimalik ette näha ega teada. Planeerimis- ja ehituskeelu eesmärgiks on ära

hoida võimalikke põhjendamatuid kulutusi, mis võivad tekkida seoses kehtestatud DP

elluviimisele asumisega. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited seoses tehtud investeeringute

ja kulutustega, kuivõrd Metsa-Simmu DP-d ei ole veel vastu võetud ning Varese sadama DP

on kehtestatud ilma tuulegeneraatorile ehitusõigust andmata.

7.4. Vastustajal ei olnud Metsa-Simmu DP algatamisel 29.08.2019 Saaremaa Vallavolikogu

otsusega nr 97 ega enne ÜP eskiislahenduse väljatöötamist (ÜP eskiislahendus valmis juunis

2020, avalik väljapanek toimus 30.06.-29.07.2020 ning avalikud arutelud toimusid 31.07-

10.08.2020) võimalik ette näha planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise vajalikkuse

tõusetumist. Kuna volikogu on ÜP lähteseisukohtades pidanud oluliseks ÜP-s ka üksikute

elektrituulikute püstitamise käsitlemist, siis jõudis ÜP koostamise töögrupp eskiislahendust

välja töötades seisukohale, et ka üksikuid tuulegeneraatoreid (mis on üle 28 m kõrged) võib

ehitada vaid planeeritud tuuleparkide aladel, kuna ka nende ruumiline mõju on oluline ning

ulatub väljapoole katastriüksust, millele see püstitatakse.

7.5. Vastustaja nõustub kaebajaga, et keelu kehtestamiseks ei piisa ainult sellest, et kavatsetakse

muuta kasutamis- ja ehitustingimusi. Tuulegeneraatorite püstitamisel ei ole tegemist n-ö

tavapäraste ehitistega. Saaremaa valla haldusterritooriumil kehtib 22 erinevat üld-, osaüld- või

teemaplaneeringut,

milles

üheski

ei

ole

määratud

konkreetseid

ehitustingimusi

tuulegeneraatorite rajamiseks. Koostamisel olev üldplaneering hõlmab kogu valla

haldusterritooriumit ja selle eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja

tasakaalustavalt suunavate põhimõtete ja suundumuste välja töötamine. Tegemist on olulise

otsusega valla ruumilise arengu põhimõtete ja tingimuste üle. Tuulegeneraatorite püstitamisel

ühtsete tingimuste kehtestamiseta ÜP-s esineb oluline ja reaalne oht avalikele huvidele, kuivõrd

ilma kehtivate tingimusteta ei ole avalikkusel võimalik teada, millised on riived, mida

eelduslikult tuleb tuulegeneraatorite tööga kaasnevalt taluda või millised on ühtsed tingimused,

millele nende püstitamine vastama peab.

7.6. Planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel on haldusorgan täitnud uurimiskohustuse ning

lähtunud õigetest kaalutlustest. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega

võimalusel

vältima

planeeringulahenduse

kujundamisel

ka

planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Ajutise

planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine on vajalik selleks, et üldplaneeringu koostamise ajaks

oleks tuulegeneraatorite püstitamise küsimustes, mis vajavad põhjalikku analüüsi ja

kogukondlikku kokkulepet, õigusrahu. Metsa-Simmu detailplaneeringu menetlusse on otseselt

kaasatud vaid planeeringuala vahetus naabruses elavad inimesed, samas, kui üldplaneeringu

lahendus on laiapõhjalisem kogukondlik kokkulepe. Riigikohus on asunud asjas nr 3-17-1909

seisukohale, detailplaneeringute killustatult üksikute kinnistute kaupa kehtestamine ei tohi

kahjustada kujundatava ruumilise lahenduse terviklikkust. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

kehtestamise eesmärk on vältida üksikute detailplaneeringute menetlemist, mis arvestab

peamiselt tuulegeneraatori kohalikke mõjusid ning oodata kuni üldplaneeringu raames

3-21-786

7(13)

pannakse paika tuulegeneraatorite rajamise põhimõtted ja tuuleparkide asukohad terve

Saaremaa valla territooriumil.

7.7. Metsa-Simmu DP menetluses on korduvalt esitatud vastuväiteid nii konkreetsele

planeeringulahendusele kui ka üldiselt tuulegeneraatori planeerimisele Saaremaa valla

üldplaneeringu koostamise ajal (vt vastustaja 26.05.2021 menetlusdokumendi lisad 3-8).

Mustjala osavallakogu esimees on mh kaebaja juhatuse liige ning esindaja, mistõttu võib isik

esindada peaasjalikult enda ärihuve.

7.8. Kaebaja väide vastuolu kohta riigi huvidega on meelevaldne, hüpoteetiline ning

käesolevasse kaebusesse mittepuutuv. Kohtul ei ole sisuliselt võimalik asuda hindama, kas ja

kuivõrd mõjutab või puudutab planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine riiklike taastuvenergia

eesmärkide saavutamist või kohustada vastustajat tuulegeneraatorite püstitamiseke ehitusõigust

andma. Vald ei ole väljendanud seisukohta, nagu sooviks vald vähendada taastuvenergia

tootmisvõimsust. Eesmärk on just riiklike huvide tagamine.

7.9. Planeerimis- ja ehituskeeld on proportsionaalne. Kuigi vastuseis tuulegeneraatoritele on

kohapõhine, siiski arvestades Saaremaa eripära ning olukorda, kus vastavaid kohapõhiseid

kokkupõrkeid on mitmeid, on valla ülesanne kogu oma territooriumil ühtsete tingimuste

kehtestamine. See ei ole võimalik DP menetluses.

7.10. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Stacey OÜ puhul on tegemist juba olemasoleva 3

tuulegeneraatorist koosneva tuulepargi alaga Sikassaares Tiigi (27003:001:0568) ja

Sarapupõllu (27003:001:0139) katastriüksusel, kuhu Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2018

otsusega nr 74 algatatud Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneeringuga soovitakse lisada

veel 1 tuulegeneraator. Seega on nimetatud alal juba tuulegeneraatorite tekitatav visuaalne mõju

olemas. Samuti on tegemist Kuressaare linna vahetus läheduses oleva tööstuspiirkonnaga, mis

ei ole võrreldav 1 püstitatava tuulegeneraatori visuaalse mõjuga Võhma küla metsaalal. Samuti

on Metsa-Simmu planeeritav tuulegeneraator elamule lähemal (u 470 m) kui Sikassaarde

planeeritav tuulegeneraator (u 600 m). Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneeringu

eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus ega arvamuse avaldamiseks esitamisel ei laekunud

Saaremaa vallale vastuväiteid detailplaneeringu lahendusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

kehtestanud planeerimis- ja ehituskeelu kaebajale kuuluvate Metsa-Simmu ning Varese sadama

kinnistute osas. Kuigi korralduse andmise ajal oli Varese sadama DP osaliselt kehtestatud

(Saaremaa Vallavolikogu 21.10.2020 otsusega nr 65, vt vaidlusaluse korralduse allmärkus nr

2), siiski on kohtu hinnangul tegemist üldkorraldusega (HMS § 51 lg 2), mis on oma olemuselt

üldkohustuslik-konkreetne. Riigikohus on selgitanud, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaja

kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele; juhul,

kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30

päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest; kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid

käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik

esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-19-557, p 8; nr 3-3-1-95-07, p 14). Seetõttu on

kaebajal kaebeõigus ka Varese sadama kinnistut puudutavas osas, kuivõrd riive võimalikkus on

tuvastatav. Nii on kaebaja õigesti selgitanud, et kaebuse rahuldamisel haldusasjas nr 3-20-2273

3-21-786

8(13)

takistab planeerimis- ja ehituskeeld Varese sadama DP menetluse uuendamist ning selle käigus

tuulegeneraatori rajamise osas uue otsuse tegemist. Seetõttu hindab kohus ajutise planeerimis-

ja ehituskeelu õiguspärasust kaebaja mõlema kinnistu osas.

10. Metsa-Simmu kinnistu asub Võhma külas, mis paikneb endise Mustjala valla

territooriumil. Varese sadama kinnistu asub Pahapilli külas, mis paikneb endise Mustjala valla

territooriumil. Seejuures puudub vaidlus, et kaebaja soovib nii Metsa-Simmu kinnistule kui ka

Varese sadama kinnistule rajada ühe tuulegeneraatori. Samuti ei ole vaidlust osas, et Mustjala

Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringus ei

ole määratud konkreetseid ehitustingimusi tuulegeneraatorite püstitamiseks. Nii on

vaidlusaluses korralduses selgitatud järgmist: „Mustjala külade üldplaneeringu seletuskirja

tabelis 1 on küll üldiselt öeldud, et tootmisala juhtotstarbega ala on tööstuse, tuulegeneraatorite,

mäetööstus- jt tootmisehitiste ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala

ning nendest tulenevad mõjualad, kuid tootmisalade peatükis 2.1.3 toodud tootmisalade

alajaotuses ei ole välja toodud, millise tootmisala alaliik on mõeldud tuulegeneraatorite

püstitamiseks ja millised tingimused selleks on, samuti pole märgitud kaardile, kuhu

tuulegeneraatoreid võib kavandada.“ (vt vaidlusalune korraldus, lk 1).

11. Vaidlustatud 16.03.2021 korraldusega keelati Saaremaa vallas kuni kaheks aastaks uute

tuulegeneraatorite ehitusõigust ette nägevate DP-de kehtestamine ja uute tuulegeneraatorite

püstitamiseks ehituslubade andmine.

12. Puudub kahtlus, et kohaldatud ajutine planeerimis- ja ehituskeeld on kaebaja omandiõiguse

ning ettevõtlusvabaduse piirang. Seda tingituna asjaolust, et sisuliselt ajutise planeerimis- ja

ehituskeelu kohaldamisega peatub ka Metsa-Simmu DP (huvitatud isik kaebaja) menetlus.

Kaebaja on õigesti märkinud, et kuigi Varese sadama DP on kehtestatud osaliselt ning seda on

vaidlustatud haldusasjas nr 3-20-2273, siiski viidatud haldusasjas kaebuse edukuse korral ning

ajutise planeerimis- ja ehituskeelu jätkuvalt kehtimisel, on sisuliselt seiskunud ka Varese

sadama DP menetlus.

13. Kaebaja on välja toonud, et talle kaasneb ajutise planeerimis- ja ehituskeeluga oluline

varaline kahju. Kuigi vastustaja on asjakohaselt märkinud, et kaebajale ei saa olla tekkinud

õiguspärast ootust, et algatatud DP sellisel kujul ka kehtestatakse, siiski on DP-st huvitatud

isikul õigus eeldada, et planeerimismenetlus viiakse läbi tarbetute viivitusteta ning DP

kehtestamine ja selle elluviimise võimalus ei viibi ebamõistlikult kaua; kuna DP on lähiaastate

ehitustegevuse aluseks (PlanS § 124 lg 2) ja huvitatud isik peab arvestama vajadusega asuda

seda viie aasta jooksul ellu viima (PlanS § 140 lg 1 p 1), võib suuremahuliste investeeringute

vajaduse puhul olla põhjendatud teha teatud kulutusi juba enne DP kehtestamist (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21-786, p 10). Seetõttu ei ole asjakohatud kaebaja

viited võimalikule varalisele kahjule. Ka ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel tuleb

vastustajal kaaluda sellega kaasnevaid tagajärgi kaebajale, arvestades seejuures pooleli oleva

DP menetluse staadiumi.

14. Kohus nõustub vastustajaga osas, et omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust on seaduse

alusel õigus piirata, kuid selleks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.

15. Käesoleval juhul sätestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamise tingimused

PlanS § 79 lg 1. Tulenevalt PlanS § 79 lg-st 1 võib üldplaneeringu koostamise korraldaja

kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis-

ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem

kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi. Planeerimisseaduse 571 SE seletuskirjas (paragrahv

75) on selgitatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise kohta järgmist: „Planeeringu

koostamise protsess võib teatud juhtudel olla väga pikaajaline ning selleks, et saavutada

3-21-786

9(13)

planeeringuga kavandatu elluviimine, võib olla vajalik peatada teatud perioodiks omanike

õigused maa-ala vabaks kasutamiseks. Samas peab planeerimis- ja ehituskeeld olema väga hästi

põhjendatud ja kaalutletud erand, milles peavad planeerimis- ja ehituskeeluga hõlmatud isikud

saama enda huvisid kaitsta. /…/ Planeerimis- ja ehituskeeluga kaasnevad olulised piirangud

isikute õigusele oma omandit kasutada, seega tuleb igal üksikjuhtumil väga hoolega hinnata

planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise proportsionaalsust ja põhjendatust.“1

16. On õige, et viidatud norm ei välista ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamist ka

planeerimismenetluse kestel. Küll aga peab selline otsus olema väga põhjalikult motiveeritud,

kus faktilised asjaolud on seotud õiguslike asjaoludega. Mida laiem on haldusorgani

kaalutlusruum,

seda

põhjalikumad

peavad

olema

põhjendused.

Sellisele

motiveerimisstandardile vaidlusalune korraldus ei vasta. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus

oma 16.07.2021 määruses nr 3-21-786 tõdenud, et vastustaja ei ole sisuliselt põhjendanud,

kuidas saaks üksiku (kõrge) elektrituuliku püstitamine Metsa-Simmu kinnistule sisuliselt

ohustada menetluses oleva Saaremaa valla ÜP eesmärkide saavutamist (vt p 14).

17. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud

(HMS § 56 lg 3).

18. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. Kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3 ls 1).

Seejuures kontrollib kohus vaidlusaluse korralduse õiguspärasust üksnes kaebaja kinnistute

osas.

19. Vaidlusaluse korralduse kohaselt on ajutise planeerimis- ja ehituskeelu eesmärgiks välja

töötada ning kehtestada ühtsed alused ja määratleda soodsad piirkonnad ning kaalutletud

tingimused, millest nii üksikute tuulikute kui ka tuuleparkide rajamisel lähtuda (vt vaidlusaluse

korralduse lk-d 7-8). Lisaks on vaidlusaluses korralduses märgitud, et ÜP eelnõu

avalikustamisel ja sellele järgnenud aruteludel selgus mitme kodukonna vastuseis tuuleparkida

ja tuulegeneraatorite planeerimisele /…/ vallas puudub käesoleval hetkel terviklik kogukondlik

kokkulepe ja seisukoht tuuleparkide rajamise asukohtade ja tingimuste osas (vt vaidlusaluse

korralduse lk 2). Eeltoodust lähtuvalt on seega keelu kehtestamise põhjendusteks: 1)

tuulegeneraatorite rajamiseks üldiste kasutus- ja ehitutingimuste puudumine kogu valla

territooriumil ning 2) kogukonna vastuseis tuuleparkide ja tuulegeneraatorite planeerimisele.

Seda on kinnitanud 08.09.2021 kohtuistungil ka vastustaja esindaja. Nii on kohus palunud

vastustajal välja tuua, millised olid need kaalutlused ehitus- ja planeerimiskeelu kehtestamisel

kaebaja kinnistute osas (08.09.2021 istungi protokoll, lk 2, kell 10:30:26). Vastuseks kohtu

küsimusele on vastustaja selgitanud, et kohalike vastuseis tuulegeneraatorite püstitamiseks

piirkonnas, üldplaneeringus sisuliselt puuduvad ehitustingimused, puuduvad alused ennatlike

investeeringute tegemiseks enne, kui on kehtestatud DP ja kohalikul omavalitsusel on õigus

otsustada oma territooriumi ruumilise planeerimise üle (08.09.2021 kohtuistungi protokoll, lk

2, helisalvestis kell 10:31:15). Alljärgnevalt hindab kohus, kas nimetatud kaalutlused on

piisavad ajutise keelu kohaldamiseks ning kas avalikku huvi, puudutatud isikute huve ja kaebaja

huve on kohaselt kaalutud.

Planeerimisseaduse

SE

seletuskiri,

lk

133.

Kättesaadav

internetiaadressilt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus

3-21-786

10(13)

20. Ainuüksi asjaolu, et kehtivates üld- või osaüldplaneeringutes puuduvad konkreetsed

ehitustingimused tuulegeneraatorite rajamiseks (nt millise tootmisala alaliik on mõeldud

tuulegeneraatorite püstitamiseks ja millised tingimused selleks on) või kaardile pole märgitud

konkreetseid asukohti, kuhu tuulegeneraatoreid võib kavandada, ei viita sellele, et Metsa-

Simmu DP menetlemisega jätkamine seaks ohtu koostamisel oleva ÜP-ga taotletava eesmärgi

saavutamise.

21. Vaidlusaluses korralduses on ajutise planeerimis- ja ehituskeelu põhjendusena märgitud,

et kuna koostatava ÜP-ga kavatsetakse muuta valla haldusterritooriumil tuulegeneraatorite

kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi, siis sellise planeerimis- ja ehituskeelu

kehtestamine on käesoleval juhul põhjendatud ning piirangud isikute õigustele oma omandit

kasutada on proportsionaalsed (vaidlusaluse korralduse punkt C, lk 2). Samas punktis on

lisatud, et üldplaneeringu koostamise protsess on pikaajaline ja selleks, et saavutada

üldplaneeringuga kavandatu elluviimine, on valla hinnangul käesoleval juhul vajalik peatada

kaheks aastaks või kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni omanike õigused maa-

ala vabaks kasutamiseks (vaidlusaluse korralduse lk 3). Ometi ei ole vastustaja analüüsinud

konkreetsete kinnistute (Metsa-Simmu ja Varese sadama kinnistute) osas ajutise planeerimis-

ja ehituskeelu kehtestamise proportsionaalsust ning põhjendatust, nt kuidas võib koostatav

üldplaneering mõjutada koostatava Metsa-Simmu DP sisu; kuidas koostatav üldplaneering võib

takistada menetluses oleva Metsa-Simmu DP menetluse jätkamist või kas koostatava

üldplaneeringuga Metsa-Simmu DP sisu mõjutamine on reaalselt võimalik.

22. Vaagides seda, kas omandiõiguse piirangud on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

(põhiseaduse § 11 ls 2) tuleb kontrollida abinõu sobivust, vajalikkust ja vajadusel ka

proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab

eesmärgi saavutamist; sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise

eest; abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; abinõu mõõdukuse üle

otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt

poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.04.2004

otsus nr 3-4-1-3-04, p 31).

23. Kõnesoleva Metsa-Simmu DP-ga kavandatakse ühe tuulegeneraatori püstitamist (vt

vaidlusaluse korralduse lk 5). Samas ei ole vaidlusaluses korralduses esitatud põhjendusi,

kuidas on hinnatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu proportsionaalsust olukorras, kus Metsa-

Simmu detailplaneeringu menetlus on algatatud 2019 (kaebuse lisa 6), detailplaneering on

kooskõlastatud, aga ei ole veel vastu võetud; ning sellega kavandatakse vaid ühte

tuulegeneraatorit. Selliseid motiive ei ole esitatud ka Varese sadama DP osas.

24. Vastavalt PlanS § 128 lg 2 punktile 1 ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui

algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Käesoleval juhul on Metsa-Simmu

detailplaneering algatatud (vt vaidlusalune korraldus, lk 4), millest kohus järeldab, et

koostamisel olevast detailplaneeringust kõrgema astme planeering (üld- või osaüld- või

teemaplaneering) ei välistanud detailplaneeringuga kavandatavasse kohta tuulegeneraatori

püstitamist.

25. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et ilma tuulegeneraatorite püstitamise osas ühtsete

põhimõtete saavutamist kehtestatud üldplaneeringu kujul ei ole avalik huvi nende püstitamise

osas piisavalt tagatud (vaidlusaluse korralduse lk 4). Seda aga, miks ei ole võimalik Metsa-

Simmu detailplaneeringu menetluses erinevaid huvisid kaaluda, sh avalikku huvi, vaidlusaluses

korralduses selgitatud ei ole. Seejuures on ilmne, et üldplaneering ja detailplaneering on erineva

täpsusastmega.

3-21-786

11(13)

26. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta (vt

PlanS § 124 lg 1). Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine; detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Detailplaneeringu ülesandeks on planeeringuala

kruntideks jaotamine ja krundi hoonestusala määramine (PlanS § 126 lg 1 punktid 1-2).

Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu ülesandeks on mh

olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine (PlanS § 75 lg 1 p 4). Seejuures kehtivad nii

detailplaneeringu menetluses kui ka üldplaneeringu menetluses avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõte (PlanS § 9) ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte (PlanS

§ 10). Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, mis põhjusel leidis vastustaja, et detailplaneeringu

menetluses ei ole võimalik avalike huvidega arvestada. Kohus selgitab, et detailplaneering on

veel vastu võtmata, st avalikku väljapanekut ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu

pole veel toimunud (vt PlanS §-d 135-136). Seega on ka menetluse jätkumisel võimalik avalike

huvidega arvestada.

27. Riigikohus on märkinud asjas nr 3-18-1901, et ehkki planeeringu taotlejal puudub õigus

planeeringulahendust dikteerida (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 17), ei või

omavalitsus ilma piisavalt selge vajaduseta välistada ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitamist;

naabrite huvidega peab küll arvestama, ent tuleb ka silmas pidada, et erakinnistu teenib

primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi (p 17). Nii ka käesoleval juhul tuleb

eelkõige arvestada huvide kaalumisel asjaoluga, et erakinnistu teenib primaarsena siiski

eraomaniku, mitte avalikku huvi ning intensiivse omandiõiguse riive kehtestamisel tuleb

haldusorganil põhjendada, et Metsa-Simmu DP menetlusega jätmiseks puudus reaalne

võimalus.

28. Pelgalt viide soovile lahendada nii tuuleparkide kui ka kõrgemate üksikute

tuulegeneraatorite püstitamine kogu valla territooriumil ühetaoliselt ei ole piisav, et välistada

Metsa-Simmu DP menetluse jätkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21-

786, p 14). Seega on kaebaja õigesti leidnud, et ainuüksi soov kehtestada üldised ehitus- ja

kasutustingimused kogu valla territooriumil ei õigusta kaebaja kinnistutele ajutise planeerimis-

ja ehituskeelu kohaldamist.

29. Järgmisena analüüsib kohus, kas kogukonna vastuseis ning Metsa-Simmu DP-le esitatud

vastuväited on piisav põhjendus ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamiseks.

30. Vastates kaebaja vastuväidetele on vastustaja vaidlusaluses korralduses küll selgitanud, et

üldplaneeringu eelnõu avalikel aruteludel väljendati vastuseisu tuulegeneraatorite kohta

üldiselt; lisaks nii Pahapilli küla Varese sadama detailplaneeringu menetluses kui ka Võhma

küla Metsa-Simmu detailplaneeringu menetluses on esitatud mitmeid vastuväiteid seoses

planeeritava üksiku tuulegeneraatori tekitatava müra ja visuaalse mõjuga; seega on vastuseis ka

üksikute tuulegeneraatorite püstitamise osas, mistõttu on üldplaneeringuga vajalik määratleda

üldised lähteseisukohad ka üksikute tuulegeneraatorite rajamiseks (vaidlusaluse korralduse lk

5).

31. Seda, et Metsa-Simmu DP-le on esitanud vastuväiteid enam kui paar isikut, on vastustaja

tõendanud oma vastuse lisadega 3-8. Samas on kaebaja tõendanud, et Mustjala osavallakogu on

avaldanud toetust Metsa-Simmu DP-le (kaebuse lisad 6-7) ning Varese sadama DP-le on toetust

avaldanud selle küla elanikud (vt kaebuse lisad 8-9). Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et

kaebaja juhatuse liige on ka Mustjala osavallakogu esimees, siiski nähtub Mustjala osavallakogu

25.09.2019 istungi protokollist nr 15 (kaebuse lisa 6) ja Mustjala osavallakogu 17.06.2020

koosoleku protokollist (kaebuse lisa 7), et kaebaja juhatuse liige on ennast Metsa-Simmu DP-d ja

Varese sadama DP-d puudutavate küsimuste otsustamisest taandanud.

3-21-786

12(13)

32. Sõltumata kõnesolevatele DP-dele esitatud vastuväidetest või nendega nõustumisest

puudutatud isikute poolt, on Tallinna Ringkonnakohus märkinud järgmist: „Vaidlustatud korralduse

eesmärgiks ei saa pidada kolmandate isikute (st Metsa-Simmu DP lähiala elanike) õiguste kaitset,

sest see on piisavalt tagatud Metsa-Simmu DP menetluses. Metsa-Simmu DP-st puudutatud isikutel

ei ole subjektiivset õigust nõuda, et elektrituulikute püstitamine Saaremaa vallas toimuks üksnes

kogukondliku kokkuleppe alusel, üksikute tuulegeneraatorite asemel tuleks lubada vaid

tuuleparkide rajamist või lubada neid püstitada vaid tuuleparkide alale ning elektrituulikuid ei

tohiks lubada püstitad elamutele lähemale kui 1000 m. Kõik need küsimused võivad olla

asjakohased ÜP menetluses, kuid enne kõnealuste tingimuste ÜP-s kehtestamist ei ole neist

võimalik tuletada kolmandate isikute kaitstavaid õigusi.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021

määrus nr 3-21-786, p 11). Seejuures on ringkonnakohus nõustunud, et vaidlustatud korralduses on

kaebaja seisukohtadele esitatud vaid üldist laadi vastuväited ning lisanud, et vallas olevat

menetluses kokku üksnes neli DP-d, milles kavandatakse tuulegeneraatorite püstitamist, mistõttu ei

saanud põhjalikum analüüs olla vallale liigselt koormav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021

määrus nr 3-21-786, p 14).

33. Veelgi enam, nähtuvalt vaidlusalusest korraldusest, siis vastuväited kavandatavale keelule

esitasid üksnes kaks juriidilist isikut (kaebaja ja Stacey OÜ), mistõttu tuli vallal vastata üksnes 2

juriidilise isiku vastuväidetele. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada haldusaktis toodud põhjendusi

piisavaks. Samuti ei ole vastustaja leidnud keelu kohaldamisel mõistlikku tasakaalu konkureerivate

huvide vahel. On küll mõistetav, et vald soovib menetleda tuulegeneraatori rajamiseks algatatud

või tulevikus algatavaid DP-sid ühtsetel alustel ning läbipaistvalt, mis võib aidata ka vältida

tulevikus vaidlusi erinevate osapoolte vahel, siiski ei ole vastustaja välja toonud, et selle

eesmärgi saavutamiseks on ainuke proportsionaalne lahendus ajutise planeerimis- ja

ehituskeelu kehtestamine ka kaebajate kinnistute osas.

34. Nii näiteks on halduskohus ja ringkonnakohus juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et

ka DP menetluses on võimalik tagada koostatava ÜP-ga kavandatuga arvestamine (Tallinna

Halduskohtu 26.04.2021 määrus nr 3-21-786; Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr

3-21-786, p 14). Seejuures ei ole vaidlusaluses korralduses väidetud, et DP menetluses selle

eesmärgi saavutamine võimalik ei oleks. Kuigi kohus võib haldusakti õiguspärasuse

kontrollimisel arvesse võtta ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi juhul, kui kohus on

veendunud, et nendest motiividest lähtuti ka vaidlustatud haldusakti andmisel, siis käesoleval

juhul on vastustaja kinnitanud 08.09.2021 istungil, et vastustaja ei ole vaidlusaluse haldusakti

andmisel kaalunud asjaolu, millised alternatiivid oleks ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

rakendamisel, sh kas ÜP eesmärgid oleks võimalik saavutada ka DP jätkamisel (vt 08.09.2021

kohtuistungi protokoll, lk 3; helisalvestis 10:36:02).

35. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on puudulikult motiveeritud

ning ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel ei ole arvesse võetud kõiki olulisi

asjaolusid, mh võimalust arvestada DP-d menetluses koostatava ÜP-ga. Seetõttu on

vaidlusalune korraldus oluliste põhjendamispuudustega ning kaalutlusvigadega, mis on viinud

õigusvastase tulemuseni.

36. Arvestades, et kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et tegemist on nii formaalselt kui ka

materiaalselt õigusvastase haldusaktiga, puudub vajadus võtta seisukoht võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumise väites. Haldusorgani vastuolulise käitumise keelu osas märgib kohus

järgmist.

37. Tulenevalt õigusriigi põhimõttest peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti,

mis on saavutanud õigusjõu ning tegutseda tuginedes teadmisele, et haldusakt on õiguspärane

3-21-786

13(13)

ja jääb kehtima2. Haldusorgani vastuolulise käitumise keelu kohaldamiseks peavad olema

täidetud järgmised kriteeriumid: 1) isikul on tekkinud usaldus, mida saab hinnata nii

objektiivsest kui ka subjektiivsest aspektist (objektiivne dimensioon lähtub haldusorgani

tegevusest ning hõlmab nii esmalt aset leidnud halduse tegevuse kui ka haldusorgani hilisema

ebasoodsa tegevuse analüüsi ning subjektiivne dimensioon lähtub haldusvälisest isikust, st kas

isik oli sellisest lubadusest teadlik ning mida võis haldusväline isik sellise lubaduse täitmisel

haldusorganilt mõistlikult oodata); 2) kas esineb avalikke huve või koormatud isiku huve, mis

õigustaksid haldusorgani vastuolulist käitumist; 3) erinevate huvide kaalumine, mil tuleb

juhinduda kaalutlusõiguse reeglitest ning proportsionaalsuse põhimõttest3. Kuigi käesoleval

juhul ei ole Metsa-Simmu DP-d kehtestatud, millest võiks huvitatud isikule tekkida õiguspärane

ootus, siiski on kaebaja põhjendatult viidanud haldusorgani vastuolulise käitumise keelule,

arvestades planeerimismenetluses sooritatud toiminguid (DP algatamine, sellele antud

kooskõlastused, eskiislahenduse avalikustamine) ja planeerimismenetluse kestust. Praegusel

juhul aga puudub vajadus asuda detailsemalt analüüsima, kas vastustaja on rikkunud

vastuolulise käitumise keeldu, kuivõrd eelnevalt on kohus juba leidnud, et vaidlusalune

korraldus on õigusvastane. Samuti ei asu kohus hindama, kas ja kuidas on vaidlusaluse

korraldusega tagatud riigi ja kohaliku tasandi huvid, vaid märgib üksnes, et vaidlust ei ole

poolte vahel selles, et vaidlusaluse korralduse andmisel on neid avalikke huve arvestatud.

Küsimus sellest, milline kaal on avalike huvidele antud, seondub kaalutlusõiguse teostamisega

ning eelnevalt on kohus leidnud, et vaidlusaluse haldusakti andmisel esineb kaalutlusvigu, mis

on viinud õigusvastase otsuseni (vt käesoleva otsuse p 35).

38. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Saaremaa Vallavalitsuse

16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 osas, millega kehtestati ajutine planeerimis- ja ehituskeeld

Võhma külas, Saaremaal Metsa-Simmu kinnistul (katastritunnus 48301:006:0435) ning

Pahapilli külas, Saaremaal Varese sadama kinnistul (katastritunnus 48301:006:0515).

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

vastustaja kanda.

40. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 4516,48 eurot (koos

käibemaksuga). Kaebajale osutatava õigusteenuse keskmine tunnihind on olnud 179,50 eurot

(koos käibemaksuga). Kaebajale on osutatud seoses kaebuse läbivaatamisega õigusteenust

kokku 21,5 tundi ning seoses istungiga 3,5 tundi, seega kokku 25 tundi. Põhjendatuks

menetluskuluks ei pea kohus arvetel kajastatud bürookulu summas 108,74 eurot (vrd Riigikohtu

halduskolleegiumi 31.06.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p-s 20.3). Juhindudes HKMS § 109 lg-st

6 leiab kohus, et muus osas on menetluskulud mõistlikud ja vajalikud, s.o summas 4407,74

eurot, sh riigilõiv 30 eurot (3765,70 + 612,04 + 30). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus

vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu summas 4407,74 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik

2 Aedmaa, A jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2004, lk 346.

3 Kütimaa, A. M. Haldusorgani vastuolulise käitumise keeld. Magistritöö, Tallinn 2012, lk-d 85-86. Kättesaadav

internetiaadressilt:

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26642/Kytimaa_AnuMaria.pdf?sequence=1&isAllowed=y